Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kivisildnik (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Kivisildnik #1 Kivisildnik #2 Kivisildnik #3 Kivisildnik #4 Kivisildnik #5 Kivisildnik #6 Kivisildnik #7 Kivisildnik #8 Kivisildnik #9 Kivisildnik #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RMottus Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
docx

Sven Kivisildnik

Saaremaa Ühisgümnaasium Sven Kivisildnik Referaat Autor: Karl-Gustav Uustulnd, 10.A Kuressaare 2016 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS 3 2.KIRJANIKU ELULUGU 4 3.KIRJANIKU LOOMING 4 4.KOKKUVÕTE 5 5.KASUTATUD KIRJANDUS 6 SISSEJUHATUS Koostasin referaadi Sven Kivisildnikust, mille eesmärk on uurida tema elulugu ja loomingut. Ta on tuntud ka kodanikunimega Sven Sildnik KIRJANIKU ELULUGU Sven Kivisildnik on sündinud 3.jaanuaril 1964 Rakveres. Kirjanikuametit pole ta pidanud kogu elu. 1993-1996 töötas ta ajakirjanikuna ajalehes Post ning on olnud koguni solist bändis nimega Whaw! Zaiks. Samuti on ta tõsisemalt tegelenud poliitikaga. (Vikipeedia, 2015) KIRJANIKU LOOMING

Kirjandus
thumbnail
16
odp

Sven Sildnik

08.12.12 Sven Sildnik Click to edit Master subtitle style 08.12.12 Elulugu Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest 08.12.12 Elulugu Töötanud ajalehtede Vagabund, Kostabi ja Post toimetuses, samuti reklaaminduses Al. 1998.a ajalehes KesKus. Tartu NAKi liige Osalenud kirjandusrühmituses Hirohall ja Eesti Kostabi Seltsis Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a Iseseisvuspartei esimees Ansambli "Whaw! Zaiks" laulja 08.12.12 Luule algus "Hakkasin kirjutama keskkoolis, sest Rakvere 1.

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Vägistatud jäämägi „Sven Sildnik”

Tänapäeva eesti luuletaja luulekogu Vägistatud jäämägi ,,Sven Sildnik" Lugesin luulekogu ,,Vägistatud jäämägi" mis oli kirjutatud noore Eesti kirjaniku poolt hüünimega Kivisildnik. Raamatust jäi üsna neutraalne tunne, seetõttu oleks ka hinnand rohkem negatiivne. Kõige rohkem raamatu juures häiris ta stiil ja sügavmõttelised luuletused, millest oli tihti raske aru saada. Luuletaja stiil on vabavärsiline ja kohati ka ropp. Luuletuste sisu on väga sügavmõtteline ja tihti ka aru saamatu. Ta luuletused on realistlikud ja räägivad elust enesest. Ta ei karda oma mõtteid avaldada omamoodi, mis teeb tast väga erilise kirjaniku. Luuletus on võetud ,,Vägistatud jäämäe" 1. osast ,,Titanic viib kelle alla". Põhjuseks miks ma selle luuletuse valisin on selle sügav mõte. Seda luuletust lugedes esimene asi mis mulle pähe tuli oli Iraagi ja

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Sven Kivisildnik "Otsin naist" luulekogu kokkuvõte

,,Otsin naist" Sven Kivisildnik Lugesin Sven Kivisildniku luulekogu ,,Otsin naist". See raamat ei äratanud minus suurt huvi. Võin isegi öelda, et raamat ei meeldinud mulle üldse. Raamat oli segane ning kohati jäi mulle arusaamatuks, mis kirjanikul mõtteis oli. Arvan, et Kivisildnik kirjutas selles raamatus asjadest, mis temal elus ette on jäänud ning teda häirivad. Paljudes kohtades ei leidnud ma kirjanikuga ühist keelt ning ei suutnud mõista tema poolt ülesvõetud teemade probleemsust ning vajadust nende asjade kritiseerimiseks. Luuletaja stiil on üpriski labane ning ta kasutab kohati ebasündsaid väljendeid, näiteks: jalaga vittu kõigile eranditult see kuradi eesti süriide värk on ilgem kui leedu toll

Eesti keel
thumbnail
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas

Eesti kirjanduse ajalugu
thumbnail
32
doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956­65. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga),

Kirjandus
thumbnail
54
docx

Kirjanduse konspekt 10-12. klass

Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 18-19

Kirjandus
thumbnail
3
doc

Sentimentalism

KIRJANDUSE KONTROLLTÖÖ 2 1. Sentimentalism valitses 18. sajandil Inglismaal. 2. Sentimentalism rõhutas tunnete tähtsust, emotsioonide puhastavat ja õilistavat mõju inimhingele. 3. Sentimentalistid viljelesid intiimseid ja subjektiivseid zanre nagu eleegia (kurvatooniline luuletus), päevik, kiri, ka pihtimuskirjandust, tundelist reisikirja ja looduskirjeldust. (x6) 4. Sentimentalistlikud luuletajad ja prosaistid: Jane Austen, Henry Fielding, Robert Burns, Edward Young, Thomas Gay 5. Saksamaa eluolu 18. sajandil: Saksamaa oli mahajäänud riik. Kolmekümneaastane sõda laastas maad ja halvendas märgatavalt rahva olukorda. Keiser ei suutnud riiki kriisist välja tuua, tegelik võim kuulus kirikule ja vürstidele. Puudus trüki ja sõnavabadus, rahva haridustase oli väga madal. (x7) 6

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun