(automaaditeras). 11. Eriterased e. kõrglegeerterased Kõrglegeerkonstruktsiooniterased. On kõigi legeerelementide sisaldus kokku >12% seejuures vähemalt üht elementi peab olema >5%. Kõrglegeerteraste puhul algab margi tähis tähega X, sellele järgneb terase süsinikusisaldus 0,01%-des. C-sisalduse arvu järel näidatakse kõigis terases olevate legeerelementide tähised, nende järel – samas järjekorras arvudega iga legeerel-di sisaldus täis%-des. Sisalduse korral <1% arvu ei märgita. DIN 17460 X 10 Ni Cr Al Ti 32 20 – Saksa kõrglegeerteras, mis sisaldab C=0,02%, Ni=32%, Car=20%, Al+Ti<1%. Valatud terase puhul on märgitähises kõige eest G täht, nt. DIN 17445 G-X 6 Cr Ni Mo 18 10 Tööriistaterased: Otstarbe ja keemilise koostise järgi: a) legeertööriistaterased, millest omakorda
keskmiselt 6% W, 5% Mo, 2%V ja 5%Co, ei ole näidatud 0,87-0.95% süsiniku ega 3,8- 4,5% kroomi sisaldust. Margitähisele vastavalt puudub kiirlõiketerases HS 2-9-2 järjekorras viimasena näidatav element Co, näidatakse 2% W, 9% Mo, 2% V. kui kiirlõiketerasest puudub mõni järjekorras vahepeal olev element, siis näidatakse seda numbriga 0, näiteks HS 18-0-1 on 18%W, puudub Mo (0), 1% V ja puudub Co. 7 TERASE TERMOTÖÖTLUSE OLEMUS JA PÕHIVIISID Termotöötluse eesmärgiks on metallide ja sulamite omaduste muutmine struktuuri muutmise teel. Enamasti tehakse termotöötlust detailide või tööriistade valmistamisprotsessi lõppoperatsioonina, et anda neile vajalikke mehaanilisi või talitlusomadusi. Eeloperatsioonina kasutatakse termotöötlust materjali tehnoloogiliste omaduste parendamiseks, nt valtsmetallist valmistatavate detailide lõigatavuse parendamiseks. Kasutatakse ka termilist vahetöötlust, näiteks kalestumise kaotamiseks
1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldusega teraseid. kasutatakse teda vähe
vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. Vedrud tehakse 0,5...0,7% süsinikusisaldusega terasest, mis on legeeritud räni ja mangaaniga. Vastutusrikaste vedrude korral kasutatakse teraseid, millele on lisatud kroomi ja vanaadiumi. 6) Tööriistaterased ja nende omadused. Kasutamine. Tööriistaterased moodustavad teraste suure grupi, mida iseloomustavad suur kõvadus, tugevus ja kulu- miskindlus, s.o. omadused, mis on vajalikud metallide lõike- ja survetöötlemisel, ja võime neid omadusi kuumenemisel säilitada soojuskindlus. Eelkõige kõvaduse nõudest tulenevalt on tööriistateraste süsinikusisaldus võrreldes konstruktsiooniterastega suurem (reeglina 1...2%). Soojuskindluse järgi liigitatakse tööriistaterased järgnevalt: mittesoojuskindlad (süsiniktööriista- terased), poolsoojuskindlad (peam. stantsiterased) ja soojuskindlad (kiirelõiketerased). Süsiniktööriistateraste C-sisaldus on piires 0,7..
Kõvaduse määramine Vickersi meetodil 2. Materjalide aatomstruktuur Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuri-ühikuks igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite on aatom, mis koosneb positiivselt laetud kõvadust ning sobib õhukese metalli kõvaduse tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. määramiseks. Materjali sisse surutakse Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga mille arv võrdub aatomnumbriga (järjenumbriga). 136°, jõuga 9,8…980 N (1…100 kgf). Vickersi
.............................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid............................................................................................................... 36 1.2.6. Magneesium ja magneesiumisulamid ........................................................................................ 36 1.2.7. Tsink, plii, tina ja nende sulamid ................................................................................................ 37 1.2.8. Metallide markeerimine .............................................................................................................. 38 1.3. Mittemetalsed materjalid.................................................................................................................... 40 1.3.1. Tehnoplastid ............................................................................................................................... 40 1.3.2. Tehnokeraamika.....................................
elektronühendeid, mida hoiavad koos metallisidemed. Aga metallis struktuuris võib esineda elektrokeemilisi ühendeid, ilma et sulamite metallilised omadused oleksid häiritud. Eelkõige võib siin märkida vase hapnikurikastes struktuurides oleviad oksiide (Cu20), automaaditeraste struktuuris hajutatud sulfiide (MnS), millel on oma kristallvõre. Intermetallid ehk intermetallsed ühendid - moodustuvad erinevate metallide vahel. Metallide aatomite mõõtmete märgatava erinevuse korral (aatomite raadiuste suhe 1,2) moodustuvad sisendusfaasidena tuntud keemilised ühendid ehk nn Lavesi faasid, mille koostis avaldub valemiga AB2, nt MgZn2, MgCu2 ja MgNi2. Elektronühendid kui metallide aatomi raadiused erinevad vähe, on kalduvus elektronühendite tekkimisele. Elektronühendid moodustuvad sagedamini ühelt poolt ühevalentsete metallide (Cu, Ag, Au jt) ning üleminku gruppide metallide (Mn, Fe, Co jt) ja
sulamistemperatuur. Soojuspaisumine – keha mõõtmete muutumine temperatuurimuutustel. Tahkekehadel iseloomustatakse soojuspaisumist joonpaisumisteguriga (näiteks terasel 1,4 10 5 K- 1 ). Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest materjali osast teise. Elektrijuhtivus on materjali võime juhtida elektrivoolu. Talitlusomadused Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, 9 ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Korrosioonikindlamad on keraamika ja plastid. Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub
Kõik kommentaarid