Alates 1.saj eKr õpiti Eestis rauda sulatama kohalikust soo- ja järvemaagist Vanim rauasulatusahi on leitud Tartu lähedalt Tindimurrust Alepõllundus Tänu rauast kirvestele hakkas Eestis levima ALEPÕLLUNDUS: põllu rajamiseks oli tarvis mets maha raiuda, kuivatada ja põlema panna. Alepõldu kasutati umbes 3 aastat, siis tuli uus põld rajada Alet põletati rohkem Kesk- ja Lõuna-Eestis Alepõletamine Karulas 2007.a Söödiviljelus Õhemate muldadega Lääne- ja Põhja Eestis levis SÖÖDIVILJELUS: põld jäeti peale paari- aastast kasutamist sööti, maad kasutati karja- maana. Põldude rajamine tähendab külade tekkimist Eesti hõimude esmamainimine 98.pKr kirjeldas Rooma ajaloolane TACITUS oma raamatus "Germaanlased" aestii ja fennide hõime Keeleliselt on aestii nime seostatud indo-germaani sõnadega: ger. aistan = austusväärsed; ing. oast, saksi ast, holl. eest =
Rauaaeg 6.saj. e.Kr- 13.saj. p.Kr o Varane rauaaeg (6.saj.e.Kr- 1.saj. p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis aletamine ja söödiviljelus. Inimesed muutusid paiksemaks Hakati rajama maapealseid kalmeehitisi -kivikirstkalmeid. Levisid ka väikeselohulised kultusekivid. Õpiti ise rauda tootma (soorauamaak). o Vanem rauaaeg e. rooma rauaaeg.(1.-4.saj. p.Kr.) need sajandid olid eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö). Tegeldi kaubandusega (Rooma)
MUINASAEG 1. Kaks vanimat inimasulat Eesti alal. Pulli ja Kunda 2. Pronksiaja 2. poole peamine elatusala. alepõllundus 3. Mis on söödiviljelus? Maad haritakse mõned aastat ja seejärel jäetakse sööti. 4. Muistne vabadusvõitlus (piirdaatumid). 1210-1227 5. Millistesse perioodidesse jaguneb ürgkogukondliku korra ajajärk? 6. Missuguse kultuuri kandjaid peetakse läänemere - soome rahvaste eelkäijateks? Soome-ugri 7. Mis aastal algas ajalooline aeg? Ajaloolise aja algust ei saa kindla aasta-arvuga dateerida. Ajaloolise aja alguseks loetakse kirjateket u. 5000 aastat tagasi. 8
Põllumajandustoodangut jätkus ka kaubavahetuseks. Süvenes ühiskondlik ebavõrdsus. 5. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg: linnused, kalmed jt muistised. Massiline linnuste rajamine. Rajati põhiliselt küngastele. Salme laevmatused – 6. Eestlased muinasaja lõpul: muutused elatusalades, haldusjaotus ja ühiskondlik korraldus, ühiskonna sotsiaalne kihistus, suhted naabritega. Tihedamalt hakkas levima söödiviljelus. Külad moodustasin linnusepiirkonna, mis omakorda kuulusid kihelkondadesse ning oli alanud veelgi suurema, mitut kihelkonda ühendavate maakondade kujunemine. Ühiskond oli varanduslikult ebavõrdne. Ülikud — talupojad/maaomanikud — orjad Rootsi ja Taani proovisid eestit ristiusustada. Idast korraldati vahetevahel sõjakäike, kuid üldiselt oli seis rahulik. 7. Muinasusund.
MUINASAEG arheoloogiline kultuur - ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust soorauamaak - pruunikat roostekänkrat meenutav maak alestamine - alepõllu tegemine e. põllu saamine- metsa maharaiumise ja põletamise teel söödiviljelus - põlluharimissüsteem, mille puhul üks osa oli vilja all, osa on söödis e. puhkab kolmeväljasüsteem - põlluharimissüsteem, kus üks osa on talivilja all, teine osa suvivilja all, kolmas osa kesapõllu all kivikirstkalme - maapeale kalmeehitis tarandkalme - ristkülikukujuline kalmeehitis, mida piirasid suurtest kividest müürid linnus - kaitseehitis tsuudid - läänemeresoomlased adramaa - ühe adraga haritav maa malev - ratsa- ja jalameestest koosnev väeüksus
arheoloogiline kultuur sarnaste leidudega kultuur, soorauamaak pruunikas roostekänkraid meenutav maak, aletamine alepõllu tegemine ehk põllu saamine metsa maha rajumise ja puude põletamise teel, söödiviljelus põlluharimissüsteem, kus osa põllust olu söödi all e puhkas ja teine osa vilja all, kolmeviljasüsteem põlluharimissüsteem, kus osa põllust oli talivilja, osa suvevilja ja osa kesa all, kivikirstkalme ringikujuliste müüridega piiratud eriline maapealne hauarajatis, tarandkalme nelinurksete müüridega piiratud maapealne hauatisaraj, linnus järskudele nõlvadele ja suurtele küngastele rajatud
Rauaaeg Varane rauaaeg Tegeleti kalapüügi, küttimise, koriluse, käsitöö, alepõllunduse ja kaubandusega. Asulad olid kindlustatud. Vanem rauaaeg Kindlustatud asulad ja linnused. Kvaliteetsed kirved, noad, vikatid, sirbid. Lisakse Varase rauaaja tegevusaladele tegeleti ka põlispõllundusega. Keskmine rauaaeg Oli sõjaohu kasv, millest annavad tunnistust linnuste rajamine, relvad hauapanustena, peiteleidude sagenemine. Inimesed tegelesid põlluharimisega(alepõllundus, söödiviljelus), karjakasvatuse, küttimise, kalastuse, käsitöö ja kaubandusega. Toimusid põletusmatused, maeti olemasolevatesse tarandkalmetesse või kivikuhelikesse. Noorem rauaaeg Tegeleti põlluharimisega(künnipõllundus, adramaa), loomakasvatusega, küttimisega, kalastamisega, metsmesindusega, käsitööga ja vahetuskaubandusega. Olid nii sumb-, rida-, kui ka hajakülad. Elati rehielamutes. Enesekaitse eesmärgil moodustasid teatud külad kihelkondi
karjakasvatus. Nooremal pronksiajal(u 1100-500eKr) ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis. Seal elati suurperedena. Kõrvalalaks maaviljelus, endiselt kõplapõllunduse tasemel. Pronksist valmistati kirveid ja odaotsi. Surnud maeti kivikirstkalmetesse. Vanem ehk Rooma rauaaeg (I-V saj. pKr). Põlluharimine koos karjakasvatusega muutub peamiseks elatusalaks. Kirveste ja teiste metalltööriistade levik tegi võimalikuks alepõllunduse. Hakkas levima söödiviljelus (põld kasutusel 3-4 aastat, siis 15-20a puhkas). Tekkis 2-väljasüsteem – pool põldu vilja all, pool söötis (karjamaa) 3. Eesti ühiskond muinasaaja lõpul. (tegevusalad, suhted naabritega, asustus, külatüübid, haldusjaotus) Peamiseks tegevusalaks maaharimine. Maa suurust arvestati adramaades. Kolmeväljasüsteem. Põlluharimise kõrvalt tegeleti loomapidamisega. Püüti kala ja kütiti. Eestlaste elamuks oli suitsutuba. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla
Vanem pronksiaeg (1800 eKr - 1100 eKr) Pronksi kasutuse õppimine Jaht, korilus, kalapüük (võrgud) Pt 5 Pronksiaja lõpp ja rauaaja algus Noorem pronksaeg (1100 - 500 eKr) Eesti jagunes kaheks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa Külvati nisu ja otra Kaubandus Skandinaaviaga. Skandinaaviast toodi pronksi, Läänemerelt merevaiku Viljelusmajanduse osatähtsuse kasvamisel tõusis rahvaarv, söödiviljelus Üksiktalud Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid Kohapealne raua tootmine Rooma rauaaeg (50 pKr - 450 pKr) Kolmeväljasüsteem
Vanem pronksiaeg (1800 eKr - 1100 eKr) Pronksi kasutuse õppimine Jaht, korilus, kalapüük (võrgud) Pronksiaja lõpp ja rauaaja algus Noorem pronksaeg (1100 - 500 eKr) Eesti jagunes kaheks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa Külvati nisu ja otra Kaubandus Skandinaaviaga. Skandinaaviast toodi pronksi, Läänemerelt merevaiku Viljelusmajanduse osatähtsuse kasvamisel tõusis rahvaarv, söödiviljelus Üksiktalud Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid Kohapealne raua tootmine Rooma rauaaeg (50 pKr - 450 pKr) Kolmeväljasüsteem
Eesti ühed vanimad rauasulatusega seotud leiud avastati Tindimurrus Põhja-Tartumaal, kus toodeti rauda juba umbes 2000 aastat tagasi. Põllunduse edusammud. Metallist tööriistadega edenes tegevus igal elualal. Oluline areng toimus põllumajanduses. Kui varem tegeldi kõplapõllundusega, siis nüüd tänu metallkirvestele levis aletamine. Laiemalt levis aletamine lõunapoolses Eestis. Neil aladel, kus mullakiht oli õhuke, kasvas mets aeglaselt. Juba varasel rauaajal hakkas seal levima söödiviljelus. Algeliseks maaviljeluseks sobisid kõige enam Lääne- ja Põhja-Eesti ning Saaremaa paepealsed, kus on õhukesed, kuid viljakad mullad. Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Tõususajandid. Vanemat rauaaega (50 pKr-450 pKr) nim. ka rooma rauaajaks, sest sel ajal avaldas Rooma impeerium mõju kogu Euroopale, sealhulgas ka Eestile. Siinsete elanike peamisteks elatusaladeks olid kujunenud põlluharimine koos karjakasvatusega. See tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu ning
nüüd hakati rajama kivikirstkalmeid. suured kivid ringikujuliselt, reeglina keskele maeti perekonnapea. olid mõned laevkalmed, kivid olid paigutatud laevakujuliselt ning surnuid maeti põletatult. levisid kultusekivid. õpiti ise oma rauda tootma, meil leidub soorauamaaki. metallist tööriistadega edenesid tegevusalad. tänu metallkirvestele levis aletamine(mets raiuti maha, jäeti kuivama, pandi põlema ja tuhk oli väetiseks). kus mullakiht oli õhuke levis söödiviljelus(mõnda aega haritud maa jäeti sööti kasutade sseda karjamaana, sõnnik väetas ja hakati uuesti kasutama). põldude rajamine muutis inimesed paiksemaks. vanem rauaaeg peamine elatusala põlluharimine ja karjakasvatus, tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu. õitsele puhkes käsitöö ja metallitöö, nüüd hakati rohkesti ehteid tegema. kaubandushuvid suundusid lõuna poole. matmiskombestik muutus, kivist laotud müürid mis olid ristkülikukujulised, surnuid maeti põletatult.
Leedust ja Valgevenest juurest (mitte Reini vahel, Balti eestlased) hõimude kujunemise algus 8. Pronksiaja tähtsamad asulad + muutused: Iru, Asva a. asulate rajamisel kindlustamine, jäädi paikseks b. põllumajanduses alepõllundus (tuhk väetiseks), söödiviljelus (sõnnik väetiseks) c. matmiskommetes kivikirstkalmed laibamatus; ümmarguse põhiplaaniga laotud kividest kalme, mille keskel oli ristkülikukujuline ava, kuhu asetati laip (nt Jõelähtmel) 9. Mis perioodil hakati tootma oma rauda ja millest? Varasel rauaajal soorauamaagist. 10. Mis muutused toimusid kaubanduses vanemal rauaajal? Võeti suund lõunasse Rooma impeeriumi poole. Neid huvitas merevaik ja karusnahad, lõunast siia toodi pronksi 11
kaubavahetus (skandinaaviaga pronks vilja vastu) Tööriistad: I. Pronksi meil ei valmistatud, esemed osteti sisse ja vajadusel sulatati uueks II. Enamus tööriistu veel kivist, sest see odav ja kättsaadav Asustus: I. Kindlustatud asulad II. Üksiktalud III. Sise-Eesti hõredalt asustatud Matmiskombed: I. Kivikalmed (maale laoti kirst) II. laevamatus 2)Eelrooma rauaaeg Raud on tugevam, odavam ja vastupidavam kui pronks. Tegevusalad: I. Maaviljelus (alepõllundus, söödiviljelus-kujunevad põlispõllud) II. Karjakasvatus III. Kaubavahetus IV. Raua tootmine (rauamaagist u 2000 a tagasi) Tööriistad I. Üksikud raudesemed (kivi odavam) Asustus: I. Inimesed muutuvad lõplikult paikseks (tänu söödiviljelusele) II. Üksiktalud Matmiskombed I. Algul jätkus kiikirstkalmed II. Uuendusena tarandkalmed, põletusmatus 3)Rooma rauaaeg Rooma rauaaeg oli õitsengu aeg: I. põllumajandustoodangust piisas ka väljaveoks II. Käsitöö arenes III
tähendusga rändrahnud (~1500 tk), mille külgedele on uuristatud 5-10 cm läbimõõduga süvendeid (suurimatel kuni 200). Kivide täpsem funktsioon ja tähendus on selgusetu. · Aletamine- põlluharimise viis, kus mets raiutakse maha ja põletatakse ning saadud tuhk on väetiseks. Sellisel viisil rajatud põld oli viljakas 4-5 aastat. Aletamist kasutati Kesk- ja Lõuna-Eesti metsarikkamatel aladel. · Söödiviljelus (e. põlispõllundus)- põlluharimise viis, kus osa põllust jäetakse sööti (e. kesa alla), et maad mitte välja kurnata ning põllu teisel Peep Reimer 5 osal kasvatatakse mingit kultuuri. Järgmisel aastal haritakse ülesse seni söötis olnud põllulapp. Söödiviljelust kasutati peamiselt Loode- ja Lääne- Eesti õhema mullakihiga aladel ning seal, kus metsa oli vähem.
Ühel kivil võib neid olla ühest kuni mitmesajani. Arvatakse, et tegemist on Skandinaaviast lähtunud kivikultusega,millel võivad olla seosed esivanemate austamisega. Soorauamaak – pruunikaid roostekänkraid meenutav maak tambiti peeneks ja pandi koos puusöega umbes meetrikõrkustesse savist ja kivist valmistatud ahjudesse. Aletamine – mets raiuti maha,puud jäeti mõneks ajaks kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti,kasutades seda karjamaana. Loomade sõnnuk väetas maad ja peagi võis selle jälle ülesse künda. Põldude rajamine muutis inimesed paiksemaks! Eestlaste esmamainimine – Tacitus nimetas eestlasi aestideks, teise jutu jägi nimetati eestlasi soomlaste järgi fennideks. 4. Rahutud aastaajad 5. – 8. Sajandi lõpuni muutusid olud Eestimaal rahutuks. Hakati ehitama rohkelt linnuseid
Laevkalmed-kivid olid paigutatud laevakujuliselt Väikeselohulised kultusekivid-levisid kivikirstkalmetega üheaegselt eestis ühed mõistatuslikumad muistised Tindimurru-Eesti ühed vanimad rauasulatusega seotud leiud avastati Tindimurrus P hja-Tartumaal,kus toodeti rauda juba umbes 2000 aastat tagasi. Aletamine-täna metallkirvestele levis aletamine,mets raiuti maha ja puud jäeti mõneks ajaks kuivama,nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Söödiviljelus-mõnda aega haritud maa jäeti lihtsalt paariks aastaks sööti,kasutades seda vahepeal karjamaana Tarandkalmed-kivikalmed moodustasid nüüd "sisekontsruktsiooni" suurematest kividest laotud müürid,mis asetsesid ristkülikukujuliselt. "aestid"- nimetati põhiliselt balti hõimusid,mille sisse arvati ka eestlaste esivanemad,esimest korda mainti neid Tarcituse poolt. "fennid"- tähistasid soomlasi,eestlasi võidi arvata nende hulka rooma allikate põhjal 4
_________________________ _________________________ _________________________ _________________________ _________________________ _________________________ Keskmine Põlluharimine Põletusmatus olemas- Sõjaohu kasv, millest rauaaeg (alepõllundus ja olevatesse annavad tunnistust: 450-800 söödiviljelus), tarandkalmetesse või - linnuste rajamine. pKr karjakasvatus, küttimine sisekonstruktsioonita - relvad ja kalastamine, käsitöö, kivikalmetesse hauapanustena. kaubandus (kivikuhelikud). - peiteleidude _________________________ Relvad hauapanustena! sagenemine
kirstu ja ringi peale kuhjate kivihunnik. laevkalmed-neid ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt, sinna maeti surnud põletatult. väikeselohulised kultuskivid-suured rändrahnud, väikeste lohukestega. Varsti õpiti ise rauda tootma. esimesed kohad- Tindimurru põhja-tartumaal, u 2000a tagasi. Põllunduse edusammud- metallist tööriistad, hakkas levima aletamine(mets raiuti maha, puud põletati,saadud tuhk oli heaks väetiseks). söödiviljelus- haritud maa jäeti sööti, kasutati vahepeal karjamaana, loomasõnnik väetas maad ja peagi võis selle uuesti üles harida. Põldude rajamine muutis inimesed paiksemateks. Rooma rauaaeg- vanem rauaaeg,,sest sel ajal avas hiiglasuur Rooma impeerium uksed Euroopale,sealhulgas Eestile.Leidude järgi oli see tõusuperioodiks. Peamiseks elatusalaks vanemal rauaajal oli kindlalt nüüd põlluharimine ja karjakasvatus, ka käsitöö, metallitöö. Eesti 3 suurimad kultuuripiirkonda-
Tihti sulatati ka esemeid ümber. Asva kultuur (aeg, elanike tegevusalad) 9. 6 sajand ekr. Elanikud tegelesid karjakasvatuse, maaviljeluse, küttimise ja kalapüügiga. varane metalliaeg Varajaseks metalliajaks kutsutakse pronksiaega ja varajast rauaaega, ehk aega vahemikus 5 saj ekr- 1 saj pkr. aletamine Põllundus, kus saeti maha mets, pandi see põlema ja tühk oli väärtuslik väetis. maaviljelus põhiliselt oli levinud söödiviljelus, kus põld jäeti mõneks aastaks karjamaaks, et looma sõnnik väetaks maad. kaubanduse areng ja peamised kaubaartiklid Kuna oli vaja metalli, tihenes suhlus Kesk- Rootsi, Gotlandi ja Edela Soomega. Peamised artikklid olid keraamika ja metall. aestid Aastal 98. Tacituse poolt mainitud rahvas, kes olid balti hõimud ja võimalik, et ka eestlased. fennid Eestlasi võidi ka fennide hulka pidada, kes oli tegeligult soomlased.
Mõisteid Eesti ajaloo kursusest alepõllundus e. aletamine algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega. söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles. põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga. tsuud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul
esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud). · Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem). · Muinasaja lõpul kujunesid välja kihelkonnad ja nende omavahelised liidud- maakonnad (8 suuremat); riikluse tekkeni Eesti alal muinasaja jooksul ei jõuta. · Muinaseestlaste usund oli animistlik- usuti elus ja eluta looduse hingestatusse ning kummardati loodusega seotud jumalaid ja haldjaid. · Muinasaja lõpuks loetakse muistset vabadusvõitlust 1208-1227. · Muinasaja lõpu ja eestlaste muistse vabadusvõitluse tähtsaimaks allikaks on (Läti)
Samuti ehitati Ojamaa eeskujul ka mõned laevkalmed. Kalmete sees asuvatesse väiksematesse kivikirstudesse maeti surnuid põletatult. Vel levisisd Eestis muitstsed väikeselohulised kultusekivid. Majanduse areng hakkas kiirenema pärast seda, kui kohapeal õpiti ise rauda tootma. Olulist osa etendas raua kasutusele võtt põllumajanduse arengus. Tänu metallkirvesele hakkas levima aletamine. Juba varasel rauaajal hakkas levima ka söödiviljelus. Põldude rajamine muutis elanikud omakorda paiksemaks. Eestlased kujunesid tänu sellele väga paikseks ja kodukohta armastavaks rahvaks. 9. Rooma-rauaaeg Kannab sellist nimetust, kuna sel ajal avaldas hiigelsuur Rooma impeerium mõju kogu Põhja- Euroopale, sealhulgas ka Eestile. Elanike peamiseks elatusalaks olid kojunenud põlluharimine koos karjakasvatusega. See tõi omakorda kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu
eKr., levis siia naaberaladelt siiski vaid üksikuid raudesemeid. Nad olid raskestui kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist esemeid kasutuselt välja tõrjuda. Hiljem aga kui hakati ise soorauamaagist rauda tootma, toimus märgatav areng majanduses. Varajasel rauaajal sai valdavaks paikne eluviis. Hakati tegelema alepõllundusega. Mets raiuti maha, jäeti natukeseks kuivama ja siis põletati. Puude põlemisest alles jäänud tuhk oli heaks väetiseks. Levima hakkas ka söödiviljelus. Mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks 3 sööti, kasutades seda vahel karjamaana. Loomasõnnik väetas maad ja peagi võis selle uuesti kasutusele võtta. Muutused toimusid ka matmiskommetes. Nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi kivikirstkalmeid. Need olid 3 - 8-meetrise läbimõõduga kividest ringid, mille keskele oli laotud põhja-lõuna-suunaline kividest kirst. · VANEM RAUAAEG (I saj. V saj. keskpaik) 1
Põllulapid olid üsna väikesed ja maad hariti peamiselt kõblastega. Uut põldu saadi aletamisega. Aleletamiseks valitud maalapil raiuti kõigepealt puud ja võsa maha ning lasti kuivada. Pärast kuivamist süüdati puud ja võsa põlema. Tuhk, mis oli hea väetis, aeti ühtlaselt laiali ja sinna külvatud seemned künti puukonksudega maa sisse. Alemaa andis mõned aastad üsna rikkalikku saaki, kuid seejärel tuli ligemale 15 aastaks puhkama jätta. Levima hakkas ka söödiviljelus - maaharimisviis, mille käigus kasutatud maa jäeti sööti, kasutades seda vahepeal karjamaana. Loomasõnnik väetas põldu ja mõne aasta pärast võis põllu jälle üles harida. Hooned tehti ristkülikukujulised ja laoti palkidest. Palgid asetati rõhtsalt ja nende vahed täideti saviga. Püstkodasid kasutati mõnikord suveköökidena. Rannikualadel ja saartel hakati asulaid piirama paekividest laotud taraga ja palkidest kaitseseinadega. Tuntuim pronksiaja
Pronksist ehted, relvad, kirved ( ka viimased pigem luksusesemed) Metallitööstus kujunes kindlustatud keskuses, palju leide on näiteks Asva ja Iru linnamägedelt Kujunues taluasustusest ja kindlustatud keskustest koosnev asustusmudel Kindlustatud asulaid teada 5 tk: Asva, Ridala ja Kaali Saaremaal, Iru Tallinna lähedal ja Narva Joaoru Vanimad säilinud põllud Saha Lool , nn Balti põllud 800-400 eKr. Põllukivihunnikud ja peenrad näitavad, et maad hariti küntes. Kasutusel söödiviljelus. Peamiselt oder, ka nisu ja ilmselt ka kaer, esemeleidude järgi otsustades kasvatati ka lina. Saha Loo 40-50 ha põllusüsteem kuulus ilmselt ühele talule Arvatakse, et tekkis maaomand Hakati rajama kiviristkalmeid, mis näita võimusuhete arengut Neoliitikumi hilisemas järgus ja/või pronksiajal tekkisid kultuurmaastikud, mis rauaajal omandasid mõnes piirkonnas juba tänapäevasele põllumajandusmaastikele sarnase ilme
kivikirstkalmed matmisvorm, 3-8 m läbimõõduga ring, märgiti põhja-lõuna suund, nt Jõelähtmes laevakalmed surnukeha põletati ja maeti, kivid laoti laevakujuliselt, nt Sõrve poolsaarel väikeselohulised kultusekivid 1750 rändrahnu, millele on uuristatud lohuke, tähendus teadmata alepõllundus algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega söödiviljelus mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles põlispõllundus ehk künnipõllundus, maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga tarandkalme maa sisse rajati ristkülikuline kividest laotud tarand, sinna maeti mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena aestid aastal 98 pKr Tacituse poolt kirja pandud rahvus
-Kivikirstkalmetega üheaegselt levisid Eestis ühed mõistatuslikumad muistised-väikeselohulised kultusekivid,rändrahnud mille peal olid süvendid. Põllunduse eduasammud. - Varem kõplapõllundus väikestel maalappidel; metallkirved aletamine (mets raiuti maha, põletati, tuhk väetiseks, kündi polnud vaja; alemaa viljakus mõne aasta järel langes lasti mets peale kasvada) -Neil aladel kus mullakiht oli õhuke,kasvas mets aeglaselt. -Hakkas levima söödiviljelus(mõnda aega haritud maa jäeti sööti, kasutati karjamaana, peagni hariti uuesti üles) -Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks.Eluasemed püstitati sageli maade lähedusse. Tõususajand. - Vanem e rooma rauaaeg (hiiglasuur Rooma impeerium mõjutas kogu Põhja-Euroopat) - tõusuperiood - Peamiseks elatusalaks karjakasvatus ja põlluharimine (jõukus, rahvaarvu kasv, asustus tihenes) - Käsitöö, eriti metallitöö (peened pronksist ehted)
mööda merd. 7) Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on tugevam ja kõvem materjal. Sai valmistada teravamaid ja vastupidavamaid tööriistu. 8) Mis on raua puudused võrreldes vase ja pronksiga? Raud oli kallis ja raskemini kättesaadav ning seda oli raskem sepistada. 9) Millised muutused toimusid ühiskonnaarengus rauaajal? Hakati kasutama alepõllundust. Hakkas ka levima söödiviljelus. Põldude rajamine muutis inimesed paiksemaks. 10) Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Pronksiajal maeti surnuid maasse kaevatud haudadesse. Rauaajal hakati rajama maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid (3-8meetrise läbimõõduga ring, selle keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu pandi surnu). Elatusalad · Maaharimine/ Maaviljelus/ Põllumajandus o Nisu, kaer, hernes, uba · Käsitöö areng o Tööriistad
RAUAAEG: Majandus: taimekasvatuseks soodne kliima. Kalapüügi ja küttimise osakaalu vähenemine, Karjakasvatus on oluline, kuid teravilja tähtsamaks muutumas kaubanduse pärast. Kaubanduses oluliseks teravilja eksport – võeti kasutusele 2-välja süsteem (vili ja sööt) ning härgade asemel hobused, sest kiiremad. Oma raua tootmine, majanduse areng hakkas märgatavalt kiirenema. Edusammud põllunduses, tänu metallkirvestele levis aletamine. Levis ka söödiviljelus. Raudteraga adrad, vikatid ja sirbid. Koduloomadele lisandusid kanad. Põllumajanduse kõrval puhkes õitsele käsitöö, eriti metallitöö. Tähtsad ekspordiartiklid veel: nahk, karusnahk. Sotsiaal: Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Toidu hulk ja rahvastiku tihedus tõuseb, mis tingib röövsõdu (toimub rikastumine). Kesk-euroopas ja saksamaa ülerahvastatus ning ruumipuuduse pärast idapoolt hakkab liikumine ning idakolonisatsioon
Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. 9. Varane rauaaeg 6.saj.e.Kr- 1.saj. p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis aletamine ja söödiviljelus. Inimesed muutusid paiksemaks Hakati rajama maapealseid kalmeehitisi -kivikirstkalmeid. Levisid ka väikeselohulised kultusekivid. Õpiti ise rauda tootma (soorauamaak). 10. Rooma rauaaeg Vanem rauaaeg e. rooma rauaaeg.(1.-4.saj. p.Kr.) need sajandid olid eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö). Tegeldi kaubandusega (Rooma). Levisid tarandkalmed. 11. Keskmine rauaaeg e Viikingi aeg (5.saj
paikseks. Kindlustatud asulad - Seoses väärtuste kogunemisega (karjaloomad, pronks jne), tekkisid kindlustatud asulad - seda perioodi nimetatakse Asva kultuuriks. Neid rajati Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikul. Need paiknesid looduslikel kõrgendikel ning olid ümbritsetud paekividest või palkidest kaitseehitistega. (Iru ja Asva olid kindlusatud asulad nt) Peamised tegevus- ja elatusalad - Peamised tegevusalad olid põlluharimine ja karjakasvatus, käsitöö. Põhja-Eestis oli söödiviljelus ja lõunas alepõllundus. Matmiskobestikus hakkasid esinema ka tarandkalmed (põletusmatus.) Rauaaeg Eestis (peamiselt viikingiaeg) ja üldiseloomustus perioodi alguse dateering, linnuste aktiivne rajamine, suhted Skandinaavia viikingitega ja Vana-Vene riigiga, ühiskond ja inimeste tegevusalad. Rauaaeg Eestis - Esimesed raudesemed jõudsid Eesti aladele Läänest u 500 a eKr. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg olid 450 - 1050 pKr. Linnuste aktiivne rajamine - 8
raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist esemeid kasutuselt välja tõrjuda. Hiljem aga kui hakati ise soorauamaagist rauda tootma, toimus märgatav areng majanduses. Varajasel rauaajal sai valdavaks paikne eluviis. Hakati tegelema alepõllundusega. Mets raiuti maha, jäeti natukeseks kuivama ja siis põletati. Puude põlemisest alles jäänud tuhk oli heaks väetiseks. Levima hakkas ka söödiviljelus. Mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades seda vahel karjamaana. Loomasõnnik väetas maad ja peagi võis selle uuesti kasutusele võtta. Muutused toimusid ka matmiskommetes. Nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi kivikirstkalmeid. Need olid 3 - 8-meetrise läbimõõduga kividest ringid, mille keskele oli laotud põhja-lõuna-suunaline kividest kirst. · VANEM RAUAAEG (I saj. V saj. keskpaik)
Iseloomulikud olid nöörjäljenditega savinõud ja matmisviis, kus surnud asetati külili. 5. Asva Kultuur 6-9 saj. e.Kr.(16-17) : Elanike tegevusalad, aletamine - Elanikud tegelesid maaviljeluse, karjakasvatuse, küttimise, kalapüügiga. Arenes kaubavahetus. Seda varajasel metalliajal, mis on pronksiaja ja varajase rauaaja ühiseks nimetuseks. Levis aletamine mets raiuti maha ja puud jäeti kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Söödiviljelus haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades seda vahepeal karjamaana. 6. Kalmete liigid (17-19) : Kivikirstkalmed 3-8 meetrise läbimööduga ring, selle keskel põhja-lõuna suunaline kirst. Laevkalmed ümbritsevad kivid paigutatud laevakujuliselt. Tarandkalmed sisekonstruktsiooni moodustasid ristkülikukujuliselt laotud müürid. Kolm kultuuripiirkonda olid Lääne-Eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti. 7. Muinaseestlaste suhted naabritega 7. -11.saj. e.Kr
elukorralduses ei toonud. Läänepoolsete naabrite eeskujul hakati surnuid matma kivikirstkalmetesse (tuntuim Jõelähtmel) Varase rauaaja lõpul/ rooma rauaaja algul õpiti rauda tootma kohapealsest soo-ja järvemaagist (vanimaid teadaolevaid kohti on Tartu lähedal asetsev Tindimurru u 2000 a tagasi). See võimaldas raudesemete ulatuslikumat kasutuselevõttu ja kiirendas oluliselt põlluharimise arengut. Tänu raudkirvestele levis aletegemine ja peagi sai alguse söödiviljelus (st põld oli peale kasutamist 4-5 a puhkeasendis e söödis ja teda kasutati peamiselt karjamaana. Sel teel saadav sõnnik oli omakorda vajalikuks väetiseks). Söödiviljelus sai alguse Lääne- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal, kus mullakiht oli õhuke, aga viljakas. Põldude rajamisega kaasnes elanike paikseks muutumine ja esimeste külade teke. Peagi kujunes põlluharimisest peamine elatusallikas, karjakasvatuse tähtsus taandus. Uute põldude tekkides tihenes ka asustus
talivili ikaldus siis päästab suvivili). Läbi kogu keskaja olid kahe- ja kolmeväljasüsteemi (Kaheväljasüsteem, pool põldu täis vilja ja teine pool tühi) kõrval paralleelselt kasutusel teised põlised maaharimisviisid nagu alepõllundus (maa väetamine seal kasvanud puude ja võsa tuhaga ehk põletatakse raiutud mets ära ja rajatakse paareks aastaks põld) ja kütis (kesale seati puupalgid ning seejärel süüdati põlema, et tekitada väetist maa jaoks) ning söödiviljelus (mitmeks aastaks maa muutus karjaloomade söödaks, sõnnik viljastas maad). Viljaliigid- Eesti keskajal peamised viljakultuurid olid oder ja rukis, mida kasvatati varasemalt muinasajal. Mõnevõrra vähem kasvatati kaera, tagasihoidlikumalt nisu ja vähesel määral tatart. Oluliseks kultuurtaimeks oli lina, mis hästi kasvas Läänemaal ja Lõuna-Eestis. Loomakasvatus- Paljud allikad mainivad Eesti talupoegade rohkearvulisi kariloomi.
annaabi.ee 
