Rõhutus seisneb peamiselt selles, et kuigi jutustus on kirjutatud mina-vormis, ütleb jutustaja Paul Bäumer alati ,,mina" asemel ,,meie". Seega on märkimisväärne asjaolu, et see mis puudutab ühte sõdurit, puudutab ka teisi sõdureid. Mõnes mõttes on see aspekt filosoofilise tähendusega, kuna selline põhimõte kehtib mingil määral ka päriselus. Lisamata ei saa jätta ka selle, kuidas kirjanik sõjakoledusi kirjeldab. Jubedused, millest romaan jutustab peaksid inimesi tõsiselt sõjast mõtlema panema. Nii naljakas või kurb kui see ka poleks, toimub pärast raamatu laialdast publitseerimist juba Teine maailmasõda. Seega ei pakkunud raamat inimestele piisavat õppetundi. Enne Esimest maailmasõda olid paljud inimesed sõjast huvitatud ning isegi tahtsid vabatahtlikult sõdima minna. Pärast sõda ei tahtnud sõdima minna enam keegi - kõik olid sõjast kurnatud. Vaevalt, et ka kõige suurem sõjafanaatik taas sõtta astuda tahtis. Seega võis
kõik,” “Väike perekonnalugu,” “Õhukivi” ja “Eluhelbed.” Kogu tema luulekogu on tugevalt seotud loodusega, kõige enam esimene osa. Väikeses perekonnaloos on ta teinud luuletuse emast, isast, külalistest ja tuulelastest. Üleüldiselt on tajutav pigem negatiivsus ja minu arust kõige enam “Õhukivis,” kus on väga palju nukrameelseid epiteete ja seda ka põhjusega, et seal on luuletatud sõjast. “Eluhelbed” arutleb läbi elu kulgevate teemade üle, näiteks rõõm, haigused ja murde ning mis on üldsegi elu. 2. Välimus ja kujundus: Luulekogu on jaotatud neljaks osaks ning igat osa alustab illustreeriv pilt, mis on ka kogu illustratsioonid. Iga pilt kujutab peatüki sõna, näiteks “Õhukivi” puhul on must- valge joonistus pilvede vahel olevast suurest kivist, “Ja see oligi kõik” puhul on pildil ristid ning rõngasristid, mis kujutavad surma
Trooja sõja usutavus ja kokkulangevus teosega. Kes teab mis tegelikult juhtus Trooja sõjas ? Vist keegi. Äkki olid mingid paberid kus kirjeldati kuidas Trooja sõda algas,mille pärast jne. aga meie saime teada trooja sõjast eeposest `Iilias` . kus kirjeldati trooja sõja algust , kus üks solvunud jumalanna tekitas suure probleemi. Ma ei usu,et nii see oligi. Ma ei usu,et jumalad olid nagu inimesed,et nad käisid kahel jalal. jumalad , minu arust, on ühed suured täpikesed atmosfääris suure võimuga kuid mitte inimese olekus. Eeposes öeldi,et Aphrodite lubas Parisile kõige ilusamat naist maailmas, aga kust Aphrodite võis teada ,et Helena on kõige
"Ja päike tõuseb" Millest olid mõjutatud teoses kujutatud tegelaste elu ja suhted? Meil kõigil võivad olla ettekujutused sõjast, olles näinud filme ja pilte ning kuulnud jutte oma vanavanematelt või õpetajatelt, kuid mitte keegi meist ei tunne selle tõelist olemust. Sellest saavad aimu vaid need, kes on olnud sõjaga reaalselt seotud. Raamatus olid tegelased üle elanud sõja. Seepärast olid nad oma elus väga kadunud, segaduses ja teadmatuses. Nad on seest tühjad ja alustavad justkui taas enda ja oma elu mõtte otsimist. See on see, mida teeb sõda inimesega
toita, Inglismaal püsis toiduainetega varustamine sõjaeelsel tasemel kuni 1917. aastani. Saksamaal ning Austrias hakkas aga majandusblokaadist tingitud puudus ilmnema juba 1916. aastal. · Inimesed pidid piirama oma tarbimist ja esmatarbekaupadele seati sisse karmid normid. · Võeti appi keemiatööstus, hakati tootma eratskaupu. · 1917. aastal algas nälg ja epideemiad. · Sõja populaarsus vähenes, ühiskonna mahajäämus. OKUPATSIOON JA VÄGIVALD · Sõjast ei jäänud puutumata ka tsiviilelanikkond. · Karmi okupatsioonireziimi kehtestasid sakslased okupeeritud Belgias. · Suurema julmusega kui läänes peeti sõda idarindel. Vene vägede edasitungi Austria-Ungari territooriumile saatsid verised juudiprogrammid. · Maailmasõja kõige süngemaks episoodiks on 1915. aastal Armeenias Türgi vägede vallandatud etniline puhastus. KADUNUD SUGUPÕLV · Maailmasõja lahingute koledused jäid sügavale inimeste mällu.
Inimene ja Sõda SiimMarkus Post 7.B Inimene ei sünni siia ilma selleks, et sõdida. Sõjas hukkuvad paljud inimesed ja see on suur tragöödia hukkunu perele. Need, kes on sõjast eluga pääsenud, on nn. õnnesärgis sündinud. Nad võisid küll sõjast eluga välja tulla, aga psüühiliselt ei ole neil siiski kõik korras. Nad hakkavad igal pool oma vaenlast nägema, neil on hirm iga astutud sammu ees. Nad on näinud tapmisi, palju verd ning enamus sõjas ellujäänuid inimesi ei suuda sellise pinge all elada ja kahjuks teevad lõpuks enestapu. Näiteks noored poisid lähevad sõtta sellepärast, et saada palju raha, ehkki riskivad oma noore eluga. Ta ei tea, kus teda varitseb oht
kohustus,kuna kjui surnu veel matmatta oli,eksis hing rahutult mere kaldal.Antiikkirjandus-Vana-Kreeka ja-Rooma kirjandus,mis kujunes välja rahvaluule muistenditest,pärimustest ja lauludest. Varasem on V-Kreeka kirj. 3saj eKr kujunes Kreeka eeskujul Rooma kirjandus.Antiikaja 2 liiki 1)eleegia(igatsev,nukker,armastusest,sõjast,poliitikast) 2)jamb(pilkelaul,võis olla ka õpetliku sisuga) 3)meelika(monoodiline-Sappho on pärit Lesbose saarelt,pidas seal tütarlaste kooli,.see räägib sõjast,armastusest, veinist,naudingutest ja vahel poliitikast,Koorimeelika-hümn-jumalate ülistus,ood-pidulik ülists)Tragöödia-põhineb lahendamatul konfliktil.Sophokles(496-406eKr),,Kuningas Oidipus'' olid akati värsivormis,vana legend,saatus mis on ette määratud.Euripides(480- 406 eKr)Käsitles põhjalikult naisepsüholoogiat.Kuulsaim näidend ,,Medeia''Kujutab naise viha ja kättemaksu Mees oli Iason.Komöödia-pilke-või naljamäng,lõbusa lõpplahendusega
pildistamisega. Sõjafotograafia muutis seda, kuidas inimesed tunnetasid sõda ja kuidas kajastas olukorda meedia. Kuigi inimesed ei pruugi täielikult mõista sõja halastamatut reaalsust uudist tekstina lugedes, siis enamasti suudavad nad kohe haarata artiklis olevaid sõjapilte. Sõjafotograafia on alati olnud vastuoluline arvestades, mida pilt näitab, ning ka tsenseerimist.. Mõlemad aspektid kehtivad ka tänapäeval. Ameerika kodusõja ajal tegid fotograafid esimest korda sõjast pilte. Tehtud pildid lahingutest ja surmast šokeerisid avalikkust, kes oli harjunud nägema sõja kujutamist kui romantilist ja üllast ettevõtmist. Uurides teema kohta lähemalt, olin isegi üllatunud, et rahvas teadis niivõrd vähe reaalsusest ning uskus vaid seda, mida meedia neile näitas, ehk illustratsioonid vapratest patriootidest riiki kaitsmas. Ajalugu I maailmasõja alguseks oli võitlusfotograafia eksisteerinud juba pool sajandit, kuid siiski
Miks puhkes külm sõda? Teine maailmasõda ületas ohvrite arvu ning purustuste poolest mitmekordselt. Räägitakse 50 miljonist hukkunud inimesest. Teises maailmasõjas võitjaid ja kaotajaid eriliselt välja pole toodud. Küll aga lahkusid nii Nõukogude Liit, USA, Inglismaa ja ka Prantsusmaa sõjast sirge seljaga. Raskemas muutus elu nii purunenud Saksamaal, pommitatud Jaapanil kui ka Itaalial. Edasi soovisid Prantsusmaa ja Inglismaa, sõjast loobuda ning taastada majandus, elutase jne.. Esile tõusid USA, kes jäi pääses sõjast väheste kahjudega ja Nõukogude Liit, kes saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas. NSV Liit piiras Lääne mõju nn raudse eesriidega ehk eraldas Ida teisest maailmast. USA ja NSV Liit asusid teineteise vastu toetades erinevaid leere, kes oma vahel sõdisid ja algas teineteise ületrumpamine. Keskmeks sai Berliin. Saksamaa ja sealhulgas pealinn jagati liitlaste vahel okupatsioonitsoonideks. Seal oli
Rahvas Töölised ja sõdurid Kaksikvõim Enamlased(blosevikud) VSOPT-Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei(enamlased) Hästi organiseeritud maffia tüüpi partei, kelle eesmärgiks oli kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega sotsialismi ülesehitamine. Enamlaste juhiks oli V.I.Lenin. · Enamlased lubasid rahvale rahu,leiba,maad · Enamlasi toetas Saksamaa,kes lootis,et enamlaste võimule tulles astub Venemaa sõjast välja. 1917.a juulis üritasid enamlased riigipööret, kuid see suruti maha. Seda sündmuist loetakse ka kaksikvõimu lõpuks. Kogu võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Peaministriks sai Aleksander Kerenski. Oktoobripööre · Ajutise valitsuse ebakindel olukord ajendas kindral Lavr Kornilovit üritama sõjaväelist riigipööret, mis aga ebaõnnestus. · 25.oktoobril 1917 haarasid enamlased Petrogradis võimu.
Nende kahe riigi huve arvestati rahulepingute koostamisel ning see juba näitab, et nad on sõjas võitjapoolel. Tänu maailmasõjale oli võimalik väikestel rahvusriikidel nagu Eesti, Leedu jne. saavutada iseseisvus, kuna lagunesid suured keisririigid nagu Venemaa ja Saksamaa. Välispoliitiliselt stabiilses olukorras ei oleks oldud suutelised vaenlasele vastu hakkama. Näiteks Eesti oli suuteline Venemaad alistama Vabadusvõitluses vaid seetõttu, et Vene väed olid kurnatud, sõjast tüdinenud ning lõpuks oli ka Suurbritannia huvitatud Venemaa nõrgestamisest, abistades eestlasi. Versailles´i rahulepinguga, mis sõlmiti Saksamaa ja Antanti vahel 28. juunil 1919, jäi sõjasüüdlaseks ilmselgelt Saksamaa. Saksamaa pidi loovutama suure hulga maid, sealhulgas Elsass-Lotringi Prantsusmaale, kokku 1/8 oma territooriumist. Sõjaväe hulga hakati seadusega piiritlema, lubatud oli vaid 100 000 meest, keelati üldise sõjaväekohustuse kehtestamine,
Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda, milles võitlesid omavahel peamiselt kaks vastasleeri, Antant ja Keskriigid, sai alguse 1914. aasta augustis, mil Saksamaa kuulutas Venemaale ning Prantsusmaale sõja, ja lõppes 1918. aasta novembris Saksamaa kokkuvarisemisega. Kuigi pealtnäha mõjus sõda laastavalt kogu maailmale, kerkib ikkagi päevakorrale küsimus, et kes sai sõjast mingil määral kasu ning kes ainult kahju. Versailles´i rahulepinguga, mis sõlmiti Saksamaa ja Antanti vahel 28. juunil 1919, jäi sõjasüüdlaseks ilmselgelt Saksamaa. Saksamaa pidi loovutama suure hulga maid sealhulgas Elsass-Lotringi Prantsusmaale, kokku 1/8 oma territooriumist. Sõjaväe hulga hakati seadusega piiritlema, lubatud oli vaid 100 000 meest, keelati üldise sõjaväekohustuse kehtestamine, allveelaevastik, lennuvägi, ning seati ka piirangud laevastikule
viimane. "Me näeme elamas inimesi, kellel puudub kolju; me näeme jooksmas sõdureid, kellel mõlemad jalad on ära kistud; nad komberdavad oma luukildudes jalaköntidel lähimasse mürsulehtrisse; üks jefreitor roomab kätel kaks kilomeetrit ja veab enda järel purukspekstud põlvedega jalgu; teine läheb sidumispunkti, käed vastu kõhtu surutud, ja üle ta käte libisevad aegamisi soolikad; me näeme mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota." Kavatsus kirjutada romaan sõjast tekkis Remarque'il juba 1917. aastal, kui ta lamas granaadikildudest haavatuna Duisburgi hospidalis. Plaani elluviimiseks läks aga aega üle kümne aasta. Varsti pärast romaani ilmumist hakkasid levima kuuldused, et Remarque oli romaani kirjutanud kuue nädalaga. Juba pärast eeltrükki sai "Vossische Zeitung" tuhandetelt lugejatelt kirju, milles sõjast osavõtnud Remarque'i kirjeldusi kas kiitsid või kritiseerisid.
Raske oli ka naistel, kes koju jäid, neil tuli ära teha ka meestetöö, paljud asusid tööle tehastes, kaevandustes, kuid said vähem palka, see omakorda aitas kaasa naiste iseseisvumisele. Inimestele tundus, et nad ei saa enam riigi abita hakkama-riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast, ressursse jaotas riik, riigi osa majanduses suurenes. Sõda suurendas sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid, inimesed süüdistasid sõja puhkemises rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid. IGAPÄEVAELU I MS AJAL Kuna ükski riik polnud valmistunud pikaks sõjaks, polnud kellelgi ka piisavalt varusid. Inimesed pidid piirama kalatoodete, munade, kartuli, suhkru tarbimist. Selle leevendamiseks võeti appi ersatskaupu(pidid olema originaaliga samaväärsed aga ei olnud). 1917. a algas nälg-lisandus epideemia. USA-s ei olnud raskusi aga Venemaal oli suurtes raskustes, sest oli kannatas sõjas ja ühiskonnas mahajäänud. OKUPATSIOON JA VÄGIVALD
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu USA ja Itaalia kahe MS vahel Itaalia oli I maailmasõja alguses Kolmikliidus, kuid sõja lõpus võitles Antanti poolel. Väljus sõjast võitjariigina, kuuludes koos USA, Inglismaa ja Prantsusmaaga "Suurde nelikusse". Pärast I maailmasõda oli Itaalias raske poliitiline olukord, palju sõjast rusutud ja vigastatud inimesi. Itaalia oli töölisriik, võttes eeskuju Venemaalt. 1919. aastal algas fasistlik liikumine, algsest 17 000 liikmest sai lõpuks 300 000. Toetuti rahvuslikkusele ning 1921 kuulutatakse välja Itaalia Rahvuslik Fasistlik Partei (IRFP), mille juhiks Mussolini. Fasistide tunnuseks oli must särk ning neil oli oma hümn. Samal aastal on Itaalia kodusõja lävel. 1922. aastal toimub marss Rooma, 28.
Prantsusmaa ja Saksamaa vahelise tüli vili. Piiril asuvate majanduslikult vajalike piirkondade hõivamissoovid on viinud mitmete sõdadeni. Saksamaa oli Versailles rahulepingu järgselt sunnitud loobuma paljudest oma piiri regioonidest mitmetele riikidele nagu Poolale, Taanile, Belgiale. Kokku pidi Saksamaa loovutama umbes kaheksandiku oma kogupindalast. Seda ei võiks pidada niivõrd ülekohtuseks, kuid paljud need alad on äärmiselt väärtuslikud oma maavarade poolest ja ülimalt vajalikud sõjast räsitud ja, uut riigikorda, demokraatiat juurutavale suurriigile nagu Saksamaa. Märkimata ei saa jätta sõjaga võidetud asumaade kaotamist nagu Elsass-Lotringi ala. Saksamaa pidi loobuma oma armeest ja suureks kaotuseks oli ka ühiskonda tabanud kriis. Paljude arvates ei olnud Saksamaa piisavalt halvas situatsioonis, et kapituleeruda. Oldi arvamusel, et kõrgemad ringkonnad tegid otsuse nende eest ja tuhanded kaevikutes
(1558-1583) KOKKUVÕTE LIIVI SÕJAST KATI AAVIK, KP-13B Liivi sõda oli konflikt, mis sai alguse Ivan Julma vägede sissetungiga Liivimaale 1558. aasta jaanuaris. Esialgu Vene-Liivi sõjana alanud konfrontatsioon laienes peagi, kui Vana-Liivimaa kokku varises ning see jagati Taani, Rootsi ja Poola-Leedu vahel. Puhkes ulatuslik konflikt, mis koosnes tegelikult mitmest erinevast sõjast ja mida saab ühte siduda vaid Ivan Julma isiku tõttu. Ometi on nimetus Liivi sõda ajalookirjutuses juurdunud ja 1582 ning 1583 sõlmitud Jam Zapolski ning Pljussa rahulepingud võimaldavad esimesele konfliktideseeriale Liivimaal 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandi alguses (seda on nimetatud ka Liivimaa Saja-aastaseks sõjaks) teatava vahejoone tõmmata. 1551 a. Liivimaalased püüavad rahu Venemaaga pikendada 1554 a
Maailm esimese maailmasõja järel Pinged säilivad Esimese maailmasõja tulemused rahuldasid väheseid. Ainsaks selgeks võitjaks osutusid Ameerika Ühendriigid, mille territoorium jäi sõjast puutumata. Saksamaal oli pärast maailmasõja lõppu suurim pettumus. Saksamaa polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega. Ungari pidi loovutama enamiku territooriumist, mis oli mõistagi ülekohtune. Kaotajaks pidas end ka Venemaa. 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles' süsteemi vastase koostöölepingu. Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. Kõik need asjaolud tõukasid maailma uue maailmasõja poole. Sõjajärgne majanduskriis
· 1607.aastal asus õppima jesuiitide kooli, kus tutvus matemaatika, füüsika ja Galileo Galilei töödega · 1614.aastal õppis kaks aastat Poitiers´ ülikoolis, kus sai bakalaureuse ja litsentsiaadikraadi õiguse. · Tema isa tahtis, et temast saaks jurist ning Rene suundus Pariisi. · 1618.aastal liitus Hollandi riigiarmeega, et saada sõjaväeohvitseriks. · 1619.aastal sai temast Baieri vürst Maximilian I teenistuses ning võttis osa Praha lähedal olevast sõjast (osa kolmekümneaastasest sõjast). · ELU · 1629.aastal elas Rene Hollandis. · Kirjutas töid filosoofiast, optikast, geomeetriast ja hinge loomusest. · Matemaatikas on tema tööd aluseks koordinatteljestiku kasutamisele geomeetrias, mis loodab kokku algebra ja geomeetria. · 1649.aastal lahkus Rene Hollandist ja suundus Stockholmi kuninganna Kristiina kutsel · 1650. aastal suri kopsupõletikku DESCARTES´I AUHIND
Eestlaste meeleavaldus Petrogradis Kaksikvõimu aeg I • Revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga. • IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. Ajutise Valitsuse juhid Georgi Lvov Aleksandr Kerenski Kaksikvõimu aeg II • AV kehtestas riikliku vilja- ja kütusemonopoli. • Progressiivne tulumaks. • Ei väljutud sõjast. • Ei jagatud maad. • 4. juuli – tuli meeleavaldajate pihta. • August – kindral L. Kornilovi riigipöördekatse. Lavr Kornilov Kaksikvõimu aeg III • Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. • Juulis suund relvastatud ülestõusule. • Septembris ülekaal nõukogudes bolševikele. • Enamlaste arv 350 000. Kaksikvõimu aeg IV • Vene poliitiline elu muutus väga kirevaks. Kõige olulisemad neli parteid:
keiser, Nikolai II. Võimule sai Ajutine Valitsus/Petrogradi Nõukogu. b) Oktoobrirevolutioon (vana kalendri järgi) Venemaal haarasid võimu enamlased (bolsevikud). Venemaast sai esimene ametlik kommunistlik riik Nõukogude Venemaa. Tänu sellisele segadusele, kus võim vahetus kahel korral ühe aasta jooksul lagunes Vene armee. Sakslased alustasid nüüd Idarindel üldpealetungi. Enamlased (eesotsas Lenin) otsustasid sõjast välja astuda ja sõlmisid 1918 märtsis Bresti linnas sakslastega separaatrahu (sõjalise bloki liige sõlmid eraldi rahu vaenlasega). Sellega loovutasid nad terve Venemaa Euroopa osa sakslastele (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Valgevene, Ukraina ja Moldova). Samas säilitasid nad (Venemaa) võimu ja võisid hakata maha suruma siseopositsiooni. Venemaa sõjast välja astumisega sai Saksamaa läänerindele paisata suuri lisajõude.
Prantsusmaa ja Suurbritannia olid sõjas võitjad, tugevad. Austria-Ungari ja Türgi kolooniad lagunesid. 19. Mida tähendab väljend- I maailmasõda oli moodne sõda? Kasutusele võeti uudne tehnika. 20. Miks USA presidendi W.Wilsoni ideed ei realiseerunud rahulepingutes? Riigid polnud nõus selliste tingimustega. Võrdne maailm. 21. Kuidas mõjutas I maailmasõda Vene impeeriumi? Tekkisid rahutused, toimud võimuvahetus, oli sõjas rängalt kannatada saanud. Lahkus sõjast Bresti rahuga. 22. Miks kukutati Venemaal tsaar? Majanduslangus,tsaar oli kaotanud usalduse, ääremaad olid rahutud, suurlinnades ei jätkunud toitu. 23. Miks kujuneb Venemaal välja kaksikvõim ja mida see endast kujutas? Millal kaksikvõim lõppes? Kujunes kui keisrivõim oli langenud.(Peteogardi Töölised ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning Ajutine Valitsus) Üritasid parandada rahva olukorda. Tekkisid parteid. Lõppes 25.10.1917. 24
mitte mingisugust tähtsust mõni ametlik dokument, mis seda justkui tõestama peaks, sest armunud saavad sellest aru, et nad üksteisest hoolivad ja selleks ei vaja nad vähimaidki kõrvalisi või paberi peale kirjutatud tõendeid. ,,Korraga ma mõistsin, et minu jaoks on sõda lõppenud. Aga seda tunnet, et sõda oleks tõesti lõppenud, mul ei olnud. Mul oli poppi tegeva koolipoisi tunne, kelle mõtted lähevad ikka ja jälle koolimajas toimuva juurde." Henry oli sõjast küll pääsenud, kuid teda huvitas siiski südames kuidas teistel seal läheb ning ta oleks südames tahtnud sõjas oma kaaslastele veel edasi toeks olla, kuid armastus tema südames oli sõjast tugevam. 2. Lühikokkuvõte: Ameerika leitnant Frederic Henry, kes teenib Itaalia sõjaväe sanitaarteenistuses, teeb läbi rasked sõjakatsumused ja hakkab mõistma tapatalgute mõttetust. Ta saab aru, et sõda peavad
Tartu 2010 Carl von Clausewitz 1780-1831 Kristjan Muuli 12.c Hugo Treffneri gümnaasium Lühiülevaade eluloost Carl von Clausewitz sündis Magdeburgis Preisimaa Kuningriigis 1780. Ta sündis madalamasse keskklassi perre. Vanasti muutsid mõned kodanlased oma perekonnanimed ,,peenemaks" ja hakkasid omavoliliselt pruukima aadliseisusele viitavaid tunnuseid ,,de" või ,,von" - kes karjääri, kes edevuse pärast. Nii toimis näiteks Balzaci esiisa, nii tegid paljud Preisi poolakad ja Austria russiinid. Ka Carl von Clausewitzi isa, kes põlvnes üsnagi kroonukaugetest Sileesia esivanematest (nende hulgas domineerisid peamiselt kirikuõpetajad), muutis slaavipärase Clauswitzi von Clausewitziks. Ta orienteerus sõjaväelisele karjäärile, kuid läks erru kõigest leitnandina. Seevastu said ta neljast pojast kolm kindraliks; kõik neli kirjutati ka päriselt aadlimatriklisse. Te...
Antud stroofi võib mitmeti mõista. Ühelt poolt jääb mulje, et seistakse kahe riigi vahel teadmatuses, mis saama hakkab ning kumb riik nende koduks saab. Teisalt vaadates võib ’riik’ olla metafoor Taevale ja Põrgule, sest teises reas kirjeldab ta ühte kui valgust ning teist kui pimedust. Tõlgendada saaks mitut moodi, kuid vaadates aega, millal Suits enamus oma luuletustest kirjutas, siis paratamatult tekib tunne, et tihtilugu räägib ta siiski sõjast. Sõda on alati aktuaalne ning tähtis teema, olenemata ajastust. Gustav Suitsu eluajal oli see aga eriti aktuaalne, sest teadupärast elas Suits ju üle nii Esimese kui ka Teise Maailmasõja. Minujaoks on Suitsu luuletused mõneti arusaamatud, sest päris tihti ei saa aru, kas tal olidki teatud vaated või olid tema luuletused just pilkamiseks mõeldud. Kindel on aga see, et sõda on tema kirjanduslikku elukäiku väga tugevalt mõjutanud.
. sealt algusest kohe .. see poliitilise sisu .. jne 3. küsimus on lk 11 *sa pead seal rääkima jumalatest *et need sarnanesid inimestega ja *mis toimus nende elus *ja et neil olid probleemid nagu inimestel *nende välimusest 4. homerose isik .. tema kohta puudusid juba antiikajal usaldusväärsed eluloolised andmed .. kujutati pimeda raugana .. aga täpsemalt lik 13 teine lõik 5. "ilias"- räägib trooja linna elust ja kuidas trooja hobune linna tooakse ja sõjast. "odüsseia"- Sellest et kuningas odüsseus tuleb tagasi trooja sõjast ja ei saa koju minna kuna on jumalatega tülis 6. seda ma päris hästi ei tea aga peaks olema lk 22 -24 .. seal on see sappho jne 7.lk 27 hakkab see teema .. see on selline päriiis pikk 8.achilleuse kand- inimese nõrk koht .. tuli sellest et kunagi tema ema hoidis sealt kinni kui kastis teda jõkke ja see jäi ta ainukeseks nõrgaks kohaks, tüliõun-seda ma ei teaja ei leia ..
Kuid see tunne oli suuresti muutunud võrreldes sellega, mida ta oli tundnud enne sõtta minekut. Ta tundis ennast kodus olles justkui piinatud, sest ta tahtis sõtta tagasi minna. Paulile oli kodust lahkumine siiski raske, sest ta nägi oma ema silmades suurt kurbust. Kokkuvõtteks võib väita, et sõda muudab inimesi. Ja mitte vähe. Tavaliselt on sõdadel põhjused, eesmärgid ja tulemused. Mina aga leian, et sõdadel saab olla ainult üks sõnum. Selleks on sõjast kõrvalejäänud inimeste arusaam sellest, mis saab inimestest, kes sõjast on osa võtnud. Ketter Kruusma 11.a klass Tapa Gümnaasium
hakkas luuletama 14. aastaselt põgenes perega Rootsi Loomingust 2. augustil 1904 avaldati esimene luuletus "Kuidas juhtus..." luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti esimene luulekogu ilmus aastal 1917 "Sonetid" 14 luulekogu “Mureliku suuga” ● ilmus 1943. aastal ● luuletusi aastatest 1935–1942 ● 11. luulekogu ● vähetuntud ● 21 luuletust ● nii tunde kui mõtteluule ● kurvameelsed ● luuletused räägivad sõjast, leinast, kodumaast ja vabadusest nt: “Valus vaikimine”, “Sõduri ema”, “Kodumaa”, “Kahe tule vahel” Kui aknasse kliriseb kiirtemurd, Raske hommik saand seda rängemaks varjud. Jäätab hingeõhu su huultekurd ja sissepoole sa karjud… Ju lendamas ära kuu valge lind
Kas Trooja sõda tegelikult toimus või mitte? Pimeda lauliku Homeruse kirja pandud lugu Trooja sõjast on ajaloo üks tuntumaid. See jutt on ka ühtlasi kõigi aegade üks suurimaid mõistatusi, sest ei teata, kas see on tõestisündinud lugu või lihtsalt müüt. Paljud arheoloogid ja ajaloolased on proovinud saada jälile sellele, kas sõda toimus või mitte, kuid siiski on see mõistatus jäänud ühtse vasteta. Pooltargumendid: 1) On tõestatud, et Trooja (teise nimega Ilion) oli tõeliselt olemas ja asetses Väike- Aasia rannikul nüüdisaja Dardanellidest lõuna pool
ja hüvitama võitjariikidele sõjakahjud ehk reparatsioone. Lisaks Saksamaale kaotasid oma suurriigi staatuse ka Venemaa ja Austria-Ungari. Viimase lagunemise tagajärjel tekkisid endise suurriigi aladele iseseisvad riigid nagu Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Ka Venemaa pidas end sõja kaotajaks ning seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jaotada. Pariisi rahukonverentsil, mis tuli kokku 18. Jaanuaril 1919 ning kus olid esindatud 27 sõjast osa võtnud riiki, keskenduti peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Sõja kaotanud Keskriigid (Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgi) ei olnud konverentsil esindatud ning nad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. Samas leidus ka riike võitja ehk Antanti poolel, kes ei olnud rahul sõja tulemustega. Itaalia leidis, et tema territoriaalsed võidud ei olnud piisavalt suured ning Jaapan, kes oli sõtta
juhtpositsiooni *ohu alahindamine *sõda romantiseeriti *rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine *sõjaline mõtlemine diplomaatiast kaalukam * suurriikide võidurelvastumine *imperialism *kolooniate ümberjagamine. Ajend: 28.juuni 1914- Sarajevo atentaat: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine. Osapooled: Keskriigid->Saksamaa, Austria-Ungari<->Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia. Lokaalsest sõjast sai 35 riigiga sõda. Sõjaplaanid:1)Saksamaa- Schlieffeni plaan. Anda põhilöök läänerindel, purustada Prantsusmaa ühe suure pealöögiga, pidada idas kaitsesõda, kasutades peamiselt Austria-Ungari sõdureid. 2)Venemaa- pealetung austerlaste vastu Galiitsias, kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. Pidi lööma "aururullina" e. massina, kuna oli kehv sõjatehnika. 3)Prantsusmaa- Plaan 17
Nt:kaevandused ja tehased). - Traditsiooniline peremudel hakkas lagunema. - Naised soovisid olla iseseisvad ja võrdseid õigusi meestega. - Naiste tegevus sõja ajal tähtsustas nende positsiooni ühiskonnas. - Riikide osatähtsus majanduses suurenes järsult. - Sõja otstarbeks tehtud tellimused esitati suur ettevõtetele ja maksti riigi kassast. - Era ettevõtted laostusid, riik kontrollis kõiki resursse. - Suurenes maksukoormus. - Suurenesid sotsiaalsed pinged. - Süüdistati rikkaid kes sõjast kasu said. - Vähenes religiooni mõju. - Puudusid suuremad tagavarad. - Keemia tööstuses hakati valmistama originaalide asendamiseks ersats kaupu. - 1917 süvenes nälg, eriti Venemaal. - Kõige kergemini elas sõja üle USA. - Suurenes vägivald ja kenotsiid. - Türgi väed viisid läbi etnilise puhastuse (armeenlaste massiline tapmine). - Sõjas oselenuid nimetatakse kadunud põlvkonnaks: 1. Sõjast koju tulnud mehed ei suutnud eluga kohaneda enam. 2
tingimusi ja lükkas neist kõige tähtsama (ametisikute lubamine Serbia territooriumile) tagasi. Kui Saksamaa andis Austria-Ungarile rohelise tule, ründas Austria-Ungari 28. juulil 1914 Serbiat ning sellega võis Esimene maailmasõda alata. Saksamaa esitas ka Prantsusmaale ja Saksamaale ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks. Kuuldes Austria-Ungari rünnakust kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. 3. augustil kuulutas ka Saksamaa Prantsusmaale sõja. Algul tundus ka, et sõjast jääb kõrvale Inglismaa, kuid hiljem siiski otsustas osaleda koos Prantsusmaa ja Venemaaga nende poolel. Inglismaa sekkumise põhjuseks oli Belgia neutraliteedi rikkumine. Suurriikide vahelised vastuolud Oli ammu teada, et teatud suurriigid nagu näiteks Saksamaa ja Inglismaa, Austria- Ungari ja Venemaa ei saanud omavahel läbi. Nende vahel olid suured vastuolud, mille lahendamiseks peeti parimaks lahenduseks sõda
oma ülemvõim Ida-Aasias. Nende plaanide vastu oli USA ning 7. detsembril 1941 ründas Jaapan Hawaiil asuvat Pearl Harbori mereväebaasi. ameeriklastele kuulutati sõja ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid ,kuid 1942. aasta juunis toimunud Midway lahing oli jaapanlastele hävituslik. Kursk ja Aafrika + itaalia väljalangemine sõjast 1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas alistuma Briti väed lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed ning sundisid neid 1943.a. Põhja-Aafrikast lahkuma. See võimaldas liitlastel viia lahingutegevuse üle Euroopasse / Itaaliasse ja viis lõppkokkuvõttes Mussolini kukutamiseni ning Itaalia sõjast väljaastumiseni. Mais 1943 olid lahingus põhja-aafrikas lõppenud. Kurski lahing (4. juuli 1943 23
m.a.) - olevat kirjutanud 80-90 näidendit, alles on 7 ervikteksti, sealhulgas üks trioloogia. Draamavõistlusel tuli võitjaks 13 korda. Algul oli koor 50 liikmeline, hiljem 12 liikmeline. Tõi ühe näitleja kõrvale teise juurde ning hiljem Sophoklese eeskujul kolmandagi. Trioloogia on kolm kokkukuuluvat näidendit. "Oresteia" on trioloogia ühe suguvõsa traagilisest saatusest. "Aheldatud Prometheus" räägib Prometheuse allumatusest Zeusi ülemvõimule. "Pärslased" räägib Kreeka-Pärsia sõjast. Aischylost peetakse antiiktragöödia alusepanijaks. Sophokles (496-406 e.m.a.) - sai draamavõistlustel 24 korda esikoha. Loobus trioloogiast, suurendas näitlejate arvu kahelt kolmele, koor suurenes 12-lt 15-ni. 123 näidendist on säilinud 7. Sophoklese põhipunktiks on inimsuhete kujutamine ja traagiliste karakterite väljatoomine. Valmistas näidendi "Kuningas Oidipus". "Antigone" on Oidipuse poegade tüli ja nende mõlema surm ning nende õe, Antigone, traagiline elu. Euripides (480-406 e
vilets varustamine toiduainetega. 27.02 läks võim Peterburis ülestõusnute kätte. 03.03 Loobus Nikolai II troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim: Ajutine Valitsus. Eesotsas vürst Lvov. Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Eesotsas A. Kerenski. Enamlaste esiletõus: Lenin lubas rahvamassidele kõike. Ta nõudis viivitamatut väljaastumist sõjast. L. Kornilov- kindral, kes üritas sõjaväelist riigipööret. 25. oktoober algas Oktoobrirevolutsioon- enamlaste poolt organiseeritud vastuhakk ajutisele valitsusele. SSOR 26. oktoober läks võim enamlastele. Toimub II Nõukogude kongress, kus moodustatakse uus valitsus Rahvakomissaride Nõukogu. Eesotsas Lenin. Võetakse vastu maa ja rahu dekreet ehk seadus. Rajudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga
1. Saksamaa pärast sõda - millised olid kõige suuremad probleemid ? Kuidas nendega toime tuldi ? Saksamaale pandi peale liiga suured reparatsioonid, mida ei suudetud maksta. Töötus oli suur, eriti sõjast naasnud meeste seas. Lisaks okupeeris Prantsusmaa Saksamaa ühe tähtsaima tööstus piirkonna Ruhri, sest Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta. Probleeme tekitas ka see, et Saksamaa pidi loovutama suuri sakslastega asustatud alasid. 2. Millised äärmusliikumised olid populaarsed, miks? Milles seisnes äärmusliikumiste ohtlikkus ? Kommunism, sest rahvas ei saanud ise hakkama ja paljud arvasid, et riik peab appi tulema ja neid aitama
metsas maha.". On rõhutatud, et tegemist oli sõja lõpuga. Metsavendlus toimus Teise maailmasõja ajal ning lõpul. ,,Sest pea kohal laius kodutaevad, pea all hingas kodumuld.". Nii kirjutas autor novelli lõppu. Selle põhjal võib väita, et teksti tegevus lõppeb Eesti ajal. 4. Sõnasta novelli peamõte, lähtudes mõistetest ,,ootus" ja ,,lootus". J. Kruusvalli novellis ,,Berta T. mees" kirjeldatakse inimeste vahelisi suhteid hoolimata toimunud sõjast ja õnnetustest. Lühijutus on rõhk pandud Berta ootustele ja usule, et ta mees siiski naaseb sõjast, ent kõik peale tema enda teavad, et seda ei saaks enam juhtuda. Kuigi Bertal on kõigi- nii külarahva, mehe kui ka laste- suunas ootusi, peab ta pettuma. Novelli peamõte on pigem siiski, et lootust ei tohi kunagi kaotada aga alati tuleb oodata kõige hullemat, sest siis ei saa kunagi pettumus liialt suur olla.
Kreeka mütoloogia · Achilleus- kangelane Trooja sõjast, suri Parise tabatud mürginoole läbi. · Aeneas- Trooja kangelane, kellest rohkem kardeti vaid Trooja tsempionit Hektorit. · Agamemnon- Trooja sõjas kreeklaste sõjapealik, kes suri oma naise armukese Aigisthose käe läbi. · Aias- Oli kreeklaste poolel Trooja sõjas. Tahtis pärast Achilleuse surma saada endale tema relvi, kuid ei saanud neid. · Alkmene- oli Heraklese ema. · Amatsioonid- Naissõdalaste hõim.Trooja sõja ajal võitlesid kreeklaste vastu.
metsas maha.". On rõhutatud, et tegemist oli sõja lõpuga. Metsavendlus toimus Teise maailmasõja ajal ning lõpul. ,,Sest pea kohal laius kodutaevad, pea all hingas kodumuld.". Nii kirjutas autor novelli lõppu. Selle põhjal võib väita, et teksti tegevus lõppeb Eesti ajal. 4. Sõnasta novelli peamõte, lähtudes mõistetest ,,ootus" ja ,,lootus". J. Kruusvalli novellis ,,Berta T. mees" kirjeldatakse inimeste vahelisi suhteid hoolimata toimunud sõjast ja õnnetustest. Lühijutus on rõhk pandud Berta ootustele ja usule, et ta mees siiski naaseb sõjast, ent kõik peale tema enda teavad, et seda ei saaks enam juhtuda. Kuigi Bertal on kõigi- nii külarahva, mehe kui ka laste- suunas ootusi, peab ta pettuma. Novelli peamõte on pigem siiski, et lootust ei tohi kunagi kaotada aga alati tuleb oodata kõige hullemat, sest siis ei saa kunagi pettumus liialt suur olla.
jätkus Remarque haridustee kohalikus katoliiklikus õpetajate seminaris. (Tims 2004: 17- 21) 26. novembril 1916 mobilisatsioonikutse saanud Erich läks nekrutiks vastumeelselt, kusjuures ta oli üks Saksa kutsealuste teismeliste kiiresti kasvavast hulgast, kelle illusioonid oli hävitanud sõda ja rindel tagalasse imbuvad õuduslood (Tims 2004: 23-24). Rindel sai Erich mitmeid kordi haavata ning oli üsna ruttu sunnitud sõjast tagasi tulema, töötades lühikest aega abiõpetajana, hiljem juhutöödel raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina ning kirjutas teatrikriitikat Osnabrücki 4 ajalehtedele. Remarque elas kaks aastat Hannoveris, kus koostas reklaamtekste. Järgnesid aastad Berliinis ajakirja Sport im Bild spordiuudiste toimetajana. (Scholl 2005: 91) 1917
Saksamaa sõjaplaan nägi ette, et rünnakut alustatakse Saksa armee paremalt tiivalt, kust seda kõige vähem oodatakse. Prantsuse sõjaplaani põhiidee oli vältida 1870-1871. aasta katastroofi. Piirile ehitati tugev kindlustuste süsteem, mis omakorda tähendas passiivset kaitsesüsteemi. Venemaa pealetungi esimene objekt pidi olema Ida- Preisimaa, kuid armee võitlusvõimet halvas aga käsitlus tulevasest sõjast Vene-Türgi kogemuste alusel. Inglismaa plaan nägi sihtide saavutamise võõraste käte abil. Sarajevo atentaat ja sõja algus. Atentaat oli suunatud F. Ferdinandi vastu, kes juhtis riigiasju Austria-Ungaris. Tema külastamist Bosnia pealinnas Sarajevos nähti kui sõjalist demonstratsiooni või isegi sõja ettevalmistust Serbia vastu ning sellepärast otsustati ta tappa. Esimene atentaat ebaõnnestus, kuid teine õnnestus. Ausltria nõudis kohe sõja alustamist
Kuid Ajutise Valitsuse autoriteet langes, kuna see ei rahuldanud rahvast, kelle põhinõudmistele rahu ja maa küsimuses polnud AV vastuseid. Kaksikvõimu ajal tõusis esile 4 parteid. Kadetid, esseerid, vähemlased, enamlased (proletaraadi diktatuuri kehtestamine). Enamlased lubasid rahvale kõike, mida nad tahtsid- nende populaarsus kasvas. Nende tegevust toetas ka Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult ning toovad ta sõjast välja. Enamlaste tegevuse käigus langes AV autoriteet nii madalale, et ükskõik mis riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Nii võtsid 25. okt 1917 enamlased Petrogradi enda alla. (Oktoobripööre). 26.okt vormistas nõukogude kongress võimu ülemineku enamlastele ning, moodustati esimene nõukogude valitsus ehk Rahvakomissaride Nõukogu- enamlased ja vasakpoolsed esseerid. Enamlased ei tulnud siiski veel Venemaal võimule, pidid siiski arvestama teiste parteidega. 1918
Teoses on keskseks teemaks sõda ja selle tagajärjed. Seda võib lugeda ka sellest, et autor on selle kirjutanud 1919. aastal, mil äsja oli lõppenud esimene maailmasõda ja kestis veel Vabadussõda. Teose sõjanägemustes võiks seega otseselt peegelduda nende sõdadega seonduv. Autor kirjeldab sõda kui midagi väga julma, kannatuste- ja piinarikast. Ta toob välja selle, mida kõiki sõdijaid ühendab: viha, ärritus ning neede. Sõjast tulnud ei tahtnud enam sõda näha, nad rääkisid õudsetest kannatustest. „Ikka ainult sõda, nii ööd kui päeva, aina tapmised“. Need, kes sõjast tulnud olid, olid muutunud “tooreks“, nendest, kel sõjast eluga pääseda õnnestus, surid paljud veel teekonnal koju. Teoses kirjeldatakse nii sõdijate, kui ka kodus ootavate perede kannatusi. Kõigi meeleolu on must. Sõda oli hävitanud elu ühel emal, kes ei saanud
vastuseisude leevendamisele. 1925a. lõpul toimus Locarno konverets, millest võtsid osa Inglis, Prants,Itaalia, Belgia,Poola, Tsehhoslovakkia ning saksamaa. Konveretsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale versailles paika pandud läänepiiri. Locarno konveretsi järel levis Euroopas lootus, et saabunud on leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Briand'i - Kelloggi pakt- 1928.a. Prantsuse välisministri ja Usa riigisekretäri järgi nime saanud leppes kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 iiki, hiljem ühines veel 48 riiki. 10.Ülemaailmne majanduskriis puhkes 1929-1933. Ületootmine, kaupu toodeti rohkem kui inimesed suutsid osta. Vale majandamine- riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või tarbida. ei suudetud enam laene tagasi maksta. See laostas panganduse ja kogu rahanduse. Valitsuse vead kriisi ajal- loobumine vabakaubanduse
Kultuurilood I (20. sept) * ILIAS Mnemoonika epiteet vormel, kordused, taustaandmed (kuidas tolleaegsed inimesed võisid mõelda, tunda). Kirjalikus keeles muutuvad ühel hetkel mõttetuks ja igavaks (erinevad kordused jmt), samas kui suulises kõnes hinnatakse neid. Vormeliteooria järgi on kultuur ressurss. Me ei pea nt regilaule sõna-sõnalt teadma, laul komponeeritakse igal esitusel uuesti, see on kultuuriga ümberkäimise vabadus. Juttu suurest sõjast, sõjaeepos. Sõda kestnud 9 aastat. Ahhailased on tulnud Trooja linna alla, 9a sõda käinud, ikka pole suutnud vallutada. Mehed lahutatud neile olulistest inimestest. Sõjameeste laagritest ei puudu naised, aga neid kõrgeid soost abikaasasid, kes Kreekasse maha jäänud, pole kaasa võetud. Tüdimus, asjad ei liigu, kumbki osapool pole võidule küllaltki lähedal. Sõjaseisukorraga ära harjutud, kuid siiski ei tea kunagi, mis edasi saab. (Mõiste ,,nostalgia" tähendab u
Ajutine valitsus organiseerida riigi tegevust. Esimeses maailmasõjas võib kõiki osalenud riike pidada kaotajateks. Sõda peeti väga valesid taktikaid kasutades, puudusid kogemused. Seda hakkasid mõistma ka kõik sõdinud riigid, et sõda muutus aina mõttetumaks ja kurnavamaks ning sõjas olid tegelikeks kaotajateks kõik. Võitjateks võib suurel määral pidada Ameerika Ühendriike, kes rahuliku käitumist ning mõtlemist säilitades, lõikasid endale sõjast hoopiski kasu. Ometigi on suurimateks võitjateks riigid, kes sõjast kõrvale jäid ning sõjakoledusi ja rahva kaotust tunda ei saanud.
kujunes mitu sõltumatut nn hellenistlikku kuningriiki. Aleksandri sõjaretk vallandas kreeklaste massilise rände Idamaadesse. Tekkinud Kreeka linnadest tähtsamaiks sai Egiptuse pealinn Aleksandria. 30.aastal eKr langes Rooma võimu alla viimane hellenistlik riik- Egiptus. Kreeklaste esimesed eeposed olid ,,Odüsseia" ja ,,Ilias" , nende autor oli Homeros. Homerost peeti pimedaks laulikuks. Kreeklaste arvates on nende parim ja kuulsaim poeet Homeros. Mõlemad eeposed jutustavad Trooja sõjast. ,,Iliases" saab lugu alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega. ,,Odüsseia" keskendub ühe kangelase raevukale käitumisele. Peakangelane on kaval ja vastupidav Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu majas omavolitsevaid noormehi. Athena abiga tapab Odysseus nad halastamatult. Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Jõukamad said oma majapidamisega ise
astunud rõõmsa ja sinisilmsena maailma. Mõned otsustavad ülikooli, teised reisima minna. Paljud noormehed lähevad ka sõjaväkke või isegi mobiliseeruvad sõtta. Ameerika Ühendriikide ja Afganistani sõjas on osalenud uskumatult suur arv noormehi. Öeldakse, et sõjavägi teeb poisikesest mehe, aga päris sõda muudab rõõmsameelsed noored kinnisteks täiskasvanuteks. Mõned sõduritest pole veel õiget elu näinudki, kui juba jäsemetest ilma jäävad. Halvimatel juhtudel ei jõutagi sõjast tagasi. Füüsilised vigastused ei pruugi olla nii julmad kui moraalsed. E.M.Remarque'i sõjaromaanis "Läänerindel muutuseta" on samuti kirjeldatud sõdurite teenistusaega ning nende tundeid peale naasmist. Tegelased on noored mehed, kes on sõjast tagasi tulles väsinud, laostunud, ära põlenud, pidetud ja ilma lootuseta. Nad ei leia enam elus kohta. Teismelised ja küpsemad noored pole ainsad, kes silmakirjalikkust taluma peavad
keelati ära 1919. aastal Saint Germani rahuga. Ungariga slmiti 1919 juunis Trianoni rahuleping - ligati ära etniliste ungarlastega asustatud alad. Territoorium vähenes 3,5 korda. Elanikkond vähenes 21 miljonilt 8 miljonile. 3,2 etnilist ungarlast sattusid teiste riikide kodanlaseks. Ungarile laskusid samuti reparatsioonid ja sõjaveälised piirangud. Võib öelda, et Versaille' süsteem oli ka uue korra tekkimine Euroopas. Lootuses, et maailm on sõjast prii, kirjutati 1920. aastal alla Briand Kellogi paktile, millega liitunud riigid nõustusid loobuma sõjast, kui poliitikavahendist, kinni pidada Rahvasteliidu otsustest ning rahvusvahelistest õigustest. Kokkuvõtteks võib siiski öelda, et Versaille' süsteem oli minu arvates pigem lüüasaanute karistamine, kui uue korra loomine Euroopas. Saksamaa oli need karistused mingil määral ära teeninud, sest tema oli Esimese maailmasõja algatajaks, kuid need
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
