Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sõjafotograafia (0)

1 Hindamata
Punktid




Tallinna Polütehnikum Multimeedia eriala Sõjafotograafia Hanna Samantha Raidma MM-16 Tallinn 2018


Sisukord Mis on sõjafotograafia?.....................................................................................3
Ajalugu.............................................................................................................. 4
Sõjafotograafia tänapäeval...............................................................................5
Isiklik arvamus.................................................................................................. 5
Kasutatud kirjandus..........................................................................................6


Mis on sõjafotograafia? Sõjafotograafia   on   fotograafia   haru,   mis   tegeleb   sõjategevuse   ja   selle   tagajärgede pildistamisega. Sõjafotograafia muutis seda, kuidas inimesed tunnetasid sõda ja kuidas kajastas olukorda meedia. Kuigi inimesed ei pruugi täielikult mõista sõja halastamatut reaalsust uudist tekstina lugedes, siis enamasti suudavad nad kohe haarata artiklis olevaid sõjapilte. Sõjafotograafia on alati olnud vastuoluline arvestades, mida pilt näitab, ning ka tsenseerimist.. Mõlemad aspektid kehtivad ka tänapäeval. Ameerika   kodusõja   ajal   tegid   fotograafid   esimest   korda   sõjast   pilte.   Tehtud   pildid lahingutest ja surmast šokeerisid avalikkust, kes oli harjunud nägema sõja kujutamist kui romantilist ja üllast ettevõtmist. Uurides   teema   kohta   lähemalt,   olin   isegi   üllatunud,   et   rahvas   teadis   niivõrd   vähe reaalsusest ning uskus vaid seda, mida meedia neile näitas, ehk illustratsioonid vapratest patriootidest riiki kaitsmas.


Ajalugu I maailmasõja alguseks oli võitlusfotograafia eksisteerinud juba pool sajandit, kuid siiski ei tehtud I maailmasõjast palju fotosid ja seda tänu laialdasele sõjaväe tsensuurile. II maailmasõja ajal võimendas võitlusfotograafia nii patriotismi kui ka avalikku vägivalda. Alates   II   maailmasõjast   on   sõjafotodest   saanud   tavanähtus.  Vietnami   sõda   tõestas,   et sõjafotograafia suudab kõigutada avalikku arvamust sõjast. Kuulsaimate Vietnami sõja fotode   hulka   kuuluvad   foto   väikesest   jooksvast   tüdrukust,   kes   on   napalmirünnakust põlenud, ja foto My Lai külas toimunud vietnamlaste massimõrvast, mille korraldasid USA sõjaväelased.(pilt 1) Pilt  1Rahvusvahelisest   Herald   Tribune'i   arhiivist   esiletõstud:   Ameerika   Ühendriigid   ründasid
Põhja-Vietnamit 1965. aastal. Sõjafotograafia ajalugu näitab, et fotod sõjast võivad pöörata avaliku arvamuse sõja vastu
ning seega näeb sõjavägi võitlusfotograafiat kui kaheteralist mõõka, millega tuleb olla
ettevaatlik. Kui aus olla, siis peab sõjavägi käima mööda noatera: liiga vähe tsensuuri
võib panna sõjajõud lahinguväljal ohtu ning võib kallutada avaliku arvamuse sõja vastu.
Liiga palju tsensuuri aga paneb samas avalikkuse ja ajakirjanikud imestama selle üle,
mida varjatakse. Lahesõjas proovis USA armee kontrollida ajakirjandust ja peaaegu kõike
sõjafotograafiaga   seonduvat   lahingutsoonis.   Kriitikud   arvasid,   et   sõjavägi   püüdis
„sanitariseerida“ sõda ning vältida negatiivseid reaktsioone.


Sõjafotograafia tänapäeval Viimastel aastakümnetel on sõjafotograafia kajastanud nii Lahesõda kui ka Afganistani ja Iraagi   invasiooni.   Kõikidel   juhtudel   mõjutasid   sõjafotod   nii   sõja   toetajaid   kui   ka vastaseid. Sõjafotograafid   asetavad   ennast   fotosid   tehes   suurde   hädaohtu.   Kuigi   rahvusvaheline õigus   kaitseb   ajakirjanikke   ja   fotograafe,   on   mõlemad   siiski   sõjas   sihtmärgid.   Lisaks sõjatsoonile   omastele   ohtudele   võetakse   mõnikord   sõjafotograafe   ka   tahtlikult   sihile, röövitakse või hukatakse. Tõendid selle kohta ilmnesid Iraagi sõja ajal, kui fotograafe rööviti. Võitlusfotograafia mõju ei ole kaotanud oma jõudu sõjaväe enda seas. Õiged fotod sõjast, mis   on   avaldatud   õigel   ajal,   võivad   toimida   kui   demoraliseeriv   propaganda   või   kui meeletu toetus positiivse avaliku arvamuse kujundamisel. Sõjafotosid on paljuski kirjeldatud kui liiga jubedaid või vägivaldseid ning avalikkusele sobimatuid. Sõjaväe (ükskõik millise maa) püüded kontrollida fotosid on viinud selleni, mida tänapäeval kutsutakse puhtaks pestud sõja kirjeldamiseks. Igatahes mõjutab sõjafotograafia seda, kuidas me näeme sõda ja konflikti. Isiklik arvamus Teoorias ei võiks sellist teemat isegi mitte eksisteerida, kuna arvan, et sõda üleüldiselt ei ole optimaalne viis lahendamaks lahkhelisid osapoolte vahel. Siiski on pildid küllaltki huvitavad, ning kindlasti väärtustan fotograafide vaeva, kes seavad enda elu ohtu selliste fotode jäädvustamiseks.


Kasutatud kirjandus 1. https://en.wikipedia.org/wiki/War_photography
2. https://iht-retrospective.blogs.nytimes.com/2015/03/02/1965-jets-blast-north- vietnam/ 3. https://www.aljazeera.com/indepth/features/2017/05/evolution-war-photography- 170525114200990.html

Document Outline

  • Mis on sõjafotograafia?
  • Ajalugu
  • Sõjafotograafia tänapäeval
  • Isiklik arvamus
  • Kasutatud kirjandus

Sõjafotograafia #1 Sõjafotograafia #2 Sõjafotograafia #3 Sõjafotograafia #4 Sõjafotograafia #5 Sõjafotograafia #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Samyoongi Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

Sotsiaalteadused
Holokaust
290
pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun