"Ja päike tõuseb" (0)

"Ja päike tõuseb"
Millest olid mõjutatud teoses kujutatud tegelaste elu ja suhted?
Meil kõigil võivad olla ettekujutused sõjast, olles näinud filme ja pilte ning kuulnud jutte oma vanavanematelt või õpetajatelt, kuid mitte keegi meist ei tunne selle tõelist olemust. Sellest saavad aimu vaid need, kes on olnud sõjaga reaalselt seotud.
Raamatus olid tegelased üle elanud sõja. Seepärast olid nad oma elus väga kadunud, segaduses ja teadmatuses. Nad on seest tühjad ja alustavad justkui taas enda ja oma elu mõtte otsimist. See on see, mida teeb sõda inimesega. Sõjas ei hooli sa põhimõtteliselt mitte millestki muust kui enda elus hoidmisest ja pääsemisest. Sa seisad väljas enda, oma kaasvõitlejate ja oma riigi eest. Sõda on pidev mäss ja masendus . Inimene muutub kinniseks ja immuunseks kõige väljastpoolt tuleneva vastu- seda teeb kõik see, mida sõja käigul inimene nägema peab. Peab harjuma nägema laipu ja muid kohutavaid stseene ja seetõttu muutub inimene ka vastupidavamaks ja kindlasti tugevamaks kõige suhtes. Kuid samas muudab see inimese vähem emotsionaalseks, mis sõjas kindlasti kasuks tuleb, kuid kui oled kord sõjast pääsenud, võib kohanemine jälle aega võtta. Sõdurid pole enam harjunud selle kodusoojuse ja headusega, sest tohutult pikk aeg on veedetud muserdavas õhkkonnas.
Nii ka raamatus, sõjast tulnud sõdurid olid eksinud oma teel. Nad ei näinud enam elus seda põnevust ja headust, kõik mida nad teha suutsid oli joomine, laaberdamine ja ringi laskmine. Nende elul justkui polnud enam mõtet, või siis nad ei teadnud , mis selle mõte on. Nad uputasid oma mured ja läbielamised pudelisse, mis tegi nende olemist kergemaks ja lõbusamaks ja nii tunduski õige. Peale pikka aega sõjas olemist ei osatud enam kohaneda oma endise eluga. Kõik tundus nii lihtne ja muretu, võrreldes sellega, mis neil seljataga oli. Ometi ei suudeta midagi unustada ja see segaski edasi minemast.
Minu jaoks on sõda üks kõige raskemaid teemasid maailmas. On vastik mõelda, et selline olend nagu inimene, kellele on antud mõistus ja keha ja selline imeline koht nagu maailm, suudab ikkagi korraldada nii palju halbu asju. Milleks võidelda füüsiliselt kui saab ka sõnadega? Vahel tundub, et mina, noor 17a. inimene, mõtlen palju targemalt kui vanad ja kogenud inimesed. Nõustun, et alati ei vii sõnad kuhugi , kuid veel vähem viib sõda. See toob ainult kannatust, vaeva, leina ja kurbust. Selline asi nagu sõda ei tohiks üldse eksisteerida.
Selline on minu ettekujutus sõjast. Loomulikult ei tea ega loodetavasti saa kunagi teadma ega tundma, mida see tõeliselt tähendab, kuid nii näen seda mina. Ma olen alati austanud ja austan igavesti oma riike teenivaid sõdureid. See on kõige „ilusam“ töö, mida keegi teha saab.
424 sõna