Osnabrück'is. 1929. aastal ilmunud romaaniga ,,Läänerindel muutuseta" sai Remarque kuulsaks peaaegu üleöö. Tema romaan tõlgiti umbes 50 keelde ning 1930. aastal vändati selle põhjal ka film, mille rezissööriks oli Lewis Milestone. Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. Romaanis jutustatakse 19-aastase sõduri Paul Bäumeri kurba lugu, kus ta peab Esimeses maailmasõjas võitlema Prantsusmaal läänerindel. Kogu klass registreeris end patriootilise õpetaja õhutusel vabatahtlikult sõjaväkke. Noorte poiste jaoks oli sõda isegi idealiseeritud ning romantiseeritud. Kui nad astuvad aga sõtta selle kogu selle reaalsuse juures, on kogu nende entusiasm kadunud. Keegi ei mõtle enam kuulsusest ja aust. Nad istuvad kaevikutes, pesemata ja täisid täis, öösel ja päeval kõlab suurtükimürin, iga sekund võib saada neile saatuslikuks. Mõttetutes rünnakutes ja vasturünnakutes, võitluses
Läänerindel muutuseta kadunud põlvkonna tekkelugu "Läänerindel muutuseta" on Erich Maria Remarque'i romaan sõjakoledustest Esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel. Sõjakoleduste käsitlemine on teoses paljuski realistlik ja dramaatiline. Kirjeldused on naturalistlikud ja verdtarretavad. ,,Me näeme elamas inimesi, kellel puudub kolju; me näeme jooksmas sõdureid, kellel mõlemad jalad on ära kistud; nad komberdavad oma luukildudes jalaköntidel lähimasse mürsulehtrisse; üks jefreitor roomab kätel kaks kilomeetrit ja veab enda järel purukspekstud põlvedega jalgu; teine läheb sidumispunkti, käed vastu kõhtu surutud, ja üle ta käte libisevad aegamisi soolikad; me näeme mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota." Remarque kirjeldab värvikalt igapäevast elu rindel, kus kaevikud on pideva suurtükitule all, lahinguväli on kaetud laipadega ning sõdurite elusid ohustavad mürkgaas ja snaiprid. Kirjeld
Poiste muutumine sõjas Romaanis "Läänerindel muutusteta" jutustatakse 19-aastase Saksa sõduri Paul Bäumeri lugu, kes peab Esimeses maailmasõjas võitlema Prantsusmaal läänerindel. Seitse kamraadi on koolivennad, kes on siiani elanud suhteliselt muretud elu, kuid kes end esimese maailmasõja algusaastatel registreerisid end patriootilise õpetaja õhutusel vabatahtlikult sõjaväkke, teadmata, milliseks kujuneb nende edasine elu ja saatus. Nad olid oma kodumaa patrioodid, kes ihkasid kuulsust ja au. Aastatepikkuse positsioonisõja elavad üle ainult kõige tugevamad. Sõtta mindi hetke impulsi ajendil, olles noored ja julged, ei mõeldud sõja koleduste ja
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
Ühe haavatu naise külaskäik Kropil amputeeritakse jalg. 10. Jälle rinne. Üksteise järel saavad surma Pauli klassikaaslased; sõjalõpu kuulduste ajal saab haavata ka Kat. Teda laatsaretti tassides tabab juhuslik granaadikild Kati pähe, nii et kohale jõudes on Katki surnud. Jäi ainult veel Paul. 3 ,,Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mil kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult ühe lausega: Läänerindel muutuseta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus." 4. Olulisemad tegelased Paul Bäumer, 19, minategelane; Albert Kropp, 19, väikesekasvuline, filosofeerija; Müller V, 19, kooliraamatud ikka kaasas, unistas eksameist; Leer, 19, täishabemega, ainus, kel oli naistega kogemusi;
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
,,Läänerindel muutuseta" E. M. Remarque Tegelased: Paul Bäumer-peategelane Albert Kropp- väikekasvuline, kelle peanupp poistest kõige paremini jagas ning sellep. Oli ta ka ühepaelamees Müller V- kannab veel kooliraamatuid kaasas ja unistab sõjajärgsest eelisküpsuseksamist- isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi Leer- kannab täishabet ja tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu Kõik neli poissi on üheksateistkümneaastased, nad on kõik ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden- kõhn lukksepp, samavanune kui poisid, kompanii suurim söödik, saledana istub ta sööma ja tõuseb jälle üles- paks nagu tiine lutikas. Haie Westhus- vana turbalõikaja, kõige suurem ja tugevam Detering- talupoeg, kes üksnes oma majapidamisets ja naistest mõtteid mõlgutab Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, velbas, nelikümmend aastat vana, mullakarva näo, s
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Kõik kommentaarid