Vastuhaku käigus vabastati ka Otepää ja Tartu. Kiire ja otsustava tegutsemise käigus õnnestus tagasi oma valdusesse saada kogu maa v.a. Tallinn. Peagi alustasid vaenuväed uuesti retki Lõuna-Eestisse, millele eestlased vastasid omapoolsete sõjakäikudega. 1223.a. suvel piirasid sakslased Viljandi linnust. Eestlased olid sunnitud lõpuks alistuma ja laskma end ristida. Eestlased said aru, et oma jõududest ei piisa. Läkitati saadikud Pihkvasse ja Novgorodi ning isegi Suzdali. 1223.a. teisel poolel tuleb Vladimir-Suzdali suurvürsti vend Jaroslav Eestisse piirates koos eestlastega Tallinnat, mida aga vallutada ei suudeta. Järk-järgult õnnestus sakslastel taas oma võimu laiendada. 1224.a. suveks jäi mandriosa peamiseks vastupanupunktiks vaid Tartu, mida 2 piiramisel sakslastel ei õnnestunud vallutada. 15. augustil 1224.a. asuti Tartu linnust piirama kolmandat korda. Eestlastest kaitsjaid abistas Tartusse jõudnud vürst Vjatsko oma 200 mehega. Tormijooksu
Konstantinoopoli Hagia Sophia katedraaliga.Omavaheliste lahingute käigus vallutas Polotski vürst Vseslav Tsarodei (Imetegija) 1066 Novgorodi. Ta laskis Novgorodi Sofia katedraali kirikukella maha võtta ja paigutada Polotski Sofia katedraali kellatorni.Suurvürstiriik ei olnud 12. sajandil stabiilse ja tugeva keskvõimuga riik ning sellest eraldus teisi riike. Suurvürstiriigi koosseisu olid selle lõpliku lagunemise ajaks jäänud Rostovi-Suzdali vürstiriik, Smolenski, Rjazani, Galiitsia- Volõõnia, Perejaslavli, Tsernigovi, Polotski, Turovi-Pinski ja Novgorodi vürstiriik.1130. aastatel kujunes uueks slaavi vürstiriikide keskuseks Vladimiri-Suzdali vürstiriik (nimetatud ka Rostovi- Suzdali vürstiriigiks) keskusega Vladimiris. Selle riigi juhid olid Juri Dolgoruki ja Andrei Bogoljubski. Sinna läks üle suurvürsti tiitel ja kolis ka Kiievi kirikujuht metropoliit.Kiievi-Vene
ristiusu ja kuulutas selle 988. aastal Vana-Vene riigiusuks, rituaalide tõttu otsustas õigeusu kasuks. Bütsantsilt võeti üle kirikuarhitektuur (basiilika) ja ikoonide maalimine. Arhitektuuris kujunes valitsevaks viiskuppelkirik (sibulkuplid). Kiievit nimetatakse Vene linnade emaks, seal tegutsesid nii Vene kui Bütsantsi kunsti meistrid. Kõige rikkam usuelu keskus oli 13 kupliga Püha Sofia katedraal. 12. sajandi teisel poolel kaotas Kiiev juhtiva koha, esile tõusis Vladimir- Suzdali vürstiriik mille keskuseks oli Vladimir. Suurimaks usukeskuseks oli 5 kupliga Uspenski katedraal. Järgmiseks keskuseks oli Novgorod (veetee omamise tõttu tähtis kaubandus- ja käsitöölinn), mis sai 11. sajandi keskel iseseisvaks riigiks. Seal levis ühe uulitsa kirik (väike, lihtne, paksude müüridega, ühe kupliga, väikeste kaunistustega). 13. sajandil tungisid idast peale Tatarid ja Mongolid, kes jäid okupeerima 2,5. sajandiks. Vabanemine algas 15. saj lõpus Moskvast
Severski vürsti Svjatoslav Vladimirovitsi kohtumisele, et tähistada nende poolt Moskva ja Smolenski piirkonnas läbiviidud edukat sõjakäiku. 1156. alustati Moskva ja Neglinnaja jõe ühinemiskohale ühele 7-st Moskva kõrgendikule Borovitski kõrgendikule kindlustatud linnuse ehitamist, millest kujunes aja jooksul välja Moskva vürstide residents - Moskva Kreml. Vaatamata linnuse rajamisele ei omandanud Moskva asustatud punktina suurt tähendust ning oli vaid üks kindlustatud punktidest Suzdali vürstiriigis, mida juhtisid suurvürsti asehaldurid. Moskva sai Vene riigi pealinnaks Ivan III ajal. Aastal 1712 viidi Venemaa pealinn Peterburi. Moskvast sai 18. Märtsil 1918 Vene SFNV pealinn ja 1922. aastal Nõukogude Liidu pealinn. Moskva linnapea on Sergei Sobjanin, 19922010 oli linnapea Juri Luzkov. 6 2.1.1 Sergei Sobjanin Sergei Sobjanin (sündinud 21. juulil 1958) on Venemaa riigitegelane, alates 21.
Valdemar II juhtimisel Saaremaal. Jällegi saarlased piirasid linnuse sisse, vaenlased sunniti alistuma. See võit juhatas sisse muistse vabadusvõistluse. Saksa-liivi-läti vägi tungis Viljandi, mis pärast kahte nädalat piiramist alla andis. 1224. aasta kevadel tegid mõõgavennad esimese katse Tartut vallutada- katse luhtus. Sama aasta augustis piirati linnus taaskord sisse. Piirajaid saatis edu. Järgnesid tapatalgud, milles hukkus ka Vjatsko. Ellu jäeti vaid üks suzdali sõdalane, et see Tartu sündmustest Venemaale sõna viiks. Sellega oli Eesti põhiosa vallutatud. 1224. aastall jagati vastuvallutatud maad. Hermann (alberti vend) sai Ugandi ning valis residentsiks Otepää. Sakala läks Mõõgavendade ordule ja nende võimu keskuseks sai Viljandi. Virumaa, Järvamaa ja Läänemaa kuuletusid paavstile. Lõuna-Eesti läks sakslastele ja taanlased said Rävala- Harju. 1227. aasta algul asus ristivägi Saaremaa poole
Vürsti sõbrad. Bojaar praegu pole mul küll õrna aimugi kes see olla võiks. Veetse linna juhtiv rahvakoosolek. Veetse valis vürsti. Koosnes kaupmeestest. Tsingis-khaan Tubli mongol, kes sai jugiks ja vallutas palju venemaad. Batu-khaan Pärast tsingivenda, tema lapselaps. Pidi vallutama palju. Sitagi ta vallutas. Aleksander Nevski 13.saj Novgorodi valitseja. 1240 võitis rootslasi Neeva lahingus; 1242 võidab Peipsi peal sakslasi; 1252 saab khaanilt Vladimiri-Suzdali maa jarlõki. Kolmanda Rooma Teooria Venemaa on kolmas Rooma. Kestab tuhat aastat. Baskakk khaani inimesed kes kogusid makse (vist). Jarlõkk mingi luba.
Oleg vallutas 882 Kiievi ja sai vürtsiks = Vana Vene riigi algus 988 võttis Kiievi suurvürts Vladimir Bütsantsist vastu ristiusus. 18.Miks lagunes Vana-Vene riik ? kiievi vürtsid jagasisd surres oma valdused poegade vahel, siis puhkesid ülemvõimu pärast tülid ning kodusõjad, mis viisid riigi killunemiseni. Seda soodustas ka kohaliku ülikkonna mõjuvõimu tõua ja nende soovimatus alluda Kiievi vürtsile. Kaasnes ristiusustamine ja sulandumine slaavlaste hulka. Vladimiri-Suzdali vürtsiriik oli Vene riikide seas poliitiliselt võimsam ja selle valitsejad hoidsid enda käes suurvürtsi tiitlit. 19.Kuidas valitseti Novgordi? Kogusid kaupu vahetades übruskonna elanikelt metsasaadusi nind müüsid neid. Tõusis esile jõukas ja mõjukas kaupmeeskond. Linna juhtis rahvakoosolek e. Veets, kus domineerisid jõukad kaupmehed. Veetse valis vürtsid, kelle peamine ülesanne oli sõjaväge juhtida. Vürts ei tohtinud oma kaaskonnaga linnas elada
alla saada. Seekord said eestlased sakslaste käest kunagise Ümera lahingupaiga läheduses lüüa. Seejärel tungis saksa-liivi-läti vägi Viljandisse, mis pärast paarinädalast piiramist alla andis. Järgnevalt saabus Tartusse Vene väesalgaga endine Koknese väikevürst Vjatsko, kes asus endale uut riiki rajama. Kuid sakslastele see ei meeldinud ja nad asusid 1224. aastal Tartu linnust piirama. Linnuse piiramine läks neil õnneks, ning Vjatsko tapeti. Ellu jäeti vaid üks Suzdali sõdalane, et too Tartu sündmustest Venemaale teateid viiks. Sakslaste õnneks pöördus teel olev Vene abivägi pärast teate saamist kodu poole tagasi.Vallutajad suutsid kõik rahvad üksteise vastu ässitada ning toimusid vastastikused sõjakäigud, Baltimaade rahvad alistati ühekaupa. Muistne vabadusvõitlus ei olnud eestlaste jaoks üldse mitte kerge, nad ei kaotanud seda ilma vastupanuta. Nad võitlesid kuidas jaksasid, aga hoolimata nende pingutustest jäid nad vastastele alla
Seinad kaetud mosaiikidega. Oma käega pani vürst Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimir-Suzdali vürstiriigis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Selle vürstiriigi uhkuseks on Uspenski katedraal. Novgorodi vürstiriigis levisid nn üheuulitsa kirikud. Need on väikesed ühelöövilised ja
Moskva võimu alla, kasutades selleks Kuldhordi toetust, kes soodustas tugeva vasallvõimu loomist Venemaal. Ivan kasutas Suurvürstiriigi piiride laiendamiseks nii sõjalist jõudu, kui ka maade ja linnade ostmist vaesuud osalis-ja naabervürstidelt. Dmitri Donskoi ajal sõdis Moskva Suurvürstiriik aktiivselt Kuldhordiga ja lõi Kulikovo lahingus 1380. aastal otsustavalt mongoli-tatari vägesid. Vassili I ajal liideti Suzdali ja Nizni-Novgorodi vürstiriik. 1480. aastal vabanes Venemaa mongoli-tatari ikkest. 15. sajandi II veerandil puhkenud sõda riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid Galiitsia vürstid, lõppes Vassili II võiduga. 1478 liidendati Novgorodi Vabariik, 1485 4 5 Tveri Vürstiriik, 1510 Pihkva Vürstiriik, 1514 Smolenski Vürstiriik ning arvatavasti 1521 Rjazani Vürstiriik
AJALUGU Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürtsiriigist, millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Venemaa keisririik,Venemaa Nõukogude Vabariik,Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. (lisa2) Kiievi Venemaad peetakse vene rahva hälliks, kus IX XI sajanditel kujunes vene rahvus. XII sajandil tekkis kaks tugevat riiki Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik, mis oma olemuselt oli vabariik. XII sajandil Novgorodi vürstiriik võitles rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240.a. ja Jäälahing 1242.a.). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal tatari-mongoli ikke alla ning olid ligi 250 aastat sõltuvuses Kuldhordi khaanidest. XIV sajandil hakkas Moskva vürstiriigi ümber kujunema tsentraliseeritud riik, mille moodustumine lõppes faktiliselt 1547.aastaks, mil Ivan IV Julm krooniti tsaariks
kohmakad, gooti omas realismisuunaline areng. MAALIKUNST: miniatuurmaal- raamatuillustratsioonid. Tekkis uuesti tahvelmaal. Bayeux' vaip. VENEMAA KÕRG- KESKAJAL: 11saj polnud Vana-Vene riik ühtne. Suurvürsti pojad valitsesid tähtsamates keskustes(igaüks ajas oma poliitikat) ning peale suurvürsti surma algas võitlus vendade vahel, kes saab Kiievisse troonile. 12saj algul Vladimir Monomahh taastas riigi ühtsuse, aga peale tema surma see jälle lagunes. Esiplaanile jäid Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Novgorodimaa. 1237a tungisid Venemaale mongolite.tatarlaste väed, kes vallutasid enamik vürstiriike ning moodustasid oma riigi-Kuldhordi. Vürstid pidid minemakhaani juurde, et taotleda valitsemisõigust tõendavat jarlõkki. Novgorodis oli üsna demokraatlik valitsemiskord-elu juhtis rahvakoosolek ehk veetse. Tähtsal kohal olid käsitöölised ja kaupmehed
Lääne-Euroopa varakeskajal Keskaja kronoloogia - keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma viimase keisri Romulus Augustuluse troonilt tõukamist aastal 476. keskaja lõpuks loetakse Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt aastal 1453, Ameerika avastamist Kolumbuse poolt aastal 1492, usupuhastuse algust Saksamaal aastal 1517. Frangi riigi teke - Reini alam- ja keskjooksul elanud frangid tungisid kuninga juhtimisel Galliasse ja rajasid sinna oma riigi. Nad võtsid vastu ka ristiusu. Kui kuningavõim nõrgenes hakkasid tekkima üksteisest sõltumatud suured piirkonnad, mida valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. Paavstiriigi teke Pippin Lühike kinkis paavstile Rooma ja Ravenna lähipiirkonna. Tekkis paavstiriik ehk kirikuriik. Ariaanlus usuvool, mille kohaselt on Kristus ajalik olend ja on oma olemasolu eest tänu võlgu Jumalale. Ariaanlus levis germaanlaste seas. Chlodovech Frangi riigi esimene kuningas ja selle looja ja tänu temale ...
Varjaagide pealik Rjurik asus valitsema vene riiki nende endi soovil, Oleg pani aluse Vana-Vene riigile vallutades Kiievi. Jagoslav Targa ajal oli hiilgeaeg. Valdused Mustast merest Läänemereni. Lasi koostada Vene õiguse. Vürstid jagasid poegade vahel valdused, mis tingis tihedad kodusõjad. Soodustas ka Ülikkonna tõus ja soovimatus mitte alluda Kiievi vürstile. Tegelik võim kuulus nn osastisvürstile. Vene alade tuumik kandus põhja poole kus jagunes kaheks Vladimir-Suzdali vürstiriik ning Novgorodi riik. Idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid, kummardasid loodust. Pikse ja sõjajumal Perun. Tihe suhtlus ja ühised huvid Bütsantsiga lähendasid neid ka usuküsimustes. 988 lasi vürst Vladimir end ristida ja kehtestas uue usu riigis. 11. Mõisted Renessanss - antiikkultuuri taassünd Valgustusajastu Reformatsioon usupuhastus Vennatapusõjad verised sõjad kuningapoegade vahel võimu pärast Majordoomus suursugune kojaülem
initsiaale. Maal sarnanes skulptuuriga ja figuurid olid antud pinnaliselt. Riided olid aga voogavad. Taust oli sinine või kuldne ja seda ümbritses väänleva ornamendiga raamistik. Gooti ajal tekkis uuesti tahvelmaal. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltaritele. Väärtuslik ajaloo- ja kunstimälestis on Bayeux' vaip. 24.Vene riik ja kultuur 11.-15.sajandil Läbi võimu võitluse päärses valitsema Vladimir Monomahh, riik püsis kuni tema surmani. Esile hakkas tõusma Vladimir-Suzdali vürstiriik ja Novgorodimaa. 1237. mongolite-tatarlaste tund venemaale, edukas, venemaa laghnes Kuldhordi mõjusfääri. Jarlõkk- valitsemisõigust tõendav dokument. Novgorodile oli iseloomulik demokraatlik valitsemiskord(nn feodaalvabariik). veetse- rahvakoosolek, juhtiv, kus võeti vastu olulisemad otsused ning valiti igapäevse tegevuse juhtimiseks vajalikud ametimehed, veetse valis vürsti(võim piiratud). Olulised olid ka käsitöölised, kaupmehed
välja rabeleda. Venemaa mongolite võimu all 1125. aastal pärast Vladimir Monomahhi surma jaguns Vana-Vene riik mitmeteistkümneks väiksemaks vürstiriigiks. Iga vürst pidas end oma valdustes peremeheks ja vürstiriikide vahel puudus üksmeel, mille tulemusena puhkesid sageli sõjad. Lisaks langes Venemaa rändrahvaste rüüsteretkefe alla. Varsti olid kaks vürstiriiki võimsamad kui teised: Vladimir-Suzdali vürstiriik ja Novgorodimaa. Vladimir-Suzdali vürstiriigis kuulus maa ja linnad vürstidele, kes olid hivitatud uusasukate saabumisest nende hõredalt asustatud maadele. Kuna Vladimir- Suzdali vürstiriigis linnad ei omanud piisavalt majanduslikku võimu, siis kujunes riigis pikapeale monarhistlik valitsemisviis. Vladimir- Suzdali vürstiriik tõusis eriti esile Vladimir Monomahhi poja Juri ajal, kes vallutas ka Kiievi ja Novgorodi. Novgorod oli aga demokraatliku valitsemisviisiga
Kiievis t66tasid Bytsantsi t66lised ja nad ehitasid Sofia kiriku.Kirik oli viie l66viline,keskel asus peakuppel,mille poole t6usid ylej22nud 12 kupplit,seest kaetud mosaiikidega. Novgorodi vyrstiriik>paiknes puust Sofia kirik,mis h2vis tulekahjus.Vana kiriku asemele ehitati kivist Sofia katedraal.Novgorodisse ehitati v2ga palju niinimetatud yhe uulitsa kirikuid ja neid lasksid ehitada bojaarid ja kaupmehed.Need olid v2ikesed yhe torniga lihtsad kirikud. Vladimir Suzdali vyrstiriik>selle uhkuseks oli Uspenski katedraal>viie l66viga ja viie kupliga kirik. Moskva vyrstiriik Maalikunst Esimesed ikoonid toodi Bytsantsist.Esimene ikoon oli Valdimiri jumala ema,mille j2rgi hakati maalima Vene ikoone.Mongoli tatari ikke ajal Vene ikoon iseseisvus,hakati maalima tegelasi Vene rahvakunsti.V2rvid on kuldne ja punane.K6ige kuulasm ikooni maalija on Andrei Rubljov.Syndis umbes 1370 ja suri 1430.Ta oli munk,tegutses p6hiliselt Moskvas ja Vladimiris
· Kirikud ruudukujulise põhiplaaniga ja yhe või rohkema paarituarvulise kupliga. Ruumi liigendavad sambad, jaotades selle löövideks, idaseinas ymarad apsiidid. Erineval L-Eur. Olid apsiidid siin tihti kõigil löövidel. · Kuplite kuju: sibul, poolkerakujuline, kiivrikujuline · Suurim 11 saj kirik idaslaavi riigi pealinnas Kiievis Sofia peakirik. · Kujutavas kunstis ja arhitektuuris mitu koolkonda. : keskusteks : novgorod, Pihkva, · Palju kauneid kirikuid ehit. Vladimiri-Suzdali vürstiriigis õitseajal · Kaunistused: kaartest ja poolsammastest koosnev fris, profileerituid liseene ja ylihuvitavad reljeefid. · Ilusamaid V-vene kirikuid Pokrovskaja kirik. · Kuulsamad reljeefid Dmitri kirikus. · Moskva arhitektuurist silmapaistvaim näide Vassili Blazennõi kirik. Maalikunst · Samad kiriklikud eeskirjad mis Bütsantsi omas. Vene ikoonimal leebem, parimad teosed kätkevad nii inimväärikust kui ka headust
VENEMAA ENNE 1917. AASTAT Riigi teke Venelaste esivanemad olid idaslaavi hõimud, mille algkoduks peetakse tänast Lõuna- Valgevenet ja Põhja-Ukrainat. Sealt rändasid nad aja jooksul tänapäeva Suzdali, Vladimiri ja Novgrorodi aladele, segunedes kohalike soome-ugri hõimudega, kes võtsid aja jooksul üle vene keele ja kultuuri. 9. sajandil tekkisid esimesed teadaolevad riigid Lääne-Venemaad ja Ukrainat läbivate jõgede ja kaubateede äärde, kui elavnes kaubavahetus Skandinaavia varjaagide ja Bütsantsi vahel. Skandinaavlased olid pärimuse järgi ka esimesed valitsejad Venemaal (tuntuim neist oli Novgorodi vürstiks saanud Rjurik või skandinaavlaste Rørikr, keda hiljem peeti Kiievi
Sõdis palju ja püüdis kõikjale jõuda ja kõigi intriigidega seotud olla sealt ka nimi pikkkäsi. Tema nimega seotud Moskva esmakordne mainimine. Pikkadele ponnistustele vaatamata õnnestus tal tõusta Kiievi troonile. Rostov-Suzdalimaale saatis valitsema oma nooremad pojad, vanema poja pani valitsema Kiievi lähedale Võsgorodi. Vürst Andrei mõistis et Kiiev on kaotanud oma endise tähenduse läks veel enne isa surma tagasi Rostov-Suzdali vürstiriiki. Peale isa surma palusid sealsed bojaarid teda endale valitsejaks eesmärgiga lõpetada pidev vürstide vaheteamine. Asudes R-S troonile ajas ta sealt kõigepealt minema oma nooremad vennad, sama juhtus ka isa bojaaride ja lähikondlastega. Pealinna viis üle oma osastisvaldusse-nooruslinna Vladimirisse ja sellest ajast hakatigi kutsuma Vladimir-Suzdalimaa(pealinn sinna kuna seal polnud veetset ja tugevaid bojaare). Viis ellu suuri ehituspaane mis pidid näitama tema plaani
VIIMANE VASTUPANU JA MANDRI-EESTI ALISTAMINE Taas algasid vastastikused sõjaretked Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel. Üks suur lahing peeti veel Ümera jõel (1223), paraku aga oli saabunud Saksamaalt uus hulk ristisõdijaid ning eestlased said lüüa. Kuna kardeti, et Eesti maakonnad üksinda ei suuda Taani ja Riia jõududele vastu seista, otsisid Ugandi ja Sakala kuningad abi Vene valitsejatelt. Novgorodi ning Pihkva vürstid saatsidki oma väesalgad Tartusse ning Viljandisse. Vladimiri-Suzdali suurvürstilt Juri saatis Eestisse koguni oma venna Jaroslavi koos 20 000 sõjamehega. Saarlased meelitasid venelaste hiigelmaleva Tallinnat piirama, kuid peale neli nädalat kestnud tulemusteta piiramist sai venelastel isu täis ning nad pöördusid koju tagasi, rüüstates enne korralikult Revala külasid. 1223. aasta suve lõpul alustasid sakslased vastupealetungi ning kaotatud linnuste tagasivallutamist. Viljandi alla toodi väga suur vägi (8000 meest) ning alustati ägedat piiramist
seadis deiplomaatilised suhted sisse Lääne-Euroopaga Vana-Vene riigi hiilgeaeg Valitsejaid hakatakse rjuurikuteks kutsuma Pärast tema surma hakkas feodaalne killustatus Osastisvürstide omavahelised tülid Tugevamad vürstiriigid olid: · Novgorodi · Pihkva · Vladimir-Suzdali · Rjazani · Volõõnia · Galiitsia · Moskva linna rajamiseks loetakse aastat 1147, kui Vsevolod Suurpesa poeg Juri Dolgorodi rajas kindlustatud linnuse Kremli · Ajutiselt suutis riigi ühtsuse taastada Vladimir Monomahh 1113-1125, kes abiellus Bütsantsi keisri tütrega · Tema surma järel riik lagunes · 13-sse sajandisse läks Vene riik killustatult
riigi teke Rjurik ja varjaagid tulid valitsema 882 Oleg vallutas Kiievi, tekkis Vana-Vene riik; varjaagid slaavistusid 988 vürst Vladimir I alustas ristiusustamist (kreeka õigeusk) Jaroslav Tark diplomaatilised abielud Euroopa riikidega; kirjutas Vene riigi õiguse; maa killustatus Kiievi tähtsuse langus, osastisvürstid Novgorodi vürstiriik loode piirkonnas ja Vladimir-Suzdali vürstiriik kirdes kirillitsa ja glagoolitsa; leetopised e kroonikad arhitektuur: bütsantsi kunsti eeskuju sibulkuplid Kiievi Sofia peakirik koolkonnad: Novgorod kainsus lihtsus monumentaalsus Pihkva lihtsad madalad, eemalseisva kellatorniga maalikunst: Andrei Rubljov 1370-1430 ikoonimaalija 9. Lääne-Euroopa ristiusukirik 313 Rooma riigis ristiusk lubatud Constantinus Suur 381 Rooma riigiusk
(10km vaba) 2014 Sotsi, Venemaa IV KONTROLLTÖÖ Venemaa Venemaa ajaloosündmused. Vene riigi kujunemine: Kiievi-Vene riigi teke tekkis 9. saj. m.a.j. Varafeodaalne riik, mis paiknes Ukraina, Venemaa ja Valgevene terrirooriumil ja mille keskus oli Kiievis. ristiusu omaksvõtmine 988. a. võttis Kiievi suurvürst vastu õigeusu kiriku usutunnistuse Kiievi-Vene riigi killustumine 12.saj. riik killustus tekkisid Novgorodi, Vladimir- Suzdali, Tsernigovi jt vürstiriigid. Keskne koht oli Vladimir-Suzdali vürstriigil. Moskva suurvürstiriigi tugevnemine ja Venemaa laienemine 13. saj. eraldus Vladimir-Suzdali vürstiriigist Moskva vürstiriik ning 14. saj kujunes sellest Moskva suurvürstiriik. 14.-16. saj. vältel Moskva suurvürstiriik tugevnes ja sellest kujunes tsentraliseeritud riigi keskus. Venemaa kujunemine Euroopa suurvõimuks Ivan IV valitsemise aja hõivati mongoli-tatari alasid ja Lääne-Siber
skeemi järgi. Kupli kujutati Kristust valitsejana. Tambuuril kujutati apostleid. Apsiidi ülemises osas kujutati jumalaema. Selle all stseene krstuse ja apostlitega. Kahel pool apsiidi pea ingleid Gabrieli ja Mikaeli. Külgseintel 12 pilti kristuse elust. Lääne küljel viimse päeva kohtu stseen. 12 sajandil kaotas Kiiev juhtiva koha Vene Vürstiriikide hulgas. Lõpliku löögi andsid Mongoli tatarlased , kes aastal 1240 tungisid kiievisse ja muutsid õitsva linna varameteks. Vladimir-Suzdali vüstiriik asub Ülem Volga metsaaladel. Kirikusse tuli skulptuur. Kaunistavad kirikuid puuskulptuuridega. Kõrgel tasemel on metallitöö ja ikoonimaal. Kirikuid ehitati loodukaunisse kohta, tegu on romaani stiiliga. 11 saj keskpaigaks sai Novgorad iseseisvaks enne kuulus kiievi riigi koosseisu. Novgorad oli üks tähtsamaid kaubandus ja käsitöö linnu. Hea veetee tõttu olid sidemed nii lääne kui igaga. Novgoradi esimene kirik oli Sofia katedraal 13 kupliga, hävis tulekahjus
KOOSTÖÖ VENELASTEGA · Juba 1222 mõistsid eestlased, et üksnes oma jõududest ei piisa. · Kiiresti asuti ühendusse Pihkve ja Novgorodiga. · Läbirääkimised olid edukad. o Saadeti vägesid eestile appi. Väed paigutati tartu, viljandi jt. Linustesse. Vägedega jagati sakslastelt võetud relvi, raha ja muud vara. · Sakala vanemad saatsid saadikud raha ja rohkete kingitustega koguni Suzdali · Sakalast läbi minnes kuulis Jaroslav, et hiljuti olid sakslased Viljandi linnuse vallutamise järel seal kaitses olnud venelased üles poonud. o See viis vürsti raevu ning selle valas ta välja sakslaste peale. · Vene väed piirasid koos eesti vägedega Tallinna neli nädalat. Kuid seda siiski ilma tulemusteta. · 1223 lõpul jõudis tartusse vürst Vjatko oma 200 mehega. TARTU KAITSMINE · 1224 oli peamiseks vastupanupunktiks jäänud vaid tartu.
kodusõjad, mis viisid riigi killustumiseni. Seda õhutas ka kohaliku ülikkonna tahtmatus alluda vürstile. 11 sajandiks oli tegelik võim osastisvürstidel, kes tähtsuseta vürstitiitli peale siiski kaklesid. Siiski idaslaavlased omistasid läänemeresoomlaste metsad, ristiusustasid nad ning Vene tuumik kaldus põhja poole tekkisid kaks eraldi võimukeskused: Kirde-Venemaa Vladimir-Suzdali vürstiriik, (Moskva linn tekkis ka) ja tugevnenud Novgorodi riik. o Novgorod oli esimene slaavlaste ja varjaagide tugipunkt. Seal kaubeldi läänemeresoomlaste metsaandidega, ning tõusti esile mõjuka kaupmeeskonnaga. Seal oli ebatüüpiline valitsemine linna juhtis rahvakoosolek ehk veetse, kus domineerisid jõukamad kaupmehed. Veetse valis vürsti, kes pidi neid kuulama, alluma ja pidi linnast väljas elama.
ristiusk ning tasuda hüvitust sellest lahti ütlemisest. Inimestel lubati minna küladesse, linnuses olev vara aga riisuti sakslaste poolt. Linnuses olevad venelased aga poodi selle ette üles. See oli esimene lahing, kus ka puhkes äge heitemasinate duell. Sealt liiguti Leole alla, mis Viljandi saatusest teadlikuna alistus kiiresti. Sakala jäigi sakslastele alistatuks. Eestlased käisid taas Venemaalt kallite kingitustega abi värbamas. Vladimir - Suzdali suurvürsti poeg Jaroslav Vsevolodovits tuligi koos novgorodlaste ja pihkvalastega naabritele vastu. Henriku arvates oli mehi u. 20 000. Kõigepealt mindi piirama Tallinnat. Enne seda laastati Sakalat Viljandis ülespoodud kaasmaalaste eest. Piiramine kestis neil päeva, kuid ei andnud mingeid häid tulemusi. Venelased lahkusid, rüüstates paljaks Revala maakonna. 1223. a. lõpus jõudis Tartusse (Novgorodist) vürst Vjatsko. Novgorodist oldi talle
Maailma pindalalt suurim riik Venemaa Föderatsioon paikneb Ida- Euroopa ja Aasia territooriumil. Arvatakse, et V sajandil saabusid lääne poolt Venemaa praegusele territooriumile slaavi hõimud. Esimene slaavlaste riik tekkis neis paigus IX sajandil ja selle keskuseks sai Novgorod. Vene rahva hälliks peetakse Kiievi-Venet, kus IXXI sajandil kujuneski välja vene rahvas. 988. aastal võeti Venemaal vastu ristiusk. XII sajandil sündis kaks tugevat riiki Vladimiri- Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vabariik. Novgorodi vabariik pidas XIII sajandil maha edukad lahingud rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240. aastal ja Jäälahing 1242. aastal). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal mongoli-tatari ikke alla. Ligi250 aastat sõltuvust lõppes vallutajate minemakihutamisega. XIV sajandil hakkas Moskva vürstiriigi ümber moodustuma tsentraliseeritud riik. Selle kujunemine lõppes tegelikult 1547. aastaks, kui Ivan
· Rootsi sekkumise katse 1220 · Plaan hõivata Lääne-Eesti · Asusid Lihula linnusesse · Põletati saarlaste poolt maatasa Lõppvaatus 1221-27: · Saarlased haarasid ohjad · 1221 ebaõnnestunud Tallinna piiramine · 1222 löödi tagasi taanlaste retk Saaremaale · Vabastati Varbola linnus · Levitati sõna oma edu kohta · Hakati organiseerima üldist pealetungi · Viimane katse maad vabastada · Sõlmiti liit Pihkva ja Novgorodiga · Kohale tuli ka Suzdali sõjavägi, piirasid kuu aega Tallinna · 1223 vallutati Viljandi, Otepää ja Tartu · Viljandi langes kiiresti tagasi sakslaste kätte · 1224 aasta suveks olid sakslased ala tagasi vallutanud · Tartu langemine 1224 suvel · Linna kaitsesid Eesti-Vene ühisväed · Tartu langes pika piiramise ja tormijooksu tulemusena · Oli viimane mandri tugipunkt eestlaste käes · Saaremaa alistati 1227 Tulemused: · muistse vabaduse lõpp
valitseja hakkab ennast nimetama Vladimiri suurvürstiks. Juri Dolgoruki ( võimas vürst, kelle käsi ulatus kaugele (nt. tegeles Kiievi asjadega). 1147. a kutsus ta venna Severski vürsti Svjatoslav Vladimirovitsi kohtumisele paika nimega Moskva. Seda aastat loetakse Moskva esmamainimise aastaks. 1156. A laskis ta sinna ehitada puust linnuse. Ta järglane Andrei Boboljuvski (1157-1174)- vallutas Kiievi, tapeti. Pärast isa surma 1157 valis bojaaride ja kaupmeeste kogu Rostovi-Suzdali vürst- konnas Andrei Vladimiri, Rostovi ja Suzdali vürstiks. Algul sai ta toetuda eelkõige bojaaridele. Varsti aga ümbritses vürst end teenistuslastest, osalt isegi mittevabadest koosneva kaaskonnaga. Sellega jättis ta end ühelt poolt ilma bojaaride poolehoiust, II poolt aga sai ta endale rajada ustava ja löögijõulise ametnikkonna. Andrei isevalitsejalik käitumine teiste Rjurikovitside ja bojaaride suhtes tõi lõpuks kaasa ta mõrvamise 1174. Vürstivõimu
kevadel tegid eestlased rüüsteretke Ümerasse, aga võidu saavutasid seal sakslased. 1223. a. suvel tulid 8000 sakslast Viljandi linnust piirama. Linnust vallutada ei suudetud, aga pärast 2 nädalat, oli eestlastel palju langenuid ja veepuudus, mille pärast nad pidid ristiusu uuesti vastu võtma. Koostöö venelastega 1222. a. astuti ühendusse Pihkva ja Novgorodiga, kust saadeti abivägesid, kes paigutati linnustesse, jagades nendega sakslastelt võetud vara. Sakalast saadeti saadikuid Suzdali, kust Vladimir (suurvürst) saatis oma venna Eestisse. Vene väed piirasid neli nädalat Tallinna, aga ei vallutanud seda. 1223. a. lõpul tuli Tartusse vürst Vjatsko, kellele oli Novgorodist lubatud valitsusvõim Tartus ja mujal, kus ta suudab võimu enda kätte saada. Tartu kaitsmine 1224. a. suvel oli omal jalul veel vaid Tartu, mille alla jõuti 15. augustil juba kolmandat korda.
(ise oli abielus Rootsi kuningatütrega, oma tütred abiellusid Ungari, Norra ja Prantsuse kuningatega.) "Vene õigus" seadustekogu, mis loodi toetudes Rooma õigusele. 11. Vana-Vene riigi lagunemine. xi saj. keskpaigaks oli Vene riik feodaalselt killustunud. Kõik vürstide pojad said omale omad piirkonnad ja valitsesid neid ise; võitlesid omavahel. Kirde-Venemaal tekkisid kaks olulist keskust: Vladimir Suzdali vürstriik (Moskva alge) ja Novgorod. Novgorod oli omamoodi kaubanduslik vabariik, mida juhib rahvakoosolek, kes valib ka vürsti. 13. saj jõudsid Venemaale mongolid tatarid. Venemaa alistati kaheks sajandiks. Elulaad kõrgkeskajal Aadli elulaad. Rüütli relvastus: piik, mõõk. Arengu tulemus: rõngassärgid, pikkvibu ja amb, kiiver, kilp. Ratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed (paazid, kilbikandjad aitasid oma senjööri)
1217 Otepää piiramine suur sündmus, Riiast tulev abivägi ei ole suuremaks abiks, linnus puupüsti inimesi täis. Tuleb alistuda ja kogu Sakala ning Ugandi on vabad sakslastest. Plaan suvel minna venelastega Riia alla ja nad minema lüüa. Sakslased retkega Sakalasse, toimus Madisepäeva lahing, et enne Vene tulekut sõtta. Miks Vene väed hiljaks? Meelega? Järgnevatel aastatel venelased eriti ei sekku Eesti asjadesse, sõjakäigud Läti aladele. Vsevolod Suurpesa poja Juri juurde Suzdali maale eestlased 1220-23, see saadab siia venna Jaroslavi. Vägi ei suuda ära võtta Tallinna. Ka Tartusse ja Viljandisse Vene vägesid kutsutud. Vjatzko enne KOknese linnuse valitseja. Vjatzko 1224 augustis suri Tartu linnuses. Vjatzko oma vibuküttidega soome ugri rahvaste esindajad Novgorodi põhja osast kütid? Pärast 1224 on Eesti langenud võõrvõimude kätte, esialgu sidemetest Vene aladega juttu pole. Ristisõja jätk, usk Venemaale, selle taga oli Rooma paavst
Kavandati 5-löövilise kuppelkirikuna, aga Kiiev ehitab 13 kupliga,erakordne on kuplite arv. Praegusel kujul on Sofia katedraal olemas, põhjalik ümberehitus tehti 17. sajandil. Ka siin kaetakse kirikuseinad mosaiikide ja freskodega,need on suures osas säilinud, hästi restaureeritud. Ei jäänud Bütsantsile alla, kasutatakse kuldset fooni. Kauneim mosaiik on Jumalaema kujutis. 1240- mongolid ja tatarlased põletavad Kiievi maha, tapavad. Kiiev kaotab juhtiva koha. Vladimir Suzdali vürstiriik. 12. sajandiks Ülem-Volga metsaaladel väljakujunenud vürstiriik. Pealinnaks Vladimir, kõige suurejoonelisem, arhitektuuriliselt kauneim ehitis Uspenski katedraal. Ehitavad kiriku looduskaunisse kohta, valge kirik, pole eriti suured, väiksed kirikud, pilkupüüdvad, tekib valguse-varjumäng. Selles vürstiriigis on skulptuur (Bütsantsis, Kiievis pole). Novgorod sai 11. sajandiks iseseisvaks, enne oli Kiievi koosseisus. Palju varem oli üks
a algas saarlaste eestvedamisel üleeestiline ülestõus, mis levis kiiresti üle kogu maa, kõik linnused (peale Tallinna) vabastati, ristiusk pesti maha, võetud vangid vahetati välja varem sakslaste kätte jäänud pantvangide vastu, linnused ehitati tugevamaks, ehitati kiviheitemasinaid ja õpetati üksteisele sakslastelt saagiks saadud ambude käsitsemist eestlased asusid ühendusse Pihkva ja Novgorodiga ja venelased saatsid abivägesid Vladimir, Suzdali suurvürst saatis oma venna Jaroslavi Eestisse Tartus käis vürst Vjatsko, kellele oli Novgorodis lubatud valitsusvõim Tartus ja teistes maakondades, mida ta suudab vallutada 1223. a kevadel tegid eestlased ühe suurema rüüsteretke Ümera piirkonda ja sinna ruttas sakslaste tugev vägi, millel õnnestus parajasti Ümera jõge ületavaid eestlasi ootamatult rünnata ja teises Ümera lahingus saavutasid võidu sakslased 1223
annaabi.ee 
