Materjaliõpetuse iseseisev töö teras (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Terase tootmine AT21a

oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. Terasesse lisatakse ka teisi keemilisi elemente nagu : · Kroom · Lämmastik · Mangaan · Molübdeen · Nikkel · Nioobium · Tantaal · Titaan · Vanaadium · Vask · Volfram Terase ajalugu Esimesed terased loodi nähtavasti kogemata, kui raudmõõkade toorikuid kuumutati söeääsis. Oletatavasti leiutasid terase halübid, Musta mere kagurannikul elanud rahvas Väike-Aasias. On oletatud, et selle rahva nimest tuleb terase kreekakeelne nimi chalyps.

Tehnomaterjalid

6

doc

Mustad metallid

Tallinna Kunstigümnaasium Mustad metallid Referaat 2008-12-15  Mustad metallid Mustmetallid on raud ja selle sulamid. Kasutatavaimad on süsinikku sisaldavad sulamid: malm ja teras ning ferrosulamid. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad kaheks: malmid ja terased. Mustad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega, ise seejuures hävides. Seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku

Kunst

8

docx

Rauasulamid

madalama sulamistemperatuuriga. ühtlased sulamid e. tahked lahused- läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallvõre ebaühtlased sulamid- erinevate koostisosade väikest kristallikeste segu Rauasulamid: Malm (Fe+üle 2% C), habras, raskesti töödeldav (pliidirauad) Teras (Fe+alla 2% C), hästi töödeldav (mitmesugused tööriistad) Eriterased (Fe+ mitmesugused legeerivad lisandid), eriomadustega Roostevaba teras (+Cr), tööriistad, noad, käärid jm. Damaskuse teras (+W+Al+Si), relvad Samuraiteras (+Mo), mõõgad, Hadfieldi teras (+ üle 12 % Mn), seifid, trellid, roomikud) Rootsi terased (+V), tööriistad, autoteljed,-vedrud, zilett • Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku, nimetatakse teraseks, kui süsiniku sisaldus on 2–5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit, räni, fosforit, mangaani jt

Materjaliõpetus

8

doc

Raud

· must rauamaak e. magnetiit Fe3O4. (Vikipeedia, 2007b). 5 Tähtsamad ühendid: · Fe(HCO)3 - vees (katlakivi pruun värvus); · Oksiidid ­ Fe3O4 magnetilised omadused. Püsivaim on Fe2O3; · Soolad ­ FeSO47H2O - raudvitriol (taimekaitse vahend), FeCl3 ( Üks tähtsamaid metalle tänapäeval on raud, millest saadakse sulameid, tuntumad on neist malm ja teras . Rauda ja tema sulameid nimetatakse ka mustaksmetalliks. (Vaab, 2007) Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malmi ei ole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi

Keemia

5

doc

Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid, Metallmaterjalid

Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009  Metallmaterjalid Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks. Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik

Üldehitus

5

odt

Raud

suurendab kõvadust, Mo W suurendavad terase kuumakindlust, Mn(kuni14%) tõstab terase kuulamiskindlust, Ni suurendab terase sitkust ja vähendab soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi,Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes, erilistes konverterites vähendatakse malmi süsiniku ja teiste lisandite ning saadakse teras. Raua saamine soomaagist Eestis algab rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18.sajandini. Raud oli ainus metall, mida Eesti sai toota kohalikust toorainest, soomaagist. See on tekkinud soistel rauarikkast põhjaveest. Tallinna teletorni ehituse ajal 1977. aastal avastatud sooraua leiukohas asub maaks huumushorisondi all kohati kuini 0,7 m paksuse kihina, sisaldades kuni40% rauda. Eesti

Keemia ja materjaliõpetus

14

docx

Mustad metallid

malmi aeglane jahtumine (valamine liivsavivormi) ja malmi suur ränisisaldus.Räni (2…3 %) on põhiliseks elemendiks, mille abil on võimalik saada vajaliku struktuuriga malmi, kuna süsinikusisaldust on võimalik muuta vähestes piirides. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib ka struktuuri grafiiti. Malmi mehhaanilised omadused olenevad grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest – mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Teras Teras on sulam, mis sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Peale süsiniku on terastes alati teisi lisandeid, mis on jäänud sulameisse nende saamise käigus. Need on tavalisandid ja spetsiaalselt lisatudlegeerivad elemendid. Peale keemilise koostise sõltuvad terase omadused tema termilisest töötlemisest. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil

Üldine keemia

8

doc

Mustad ja värvilised metallid

..............................................................................3 Jagunemine..............................................................................................................................3 Mustad metallid.......................................................................................................................3 Malm...................................................................................................................................3 Teras....................................................................................................................................4 Värvilised metallid..................................................................................................................4 Pronks..................................................................................................................................5 Messing.............................................................................

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)