Kas Trooja sõda tegelikult toimus või mitte? (1)

Kas Trooja sõda tegelikult toimus või mitte?
Pimeda lauliku Homeruse kirja pandud lugu Trooja sõjast on ajaloo üks tuntumaid. See jutt on ka ühtlasi kõigi aegade üks suurimaid mõistatusi, sest ei teata, kas see on tõestisündinud lugu või lihtsalt müüt. Paljud arheoloogid ja ajaloolased on proovinud saada jälile sellele, kas sõda toimus või mitte, kuid siiski on see mõistatus jäänud ühtse vasteta.
Pooltargumendid :
1) On tõestatud, et Trooja (teise nimega Ilion) oli tõeliselt olemas ja asetses Väike- Aasia rannikul nüüdisaja Dardanellidest lõuna pool. Kaevamistel on muistse Trooja asukohal avastatud rida üksteise järel tekkinud ja hävinud asulaid, millest altpoolt lugedes seitsmes kiht vastab enam-vähem Homerose kirjeldustele ja kuulub mükeene ajajärku. Kuna Homerose kirjeldused ja väljakaevamistelt saadud informatsioon enam- vähem klapivad, siis on põhjust arvata, et Trooja sõda siiski võis toimuda.
2) Trooja sõda on ära märgitud mitmetes ajalooürikutes, ning see annab alust arvata, et sõda toimus.
3) Kuna lugu Trooja sõjast kandus pikka aega inimeselt inimesele edasi, kuni Homeros selle kirja pani, siis võib arvata, et sõjal võis ka tõepõhi all olla, sest muidu oleks see arvatavasti vajunud unustusse.
4) On mitmeid tõendeid, et lahing toimus, kuid on loogilisem, et see oli palju väiksema arvu sõdalaste ja vähema aja jooksul. Olgugi, et Homeros oma teoses liialdas, võis siiski sõda toimuda.
5) Teoses “Ilias”, mis jutustab Trooja sõjast on ära mainitud ka inimesi, kes tegelikult elasid.
6) Trooja sõda toimus arvatavasti 12. või 13. sajandil eKr. Sel ajal olid kreeklased väga sõjaaltid, sest toimusid mitmed muutused riigipiiride suhtes, ning olid piisavalt sõjakad, et lahingut pidada.
Vastuargumendid :
1) “Iliases” kirjeldatu on ilmselge liialdus , sest raamatus oli kirjas, et Trooja oli rahvarikas linn, kuid kohas, kus arvatakse olevat leitud Trooja linna varemed, on väljakaevatud vaid mõnikümmend maja. Seega võis seal elada vaid paarsada inimest. Ajaloolises Troojas aga elasid mitukümmendtuhat troojalast, kui uskuda Homerost. Kuna need andmed ei ole sarnased, siis võib ka kogu jutt olla väljamõeldis.
2) Trooja sõjas osalenute arv on samuti kaheldav, sest 12. ja 13. sajandil polnud nii suuri vägesid, kui oli raamatus kirjeldatud.
3) Kui mingi sõda toimuski, siis poleks see saanud olla nii suuremahuline ja laiaulatuslik, sest tolle aja tingimustes polnud see võimalik. Näiteks polnud nii palju sõdalasi võimalik olla ja Homerose kirjeldused, et taevas oli välgunooli täin, poleks samuti võimalik olnud.
4) Trooja sõjas osalesid väidetavalt ka pooljumalad, kuid nende olemasolu on kaheldav ja seetõttu ei saanud ka sõda toimuda, sest just nemad kandsid selles sõjas suurt rolli. Sellisteks tegelasteks olid näiteks Achilleus , Hektor ja Paris .
5) Teada pole täpset aega, mil sõda toimus, on mitmeid erinevaid arvamusi. On kaheldav, kas kreeklased oleksid jätnud sellist suurt ja tähtsat sünmust kirja panemata ning tähistamata. Samas paljude väiksemate lahingute aeg on täpselt teada ning on imekspandav, miks ei teata siis sellise suure sõja aega.
6) Tollel ajal, kui Trooja sõda pidavat toimuma, toimus ka palju muid lahinguid, mille kohta on detailsemaid kirjeldusi. Näiteks Kadeši lahing.
7) Sõja kohta pole kindlaid ega üheseid tõendeid.
8) Trooja piiramine kestis oletatavalt 10 aastat. See poleks olnud võimalik, sest troojalastel poleks olnud nende aastate jooksul piisavalt toiduvarusid. Et kümne aasta jooksul ära toita mitukümmendtuhat sõdalast, oleks pidanud toitu väljastpoolt müüre juurde tooma. Müüdi järgi aga nad seda teha ei saanud.
9) On leitud tõendeid, et Homeros elas palju aastaid peale Trooja sõda, ning seetõttu ei saanud ta seda ise oma kogemuste põhjal kirja panna ja see, mis ta raamatusse kirjutas võis olla teiste inimeste väljamõeldis.
10) Trooja sõda alustati väidetavalt kauni Helena pärast, kuid on väga küsitav, miks peaks üks naine olema nii tähtis, et alustataks sellist suurt sõda nagus seda olevat olnud Trooja.
11) Väidetavalt ehitasid kreeklased nii suure puust hobuse, et sinna mahtus sisse 40 meest. See aga polnud võimalik arvestades sellega, et neil puudusid vajalikud tööriistad selleks. Samuti poleks nad suutnud seda hobust ehitada nii tihedalt, et selle seest poleks inimesed välja paistnud. Kui puudus Trooja hobune, on kaheldav, kas Trooja sõda üldse toimus.
12) Homeros kirjutas “Iliases”, et kreeklastel õnnestus sõda võita tänu sellele, et valvurid olid pidutsemisest ja veinist magama jäänud ning tänu sellele tuli kreeklastel võimalus hobuse seest välja tulla ing Trooja vallutada. Kui aga arvesse võtta seda, et tol ajal ei olnud veinid nii kanged , et sellest oleks võinud purju jääda, ning magama jääda, siis ei saanud kuidagi võimalik olla, et kõik valvesse pandud sõdalased olid unne suikunud.
Paljud inimesed läbi ajaloo on uskunud, et Trooja sõda toimus ka päriselt. Nad uskusid, et Homeros oli sõja kirjeldamisel kõvasti liialdanud, lugu ilustanud ja kaunistanud ja muutnud, aga et ta siiski kirjeldas ajaloos toimunud sündmust. Samas paljud inimesed hoopis arvavad, et Trooja sõda on müüt, sest pole piisavalt materjali leitud, mis seda kinnitaks. Vaidlused selle üle, kas see sõda toimus või mitte, jätkuvad arvatavasti veel ka tulevikus, niisamuti nagu on seda tehtud minevikus.