PVC KATTED Faktid, mida tasub teada PVC põrandatest *PVC kui põrandakate leiutati üle 100 aasta tagasi, oma omadustelt on PVC antibakteriaalne ja allergiavaba. (PVC põrandakate koosneb: 45%PVC + 28% pehmendajad + 20%kriiti + 4% täiteaineid + 3% klaaskiud). *PVC- põrandakate sobib ideaalselt allergikutele. Siledat ja vuugivaba pinda on lihtne vee ja puhastus vahendi lahusega puhastada. *Paksemad PVC-d on suurepärased helisummutajad. *Meditsiiniliselt on tõestatud, et PVC-kate on jalgadele sõbralikum kui üksiki teine põrandakate, on jalale pehmem ja mõnusam kui kivi või laminat. Seega sobib PVC igasse ruumi
Miks eelistada linoleumi PVC katetele Linoleumi ja PVC peamine erinevus seisneb nende toormaterjalides. Kui PVC´d ehk vinüülkatet toodetakse toorainete (keedusoolast kloor ja naftast etüleen) keemilisel töötlemisel, siis linoleum on 100% looduslik materjal. Sideaine ülesannet täidab linoleumi koostises linaseemneõli, millele on lisatud looduslikku vaiku. Täiteaineteks on tavaliselt puidutolm, lubjakivipulber ja elastsust lisav korgipuru. Kaunid marmoreeritud mustrid ja lai värvivalik saavutatakse pigmentide lisamisega
Silepõrandakatted ja nende paigaldamine Mille järgi eristatakse põrandakatteid? Lisaks: · Hooldavus · Paigaldavuse lihtsus · Helisummutavaus · Antistaatilisus · Libastumiskindel Jne. Mõõtmed: · Rullis · Plaadina Eriliigid: · Turvapõrand · Antiaalsed katted · Helisummutav katted · Kvartsvinüül · Imolatsioonplaadid Väljanägemind: · Ühtses toonis · Marmoriseeriguga · Suuantud mustriga · Trükkitud muster PVC Polüvinüülkriid vinüül, plastik... Sünteetiline materjal Palju erinevaid võimalusi ja lahendusi Lihtsati paigaldatav ja hooldatav Naturaalne linoleum Toorained: · Linaseemedõlid · Puiduvaik · Puidujahu/korgipuru · Lubjakivipulber · Mineraalsed · Värvipigmendid · Dzuut Linoleumi eripärad
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Tsellulooskuid OMADUSED KASUTAMINE VÄRVUS HOOLDUS Puuvill Pesu, ülerõivad, pesta max 95,võib imab hästi niiskust, kortsub, vaheriided, kodutekstiil, kloorvalgendada, triikida ei hoia sooja, aksessuaarid. 220, võib aurutuda, võib läheb hallitama, ei turummelkuivatada elektriseeru, vastupidav kuumusele, kergesti pestav Kapok KP kerge, ei ima vett, ei täitematerjalina hallita, nõrk kiud, ei saa lõngaks kedrata Lina LI tugev läige, suur suverõivastes, õigesti leotades pesta max 60, valgendatult niiskusimamisvõime,
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, aatomite ruumiline
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st
Kõik kommentaarid