Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õigusõpetus Karistuse mõiste ja selle liigid Koostas: Eduard Parts, Jaanus Anni, Eve Pohlak Juhendas: lektor Marek Ranne Tartu 2008 Karistuse mõiste Karistus (ladina keeles poena). Kirjakeele seletussõnaraamatu järgi on karistus «kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- või mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon» Karistuse sisulise ja täpse definitsiooni annab Kriminaalkoodeksi § 20 lg 1: «Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel, ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises [Kriminaalkoodeksis] ettenähtud ulatuses.» Karistuse eesmärk
Süüteomenetluse kordamisküsimused ÜLDOSA 1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleermisala ning ülesanded Mõiste - Kriminaalmenetlus on karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes
kindlaks põhiõigused ja vabadused, mida riik tagab, kaitstes neid ka karistusõiguslike sanktsioonidega. Ta määrab kindlaks samuti kohustused, mille täitmist riik nõuab vajaduse korral ka sanktsioonide ähvardusel. Karistusõiguse kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme, mis vastavalt põhiseaduse §-le 3 on Eesti Vabariigi õigussüsteemi lahutamatuks osaks. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik (edaspidi KarS, RT I 2002, 86, 504; 2007, 11, 51). Karistusseadustiku väljatöötamise aluseks võeti 1975.a Saksa karistusseadustik ja 1994. a Prantsuse Code Penal ning selles võib leida ka Eestis varem kehtinud kriminaalseaduste, eelkõige kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK, RT I 2001, 78, 452) sugemeid. Karistusseadustik võeti vastu 6.juunil 2001.a ning see kehtestati eraldi seadusega (karistusseadustiku rakendamise seadus, edaspidi KarSRS, RT I 2002, 56, 350; 2006, 46, 333 ) 1
Samuti ei alustata kriminaalmenetlust, kui kuriteo teatest on võimalik välja lugeda, et eksisteerivad õigusvastasust välistavad asjaolud (nt hädakaitse) või süüd välistavad asjaolud (nt süüvõimetus ea tõttu); 2) kuriteo aegumistähtaeg on möödunud – aegumisperiood on kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni. Aegumine on menetlustakistus, mille ilmnemisel ükskõik millises kriminaalmenetluse staadiumis tuleb menetlus lõpetada. Aegunud kuritegu saab edasi menetleda, kui seda taotleb kahtlustatav või süüdistatav; 3) amnestiakt välistab karistuse kohaldamise – amnestia korral ei ole otstarbekas kriminaalasja lõpuni arutada ja selle tulemusena teha õigeksmõistev otsus; 4) kahtlustatav või süüdistatav on surnud või juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav on lõppenud; 5) samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõppemise määrus kriminaalmenetlust
karistusseadustik. Tegelikkuses on kriminaalõiguse reformi käigus toimuvad muutused siiski põhimõttelised. Näiteks koondatakse karistusseadustikku ka haldusõigusrikkumised. Nendeks on väiksemad õigusrikkumised, nagu autoga lubatud kiiruse ületamine, bussis ilma piletita sõit jne. Haldusõigusrikkumised nimetatakse ümber väärtegudeks, samas kui kuriteo nimetus jääb samaks. Mõlemad väärtegu ja kuritegu hõlmatakse aga ühise nimetusega süütegu. Karistusseadustik jaguneb üld- ja eriosaks. Üldosas on kirja pandud üldised põhimõtted kõigi süütegude ja karistuse kohta. Eriosas on kirjeldatud üksikuid süütegusid ja ettenähtud karistus nende toimepanemise eest. 3 Väljavõte karistusseadusest § 3. Süütegude liigid: (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.
Page 9 of 24 TsMS § 355. Asja läbivaatamine Riigikohtu tsiviilkolleegiumis (1) Kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise (1) Kui pooled ei soovi osa võtta asja arutamisest kohtuistungil, võib menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul Riigikohus asja lahendada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungi aega õigus esitada kaebus maa- või linnakohtule. ja kohta pooltele teatamata. (2) Kaebuse võib esitada: 1) menetlusosaline kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava
Kaebus adresseeritakse maa- või 1) ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud; linnakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava 2) ei ole oma vastuses põhjendanud, miks ta hagi ei tunnista. määruse koostas. (2) Tagaseljaotsuse saab kohus teha vaidluses, kus puudub avalik huvi. (4) Kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata (3) Kui kohus ei pea tagaseljaotsuse tegemist õigeks või kui vaidlus kaebuse koos materjalidega maa- või linnakohtule. puudutab avalikku huvi, määratakse eelistung. § 79. Kaebuse lahendamine maa- ja linnakohtus TsMS § 201
selleks seaduse alusel kohustatud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 81 6 Menetlus (1) Käesoleva seaduse §-des 812–815 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (2) Käesoleva seaduse §-des 812–815 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus. (3) Käesoleva seaduse §-s 812 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet. (4) Käesoleva seaduse §-s 815 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet. (5) Politseiasutus või kohus konfiskeerib käesoleva seaduse §-des 81 2–814 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme. 81 7 Autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õiguste tsiviilõiguslik kaitse
KARISTUSÕIGUS Kohandatakse, kui isik on rikkunud õigusaktis sätestatud keeluvormi. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON ehk eeldus Kedagi ei või käsitada enne, kui tema suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Keelunormi rikkumised jagunevad kaheks: 1)Kuritegu 2)Väärtegu Süütegu Kuritegu on üksnes karistusseadustikus sätestatud tegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või rahaline karistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus ja sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus õigusaktis sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena on ette nähtud rahatrahv või arest. Süütegu- kui tegu vastab vääreo või kuriteo tunnustele üheaegselt ning isikut karistatakse ühes korras, ei saa teist liiki karistust enam määrata. Kuritegude raskusastmed
kehtiva ning varem kehtinud karistusõiguse kohta. Olen jaotanud referaadi peatükkideks ning alapeatükkideks, et oleks lihtsam mõista iga osa eraldi. Referaadi kirjutamisel kasutasin Riigiteataja seaduste väljaandeid, Eesti Vabariigi karistuseadustikku, Eesti Vabariigi põhiseadust, A. Kirise, P. Nuuma, A. Kukruse ja E. Oidermaa poolt koostatud Õigusõpetuse õpikut ning muid erialalisi raamatuid ja väljaandeid. Kirjutan allikatele tuginedes ja viidates, kuidas toimib karistusseadustik, seletan lahti mõisted, toon näiteid elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi. Karistusseadus kaitseb samamoodi ka riiki ning see peab aitama kaasa riigi ja isiku vaheliste kokkulepete leidmisele. Karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel lähtuti
Norm keelab üheselt igasuguse, nii psüühilise kui ka füüsilise sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedase vastu. Põhimõte on, et inimväärikust tuleb austada, menetlus ei tohi tekitada inimeses teravat kõlbelist konflikti ja sundida teda valima iseenda ning oma lähedaste hoidmise ja kaitsmise ning sellega vastuollu mineva õigusliku kohustuse vahel. Printsiibi rikkumisega ei ole tegemist siis, kui isik tunnistab vabatahtlikult oma süüd talle menetleja poolt antud teatud lubaduste tulemusena. Oluliseks peetakse siinjuures vaid süü tunnistamise vabadust sõltumata motiividest. Printsiibi esemelise kaitseala piiritlemine eeldab kahtlemata ka selle täpsustamist, keda lugeda lähedaseks. Väga täpseid kriteeriume ei ole võimalik määrata ja suuresti on tegemist õiguspoliitilisekokkuleppega alanejal ja ülenejal sugulasel; õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate õigushüvede (põhiväärtuste) kaitse õigusvastaste rünnete eest.
Toit tasuta. Üks isik tahab hakkama tasuma toitu eest. Rahakott on juba lennukis kadunud. Kapten ütles ümber vaadata naabri. Naaber viskas maha seda rahakotti (Läti kodanik). Kapten ütles, tunnistajaid küsida jne stüardesile. Üks isik tõstis, ründas stüardesi ehk Vene saatkonnajuhataja. Üle Taani ja Hollandi territooriumil toimus (lennus oli kohal). Vargus ja avaliku korra rikkumine. Kapten annab materjale politseinikule. Millised õigusrikkumised toimusid? Kas oli vargus, kas oli kuritegu või väärtegu (oleneb sellest, kui suur oli varastatu väärtus KarS § 218)? Kuidas seda kvalifitseerida? Vargus on siis, kui saab vabalt valdama asuta. Siin ei saanud ta. Seega oli katse 129 lg 1 ja 15 lg 2. milline seadus siin laieneb? Kas Eesti, Taani? Eesti, sest see on Eesti territoorium (õhusõiduk väljaspool Eesti territoorium). See lennuk on Eesti Vabariigi riikkondsus (ta on siin registreerinud). Milline politsei pidi sellega tegeleda? Eesti politsei
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1
.....................8 1.4.1. Karistusseaduse ajalise kehtivuse üldpõhimõtted................................8 1.4.2. Karistusõiguse ruumilise kehtivuse üldpõhimõtted.............................8 1.4.3. Karistusseaduse isikulise kehtivuse üldpõhimõtted.............................9 2. Süüteomõiste ja delikatistruktuur.......................................................................................10 2.1. Süüteo materiaalne ja formaalne määratlus.........................................................10 2.2. Õigusdogmaatiline süstemaatiline süüteomõiste ehk deliktistruktuur................10 2.2.1. Deliktistruktuur KrK järgi....................................................................11 2.2.2. Deliktistruktuur KarS järgi...................................................................11 2.2.3
arusaamisele juhtima. 14)Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. 15)Kuriteo toimepanemisega kahjustab kurjategija ohvri õigushüve. Õigushüved on põhiväärtused nagu elu, tervis ja vabadus, kuid ka näiteks materiaalsed väärtused ning intellektuaalne omand. Karistusseadustik (KarS) sätestab, et kuritegu on see, mille eest füüsilisele isikule (inimesele) on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule (seaduse alusel loodud ühendus, näiteks aktsiaselts või osaühing) vastavalt rahaline karistus või sundlõpetamine. Samuti sätestab KarS, et kuriteona on karistatav ainult tahtlik tegu. Esimese astme kuriteo eest näeb antud seadus raskeima karistusena ette tähtajalise vangistuse üle
Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel eesmärk võidelda kuritegevuse vastu 2. Kuriteo ja väärteo piiritlemine KarS § 3 lg 2, 3, 4. KURITEGU - lg 3 Kuritegu on käesolevas seadustikus VÄÄRTEGU - lg 4 Väärtegu on käesolevas sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus mille eest on põhikaristusena ette nähtud ja juriidilisele isikule rahaline karistus rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.
tähtaega selleks puhkuseks EI OLE 2) puhkuse aeg (korraline) 3) ajutine töövõimetusperiood ehk töötaja või tema väikeste laste haigestumine 4) osavõtt seaduslikust streigist- eelnevalt fikseeritud, registreeritud, nõudmised kirja pandud jne 5) ajateenistuses viibimine 6) töötaja joobes olek 7) töötaja viibib arestis(kui on tegemist väärteoga-148 seadust, kus on kirjas väärteod, karistatud on aga poolte seaduste alusel/karistuseks väärteo toime panemiseks, aresti võib määrata max 30 päeva või raharahv- 3-300 3 trahviühikut, üks trahviühik 4 eurot) või vahi all(kuriteod- vahistada võib kuni 6 kuuks, vangistus kuritegude puhul 1 kuu kuni 20 aastat) Töö- ja puhkeaeg Täistööaeg- 8 h päevas, 40 h nädalas Osaline tööaeg- see, kui päevas on vähem kui 8h tööaeg
tagajärgedest ning võimet oma tegevust juhtida. Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi õigusvastane tegu- tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. süüvõimelisus- Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. karistus- süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse (tõkestav, ärahoidev, vältiv) vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toimepanemist tulevikus või vähemalt selle toimepanemist piirama. aegumine- kohtumenetlus- Kohtumenetlus on riiklik menetlus, mis peab toimuma ettenähtud korras ning selleks ettenähtud instantsis. Seetõttu tuleb ka riigivastutuse nõuete lahendamise
.................................................................................................... 6 1 VANGISTUSÕIGUSE REGULATSIOON............................................................................ 9 1.1 Vangistuse õiguslik regulatsioon...................................................................................... 9 1.2 Eelvangistuse õiguslik regulatsioon................................................................................13 1.3 Eelvangistus ja süütuse presumptsioon...........................................................................22 2 PÕHIÕIGUSTE JA -VABADUSTE PIIRAMINE................................................................27 2.1 Õigus vabadusele ........................................................................................................... 27 2.2 Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.....................................................................32 2.3 Õigus vabale eneseteostusele.........................
mis ajendas teda astuma ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Autori huvi ajaloo vastu viis teda kokku II maailmasõja lõpus toimunud Nürnbergi kohtuprotsessini lugemisvarani, mille süvendatud uurimine muutis seminaritöö koostaja jaoks valiku ammendavaks. Meenutades saadet Vabariigi kodanikud1, kus arutati karistusseadustiku reformi, ei kustu meelest Tartu Ülikooli karistusõiguse professori Jaan Sootaki ja teiste saates osalejate väljendatud üks peamistest koondmõtetest, et karistusseadustik (edaspidi: KarS) on ühiskonnas olemas selleks, et pärssida inimese poolt lubamatut käitumist. Nüüdseks on summa summarum kahest eelpool nimetatud asjaolust töö koostaja jaoks prioriteetseks pühenduda õigusmaastikul karistusõiguse tundmaõppimisele. Minevikus toimunud Nürnbergi kohtuprotsess ja eelnimetatud Vabariigi kodanike saade tõestavad töö kirjutaja jaoks sümbioosina, et inimkäitumise jaoks peavad eksisteerima normid, mis on piduriteks negatiivsetele käitumisaktidele
Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust." Käesoleval printsiibil on kaks täiesti erinevat ja sõltumatut põhistust. Esiteks nõuab ökonoomsuse printsiip karistuste ökonoomset kasutamist. Karistus on iseenesest ühiskonnale alati kulu. Karistuse kohaldamine võib olla otstarbekohane ainult siis kui karistamisega on võimalik saavutada mingit positiivset resultaati. Karistusega saavutatavateks positiivseteks resultaatideks võib olla: 1) karistatu poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine (eripreventsioon), 2) teiste isikute poolt kuritegude toimepanemise ärahoidmine (üldpreventsioon), 3) kannatanu ja ühiskonna emotsionaalse tasakaalu taastamine.
kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda · dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse oma õigused ja kohustused määrata Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Liigitamine rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: · Kriminaalõiguslikud sanktsioonid kuritegude eest, karistusseadustik, kohtu poolt rakendatavad · Haldussanktsioonid väärtegude eest, karistusseadustik, rakendab politsei, amet, inspektsioon · Distsiplinaarsanktsioonid töölepingu süüteod, kohaldab tööandja või volitatud isik · Varalised e tsiviilõiguslikud lepingus ettenähtud vastutus, rakendab suhte teine pool 12 Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud ühene, täpne ja konkreetne
1. Ta peab näitama tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile. Aeg ja subjekt. 2. Peab näitama õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad (subjektilt nõutav käitumine). Õigused ja kohustused. 3. Peab näitama, missugune on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. Näiteks vangla või trahv. Kokkuvõtvalt tuntakse seda kui H-D-S - ehk tehisolud (mida tehti) - objekt/subjekt(eestis normi adressaat) ehk kes tegi - karistus. Ametlikult - "kui - siis - vastasel juhul". 4.5 Õigusnormi tähistamine - paragrafi märkide ja ladina tähestikuga 4.6 Õigusnormide liigid ja liigituse alused - 1) Subjektide järgi tunnused ehk kes on normi kehtestanud. 2) Reguleerimisobjekti järgi. Normi reguleerib näiteks riigiõigus, haldusõigus, tsiviilõigus. Riigi õigussüsteem määratleb. 3) Ajalise kehtivuse järgi - piiratud või alalised normid.
seitsmeks aastaks. Oma lojaalsust kinnitab õiguskantsler Riigikogu ees ametivande andmisega ning pärast seda astub ametisse. Õiguskantslerit ei saa poliitilistel põhjustel vabastada, ta tagandatakse ametist üksnes tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast. Samuti tagandatakse õiguskantsler ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest, mille puhul on seadusega ette nähtud vabaduskaotuslik karistus, süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast. Õiguskantsleri sõltumatuse tagab ka keeld olla mõne teise riigi-, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku ametis, osaleda erakonna tegevuses, kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelvalveorganisse ja osaleda ettevõtluses. Õiguskantsler on oma tegevuses teistest riigivõimukandjatest sõltumatu. Õiguskantsleri otsused on soovituslikud. Kohtuotsused on täitmiseks.
KARISTUSÕIGUS Sissejuhatus karistusõigusesse. Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku(KarS) kehtis kriminaalkoodeks(KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil
prokurör ei küsi vanglat, siis kohtunik seda ka ei paku. Kohus ainult kontrollib, et prokurörid üle piiri ei läheks – peavad ohjeldama prokuratuuri. Kui kriminaalmenetlusse palju panustada, siis omakohus väheneb; - Leida optimaalne lahendus juhtunule. Optimaalne ei ole alati iga hinna eest leida lahendus ja selgitada välja mis juhtus – kas on mõtet 5 aastat hiljem vedada kannatanu kohtusse ja punnitada uurida kuritegu. Riik on kanantanu konflikti ära varastanud – kurjategijad saavad küll karistada, aga kahju hüvitist ei järgne. Kuidas? - Eesmärkide prioritiseerimine; - Kes mõistab õigust – täpsemalt, milline on kohtukoosseis (üks neljast variandist)? Kas me tahame selliseid lahendusi, mis on üksikjuhtumil adekvaatsemad või tahame, et materiaalõigus toimiks, nagu kellavärk? Vandekohus on seatud üles tasakaalustamaks prokuratuuri ja seadusandjat
Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust." Käesoleval printsiibil on kaks täiesti erinevat ja sõltumatut põhistust. Esiteks nõuab ökonoomsuse printsiip karistuste ökonoomset kasutamist. Karistus on iseenesest ühiskonnale alati kulu. Karistuse kohaldamine võib olla otstarbekohane ainult siis kui karistamisega on võimalik saavutada mingit positiivset resultaati. Karistusega saavutatavateks positiivseteks resultaatideks võib olla: 1) karistatu poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine (eripreventsioon), 2) teiste isikute poolt kuritegude toimepanemise ärahoidmine (üldpreventsioon), 3) kannatanu ja ühiskonna emotsionaalse tasakaalu taastamine.
tustel ja ametnikel õigus: 1) juhtida alluvaid ametiasutusi ja ametnikke, anda neile täitmiseks kohustuslikke ülesandeid; 2) sekkuda alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevusse, tühistada nende poolt vastuvõetud haldus- akte; 3) rakendada alluvate ametnike suhtes distsiplinaarvastutust.*6 Kohtute puhul on teenistusliku järelevalve reservatsioonideta rakendamine tinglik ning neid põhimõt- teid saab kohaldada vaid analoogia alusel. Näiteks ei kehti kohtunike üle teenistusliku järelevalve teostamisel üks selle kontrolliliigi peamisi tingimusi, mille kohaselt teenistuslik järelevalve toimib tsentraliseeritud ametkonnas, kus valitsevad subordinatsioonisuhted. Rangelt võttes ei allu esimese astme kohtunik tema üle teenistuslikku järelevalvet teostavale isikule. Eri kohtuastmete kohtunike vahel ei ole väljaspool edasikaebemenetlust alluvusvahekorda õigusemõistmise sisulistes küsimus- tes
Optiline karistusõigus, Jaan Sootak (karistusõiguse skeemid, mis võiks kaasas olla) Karistusõiguse kaasuste lahendamise metoodika, J. Sootak Jooksvalt karistusõiguse Juridica artiklid, P. Pikamäe Priit Pikamäe doktoritöö ja väitekiri – Tahtluse struktuur: tahtlus kui kooseisupäraste s Karistusõiguse kommenteeritud väljaanne. 3 või 4 erinevat trükki. Riigikohtu lahendid!!!! ÜLDPÕHIMÕTTED JA MÕISTED 2001. a võeti vastu Karistusseadustik ja võeti kasutusele normatiivne süüteomõiste. Enne oli Nõukogu koolkonnast psühholoogiline süümõiste (oli 4 taset). Tänapäeval 3 taset. Finalistlik on see seetõttu, et võetakse vastutusele siis, kui on olemas koosseis, tegemist õigusvastasusega ning inimene on süüdi. Püramiid: 1. SÜÜ 2. ÕIGUSVASTASUS 3. KOOSSEIS Erinevates riikides on need samad elemendid olemas, aga esitatud erinevatel viisidel. Prantsusmaal nt süü küsimust ei arutata teatud juhtudel.
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus
võetud kohustuste eest? Millised toimingud ja tahteavaldused on vajalik teha, et päritud asja müüa? Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule (PärS § 1 lõige 1). Isiku surmaga tema õigusvõime lõpeb, ta ei saa enam olla õiguste ja kohustuste kandjaks (TsÜS § 7 lõige 2). Reeglina õigused ja kohustused surmaga ei lõpe, vaid lähevad üle uuele õigussubjektile pärijale. Inimene on õigusvõimeline sünnist surmani. 15. KARISTUS SÜÜTEGUDE LIGIITUS, HÄDAKAITSE, HÄDASEISUND, OBJEKTIIVNE- JA SUBJEKTIIVNE SÜÜTEOKOOSEIS (ÕIGUSÕPETUS, PTK. 14) [JAAN SOOTAK (ET AL), KARISTUSÕIGUS (TALLINN: JUURA, 2012)] Karistusõigus suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Näitab ära keelatud teod ja kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Autoritaarne, karistusseadustik KARISTUSÕIGUS
Teenistujad jaotatakse: - ametnikud: 1. kõrgemad; 2. vanem; 3. noorem. - Abiteenistujad - Koosseisu välised teenistujad 4 Ametnike teenistusse võtmisreeglid: 1. Vähemalt keskharidus 2. teovõimeline 3. EV kodanik 4. valdab riigikeelt Isikud, keda ei võeta avalikku teenistusse tööle: - karistatus tahtlikult toime pandud kuritegu - parajasti eeluurimise või kohtu all - kohtuotsusega ära võetud õigus töötada teatud ametikohtadel. - Karistatud korruptiivse töö eest - Lähisuguluses (vanemad, vanavanemad, lapsed, lapselapsed, vennad, õed), hõimluses oma vahetu ülemusega. Hõimlased abielust saadud sugulasd. Vajalikud dokumendid teenistusse võtmisel: 1. avaldus 2. eluloo kirjeldus 3. omakäeline kinnitus vastab kõikidele ametisse astumise tingimustele. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
