Kõik nad on raua ja süsiniku sulamid. Mõned terased sisaldavad ka teisi elemente. Enam kui 90 % kõikidest terastest, mis on toodetud, on süsinikterase liigid. Süsinikteras sisaldab süsinikku väheste mangaani, räni ja vase lisanditega. Süsinikterast kasutatakse paljude esemete, sealhulgas vedrude, autokerede ja konstruktsioonide kandetalade valmistamiseks. Legeeritud terased ja tööriistaterased sisaldavad suuremal hulgal mangaani, räni ja vaske kui süsinikterased. Nad sisaldavad ka selliseid elemente nagu metallid molübdeen, volfram ja vanaadium. Legeeritud teraseid kasutatakse seal, kus on vaja raskesti kuluvaid materjale nagu näiteks veoautode ülekanded ja tööpingid. Nad on neis sisalduvate lisandite kõrge hinna tõttu palju kallimad kui süsinikterased. Kõrgtugevad madalsulamterased inglise keels lühendiga HSLA, kujutavad endast uut klassi teraseid. Nad on tugevamad kui tavalised süsinikterased, kuid nende tootmine on palju ökonoomsem kui
temperatuurikindlus. Liimitud puitmaterjalide (vineer, PLP, PKP, MDF-plaat) lõikamisel on vajalik suure kõvadusega lõikeriist, kuna liimiosakesed on suure abrasiivse toimega. Lisaks sellele on puit orgaaniline materjal, orgaaniliste hapete olemasolu nõuab lõikeriista materjalilt vastupidavust keemilisele ja elektrokeemilisele korrosioonile. 2 Süsinikterased Süsinikteras on raua ja süsiniku sulam, kus süsinikusisaldus on piires 0,7%...1,3%. Süsinik on terase põhiline lisand, see annab terasele karastumisvõime ja määrab füüsikalis-mehaanilised omadused. Süsinikusisalduse tõusuga terases suureneb selle kõvadus, kulumiskindlus, kuid väheneb löögisitkus. Peale nende sisaldab süsinikteras räni (kuni 0,4%), mangaani (kuni 0,8%), väävlit (kuni 0,06%) ja fosforit (kuni 0,07%). Mangaan Mn ja räni Si on
Referaat Metallisulamid Nimetu 9a 2012 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................lk 1 Sulamid............................................................................................................................................lk 2 Süsinikterased..................................................................................................................................lk 3 Vasesulamid.....................................................................................................................................lk 4 Alumiiniumsulamid.........................................................................................................................lk 4 Magneesiumsulamid.....................................................
Süsinikterased karastatakse enamasti martensiidile, sest see on kõige kõvem. Martensiit tekib kriitilisest jahtumiskiirusest kiiremini jahutades martensiit jääb lagunemata. Vee kuumenemine vähendab jahtumiskiirust tunduvalt 650 500 kraadi piirkonnas. See on vee põhiline puudus karastamisel. Vee jahutuskiirus tagab martensiidi tekke, õli ja õhk mitte neis tekivad erinevad ferriidi ja tsementiidi segud. Süsinik ei jõua polümorfsel muutusel eralduda, üleküllastunud tardlahus a-rauas ehk martensiit. Süsiniku üleküllus deformeerib kristallstruktuuri ja kuupvõre muutub tetragonaalvõreks. Tekivad sisepinged, mis teevad materjali kõvemaks ja hapramaks (ei saaks kasutada enamikus rakendustes). Kriitilisest aeglasemalt jahutades austeniidist ferriidi tekkimisel eraldub süsinik, millest moodustuvad karbiidid. Tegemist on alaeutektoidterasega, seega peaks kõvadus olema 60+ HRC. Isegi õhus jahutades jäävad materjali sisepinged. Seepärast tuleb...
Materjaliõpetus Võtsin teemaks Teras. Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm.Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam.Tunnis meelde jäänud teema.Terase füüsikalised omadused tugev,kerge materjal,ei lähe rooste
Püriit FeS2 Pruun rauamaak Fe2O3 * m H2O raudpagu ehk sideriit FeCO2 tähtsaimad rauasulamid Teras süsinikku (kuni 2%) Malm süsinikku (2%5%) Malm Eristatakse valu ja töötlusmalmi. Valumalm on hästi valatav, temast valetakse näiteks hoorattaid, seadmete aluseid, pliidiraudu Tööstusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul, mida nimetatakse ka valgeks malmiks. Teras Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse Cr muudab terase korrosioonikindlaks, sellest ka nimetus Roostevaba teras Mo ja W suurendavad kuumakindlust Mn tõstab kulumiskindlust Tähtsamaid ühendeid FeO3 kasutatakse odava ja vastupidava värvipigmendina Fe3O4 rauatagi, kasutatakse püsimagnetites FeSO4 * 7H2O raudvitriool, kasutatakse taimekaitsevahendina FeCl3 leiab raud(III)sooladest
samasuunalised Tuleb jäliga erinevaid omadusi samaaegselt sest näiteks kõvaduse kasvades väheneb sitkus ja vastupidi . Soovides terale kõvadust ja kulumiskindlust, saame rabeda tera mis ei kannata lööke ja vibratsiooni Kui soovitatakse teravat lõikeserva, mis lõikab hästi, tuleb teha sitkest materjalist, see aga kulub ja nürineb kiiresti . Puidulõikeriistade valmistamiseks kasutatakse põhiliselt järgmisi materjale : Süsinikterased Legeeritud instrumentaalterased Kiirlõiketerased Metallkeraamilised ja mineraalkeraamilised kõvasulamid Sünteetilised ülikõvad materjalid . Teramaterjali valik Teramaterjal valitakse mitme erineva omaduse järgi, mille mõjud pole alati samasuunalised Tuleb jälgida erinevaid omadusi samaaegselt, sest näiteks kõvaduse kasvades väheneb sitkus ja vastupidi .
GJL – libleja grafiidiga hallmalm GG – saksa valumalm GRS – Soome valumalm GJS – keraja grafiidiga malm (S- sfäär) GGG – Saksa kõrgtugev malm GJMB – must tempermalm (EN) GJMW – Valge tempermalm (EN) GTS – must tempermalm (DIN) GTW – valge tempermalm (DIN) L – lamellgrafiit S – Sferoidaalne grafiit B – joodised G – valatud X – kõrglegeerituse tunnus Terased (süsinikterased 3-5, legeerterased 6,7) Süsinikkonstruktsiooniteras – C=0,05-0,65% Süsiniktööristateras – C=0,7- 1,35% Fe – tavateras, mille järel tõmbetugevus 0,B,C,D,DD,2 – kvaliteedigrupid S – ehitusteras (EN), seejärel voolavuspiir J – löökpainde teimi purustustöö (27J) K –löökpainde teimi purustustöö (40J) L – löökpainde teimi purustustöö (60J) R – temperatuur, mil purustustöö kehtib - arv*(-10)
kõrgemal temperatuuril). Ühesõnaga, teised legeerivad elemendid peale Mn takistavad austeniiditera kasvu. Ehk kui teil tekib kuumutades jämedateraline austeniit, siis hiljem, kui me karastame (meie eesmärk oli martensiit saada), siis martensiidi liistak tekib ka jämedastruktuurne. Järelikult saate terase haprama. Kui on peeneteraline austeniit, siis on ka tekkiv martensiit peenelibleline. Sellega me mõjutame martensiidi sitkust. Terased me liigitame kahte suurde gruppi: Süsinikterased ehk terased, mis sisaldavad ainult tavalisandeid Mn ja Si. Juhulisanditena võivad sisaldada ka neid, mis legeerivate elementidena muidu on Cr, Ni, Ti jne. Kui neid on kuni 0,3%, loetakse neid juhulisanditeks. Legeerivaks elemendiks said Cr ja Ni alates 0,5%. Kui võtta Ti ja V, siis need saavad legeerivaks elemendiks 0,1% alates. Jämedalt Si ja Mn on 1 %-ni juhulisandid, aga hiljem me näeme, et on siin teatud erandeid. Näiteks Mn-ga legeeritud terased (vedruterased näiteks) on
Terase iseloomustus Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. Terasesse lisatakse ka teisi keemilisi elemente nagu : · Kroom · Lämmastik · Mangaan · Molübdeen · Nikkel
Valge malm Hall malm Tempermalm Kõrgtugev malm Eriomadustega malm Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit,martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam.
Peale süsiniku on terastes alati teisi lisandeid, mis on jäänud sulameisse nende saamise käigus. Need on tavalisandid ja spetsiaalselt lisatudlegeerivad elemendid. Peale keemilise koostise sõltuvad terase omadused tema termilisest töötlemisest. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: austeniit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud mõlemad.Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. Teraseid võib jagada mitmesse gruppi: 1.Tootmisviisi järgi martäänteras essemer ehk toomasteras
Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm.Teras on küll kõva, kuid mitte niivõrd tugev. Selles võib igaüks ise veenduda metallsae näite varal. Selle õhukese teraslehega võib lõigata metalli senikaua kuni hambad nüriks kuluvad. Külgsuunas painutades
Malmi toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Teras Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. Legeerterased Legeerterased sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivaid lisaaineid, mis
Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekkivad malmi kergesti praod. (Vikipeedia, 2007a) Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malml jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. (Vikipeedia, 2007c) 6 KOKKUVÕTE
(piduritrumlid, piduriklotsid ja teised.), roolirattaid, šassii, võrade raame, aknaid, istmeid ja teisi õhusõidukite ja nende mootorite detaile. Joonis 3. Õlipumba korpus 4. TERASED Lennukitööstuses kasutatake terase erinevaid tüüpe. Nende korrosioonikindluse järgi atmosfääritingimustes saab neid jagada kaheks rühmaks. Esimesse rühma kuuluvad süsinikterased: madala korrosioonikindlusega; neist valmistatakse kergelt ja keskmiselt koormatuid õhusõidukite, 6 helikopterite ja mootorite detaile (torud, tihendid, puksid, poldid, põlved, käed). Sellesse rühma kuuluvad madallegeeritud terased ja neid kasutatakse šassiide, tiiva keevisosade, kere keevitatud sõrestikute valmistamiseks. Teisse rühma kuuluvad kõrglegeeritud terased
3 Teras Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: austeniit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud mõlemad. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. Teraseid võib jagada mitmesse gruppi: 1. Tootmisviisi järgi 1. martäänteras 2. essemer ehk toomasteras 3. elektriteras
5. Räbustiga 6. Ar, He 7. Kaarkeevitus räbustis, elekterräbukeevitus, elektroodkeevitus. 8. Mõjutab keevisõmbluse metallurgilisi ja mehaanilisi omadusi. 9. Metallide võimet moodustada kvaliteetset liidet kogu keevise ulatuses.?? Täieliku läbikeevitusega õmblused kindlustavad põhimetalliga võrdväärse tulemuse ja liited töötavad ka väsimusele. 10. Plasmakaarkeevitus ja plasmakeevitus. Kõik metallid (süsinikterased, legeerterased, Ti, Al, Cu, Ni, Zr). 11. Keevitusgaasid- atsetüleen ja hapnik balloonides. Gaaskeevitusseade: gaasireduktor, tagasilöögiklapid, keevitusvoolikud, põleti. Põlevgaasina võib kasutada veel vesinikku (kallis), looduslikku gaasi, propaani, butaani või bensiiniaurusid. 12. Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi
külmtöötlemise tulemusena. Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude 8 elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud mõlemad. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. [10] Teraseid võib jagada mitmesse gruppi: Konstruktsioonterased: Ehitusterased Masinaehitusterased Tööriistaterased Lõike- ja mõõteriistaterased Stantsiterased Kiirlõiketerased Eriterased:
Neid metalle kasuatakse peamiselt malmide ja teraste tootmisel. 90% kasutatavatest metallidest moodustab mustade metallide osakaal. Enamik erinevad terased. Mustade metallide tootmine Malm-- raua ja süsiniku sulam, süsiniku sisaldus suurem kui 2.14 % (kuni 6%). Malmid jagunevad valgemalmiks, hallmalmiks, tempermalm, kõrgtugevmalm. Teras-- raua ja süsiniku sulam, süsiniku sisaldus kuni 2.14 %. Väikese süsiniku sisaldusega (vähem kui 0,25 %) Süsinikterased (0,25 -- 0,6 %) Suure süsiniku sisaldusega (üle 0,6 %) Peale süsiniku sisaldavad terased ja malmid muid aineid: räni, mangaan, väävel ja fosfor. Kindlate omadustega teraste ja malmide saamiseks lisatakse nende koostisesse leegeeraineid: Alumiinium, mangaan, molübdeen, vask, nikkel, kroom jm. Malm Malm habras head valuomadused ei ole sepistatavad. Omadusi mõjutavad sulamis olevad lisandid. Tänu oma suhteliselt madalale sulamistemperatuurile, heale voolavusele, heale
9. Elektrodialüüs kolloidosakeste eemaldamine elektrolüüdist Korrosioon on aine hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Jagatakse: 1. keemiline 2. elektrokeemiline 3. erosioon 4. bioloogiline Peamine on elektrokeemiline, mis leiab aset kas sula elektrolüüdi või elektrolüüdi lahuse osavõtul. Seisneb galvaanielementide moodustumises, milles hävib anoodiks olev metall või metalli piirkond. Elektrokeemilise korrosiooni tüüpilised ilmingud: 1. ühtlane süsinikterased atmosfääris 2. laiguline süsinikterased atmosfääris 3. pisteline võib paista nagu puuritud auk, süsinikterasest torudel kõrgematel temperatuuridel või roostevabast terasest torudele merevees või vasktorudel 4. piirpinnal keevisliidete piirkonnas, 10-20mm keevisliitest kaugemal 5. pilu kohtades, kus on kontaktis mitu detaili ja detailide vahele on jäänud pilu ja sinna pääseb elektrolüüdi lahus 6
9. Elektrodialüüs kolloidosakeste eemaldamine elektrolüüdist Korrosioon on aine hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Jagatakse: 1. keemiline 2. elektrokeemiline 3. erosioon 4. bioloogiline Peamine on elektrokeemiline, mis leiab aset kas sula elektrolüüdi või elektrolüüdi lahuse osavõtul. Seisneb galvaanielementide moodustumises, milles hävib anoodiks olev metall või metalli piirkond. Elektrokeemilise korrosiooni tüüpilised ilmingud: 1. ühtlane süsinikterased atmosfääris 2. laiguline süsinikterased atmosfääris 3. pisteline võib paista nagu puuritud auk, süsinikterasest torudel kõrgematel temperatuuridel või roostevabast terasest torudele merevees või vasktorudel 4. piirpinnal keevisliidete piirkonnas, 10-20mm keevisliitest kaugemal 5. pilu kohtades, kus on kontaktis mitu detaili ja detailide vahele on jäänud pilu ja sinna pääseb elektrolüüdi lahus 6
komposiitide katsetamiseks). 23. Liimide peamised omadused. a) Liimide siduvustugevus. Liimid töötavad hästi nihkele ja halvasti rebimisele ehk risttasapinnas mõjuvatele jõududele. b) Liimi koostise eluiga. Aeg mille jooksul liimitud ühenduskoht säilitab oma normaalse sitkuse, tugevuse sõltub liimi koostisest ja säilitamise tingimustest. 24. Süsinikteraste kaitse korrosiooni eest. Süsinikterased, vähe legeeritud kroomnikkel terased ei suuda end kaitsta korrosiooni eest ja nendest valmistatud detailid vajavad kaitsvat pinnakatet, et säilitada oma tehnilised omadused konstruktsiooni töös. Erandina võib siin ära tuua vaske sisaldavad sulamid. Korrosiooni korral on vask oksiidi kihi koostises ja suurendab tema kaitseomadusi. Ülalmainitud terase koostises on kõige agressiivsema toimega
Korrosioonikindlate terastes põhiliseks legeerivaks elemendiks on kroom. Veel lisatakse korrosioonikindluse tõstmiseks terastesse niklit, titaani, mangaani. Näiteks turbokompressorite labades on kroomi ja niklit. Toiduainete tööstuses kasutatakse teraseid , mis sisaldavad kroomi, niklit, titaani ja mangaani. Kuumustugevad ja kuumuskindlad terased. Kuumustugevus on vastupidavus koormustele kõrgel temperatuuril. Kuumustugevad terased, mis töötavad temperatuuril kuni 350C on süsinikterased. 350C ...500C juures kasutatakse kroomi, molübdeeni, volframi, alumiiniumi ja titaani sisaldusega teraseid. Katelde valmistamisel kasutatakse madala süsiniku ning koobalti ja titaani sisaldusega teraseid. Kuumuspüsivad terased on need, millede struktuur ja koostis kõrge temperatuuri juures ei muutu. Sisepõlemismootorite hülsid, vedrud, puksid, tõukurid, pihustite nõelad ja teised keeruka kujuga kuumust taluvad detailid valmistatakse terastes, mis sisaldavad kroomi,
parema kvaliteedi nende töö ja omaduste näol. 4 1. MUSTAD METALLID 1.1. Teras Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku, pärast seda protsenti nimetatakse sulamit juba malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. [1] 1.1.1 Roostevaba teras
pealekeevitamine jms.) Kulumiskindlate terastena kasutatakse legeerterastest tsementiiditud ja suurema C-sisaldusega mangaani, kroomi, volframi ja teiste elementidega legeeritud teraseid. Tuntuimad on mangaanterased. 1.1.3 Kuumuskindlad terased Kuumustugevus on vastupidavus koormustele kõrgel temperatuuril. Kuumustugevad terased, mis töötavad temperatuuril kuni 350ºC on süsinikterased. Kuumuspüsivad terased on aga need, millede struktuur ja koostis kõrge temperatuuri juures ei muutu. Eelkõige tagab terase kuumuskindluse (kuumuspüsivus+ kuumustugevus) kroomiga legeerimine. Selle tagamiseks legeeritakse teraseid lisaks kroomile nikli, molübdeeni räni ja teiste elementidega. Suurema C-sisaldusega kasutatakse klapiterastena (0,5...0,6%) kroomi (5...15%) ja räniga (1...3%) legeeritud teraseid. Mida suurem on Cr-, Al- või Si- sisaldus rauas, seda kõrgem on selle
Kaare temperatuur on väga kõrge 4000...6000ºC. Sulas olekus põhi- ja elektroodi- metall segunevad keevitusvannis ja tardudes moodustavad keevisõmbluse. 1. Elektrood - 2. Põhimetall Sele 1.1. Sulavelelektroodiga käsikaarkeevitus Terminid elektrikaar keevisõmblus keevitamine legeeritud terased malm sulakeevitus survekeevitus sulavelelektroodiga käsikaarkeevitus süsinikterased värvilised metallid 6 Pea meeles Soojusallikaks on elektrikaar. Kaitsegaasis keevitamine sulava elektroodiga ( MIG/MAG ) Sulava elektroodiga keevitamisel antakse gaas kaare tsooni samuti nagu mittesulava elektroodiga keevita- misel. Kaar põleb elektrooditraadi ja keevitatava detaili vahel. Kaitsegaasina kasutatakse inert-(heelium ja argoon) ja aktiivgaase (süsihappegaas) või segugaase (Ar + CO2)
ladustamisele. PWR reaktor on väga stabiilne tänu oma kalduvusele toota vähem energiat kui temperatuur tõuseb, tänu sellele on ta stabiilsuse seisukohalt kergemini reguleeritav. CANDU reaktorid on väljatöötatud nii, et kütuse elemente saab vahetada reaktorit seiskamata. [9] Kütuselemendina kasutatakse looduslikku uraani. Kuna reaktori reaktiivsuse reguleerimiseks ei kasutata boori, säilivad reaktori ehituses kasutatavad süsinikterased paremini. Ühe kanali purunemine ei mõjuta reaktori tööd kanali saab sulgeda ja reaktor saab edasi töötada kuni hoolduseni. Candu puhul on turbiini minev küllastunud aur kuivem, mis vähendab turbiinis erosiooni ohtu. Selles reaktoris ei ole võimalik toota tuumapommi tegemiseks sobilikku plutooniumit. · surveveereaktor PWR ja WWER · keevveereaktor BWR · surveraskeveereaktor PHWR või CANDU · täiustatud gaasjahutusega reaktor AGR
Räni on terases tavaliselt 0,02...0,3%, mis ei halvenda keevitatavust. Suurema ränisisaldusega eeriteraste keevitatavust halvendab nende suur vedelvoolavus ning rasksulavate ränioksiidide teke. Süsinikuvaeste teraste keevitamine Süsinikuvaesed terased (kuni 0,25-% süsinikusisaldusega) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Liidetavad detailid servatakse. Süsinikteraste keevitamine Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb toode enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200...350 C°. Pärast keevitamist kuumutatakse toode ahjus temperatuurini 675...700 C° ning jahutatakse aeglaselt koos ahjuga temperatuurini 100...150 C°. Lõplik jahtumine toimub õhus.
Räni on terases tavaliselt 0,02...0,3%, mis ei halvenda keevitatavust. Suurema ränisisaldusega eeriteraste keevitatavust halvendab nende suur vedelvoolavus ning rasksulavate ränioksiidide teke. 2.10 Süsinikuvaeste teraste keevitamine Süsinikuvaesed terased (kuni 0,25-% süsinikusisaldusega) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Liidetavad detailid servatakse. 2.11 Süsinikteraste keevitamine Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb toode enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200...350 C°. Pärast keevitamist kuumutatakse toode ahjus temperatuurini 675...700 C° ning jahutatakse aeglaselt koos ahjuga temperatuurini 100...150 C°. Lõplik jahtumine toimub õhus.
kaudu õli valgub kolvis olevate kanalitesse ja sealt edasi kolvi sisemusse. Töötamine: Rõnga alla liikumisel alumine hari kraabib õli alla ja sealt kolvis olevate õlikanalite kaudu kolvi sisemusse Ülemine hari kraabib õli hariade vahelisse soonde ja sealt soone taguste kanalite kaudu sattub õli kolvi sisemusse. KEPSUD: Ülesanne: Ühendab kolvi väntvõlliga ja muudab koos väntvõlliga kolvi edasi – tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks. Materjalid: kõrgkavliteedilised süsinikterased 30, 40, 45 Nõrgalt legeeritud terased 40 XH, 40X, 40H Kepsud valmistatakse sepistsemise või stantsimise teel. Keps koosneb: kepsu ülemine pea kepsu säär kepsu alumine pea kepsupoldid Kepsu üleminepea valmistatakse koos kepsusäärega. Ülemisse peasse on sisse pressitud pronkspuks, mis moodustab sõrmelaagri. Puks võidakse fikseerida kruvitivtiga. Sõrmlaagri õlitus võib toimuda kas läbi laagrisse puuritud kanalite
korrosioonile, halvendab aga karastamist; · mangaan mõjutab terast umbes samuti kui nikkel (suureneb tugevus, vastupanu korrosioonile); vähendab väävli kahjulikku toimet- haprust; · räni suurendab tugevust, säilitades küllaldase sitkuse, suurendab vetruvust ja soodustab karastamist; · vask suurendab terase korrosioonikindlust; · volfram annab väga kõva terase. Legeerivate lisandite sisalduse järgi jagatakse terased: · süsinikterased sisaldavad süsinikku 0,2....0,6% ja legeerivaid lisandeid ei sisalda üldse; · madallegeerterased sisaldavad legeerivaid lisandeid alla 2,5%; · kesklegeerterased, legeerivaid lisandeid 2,5...10%; · kõrglegeerterased, lisandeid üle 10%. 7 Süsinikku sisaldavad legeerterased vähem kui süsinikterased. Ehitusterastena kasutatakse peamiselt
Räni on terases tavaliselt 0,02...0,3%, mis ei halvenda keevitatavust. Suurema ränisisaldusega eeriteraste keevitatavust halvendab nende suur vedelvoolavus ning rasksulavate ränioksiidide teke. 5.11 Süsinikuvaeste teraste keevitamine Süsinikuvaesed terased (kuni 0,25-% süsinikusisaldusega) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Liidetavad detailid servatakse. 5.12 Süsinikteraste keevitamine Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb toode enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200...350 C°. Pärast keevitamist kuumutatakse toode ahjus temperatuurini 675...700 C° ning jahutatakse aeglaselt koos ahjuga temperatuurini 100...150 C°. Lõplik jahtumine toimub õhus.
Keevterase puhul vormis olevast metallist süsinik veel eraldub ja keevterasesse jääb gaasimulle sisse. Rahuliku terase puhul on süsiniku eraldumine täielikult lõppenud. Legeerterased sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivaid (vääristavaid) lisandeid, mis parandavad mitmeid terase omadusi. Legeerivad lisandid: nikkel, kroom, mangaan, räni, vask, volfram Legeerivate lisandite sisalduse järgi jagatakse terased: · süsinikterased sisaldavad süsinikku 0,2....0,6% ja legeerivaid lisandeid ei sisalda üldse; · madallegeerterased sisaldavad legeerivaid lisandeid alla 2,5%; · kesklegeerterased, legeerivaid lisandeid 2,5...10%; · kõrglegeerterased, lisandeid üle 10%. Süsinikku sisaldavad legeerterased vähem kui süsinikterased. Ehitusterastena kasutatakse peamiselt süsinikteraseid ja madallegeerteraseid. 10. Metallide omaduste määramine kõvadus, tõmbetugevus, löögisitkus
4) Torud – a)õmblusteta torud (valtsitud, tõmmatud), b)keevitustorud (pikiõmblusega, keerdõmblusega) 5) Erivaltstooted- perioodilised profiilid (muutuva ristlõikega latid), valtsid, rattad, kuulid 6) Ristlõike mõõtmete järgi liigitakse: jämesordime (rl.m-ga 80..200 mm), kesksordime (30…80 mm), peensordime (20…30 mm), valtsraat (5…9 mm) 5. Süsinikterased, liigitus Süsinikteras=mittelegeerteras liigitatakse: 1) otstarbe järgi: a)süsinikkonstruktioonterased(C=0,05…0,65%) b)süsiniktööriistaterased (C=0,7…1,35%) 2) C sisalduse järgi: a) madalC-terased (C<0,25%) pehme , b) keskC-terased (C=0,25…0,6%), kasut.kõige rohkem, c) kõrg-C-terased (C>0,6%) tööristatehased 3) kvaliteedi järgi (lähtudes väävli- ja fosforisisaldusest): a) tavakvaliteetteras (S<0,05%, P<0,04%) ; b)
sellepoolest, et termokeemilisel töötlemisel toimub pinnakihi keemilise koostise muutus. Termokeemiline töötlus koosneb kolmest etapist: dissotsiatsioon, adsorptsioon, difusioon. Termotöötluse liikide alla kuuluvad veel: Terase külmaga töötlus, termomehaaniline töötlus Tsementiiditavad-, konstruktsiooni- ja tööriistaterased. Terased jagatakse euronormide järgi kahte suurde gruppi: Mittelegeerterased ehk süsinikterased Legeerterased. Legeerteras- Terase legeerituse määrab lisandite sisalduse protsent. Mõned levinumad lisandid terastes on näiteks räni, koobalt, boor, mangaan, plii, titaan, vask, volfram, fosfor, lämmastik, kroom, nikkel… Legeerterased saab kasutusalade järgi saab liigitada: Konstruktsiooniterased- (C = 0,2...0,7%, kulumiskindlad terased 0,9...1,3%) Tööriistaterased- (C = 0,4...1,6%) Erilegeerterased
➢ Värvuseta ja äärmiselt mürgine gaas, Mädamuna lõhn ➢ Põhjustab üldmürgistuse. Kontsentratsioonil üle 1000 ppm seiskub kohe hingamine; ➢ Kontsentratsioonil 800 ppm saabub 50% inimestel surm 5 min jooksul. ➢ On olemas bakterid, millised toodavad H2S-ist H2SO4. Seetõttu võib H2S olemasolu süsteemis kiirendada kõikide konstruktsioonimaterjalide korrosiooni, millised ei ole vastupidavad H2SO4toimele (süsinikterased, betoonid, Al, Zn, Cu jt) 37. Süsinikdioksiidi iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus). ➢ Kõik joome gaseeritud jooke, jääb mulje et pole surmav gaas. Lahustub vees; ➢ OHTLIKKUS: Suures kontsentratsioonis mürgine ➢ On kasvuhoonegaas st. laseb läbi nähtavat valgust, neelab infrapunast kiirgust. ➢ 38. Kasvuhoonegaasid, näited ja ohtlikkus. Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad
toimel. e. Korrosioon jaguneb järgmiselt: keemiline- (kõrgetel temperatuuridel, elektrolüütide osavõtul), elektrokeemiline- (tekib galvaanipaar ning anoodiks olev metall hävib), bioloogiline- (organismide elutegevusetulemusel) ning erosioonkorrosioon (mehaailiste jõudude toimel). f. Levinuimad korrosiooni ilmingud on: ühtlane-, pisteline- (roostevabateras), laiguline- (süsinikterased atmosfääris), piirpinna- (keevisliidesed), kihtide vaheline- (kihilised materjalid), kontakt- (roostevabateras süsinikuga), kristallidevaheline- (valatud detailid), pinge- ja erosioonkorrosioon. 25. Tsingi korrosiooni seaduspärasused vees ja vesilahustes ning atmosfääris. Millised protsessid leiavad aset tsingitud teraspleki ja tsingitud terasest konstruktsioonielementide korrosioonil? Kuidas valmistatakse tsinkkatet metallidele
korrosioonile, halvendab aga karastamist; ·Mangaan mõjutab terast umbes samuti kui nikkel (suureneb tugevus, vastupanu korrosioonile); vähendab väävli kahjulikku toimet-haprust; ·Ränisuurendab tugevust, säilitades küllaldase sitkuse, suurendab vetruvust ja soodustab karastamist; ·Vasksuurendab terase korrosioonikindlust; ·Volframannab väga kõva terase. Legeerivate lisandite sisalduse järgi jagatakse terased: ·Süsinikterased sisaldavad süsinikku 0,2....0,6% ja legeerivaid lisandeid ei sisalda üldse; ·Madallegeerterased sisaldavad legeerivaid lisandeid alla 2,5%; ·Kesklegeerterased, legeerivaid lisandeid 2,5...10%; ·Kõrglegeerterased, lisandeid üle 10%. ·Süsinikku sisaldavad legeerterased vähem kui süsinikterased. Ehitusterastena kasutatakse peamiselt süsinikteraseid ja madallegeerteraseid. 13. Metallide omaduste määramine-tõmbetugevus, kõvadus
korrosioonile, halvendab aga karastamist; · mangaan mõjutab terast umbes samuti kui nikkel (suureneb tugevus, vastupanu korrosioonile); vähendab väävli kahjulikku toimet- haprust; · räni suurendab tugevust, säilitades küllaldase sitkuse, suurendab vetruvust ja soodustab karastamist; · vask suurendab terase korrosioonikindlust; · volfram annab väga kõva terase. Legeerivate lisandite sisalduse järgi jagatakse terased: · süsinikterased sisaldavad süsinikku 0,2....0,6% ja legeerivaid lisandeid ei sisalda üldse; · madallegeerterased sisaldavad legeerivaid lisandeid alla 2,5%; · kesklegeerterased, legeerivaid lisandeid 2,5...10%; · kõrglegeerterased, lisandeid üle 10%. · Süsinikku sisaldavad legeerterased vähem kui süsinikterased. Ehitusterastena kasutatakse peamiselt süsinikteraseid ja madallegeerteraseid 13. Metallide omaduste määramine- tõmbetugevus, kõvadus, löögisitkus
antennide mastid) ja tööriistade valmistamisel. Teraseid liigitatakse: 1. Tootmisviisi järgi: - martäänteras - bessemer ehk toomasteras - elektriteras. 2.Kasutusala järgi - konstruktsiooniteras - tööriistateras (lõikeriistad, mõõteriistad, stantsid, kiirlõiketerased); - eriomadustega teras (rooste-, kulumis-, kuumuskindlad, jt.) 3. Keemilise koostise järgi: - Süsinikterased suure ja väikese C sisaldusega - Legeeritud terased (kroomteras, kroomnikkel, mangaanterased jt.) 4. Kvaliteedi järgi: Terase kvaliteet saavutatakse sulami ümbersulatamisel süsiniku taandamisprotsessi režiimi valikuga - Kõrge kvaliteediga terased; mitte üle 0,015 % S ja 0,025 % P; - Tavalise kvaliteediga 0,06 % S ja 0,07 % P. 5. Struktuuri järgi: Faaside ja tera suuruse saamisel rakendatakse termilist töötlemist
· mangaan mõjutab terast umbes samuti kui nikkel (suureneb tugevus, vastupanu korrosioonile); vähendab väävli kahjulikku toimet- haprust; · räni suurendab tugevust, säilitades küllaldase sitkuse, suurendab vetruvust ja soodustab karastamist; 05.05.2014 · vask suurendab terase korrosioonikindlust; · volfram annab väga kõva terase. Legeerivate lisandite sisalduse järgi jagatakse terased: · süsinikterased sisaldavad süsinikku 0,2....0,6% ja legeerivaid lisandeid ei sisalda üldse; · madallegeerterased sisaldavad legeerivaid lisandeid alla 2,5%; · kesklegeerterased, legeerivaid lisandeid 2,5...10%; · kõrglegeerterased, lisandeid üle 10%. · Süsinikku sisaldavad legeerterased vähem kui süsinikterased. Ehitusterastena kasutatakse peamiselt süsinikteraseid ja madallegeerteraseid. 12
1. Roostevabad terased vastupidavad keemilisele ja elektrokeemilisele korrosioonile, vähe süsinikku. Korrosioonikindluse tõstmiseks on lisatud kroomi, niklit, titaani, mangaani. 2. Kuumustugevad terased struktuur ja koostis kõrge temperatuuri juures ei muutu, lisatud kroomi, volframi, molübdeeni, allumiiniumi ja titaani. 3. Keemilise koostise järgi: · Süsinikterased suure ja väikse C sisaldusega, · Legeteeritud terased madalalt- (lisandeid <3%), keskmiselt- (lisandeid 3...5%), kõrgelt legeteeritud (lisaneid >5,5%), 1. Legeteeritud vedruterased lisatakse mangaani, kroomi, vanaadiumi (elastsus ja tugevus), 2. Legeeritud tööriistaterased lisatakse kroomi, volframi, vanaadiumi, molübdeeni, räni, mangaani (ei ole keevitatavad),
toodavad SO4-st H2S-i. Kanalisatsioonikaevud ja trassid avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all. Kommunikatsiooni-kanalid ja kaevud avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all. Nafta ja naftasaaduste mahutid. Heitvee mahutid. Väävelvesinikust põhjustatud ohud: on olemas bakterid, mis toodavad H 2S st väävelhapet. Seetõttu võib H2S olemasolu kiirendada kõikide konstruktsioonimaterjalide korrosiooni, mis ei ole vastupidavad H2SO4 toimele (nt süsinikterased, betoonid, alumiinium, tsink, vask jt). 9. Süsinikdioksiidi iseloomulikud omadused, leidumine tehis- ja looduskeskkonnas, moodustumise kemismid. "Tootmine" ja kasutamine. Süsinikdioksiidist põhjustatud ohud inseneriasjanduses. Omadused: CO2 on värvusetu ja lõhnatu gaas. See ei põle ega toeta põlemist ( seepärast kasutatakse seda tulekustutamisel). Maitsetu, õhust 1,5 korda raskem. Leidumine: Õhus leidub mahuliselt 0,03% CO2
Teraste keevitatavus 1. Erinevate metallide keevitus. Harilike konstruktsiooniteraste C-sisaldus (C kuni 0,25%) ei halvenda nende keevitatavust. Suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt, sest soojusmõju piirkonnas võivad tekkida praod. Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. Süsinikuvaesed terased (C kuni 0,25-% ) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb detail eelkuumutada temp 200...350 C°. Pärast keevitamist kuumutatakse ahjus temp 675...700 C° ning jahutatakse ahjuga aeglaselt tempini 100...150 C°. Lõplik jahtumine toimub õhus. Keevitatakse kitsaste vallidena ja lühikeste lõikude kaupa
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavalisel...
Sekka pannakse Al või Mg-i. 91. Terased: liigitus, omadused 1.Tootmisviisi järgi: 1) martäänteras 2) bessemer ehk toomasteras 3) elektriteras. 2.Kasutusala järgi 1) konstruktsiooniteras; 2) tööriistateras(lõikeriistad, mõõteriistad, stantsid, kiirlõiketerased); 3) eriomadustega teras(rooste-, kulumis-, kuumuskindlad, jt.) 3. Keemilise koostise järgi: • Süsinikterased - suure ja väikese C sisaldusega •Legeeritud terased (kroomteras, kroomnikkel, mangaanterased jt.) 4. Kvaliteedijärgi: • Kõrge kvaliteediga terased; vähe väävlit ja fosforit • Tavalise kvaliteediga. Rohkem väävlit ja fosforit. Terase kvaliteet saavutatakse sulami ümbersulatamisel süsiniku taandamisprotsessi režiimi valikuga. 5. Struktuuri järgi: Faaside ja tera suuruse saamisel rakendatakse termilist töötlemist.
kulukas/kallis. kasutatakse kerede moodustamiseks. 4)kõrgtugev malm- (suur tugevus, plastsus) saadakse hallmalmist. Sekka pannakse Al või Mg-i. 87. Terased: liigitus, omadused 1.Tootmisviisi järgi: 1) martäänteras 2) bessemer ehk toomasteras 3) elektriteras. 2.Kasutusala järgi 1) konstruktsiooniteras; 2) tööriistateras(lõikeriistad, mõõteriistad, stantsid, kiirlõiketerased); 3) eriomadustega teras(rooste-, kulumis-, kuumuskindlad, jt.) 3. Keemilise koostise järgi: • Süsinikterased - suure ja väikese C sisaldusega •Legeeritud terased (kroomteras, kroomnikkel, mangaanterased jt.) 4. Kvaliteedijärgi: • Kõrge kvaliteediga terased; vähe väävlit ja fosforit • Tavalise kvaliteediga. Rohkem väävlit ja fosforit. Terase kvaliteet saavutatakse sulami ümbersulatamisel süsiniku taandamisprotsessi režiimi valikuga. 5. Struktuuri järgi: Faaside ja tera suuruse saamisel rakendatakse termilist töötlemist. *Valuteras- lisatakse Si, et parandata terase vedelvoolavust
Selles mõttes tuleb eelistada "pehmemad" karastuskeskkonnad: mineraalõli või sulavann vee asemele. Ka detaili konstruktsioon avaldab mõju defektide ilmumisele. Kinnised sügavad avad, järsud ristlõige muutused, teravad nurgad soodustavad defektide ilmumist. Üldjuhul keeruka kujuga detailid on soovitav teha legeerterastest, isegi siis, kui nõutavad mehaanilised omadused seda ei vaja, sest nemad karastatakse "pehmetes" keskkondades, süsinikterased aga vees. Puuduliku kõvaduse põhjuseks on reeglina vale kuumutamise reziim (madal temperatuur, lühike seisustuse aeg ahjus) või aeglane jahutus karastamisel. Esimesel juhul austeniit ei lahusta küllalt süsiniku, teisel martensiitmuutus ei lähe lõpuni ja karastusstruktuuris tekib palju perliiditaolisi produkte (sorbiiti ja trostiiti). See defekt saab parandada teistkordse kuumutamisega kõrgemal temperatuuril või intensiivsema jahutatamisega karastamisel
elektriteras. 2.Kasutusala järgi 1) konstruktsiooniteras: tavaterased, kvaliteetterased ja kõrgekvaliteetterased; 2) tööriistateras (lõikeriistad, mõõteriistad, stantsid, kiirlõiketerased); 3) eriomadustega teras (rooste-, kulumis-, kuumuskindlad, jt.) 3. Keemilise koostise järgi: • Süsinikterased suure ja väikese C sisaldusega • Legeeritud terased (kroomteras, kroomnikkel, mangaanterased jt.) 4. Kvaliteedi järgi: • Kõrge kvaliteediga terased; mitte üle 0,015 % S ja 0,025 % P; • Tavalise kvaliteediga 0,06 % S ja 0,07 % P. Terase kvaliteet saavutatakse sulami ümbersulatamisel süsiniku taandamisprotsessi režiimi valikuga. 5
annaabi.ee 
