Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sven Kivisildnik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sildnik, kivisildnik, ühisgümnaasium, uustulnd, 2016, rakveres, ajakirjanikuna, ajalehes, koguni, solist, bändis, tegelenud, märg, viktor, dawa, tolerants, kiidetud, haarama, kuulnudI K N L D S I V I K I ELULUGU Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Kivisildnik kodanikunimega Sven Sildnik Eesti kirjanik ja ajakirjanik ning luuletaja Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides- EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest ELULUGU Kuulunud kirjanduslikku rühmitusse Hirohall ja Tartu Noorte Autorite Koondisesse, samuti Eesti Kostabi $eltsi 2006–2009 oli ta Eesti Iseseisvuspartei peasekretär ja alates 2009
Näitab tollast võimukeelt: väliseestlane, vabadus, meie isa, oma raha, mahepõllundus, tööteenistus, peaminister Savisaar. Ropud sõnad on uue kirjanduskeele väljendusvahendite hulgas. Ühiskonnakriitika. ühiskond vajab sõda, selle vahendiks oleks keemiline sõna ehk tugev mõjusõna, st et on vaja mingit uut keelt. Peetakse end ugrilasteks hüpatakse tagasi eestlaste ajaloo väga kaugesse minevikku. Pilatakse kristlust. Alla kirjutanud: Eesti Islamirevolutsiooni nimel: Sven Kivisildnik, Hasso Krull, Aivar Tomson, Mart Juur, Sinijärv, Kivirähk jt. Äärmuslik musta huumori võtmes kirjutatud tekst. Väga tugev liialdav aspekt. 1990ndate alguses avaldas rida noori kirjutajaid "Hüübinud vere manifesti", mis kuulutas demokraatiavastasust ja islamirevolutsiooni ning Franco Ilm avaldas manifesti, et tapkem juute ja kristlasi. Aga esimesel ei olnud mingit reaktsiooni ja viimasel alles aastal 2006, kui
- 1 kaksikvärss Kuulsamad esindajad: Shakespeare, John Keats. Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Lapsepõlv - sündis 30.01.1878 Albu vallas Põhja-Tammsaare talus - vanematekodus elati lihtsat ja töökat talopojaelu - isakodust austus talupoja raske töö vastu - õppis vanemate vendade kõrvalt omal käel lugemise selgeks Hariduskäik ja töö - 1892-1897 käis Väike-Maarja kihelkonnakoolis - 1898-1903 Treffneri gümnaasiumis - töötas 4 aastat ajakirjanikuna (tekkis huvi ühiskondlike probleemide vastu) - 1907 alustas õpinguid Tartu ülikoolis õigusteaduskonnas – juristidiplom jäi haiguse tõttu siiski saamata Edasine elukäik - 1911 kolis Tartust Koitjärvele venna juurde - 1912 reis Kaukaasiasse - 1919 asus seoses naisevõtuga Tallinnasse: - rajas pere (kaks last) - pühendus järjekindlalt loomingulisele tööle I loominguperiood (1900-1907) - külaainelised jutud
valdkonnad domineerivad, jättes teinekord verbaalse kirjandusevaldkonna mõnevõrra tahaplaanile. Need kaks asja võtab väga hästi kokku nähtus nagu suveteater. See zanr on tänaseks päevaks väga populaarseks muutunud. Selle 20 aasta jooksul võime me rääkida kahest kirjanike lainest Eesti kirjandusprotsessis: 1. Kirjanikud kes paljuski debüteerivad 80ndate teisel poolel ja kehtestavad ennast kirjanikena 90ndate vältel. Nt Indrek Hirv, Priidu Beier, Sinijärv, Kivisildnik, Sauter, Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Ehlvest, Õnnepalu, Krull, Kivirähk. See on see laine, mida võiks tinglikult nimetada esimeseks. Need kirjanikud on paljuski sündinud 60ndatel ja mõned ka 70ndate algusesse. Need kehtestavad ennast 90ndate lõpul kui kanooniline nüüdiskirjandus. 2
Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross REFERAAT Koostaja: Kadri Kolk 9. klass Juhendaja: Aina Seppel Kuressaare 2008 SISUKORD Saaremaa Ühisgümnaasium........................................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1. ELULUGU .............................................................................................................................3 2. LOOMING..............................................................................................................................5 3. TUNNUSTUSED.................................................................................................
populaarsemad. Madis Kõiv „Studia Memorial“ st mälu-uuringute sari. Tema lapsepõlve mälestused. 90ndate ep sai sari alguse. Ühelt poolt konkreetsed sündmused ja teisalt paralleelselt mäletamise protsessi enda kirjeldamine, tuumaks on koht või ruum (mitte aeg), see võttab järk-järgult kuju. Valgusele lisanduvad lõhnad ja hääled.. järjekindlat ja selget mäletamist ei ole tegelt võimalik, vaid on fragmendid, mis tuleb kokku panna. *Andrus Kivirähk -Alustas ajakirjanikuna ning temast sai „päris“ kirjanik. 90ndatel tema kohta palju kahtlusi ja kriitikat. Tema tulemusena hakkab hajuma piir huumori- ja päriskirjanduse vahel. (Kurt Vonnegut ’ist midagi...) Andrus Kivirähk alustab oma raamatutes lähiminevikust ning liigub seejärel mineviku poole st vastupidine tavalisele käsitlusele. Juhib tähelepanu sellele, kelle tõde räägitakse, kelle interpretatsioonid on käsitlusel, vaadeldakse ajaloolisi kujuseid, kõike läbi huumori
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjanduse toibumist ja jalule
multitalente, sest nende arvamused ja väljaütlemised lähevad korda ning ollakse eeskujuks paljudele. Multitalendid rikastavad meie ühiskonda ja seda heas mõttes. 3 1. MIHKEL RAUD Mihkel Raud sündis 1969. aasta 18. jaanuaril Tallinnas. Mihkli ema on tuntud lasteajakirjanik Aino Pervik, sama ka isa Eno Raud. Tal on lisaks veel üks õde ja vend. Ema, Aino Pervik sündis 1932. aastal Rakveres ning on tuntud eesti kirjanik, luuletaja ja tõlkija. Tema tuntuimad lasteraamatud on ,,Arabella mereröövli tütar" ja ,,Kunksmoor". 2012 aastal sai Aino Pervik ,,Eesti kultuurikapitali aastapreemia" tunnustuse osaliseks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Pervik, http://www.elk.ee/?profile=688) Aino Pervik. Foto: Postimees/Scanpix Isa, Eno Raud on eesti lastekirjanduse tunnustatumaid, viljakamaid ja tõlgitumaid autoreid. Enolt on ilmunud üle 50 lasteraamatu
„Mahtra sõda“ ilmus „Teatajas“ 12 jaanuarist kuni 7. maini 1902 ja seejärel raamatuna J.H. Vahtriku kirjastusel. Tallinlased ja Harjumaa elanikud olid väga huvitatud selle ilmumisest. Teataja toimetuse maja ette kogunes lehe ilmumise ajaks arvukalt inimesi, kes suure pinevusega kohe „Mahtra sõda“ lugema hakkasid. Romaan „ Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ilmus algselt samuti Teatajas, 1902 a. kevadel. Romaan „Prohvet Maltsvet“ hakkas algul ilmuma Tartu ajalehes „Uudised“, 1. aprillil 1905 aastal. Keset romaani kirjutamist oli Vilde sunnitud pagema välismaale. Tal õnnestus kaasa viia kogu oluline materjal romaani edasi kirjutamiseks. Autor jätkas tööd Kopenhaagenis, eelviimased poognad saatis ta Eestisse aga Nürnbergist ning lõpupoognad juba Münchenist 1908 a. jaanuaris. 1905 aastal osales Vilde revolutsioonisündmustes ja pidi seepärast sama aasta lõpus minema maapakku. Vilde oli meie esimene pagulaskirjanik
.............................................3 2. Elulugu.............................................................................................4 3. Looming...........................................................................................7 3.2 Tammsaare kirjanikuna.....................................................................8 3.3 Tammsaare tõlkijana........................................................................11 3.4 Tammsaare ajakirjanikuna.................................................................12 4. Lisa.................................................................................................15 2 Sissejuhatus Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja
Tütar Eva 4 oli arenguhäirega ja töötas nõukogude ajal lihttöölisena. Nora Raud sepp hakkas noorena õppima tantsu ja täiendas end 1920ndatel ja 30ndatel aastatel sel alal Saksamaal Essenis ja Pariisis. 1930ndate lõpul tutvus ta lektor Jerzy Kaplinskiga. Nad abiellusid 1938. aasta märtsis, abielu tunnistajaks ja hiljem poeg Jaani lepit ud ristiisaks oli itaalia keele lektor, hiljem kirjaniku ja ajakirjanikuna tuntud Indro Montanelli. Jaan Kaplinski lapsepõlv 5 Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel . Jaan Kaplinski esimesed lapsepõlvemälestused on seotud vanaisa kodu Kallastega. Sealt kolisid sakslased perekonna kesklinna Magasini tänavasse, kust on mõned mälestuskillud: onu Leo saksa sõjaväe mundris, käigud botaanikaaeda, kukk Jaani kiriku tornis, mis
Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross Luulereferaat Autor: Juhendaja: Kuressaare 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................4 2. JAAN KROSSI LOOMING.................................................................................................5 2.1 Ettevalmistusperiood ja loomingutee algus: 1935-1958................................................. 5 2.2 ,,Söerikastaja" (1958)..................................................................................................... 6 2.3 ,,Kivist viiulid" (1964)...................................................................................................... 7 2.4 ,,Lauljad laevavööridel" (1966)..................................................
Kuna tegemist on väga huvitava karakteriga, oli uurimustööd huvitav koostada. 3 MARGUS KONNULA AKA CONTRA Contra, kodanikunimega Margus Konnula, sündis 22. märtsil 1974. aastal Võrumaal Urvastes, õppis Urvaste, Kuldre ja Antsla koolides, töötas Urvastes postiljonina, pärast seda vabakutselise kirjaniku ja ajakirjanikuna. Ta on olnud populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma
mingisugust aprioorsust isiksuse kõlbelistes veenetes, vaid käitumises valitseb stiihiline, automaatne tegevus. Erakordse käitumise, nagu tapmise, reetmise või surmaga silmitsi seismise, madaldab argiteoks just tegelaste emotsionaalselt neutraalne seisund; siin pole pahelisust ega kangelaslikkust, on vaid argine ja proosaline inimtegevus. Alles hilisemast süümest leiame püüdu käitumist mõtestada kas siis eetilistest ja sotsiaalsetest kriteeriumidest või koguni determineeritusest lähtudes. Alles siin sekkuvad kõlbeline tahe ja 6 moraalimõisted ning hakkavad toonase käitumise ja valikute hindamisel kaasa rääkima. Tegelaste käitumises ilmnev subjektiivsete taotluste vastuolu objektiivsete tulemustega tuleb esile ka «Pillimehes». Ruuben Iilime reedab oma õpetaja umbes sama käitumismehhanismi järgi, nagu Aarne tapab
Sissejuhatus. Selles referaadis keskendun peamiselt Karl Ristikivi isiklikule elule ja sellest sündinud teostele. Referaadis üritan kirjeldada kirjaniku tähtsamaid elusündmusi, sest just need tegid Ristikivist selle, kes ta oli. Palju abi oli Endel Nirgi ning Ivar Grünthali teostest, samuti internetist avaldatud artiklitest. Pikemalt kirjeldatakse ka teost ,,Kahekordne mäng", mida lugesin seoses kohustusliku kirjandusega. Raamat on pärit kirjaniku loomingu lõpuperioodist ning ilmus aastal 1972. ,,Kahekordne mäng" lõpetab Ristikivi ajaloolise romaanidesarja triloogia. Teose teeb huvitavaks asjaolu, et Ristikivi zanriteks olid pigem proosa ja novellid, mitte kriminaalromaanid. Peale selle suutis kirjanik üllatada lugejaid ka luule ning reisikirjeldustega. Tema reisikirjeldusi on peetud vägagi kaasaegseteks ning huvitavateks. Ristikivi mitmekülgsus on hämmastav ning referaadi tegemise käigus on minu arvamus
Paide Ühisgümnaasium Heiti Talviku elu ja luule Referaat Koostajad: Keithy Roosmaa Sigrid-Kristiina Simson Tairi Tuisk 11.a Juhendaja: Anne Kivimäe Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 1. Heiti Talviku elulugu..................................................................................4 2. Varasem looming ,,Palavik"...................................................
Tekitas uuue ohutunde kultuuris. Eesti seisukohalt, et 57ndal juhtunud asi hulluni ei viinud, sisuliselt sulaaja vabanemise protsess võis jätkuda. Tuleb uusi sisselööke uuesti. Kui Pasternak oli üleliiduline, siis kohalik Eesti juhtum nn vabavärsi poleemika, 1960. Läheb lahti sellest, et enne noor NL kirjandusteadlane avaldab Hermelini nime all paroodia ajalehes "Sirp ja vasar" kus parodeerib noorte autorite loomingut. Kirjutatud nii, et selgelt on seal äratuntavalt Krossi, Ellen Niidu ja Ain KAalepi looming. Kriitik Mart Mäger, kes julgeb midagi öelda. 68ndal eksistentsialismi poleemika: ilmne see, et avalikku vaba dialoogi võimalust pole, kui on, siis piiratud viisil. Selgelt näha, et käib üleüldine noore kirjanduse tümitamine, vastulauseid tuleb vähe või on laveerivad. Kõige
1. Rahvaluule liigid : rahvajutt, rahvalaul, rahvaluule väikevormid. Rahvaluule väikevormid : vanasõnad- vaimukas, napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. Nt: Aeg kaob, aga õnn ei kao (Laiuse), Loll pea on kere nuhtluseks (Simuna), Elu õpetab, aga eluõpetus on kibe-kibe (Pöide), Muna õpetab kana (Karja), Vesi on vanem kui tuli (Suure- Jaani), Ei ole halba ilma heata (Tartu), Lapsel on keisriõigus (Otepää)) Kõnekäänud- Lühike piltlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nähtust või isikut Nt: kärbseid pähe ajama, peenike nagu piitsavars, viies ratas vankri all, leiba luusse laskma, kopsu üle maksa ajama,nagu sukk ja saabas, nagu öö ja päev. Mõistatused- Nt. üks hani, kaks kaela ( püksid) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) üks ema, üheksa last ( kartul ) veest lukk, puust võti ( sild) mees kaheteistkümne näoga ( aasta ) valge p
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium BERNARD KANGRO Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ELULUGU..................................................................................................................................4 LOOMING..................................................................................................................................7 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................16
Oskar Luts Lastekirjanduse referaat Tartu 2008 Sisukord 2. Sissejuhatus..........................................................................................................3 3. Elulugu...............................................................................................................4 4. Loomingust üldiselt...........................................................................................6 5. Lastekirjandus....................................................................................................8 6. Kokkuvõte........................................................................................................14 7. Kasutatud kirjandus..........................................................................................15 8. Lisad.................................................................................................................16 8.1. Oskar Luts.............................................
Audentese Spordigümnaasium Kerli Neljas MINU KODUÜMBRUSE LINNUD Uurimistöö Juhendaja: Heli Illipe-Sootak bioloogiaõpetaja Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................5 1. LINNUVAATLUS. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.......................................................................6 1.1. Kes on linnuvaatleja?.............................................................................................................6 1.2. Linnuvaatluse ajalugu.......................................................................
Proosa vormis avaldas: "Ennemuistsed jutud" ("Eesti rahva ennemuistsed jutud" tänapäeval). Jutud: "Kullaketraja", "Tuhka-Triinu", "Tark mees taskus", "Naiste mõrtsukas" rahvusvaheliselt "Sinihabe". Muistend: "Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada" Juhan Liiv (1864-1913) Proosa on kirjutatud enne haigust. Rahvas sai teda tundma luuletajana enne kui proosa kirjanikuna, kuigi proosat kirjutas ta varem kui luulet. Tema proosa on ilmunud ajalehte meelelahutus lehtedel, kuna töötas ajalehes. Kogus oma varem ajalehes ilmunud lood kümme lugu. Novell ,,Peipsi peal" on kaks lehte pikk, kus üks leht on Peipsi praguneva jää kirjeldus. Lool on moraal: raskes olukorras lubatakse palju, aga kui raske olukord on möödas, siis lubasusest ei hoolita. ,,Igapäevane lugu" Liiviga tuleb sisse realism, aga on veel romantismiga seotud. Tõetruult elu kirjeldamine realismis, ühiskonnakriitilisus. Peategelane Punasoo Mari. Alguses kohe öeldud, et midagi erilist ei ole. Püüab
Eesti ajakirjanduse isa. Uurinud rahvaluule sõnavara(regivärs). Kirj ilukirjandust. Valik kogu ,,Tuli kodu akknas" Romaan ,,Ma langesin esimesel sõja suvel"(1979)(fragmentaarium üksikseis) Endla Tegova surnud. ,,Laulatatud." Räägib küla inimeste elust. Ta kirj ainult romaane. Ühe romaani kirj ta, siis kui ta veel kutsekoolis käis. Albert Uustuld tegi laule ,,Silmad" ise noote ei tundnud. Põhi teos ,,Tuulte tallermaa" paik Vahase saarel(30- ndatel). Peg Lembit Uustulnd kirj ,,Kiikhobune...." ,,Meremehed ja jumalad" Jaanus Tamm Luuletaja. Pätt SÜG- ist, praegu elab veel. Andekas luuletaja. Luulekogu ,,Öö laulud." Kirj head laste luulet. Henno Käo Laste kirjanik, illustraator Valjalast Pilet nr 5 August Kitzberg 1855 1927 Varasem looming jutud(memuaarilised) ,,Veli Henn," ,,Hennu Veli," ,,Maimu"(Romantism ja realism)
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ...............................................................................
Loometegevust alustas K. kooliõpilasena, leidsid realistlikele külajuttudele ainet kasvukoha miljööst ja tüübistikust. F. Tuglase vahendusel jõudsid tema jutud "Odamehe" kirjastusse. 2.1. Esimesed katsetused Kirjanduslikke katsetusi alustas Albert Kivikas luuletuste kirjutamisega, mida ta avaldas Andres Kamseni kaubanduskooli ajakirjas Lõõmav Tungal. Suure ajakirjanduse veergudel debüteeris ta sonetiga "Kevadine külm", mis ilmus pseudonüümi A. Pedajas all 30. märtsil 1916 ajalehes Sakala. 17. juunil 1916 ilmus ajalehes Sakala ka Kivikase esimene proosakatsetus veste "Vanad ja noored", mille ta avaldas samuti A. Pedajase nime all. Tartu kommertskooli päevil tegi Kivikas aktiivselt kaastööd kooli ajakirjale Muusa. Aastal 1918 avaldas ajaleht Postimees tema esimese novelli "Lembit", mille Kivikas oli kirjutanud 1917. aastal ja mille teemaks oli eestlaste muistne vabadusvõitlus. Ajalehe toimetajana töötanud Friedebert Tuglas soovis näha ka noormehe teisi
ja ettekanded jms. Kirjanik peab seal oma blogi ehk veebipäevikut. Vilep valdab ka internetiavarustes tegutsemiseks vajalikku sõnavara: ,,vaata minu täielikku profiili'" kõnetab lapsi rohkem kui ,,elulugu" või ,,biograafia". (Vilep 2007a). Hoolimata elektroonilise meedia olulisuse tunnistamisest on vähestel eesti kirjanikel oma koduleheküljed. Valdavalt on tegu noorema põlvkonna autoritega, nagu Sass Henno, Vahur Afanasjev, Peeter Sauter, Sven Kivisildnik. Eesti lastekirjanikest on oma koduleht ainult Valeria Ränikul ja loomisjärgus Aidi Vallikul, kelle kodulehe autoriks on Vilep. Vilep on öelnud, et ta aitaks heameelega kaasa kirjanike kodulehekülgede loomisele, kuid ta ei leia sellele algatusele rahastajat (Vilep 2007b). 1.5. Kommertsialiseerumine Tsiteerides briti lastekirjanduse uurijat Peter Hunti, on lastekirjandus kui grupp tekste ühelt poolt elusaim ja originaalseim kunstide seast ja samas jõhkra kommertsliku
" Juhan Peegel - elab. Orisaarest. Eesti ajakirjanduse isa. Uurinud rahvaluule sõnavara(regivärss). Kirjutas ilukirjandust. Valikkogu "Tuli koduaknas" Romaan "Ma langesin esimesel sõjasuvel" (1979) Endla Tegova - surnud. "Laulatatud." - Räägib küla inimeste elust. Ta kirjutas ainult romaane. Ühe romaani kirjutas ta siis, kui ta veel kutsekoolis käis. Albert Uustuld - tegi laule "Silmad" ise noote ei tundnud. Põhiteos "Tuulte tallermaa" - paik Vahase saarel(30- ndatel). Lembit Uustulnd kirjutas "Kiikhobune..." "Meremehed ja jumalad" Jaanus Tamm - Luuletaja. Pärit SÜG- ist, praegu elab veel. Andekas luuletaja Luulekogu "Öö laulud." Kirjutas head lasteluulet. Henno Käo - Lastekirjanik, illustraator Valjalast 5. August Kitzbergi draamalooming August Kitzberg oli eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. Tema kirjanikuks kujunemine on seotud elamise ja töötamisega kahes linnas: Riias ja Tartus
veel asja saada". Eduard Vilde oli ,,Virulases" ilukirjandusliku osa toimetaja, teatriarvustaja, kohalike sõnumite hankija ja lehe ekspediitor. Ajalehereporterina oli Vilde tihedas kokkupuutes nii ühiskondliku- kui ka kultuurieluga Tallinnas ja Tartus. Ta käis Tallinna linnavolikogu, Eesti Kirjameeste Seltsi ja kaubalaevaseltsi ,,Linda" koosolekutel, külastas kontserte ja teatrietendusi ning luges vastilmunud kirjandust, et selle kohta ajalehes arvustusi kirjutada ja avaldada. Tema huvi kirjanduse ja eesti kultuuri vastu aina süveneb. Vilde töötas ,,Virulases" kolm aastat. Tööpäevad olid üsna pikad, kibedal ajal tuli öödki lisaks võtta. Säärane üksluine töötamisviisi ei meeldinud vaheldust ihkavale Vildele. Ei saa mainimata jätta seda, et ,,Virulase" rõsketes ruumides areneb edasi Vilde liigesereuma, mis sai alguse juba koolipõlves. Mainimist vajab veel 1885. aasta esimene ametisõit Soome: reisimuljete
kohad hispaaniakeelses maailmas.11 Rakvere Karmeli koguduse kirik asub Koidula 5. Projekti koostas arhitekt Engelhard Corjus (Korjus), hoone valmis 1933.a. Ka täna mõjub kiriku lihtne, ent ometi sümbolistlik ehituskeel meie sakraalehitiste üldise konservatiivsuse taustal värskelt. 1955-1969 teenis kogudust ja elas kirikuhoones Arpad Ader, kelle kogu pere on Eesti kultuurielus hästi tuntud. Õpetaja ise oli nimeka laulja Aleksander Arderi poeg ja ka tema Rakveres kasvanud ja õppinud poegadest said loomeinimesed luuletaja ning lastekirjanik Ott Arder ja muusik Jaan Arder.12 Karmeli kogudus andis alates 1995-2008 aastani välja ka kristlikku ajakirja, mida ilmus kokku 137 numbrit. ,,Karmel on kristlik ajakiri, mis alguse saanud kaheksa aastat tagasi Rakvere Karmeli koguduse lehena, et levitada infot ja liita inimesi koguduse keskel. Ajapikku on eesmärk laienenud ning neljaleheküljelisest lehest on saanud kahekümneleheküljeline ajakiri.
ÕPETAJAKONSPEKT Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929). Kätlin Kask Modernismist üldiselt Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja korraldatud maailmavaade olla kooskõlas 20. sajandi kaasaegse ajalookasutuse ja anarhiaga. Modernismi teke märgib tugevat piiri viktoriaanliku kodanliku moraali ning 20. sajandi alguse moraalse allakäigu vahel. Kirjanduses võib modernismi teket seostada selliste nimedega nagu Virginia Woolf, Franz Kafka, Knut Hamsun. Need autorid üritasid eemalduda realistlikust kirjandusest ning
*,,Maaleib'' - Tallinn ,,Eesti Raamat'' 1984, toimetaja Helle Michelson. Tegevus toimub Kihnu saarel, kuhu on kaks linnalast suveks vanaema-vanaisa juurde saadetud. Selles raamatus väljenduvad eestlaste põlised eetilised hoiakud, pere- ja külasuhted, töökus, hool ja loodushoid. Nii on "Maaleival" täita oluline ülesanne rahva ajaloo ja traditsioonide teadvustamisel noorele põlvkonnale, mis oli eriti oluline 80-ndate aastate sihikindla venestamispoliitika perioodil. Võib koguni uskuda, et rahvuslik ohutunne ajendaski "Maaleiva" kirjutamist. Kihnu keelest jutustades on Jõgisalu teinud otseseid vihjeid ka eesti keele üldisele olukorrale ja rõhutanud, et võõrad peavad ära õppima selle maa keele, kuhu nad on elama asunud. Smuuli preemiaga 1985. aastal ära märgitud "Maaleib" ei ole üksnes üks tähtteoseid eesti lastekirjanduses, vaid oluline märk kogu meie kultuuriloos: nii põhjalikult, sealjuures andeka,
ning temaatika tagamaid, kuid töö annab ülevaate kogu autorilt ilmunud loomingust ning eluloost. Materjali autori kohta leidsin internetist, raamatutest ja ajalehtedest. Töö koostamisel sain abi ka juhendajalt Ene Kraavilt. 3 2. Elulugu · Hans-Erik Laansalu pseud. Erik Tohvri sündis 22. märtsil 1933. aastal Rakveres. · Isa oli sõjaväelane ,kellel oli päris mitu perekonnanime, üks neist ka Tohvri. Isa perekonnanimest tuleneb ka Hans-Erik Laansalu pseudonüüm. · Õppis Rakvere 3. algkoolis. · Vanemad lahutasid, kui poiss oli päris väike. Ema abiellus uuesti ning et uues abielus oli poisike ülearune, jäeti ta vanaema-vanaisa kasvatada. · 1944. aastal kolis pere Jägala-Joale · Harjumaal õppis noormees Jägala ja Kodasoo mittetäielikus keskkoolis, kus tema
annaabi.ee 
