Tallinna Kuristiku Gümnaasium Amina Rõbakova Kuidas õpetada last suusatama Referaat Juhendaja: Liidia Kuusksalu Sissejuhatus Kui lapsevanem tahab last õpetada suusatama, peab ta meeles pidada olulised asjad õpetades. Last saab hakata õpetama suusatada alates 2 aastast, sest mida nooremalt ta õppib suusatama, seda kiiremini ta õpib ja edaspidi on tal kergem. Lapsevanem ei tohiks koguaeg oma lapse juures olla, parem aga oleks, kui lapsevanem ise võtaks suuski ja sõitis koos lapsega, sest laps õppib nii kiiremini ja palju selgitusi pole vaja kuna laps õpib eeskuju järgi. Lapsevanem ei tohi liiga palju kamandada, lapsel võib vastumeelsus tekkida. Lase tal endal proovida ja katsetada, kukkuda ja tõusta. Last ei tohi piinata
väljaminek. Paljudes koolides on ka probleem suusaradade leidmisega. On ilmselt mõistetav, et Tallinna või Tartu kesklinnas asuvatel koolidel ei saagi mets ja suusarajad koolimaja taga olla. See eeldab, et lapsed peavad end organiseerima kuskile teise linna otsa, et vajalikud tunnid ära teha. Aga kuidas peaks mõni 2.klassi junsu, suusad kaenlas, sinna teise linna otsa kohale jõudma? Tean ka koole, kus suusatunde ei toimugi, sest ei ole lihtsalt kuskile suusatama minna ning suusatamise asemel tehakse erinevaid sisetunde. Kui koolid korraldavad suusatunde, siis peaks rohkem tähelepanu pöörama sellele, et õpilastele ka reaalselt midagi õpetada. Lapsi niisama rajale mingit moodi liikuma vedada ei ole ju mõistlik. Suusatamine muutub eriti vastumeelseks just siis, kui seda ei oska. Paljud õpetajad kipuvad arvama, et see tuleb lihtsalt eestlase verest, kuidas üks õige eesti laps siis suusatad ei oska, eksole
parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. Suusatamine on hea lisaspordiala ka teiste alade harrastajatele. Suusad peaksid olema kallid ning algajatele sobivad lühemad suusad. Suuski tuleb ka määrida et paremini libiseda. Suusasaapad peaksid olema pigem suured kui väikesed, sest muidu hakkab jalg külmetama. Suusakeppide pikkus sõltub stiilist, ja samuti ka suuskade pikkus. Haigena ei tohiks suusatama minna. Suusatamine on väga kasulik spordiala mida saab talvel lumega harrastada. (Vikipeedia Suusatamine 11.04.2010) Kasutatud kirjandus 1. Kivistik, A. Suusatama (1984). Minevikust tänapäevani. Tallinn: ,,Eesti Raamat". 2. Männiste, A., Pärtelpoeg, I. (1974). Suusatamine Tallinn: ,,Eesti Raamat". 3. Vikipeedia Murdmaasuusatamine [http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine] 4. Vikipeedia Suusatamine [http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine]
pausidega ära oma 5 km,kuid seda ka ainult suveti,kui ma kodus peaksin olema.Igapäevaselt teen temaga poole kilomeetrise ringi.Vahepeal treenisin kodus kõhu ja käelihaseid,kuid see tüütas peagi ära ja ma lõpetasin lihaste treenimise.Ilmselt võibolla kunagi hakkab mulle spordi tegemine meeldima,kuid ma pole päris kindel.Kindlasti lähen tulevikus suusamaratonile Otepääle,mitte ei vaata seda telekast.Suusatamine ongi võibolla see ala mida mulle meeldib teha ja ma proovin tulevikus suusatama hakkata,kui aega jätkub.Veel mulle meeldib uisutada(normaalse sileda jääpeal).Näiteks Tallinnas on suurepärane Premiumi jäähall.Preagu mulle ei meeldi sporti teha ja lähiaastatel ma seda ka ei tee!
Lumepoiss Yety Elas kord üks poiss nimega Ken, ta oli kümne aastane ja elas Canada Goose Bay linnas koos oma isaga. Ükskord läks Ken mäkke suusatama. Kui ta oli juba väsinud , kukkus ta auku. Ken karjus appi, kuid keegi ei tulnud. Poole tunni pärast ta minestas, sest oli väga külm. Kui Ken ärkas, oli ta koopas. Ken ehmus väga , kui kuulis samme. Ta karjus : ,, Kes seal on?" ,, Ära karda," vastas hääl , ,, ma pole kuri." Välja ilmus Yety ja küsis : ,,Mis on sinu nimi?" ning lisas, ,,Minu nimi on Yety." Ken vastas : ,,Minu nimi on Ken." Järgmisel päeval tuli Ken Yetyle külla, aga seekord koos isaga. Kui isa
Kiirustasin ning varsti olingi kohal. Arvasin et olen kõige viimane kuid paljud olid veel tulemata. Ei mina ega ka nemad osanud ette arvata et siin nii kena on. Tõstsin kotid tuppa ja jäin ootama sest pinginaaber pidi ka varsti jõudma. Olime juba otsustanud et tahame koos ühte tuppa minna. Sel talvel on lund vähe aga siin mägedes seda jätkub. Nii mina kui ka Tiit oleme siin varemgi suusatamas käinud. Peale lõunat olid kõik suuskadel et mägedesse suusatama minna. Oli see hea või halb aga juba kämpingu juures läks võidusõiduks lahti. Ma polnud kiireim ega ka aeglaseim. Ilm oli fantastiline kui mägedesse jõudsime. Peaaegu kõik valisid laskumiseks järsu nõlva sest keegi ei tahtnud teistest kehvem olla. Ehk oleks mõni pidanud ettevaatlikum olema sest kõik pole ju ühesuguste võimetega? Kukkumisi oli aga midagi ei juhtunud. Nägime juba päikest loojumas aga öömajale ei tahtnud keegi veel jääda.
-eba ebaharilik,ebamugav -mitte Tegusõna tuletis 7.Suhtumist näitav liide Jaguneb kaheks: -ke sõbrake,lapseke,mehike 1.Nulltuletus tegusõna tuletatakse teises sõna liigist liidet lisamatta. Ravi-ravima rohi-rohima Moodusta järmistest sõnadest abstraktseid 2.Tegusõna tuletatakse liite abil mõisteid. · -ta,-da,-nda suusatama Mees-mehisus · -u Nägema- nägemus (enesekohasust)sulgema,põrkuma Arvama- arvamus · -ise sisisema,susisema · -tse toorutsema Moodusta sõnast rõõm kolm erinevat ,albitsema,kurjutsema sõnaliiki. Om,teg,määr Rõõm · -ata naeratama,karjatama
tasakaalustatud ja mitmekesist toitu vastavalt vajadusele. Tervislik toit eeldab ka tervislikku valmistusviisi (aurutamine, küpsetamine, keetmine, grillimine jne) ning võimalikult värsket lähtematerjali. Viimase puudumisel külmutatud või kuivatatud toiduaineid. Päevas peab kindlasti ühe korra sooja toitu sööma. Tervisliku toitumise juurde kuulub ka tervislik liikumine. Liikuma peab päevas vähemalt 30 minutit käima mõõdukas tempos, tsntsima, ujuma, sõitma jalgrattaga, suusatama, uisutama või tegema muud tervisesporti. Mida rohkem aega kulub aktiivsele liikumisele, seda vähem jääb ülearusele toidunäksimisele. Tervislik toitumine peaks olema iga inimese igapäevaelus esikohal. Öeldakse, et iga inimese keha on tema parim toidunõustaja. Peaasi toituma peab mitmekülgselt ja tervislikult.
Hommikul on lumi paks, Uuel aastal uue hooga, magasin ma tund või kaks. õhtuks sain ma pearooga. Tiigil jää on üsna paks, Tulemas on palju töid, teepeal jookseb väike taks. vähemaks jääb pikki öid. Leidsin üles vanad uisud, Kooli lõpp siis lähenemas, riiulil seal suured luisud. lume kiht siin vähenemas. Siis on vaja minna suusatama, Lähenemas on siis jälle suvi, uusi küünlaid nuusutama. nägin suurt ja ahnet tuvi. Suusaradu on meil häid, Ootan jälle uutaastat, küünlapoes sa tihti käid. head ja lumerohket aastat. Jõulukuusk Päkapikk Tuppa vaja tuua kuuskgi, Aknale ma panin sussi, Jõuludeks mul vaja suuski. külla kutsusin ma Jussi.
Ta peseb end hommikuti jaheda veega sest see karastab. Salme võtab harja ja pulbri (pasta) et pesta hambaid. Ilm on selge kuid külm. Saabus hommik aga külm kõvenes. Kui taevas läheb pilve siis on soojem. Sadu algas mitte täna vaid juba eile. Sadu lakkas aga tuisk kestis edasi. Linnud otsivad toitu kuid lumi on kõik kinni matnud. Kui tuisk lõpeb siis viime lindudele toitu. Siin pole vaja kelku vaid suuski. Kui tunnid lõpevad siis läheme suusatama. Väike Andi tuleks ka aga tal pole suuski. Oleksin olnud veel õues kuid mul hakkasid käed külmetama. Käisime seenel. Ükskord sadas kogu päeva vihma nagu oavarrest. Meie Kallega ei saanud õue minna. Pidime istuma külalistetoas ja lugema lasteraamatuid. Alguses oli päris huvitav kuid hiljem hakkas igav. Vihmasadu jäi vaiksemaks ent päriselt ei lakanud. Vanaema rääkis et sellise uduvihmaga on hea seenel käia. Läksimegi kolmekesi metsa
sõbraga, tundub õnnetus poole kergem ja lahedus lihtsam tulema. Ka iga pere hoiab kokku, kui on rasked probleemid või õigemini, et rasked ajad võivad peresid just lähedamaks muuta. Lehesgi kirjutas kuidas Evelin Ilves rõõmustas selle üle, et masul on tegelikult ka toredam pool, issid kõik töötud ja veedavad aega rohkem lastega. Mõnes mõttes küll, mehed istuvad ju niisama kodus, ja raha ka pole, et kuskile minna. Eks siis suurest igavusest minnaksegi nt suusatama või ehitatakse lumememme koos oma lastega. Sammuti aitamise poole pealt on meil kõigil jõudu, et abistada abivajajaid. Näiteks kui juhtub mõni õnnetus, tuleb aidata nii palju kui võimalik. Meil Eestisgi on aidatud palju abivajajaid. Meedia vahendusel on näidatud kuidas mõnel õnnetul perel on maja maha põlenud ja siis saadavad isegi võhivõõrad inimesed nende arveldus kontole raha uue kodu rajamiseks.
33.Ma tahan Kanaari saartele (sõitma, sõita). 34.Ta ei lähe näitust (vaatama, vaadata). 34.Ta ei lähe näitust (vaatama, vaadata). 35..Hakkame nüüd (sööma, süüa). 35..Hakkame nüüd (sööma, süüa). 36.Kas sa pead loengut (kuulama, kuulata)? 36.Kas sa pead loengut (kuulama, kuulata)? 37. Mulle meeldib lugema / lugeda. 37. Mulle meeldib lugema / lugeda. 38. Ma armastan talvel suusatama / suusatada. 38. Ma armastan talvel suusatama / suusatada. 39. Kas sa lähed kelgutama / kelgutada ? 39. Kas sa lähed kelgutama / kelgutada ? 40. Me sõidame mere äärde suplema / supelda. 40. Me sõidame mere äärde suplema / supelda
33.Ma tahan Kanaari saartele (sõitma, sõita). 34.Ta ei lähe näitust (vaatama, vaadata). 34.Ta ei lähe näitust (vaatama, vaadata). 35..Hakkame nüüd (sööma, süüa). 35..Hakkame nüüd (sööma, süüa). 36.Kas sa pead loengut (kuulama, kuulata)? 36.Kas sa pead loengut (kuulama, kuulata)? 37. Mulle meeldib lugema / lugeda. 37. Mulle meeldib lugema / lugeda. 38. Ma armastan talvel suusatama / suusatada. 38. Ma armastan talvel suusatama / suusatada. 39. Kas sa lähed kelgutama / kelgutada ? 39. Kas sa lähed kelgutama / kelgutada ? 40. Me sõidame mere äärde suplema / supelda. 40. Me sõidame mere äärde suplema / supelda
Ilmarien nii tegigi ja ehitas neiule Sampo mis peideti mere põhja. Neiu mehele aga ei läinud. Väinamöinen võttis endale lõpuks naise kellel oli nimeks Kyllikki ning nad lubasid üksteisele ,et nad ei lähe sõtta ega pidudele. Ühel päeval Kyllikki aga peole läks ning selle pärast Väinamöinen läks ka sõtta. Lemminkäinen oli rännanud kuhugile tallu ,kus oli hirv käinud laamendamas. Ta hakkas hirvele üli-kiirete suuskadega järgi suusatama kuid teepeal tapeti ta ära. Seda tegi karjane kes oli ta sõnade peale vihastunud. Lemminkäis läheb uuesti Põjalasse kuid teda seal ei sallita ja ta põgeneb saarele. Saarel elama pidi ta mõned aastad ning saarel elasid ka teised inimesed. Ta meeldis väga naistele kuid selle pärast vihkasid teda kogu saare mehed ja ta pidi põgenema. Kodus avastas ta ,et ta kodu on maha põletatud. Kullervo oli lapsest peale veider tänu ta juustele. Teda
der snowboarderin lumelaua sõitja N das free climping vaba ronimine, ilma rakmeteta der eiskunstlauf iluuisutamine der eiskunstläufer(in) iluuisutaja der eisschnellauf kiiruisutamine der eisschenellläufer(in) kiiruisutaja das golf golf der golfer(in)-golfi mängija der windsurfen lohesurf ein motorloses fliegen - drachenfliegen lohe lennutama das reiten ratsasport auf dem pferd reiten ratsutama das skifahren(schifahren) suusatama der ski der skyer der skyläufer(in) suusataja das eishocky jäähoki der eishockyschläger - der eishockyspieler jäähoki mängija der schlittschuh(e)- das schlittschuchlaufen - das fechten vehklemine das schwimmen ujuma der schwimmer(in)-ujuja das turnen võimlema das segeln purjetama das segelboot das rudern sõudma der ruderer sõudja das ruderboot - das judo tsudo das team tiim das gleitschirmfliegen - von der luft tragen lassen - das abenteuer seiklus
4.Mis on lasila? 5.Miks ei taha Tommy laupäeviti isa juurde minna? 6.Mis suhted on Tommyl ja Emeliel? 7.Kes ja miks tuli Sveni majja, kui Tommy seal luuras? 8.Kuhu peitsid poisid end Sveni kodus, kui peremees koju tuli? 9.Mida Kribu Sveni korterist leidis? 10.Kirjelda Sveni välimust. 11.Miks Sveni kamp poisse kätte ei saanud, kui nad Sinisest metsast põgenesid? 12.Mille üle Mathilda koolis uhkust tundis? 13.Kuhu oli kadunud mateõpetaja? 14.Miks Kribu koolivaheajal Mathildat Salenisse suusatama ei kutsunud? Vastused 1.Nad müüsid vanakraamilaadal asju ja tegid õpetajate toa jaoks küpsetisi. Tommy ema andis ära vanaema serviisi, et see maha müüa. 2.Lõunavahetund kestab 45 minutit ja poisid mängivad kaarte. 3.Tal ei olnudki seda plaani, aga ta väljus tuletõrjehäire ajal klassist viimasena ja märkas, et õpetaja Annika oli rahaümbriku lauale jätnud. Ta lihtsalt pistis selle endale põue. 4.Lasila on rattahoidla. 5.Isal on uus naine Ulrika ja isal on temaga kaks poega
Suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele - ilus loodus, lumi, vaikus, mets ja puhas õhk; Vigastuste risk suusatamisel on madal; Suusatada võib ka kõrges vanuses. 1.2 Suusatamise terviseriskid Vaatamata õigele riietusele ja organismi tugevale koormusaegsele ainevahetusele võivad suusatamisega kaasneda siiski ka tervisehäired. Külma ilmaga võib esineda kõrvade, nina ja jalgade külmetumist. Seepärast ei soovitata suusatama minna, kui temperatuur on alla 20 kraadi. Külma õhu sissehingamine võib ärritada hingamisteid, seepärast peaksid just astmahaiged ettevaatlikud olema. Kukkumisel võib esineda õlaliigese, käepiirkonna ja hüppeliigese vigastusi. Kindlasti peab rajalt ära tulema, kui esineb mingi tervisehäire. Eriti tähelepanelikud peaksid olema südamehaigustega suusatajad. 4
SAMA- JA ERILIIGILISED TÄIENDID JA MÄÄRUSED *Samaliigilised täiendid ja määrused eraldatakse komaga. N: Laes rippus suur, paljuharuline lühter. Metsas, põllul ja luhal õitses palju lilli. * Eriliigilisi määruseid ja täiendeid komaga ei eraldata. N: Suusatama minnes pani Märt jalga paksud villased sokid. Kirjanik Arvo Mägi on sündinud Põhja-Tartumaal Kavastu vallas Koosa aleviku lähedal Lõhmuse talus. 1. Pane vajaduse korral komad. 1. Nädalavahetusel käisin Viljandis, Valgas ja Tõrvas. 2. Mu onu elab Tallinnas Mustamäel Sõpruse puiesteel. 3. Poes oli kirjusid, triibulisi, ruudulisi ja ühevärvilisi pluuse. 4. Direktor sõitis kooli ette oma ilusa uue sinise autoga. 5. Eile õhtupoolikul käis Liis trennis, laulukooris ja kinos
1-3 vahepala 5-30% Ülekaalulisuse ennetamiseks on vajalik ka piisav liikumine Soovitav päevane toidukordadest saadava toiduenergia jaotus oleks, et 20-25% moodustaks hommikusöök, 25-35% lõunasöök, 25-35% ühtusöök ning 5-30% vahepalad, mida peaks olema 1-3. Tervisliku toitumise juurde kuulub ka liikumine. Liikuma peab päevas vähemalt 30 minutit – käima mõõdukas tempos, tantsima, ujuma, sõitma jalgrattaga, suusatama, uisutama või tegema muud tervisesporti.
Norra suusataja ja kahekordne olümpiavõitja. Tal on kaks venda- Even ja Tomas. Petter on neist ka kõige vanem, järgmine vanustelt on Tomas ja kõige noorem vend on Even. Petteri arust ongi just Even neist kõige andekam. Petteri isa nimi on John Northug ning ema on May Fredly Notrhug. Petter Northug on 185 cm pikk ning kaalub 83 kilogrammi. Kolm venda. Vasakult - Tomas, Petter, Even KARJÄÄR Mosviki-nimelise tillukeses külas üles kasvanud Northug hakkas suusatama kolmeaastaselt. Enam poissi suuskadelt maha ei saanudki - ta võis iga päev kodu ümbruses tundide kaupa suusatada ning käis talvel suuskadega ka mõne kilomeetri kaugusel koolis. Viieaastaselt hakkas ta juba võistlustel osalema, kuigi lapsstaari väikesekasvulisest Petterist ei saanud. 15-aastaselt tuli ta omavanuste Norra meistriks, aasta hiljem astus ta Steinkjeri suusagümnaasiumi. Juuniorina säras ta juba noorte MM-idel, noppides sealt rohkem kui keegi teine. Petter lõpetas kooli 2006
.. 16. Miks valmistatakse talveriideid rohkem proteiinkiududest? Miks? (Kiu termiline püsivus) Talveriideid valmistatakse rohkem proteiinkiududest, sest proteiinkiud hoiavad paremini sooja. Proteiinkiud on nt looduslikud loomsed kiud, mis on soojad. 17. Miks on linasest kangast tooteid parem niiskelt triikida? Milline kiu omadus seda tingib? Linasest kangast tooteid on parem niiskelt triikida, sest kiud muutub niiskuse toimel plastsemaks. 18. Kas suusatama minnes on õigem panna selga puuvillasest , polüamiidist või sünteetilisest mikrokiust särk? Õigem on selga panna sünteetilisest mikrokiust särk, sest mikrokiud laseb niiskuse nahalt ja riidest läbi ning nahk ja riie ei jää niisked. 19. Kas viskooskiust tooteid saab kodustes tingimustes kergesti värvida? Miks? Kas kinnitamiseks sobib kasutada äädikat? Miks? Viskooskiust tooteid saab kodustes tingimustes kergesti värvida, sest viskoos imab hästi niiskust
Soovitused algajale · esimesed ja viimased 10 min sõita aeglasemalt · esimestes treeningtundides sõita aeglaselt · söömata või haiglasena mitte sõitma minna · enne treeningut ja treeningu ajal tarbida vedelikku. Suusatamise terviseriskid Vaatamata õigele riietusele ja organismi tugevale koormusaegsele ainevahetusele võivad suusatamisega kaasneda siiski ka tervisehäired. Külma ilmaga võib esineda kõrvade, nina ja jalgade külmumist. Seepärast ei soovitata suusatama minna, kui temperatuur on alla 20 kraadi. Külma õhu sissehingamine võib ärritada hingamisteid, seepärast peaksid just astmahaiged ettevaatlikud olema. Kukkumisel võib esineda õlaliigese, käepiirkonna ja hüppeliigese vigastusi. Kindlasti peab rajalt ära tulema, kui esineb mingi tervisehäire. Eriti tähelepanelikud peaksid olema südamehaigustega suusatajad. Allikas. Rein Jalak. Tervise treening. 2006, Tarvo Kiudma materjalide põhjal
ning käidi kokkusaamisel, kuid siis ei osutunud müts õige omaniku omakski. Viimase mütsi vargusega jäid vargad vahele ning siis lubasid mütsi tagastada, et keegi neid politseisse ei annaks. Karl-Erik luges jutu läbi ning oli üllatunud, et tema isa suutis sellise loo kirjutada, kuna ta ise arvas, et poleks kunagi suutnud. Kuid kuna loo lõpus tekkis tal nii palju küsimusi, mis edasi saab, ütles isa talle, et ta kirjutaks jutu ise edasi. Tüdrukud olid läinud suusatama, kui järsku üks nendest nägi pajukiisusid ning tahtis paar tükki koju kaasa korjata. Nad märkasin põõsa all musta saabast, mis tekitas alguses kõheda tunde, et mis see võiks olla, kuid pikema uurimise käigus selgus et see oli üks suur must prügikott, kus oli riideid ja mänguasju seest ning see saabas oli lihtsalt kotisuust välja kukkunud.Tüdrukud arvasid, et need asjad mis kotis on, on varastatud ning et keegi on need lihtsalt sinna põõsa alla ära peitnud
vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema. (http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/ ) 4. Vigastused, mis võivad tekkida Vaatamata õigele riietusele ja organismi tugevale koormusaegsele ainevahetusele võivad suusatamisega kaasneda siiski ka tervisehäired. Külma ilmaga võib esineda kõrvade, nina ja jalgade külmumist. Seepärast ei soovitata suusatama minna, kui temperatuur on alla 20 kraadi. Külma õhu sissehingamine võib ärritada hingamisteid, seepärast peaksid just astmahaiged ettevaatlikud olema. Kukkumisel võib esineda õlaliigese, käepiirkonna ja hüppeliigese vigastusi. Kindlasti peab rajalt ära tulema, kui esineb mingi tervisehäire. Eriti tähelepanelikud peaksid olema südamehaigustega suusatajad. (http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/ ) 5. Sõidustiilid
avaldus ning käidi kokkusaamisel, kuid siis ei osutunud müts õige omaniku omakski. Viimase mütsi vargusega jäid vargad vahele ning siis lubasid mütsi tagastada, et keegi neid politseisse ei annaks. Karl-Erik luges jutu läbi ning oli üllatunud, et tema isa suutis sellise loo kirjutada, kuna ta ise arvas, et poleks kunagi suutnud. Kuid kuna loo lõpus tekkis tal nii palju küsimusi, mis edasi saab, ütles isa talle, et ta kirjutaks jutu ise edasi. Tüdrukud olid läinud suusatama, kui järsku üks nendest nägi pajukiisusid ning tahtis paar tükki koju kaasa korjata. Nad märkasin põõsa all musta saabast, mis tekitas alguses kõheda tunde, et mis see võiks olla, kuid pikema uurimise käigus selgus et see oli üks suur must prügikott, kus oli riideid ja mänguasju seest ning see saabas oli lihtsalt kotisuust välja kukkunud.Tüdrukud arvasid, et need asjad mis kotis on, on varastatud ning et keegi on need lihtsalt sinna põõsa alla ära peitnud
Energiakulu (kcal / tunnis) suusatamisel Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Energiakulu 552 602 652 702 752 803 853 903 953 1003 Suusatamise terviseriskid Vaatamata õigele riietusele ja organismi tugevale koormusaegsele ainevahetusele võivad suusatamisega kaasneda siiski ka tervisehäired. Külma ilmaga võib esineda kõrvade, nina ja jalgade külmumist. Seepärast ei soovitata suusatama minna, kui temperatuur on alla 20 kraadi. Külma õhu sissehingamine võib ärritada hingamisteid, seepärast peaksid just astmahaiged ettevaatlikud olema. Kukkumisel võib esineda õlaliigese, käepiirkonna ja hüppeliigese vigastusi. Kindlasti peab rajalt ära tulema, kui esineb mingi tervisehäire. Eriti tähelepanelikud peaksid olema südamehaigustega suusatajad. Külmumine ja esmaabi Eristatakse kaht peamist külmumisastet. Esimese astme külmumise puhul kaob
28.Mis on doping spordis ja miks on see vajalik ?Põhjenda. Tavakäsitluses nimetatakse dopinguks enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemilisi ühendeid, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. Dopingaineid kasutatakse et: · jõuspordi tarbeks tugevdada lihasmassi · kiirendada poiste puberteediprotsessi · arendada olelusvõitluseks vajalikku karmust · suurendada eneseusku jne. 29.Too välja vähemalt 5 sporditeemalist raamatut: - A. Kivistik Suusatama! 1984 - K. Tamjärv Tänapäeva tennis 1989 - W. Gretzky & R. Reilly Gretzky autobiograafia 1994 - M. Saari Lasse Vieren 1983 - P. Karikko & M. Koski Paavo Nurmi 1973 30.Too välja vähemalt 5 internetis toimivat sporditeemalist kodulehe aadressi: http://www.treenitargalt.ee/ http://myfitness.ee/treeningud/treeningstiilide-tutvustus http://www.fitness.ee/ http://sport.ee/
Tänu jõuludele olid inimesed lahkemad ja neil jäi söögi pealt raha ülegi ja nad ostsid rakette uue aasta saabumiseks. Muidugi lasid nad palju pauke enne ära, aga vana aasta õhtul nad lasid kõige suuremad raketid õhku. Siis rääkis Ken veel pika jutu, kuidas tema tänavale sattus ja seekord tõstis ta kuuenda näpu, mis tähendas, et ta polnud ema juba kuus aastat näinud. Järgmisel päeval varastas Mattias veel ühe poisi suusad ära ja Martin õpetas teda suusatama. Ühel päeval nägi Mattias ühes aias väikeseid kutsikaid ja läks neid paitama. Siis ta võttis ühe sülle ja pani jooksu. Kodus võttis ema kutsika ära, läks kohe sellega kodust ära ja tagasi tulles ütles, et ta olevat selle maha müünud ja kopsaka raha selle eest saanud. Hiljem sai poiste ema töökoha putkamüüjana ja Mattias läks temaga tööle kaasa ja varastas sealt suitsupakke, liimi ja palju komme
klassikastiilis 30cm inimesest lühemad (kuni õlgadeni) ja uisustiilis 20cm lühemad (kuni lõuani). Ka õige sõidutehnika on väga oluline. Õige tehnikaga kasutab suusataja vähem energiat, vigastuste ja kukkumiste risk on väiksem ja mis kõige olulisem, õige tehnika laseb sul suusatamist kõige rohkem nautida. Mõned näpunäited algajatele: • Esimese 10 minuti jooksul suusata aeglasemalt. • Esimese trenni jooksul suusata aeglasemat. • Ära mine tühja kõhuga või haigena suusatama. • Joo trenni ajal ja pärast trenni vedelikke. • Vali õige varustus. • Vali õige riietus . (Viide: http://www.oxfordpark.ee/334est.pdf ) Kasutatud materjal : http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine http://www.suusaliit.ee/?op=body&id=2 http://www.suusaliit.ee/?op=body&id=8 http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine http://www.spordikool.voru.ee/murdmaasuusatamine/ajalugu http://www.oxfordpark.ee/334est.pdf
Suusatamise kodune kontrolltöö 1. Suusatamise mõju tervisele (mida arendab?) Suusatamine sobib vastupidavuse arendamiseks.Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. 2. Terviseriskid suusatamisel (millal ei tohi suusatama minna?) Harjutama ei tohi minna haigena, siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane peaks jälgima nn. kaela reeglit - kui haigustunnused haaravad elundeid ülalpool kaela (ninaneel, kurk), siis võib esialgu veel treeninguid jätkata, vähendades nende mahtu ja intensiivsust. Kui aga haigustunnused esinevad allpool kaela (köha) või olete palavikus, ei tohiks treenida. 3. Riietus suusatamisel, riietus väga külma ilmaga suusatamisel.
järgi. (________) Miks sa kogu aeg valetad mulle, et koristad toa ära? (________) „Muret pole mulle kaela vaja!“ ütles Taaniel rahuliku hääletooniga. (_______) Paistab, et ma tean, mis on headus.(_______) 2. Tõmba tegevust väljendavale sõnale kaks joont alla. Kirjuta lause lõppu, kas tegemist on lihtlausega (LIHTL) või liitlausega (LIITL). Jaanus läheb oma sõpradega suusatama. (______) Nad liuglevad kiiresti mööda mäe külge alla, kuid siis lendavad lumehange. (_____) Kohe proovivad poisid uuesti. (_____) Ka väike Pille igatseb suusatada poistega, kuid tema suusad on katki. (____)Pille võtab hoopis kelgu. (_____)Kelk libiseb kiiresti mäest alla. (_____) Vahepeal tahavad poisid samuti kelgutada, siis annavad nad suusad Pillele. (_____)Lapsed lustivad terve päeva. (_____) Õhtul jõuavad koju heatujulised lumememmed. (_____) 3
Ma olin koolis, oli külm ja kõle ilm, ma istusin klassis pastakas käes ja vihik nina all ootamas, et keegi teda pastakaga kõditaks. Kell oli siis umbes mingi pool kümme kui ma õigesti mäletan, siis oli käimas esimene tund milleks oli kehalinekasvatus. See oli nii igav kehalisekasvatuse tund, et sure või ära, tavaliselt minnakse kehalise tunnis ikka jooksma ja välja palli mängima või noh kui õues on talv siis kas ollakse sees või minnakse välja lume sisse suusatama. Aga ei meie olime see päev aga sees klassiruumis ja kuulasime selle õpetaja lolli ja mõttetut loba mingi õigesti kangi tõstmise kohta, ta ajas seal et sirge seljaga peab kangi rebima ja enne seda peab olema sooja teind ja nii edasi ja edasi. Lõpuks oli käes viimane kooli tund ja kell oli umbes kolm saamas või oli kell juba kolm läbi aga noh mis tähtsust sellel enam on. Kell tegi enda imelist kõrisevat ja pirisevat heli. Kõik kooli
Soovitused algajale : · esimesed ja viimased 10 min sõita aeglasemalt · esimestes treeningtundides sõita aeglaselt · söömata või haiglasena mitte sõitma minna · enne treeningut ja treeningu ajal tarbida vedelikku. Vaatamata õigele riietusele ja organismi tugevale koormusaegsele ainevahetusele võivad suusatamisega kaasneda siiski ka tervisehäired. Külma ilmaga võib esineda kõrvade, nina ja jalgade külmumist. Seepärast ei soovitata suusatama minna, kui temperatuur on alla 20 kraadi. Külma õhu sissehingamine võib ärritada hingamisteid, seepärast peaksid just astmahaiged ettevaatlikud olema. Kukkumisel võib esineda õlaliigese, käepiirkonna ja hüppeliigese vigastusi. Kindlasti peab rajalt ära tulema, kui esineb mingi tervisehäire. Eriti tähelepanelikud peaksid olema südamehaigustega suusatajad. Varustus 5
Esimesed ja viimased 10 min sõita aeglasemalt. Esimestes treeningtundides sõita aeglaselt. Söömata või haiglasena mitte sõitma minna. Enne treeningut ja treeningu ajal tarbida vedelikku. Suusatamisel ka terviseriskid Vaatamata õigele riietusele ja organismi tugevale koormusaegsele ainevahetusele võivad suusatamisega kaasneda siiski ka tervisehäired. Külma ilmaga võib esineda kõrvade, nina ja jalgade külmumist. Seepärast ei soovitata suusatama minna, kui temperatuur on alla 20 kraadi. Külma õhu sissehingamine võib ärritada hingamisteid, seepärast peaksid just astmahaiged ettevaatlikud olema. Kukkumisel võib esineda õlaliigese, käepiirkonna ja hüppeliigese vigastusi. Kindlasti peab rajalt ära tulema, kui esineb mingi tervisehäire. Eriti tähelepanelikud peaksid olema südamehaigustega suusatajad. 7
peatöövõtjad, siis neid koheldakse halvakspanuga ja osalt seetõttu, et nende hulka võivad imbuda töölised. Prantslased kaitsevad oma perekonda. Nad pööravad tähelepanu oma lastele, avaldavad austust oma vanematele ja eelistavad elada üksteisest mitte kaugemal kui mõni kilomeeter. Nad peavad kõige üle nõu oma perekonnaliikmetega, alates sellest, kuidas äri laiendada, mida nad sageli ajavad koos, kuni sinnamaani, kuhu talvel suusatama minna. Lapsed kalduvad abiellumiseni kodus elama. Kogu perekond - kolm või neli põlve ja tihti ka nõod - tuleb kokku pühadeks, pidustusteks ja rituaalsele kolmetunnisele pühapäevasele lõunasöögile. Perekondlikud kogunemised on privaatsed talitused. Kui üldse, siis kutsutakse neile ainult kõige lähedasemaid sõpru. Prantslastele meeldib teistest erineda, nii teistest rahvustest kui üksteisest. Nad
..................... Hinda pinnamoe mõju majandustegevusele(põllumajandusele, transpordile, turismile). Pinnamoe mõju majandustegevusele on suhteliselt suur.Riigis on palju kõrgendikke ja piir asub mäestiku serval.Seega võib öelda,et pinnamood segab transpordivõrgustiku levikut, pole võimalik rajada suuremale alale vilja kandvaid põllumaid. Samas aga turismile mõjub mägine pinnamood ahvatlevalt, sest erinev ja maastik on turistidele meelepärane.Mägedesse minnakse turismireisina suusatama ja kuurortitesse puhkama. Milliseid sise-või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua? Sisejõudude poolt tekkinud märkimisväärseks pinnavormiks loetakse Andide mäestikku, mis on tekkinud mandrilise ja ookeanilise laamapõrkumisel. Andide mäestikon Lõuna-Ameerika laama kurrutis, mis on tekkinud Naza laama sukeldumisel, Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? Maavaradest leidub Argentiinas maagaasi, naftat, rauamaaki, kulda ja vaske.
keskust radadele. Vemdalen on muutunud viimase kahe aastaga eestlaste seas üheks kõige populaarsemaks suusakuurordiks Rootsis. Põhjuseks on suhteliselt odavam majutus ja mäepileti hind ning lühem tee Stockholmist võrreldes Årega. Funäsdalen - suusakeskus asub Stockholmist 580 km kaugusel. Funäsdaleni läheduses on mitu suusapiirkonda, millest suurimad on Ramundsberget ja Tänndalen. See on parimate lumeoludega koht neile, kes otsustavad minna suusatama aprilli lõpus. Lumerohkus ja avarad rajad tagavad laskumiste kõrge kvaliteedi. Åre suusakeskus - seda peetakse Skandinaavia parimaks ja suurimaks, asub Stockholmist 630 km kaugusel põhja suunas. Enamus Åre suusakeskuse 103-st laskumisrajast on kerge kuni keskmise raskustasemega. Laiad laskumisrajad sobivad slaalomsuuskade ja lumelaudadega sõitmiseks suurepäraselt. Åres on neli küla: Åre By (keskus), Åre Björnen, Duved ja Tegefjäll
50 km ÜS KL 4 4 X 10 teatesõit 9 10 KASTUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Entsüklopeedia 9 (1996). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2. http://www.suusaliit.ee/? op=body&id=2&PHPSESSID=bdc91dff9aa47fea9dbdbf711fef6a7 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht 4. Kivistik, A. Suusatama (1984). Minevikust tänapäevani. Tallinn: ,,Eesti Raamat". 5. Männiste, A., Pärtelpoeg, I. (1974). Suusatamine Tallinn: ,,Eesti Raamat". 11
Kas laste tulemused teevad uhkeks isegi kahe olümpiakullaga isa? Perekonnapea teab vastust, ent vaikne loomus paneb nuputama, kuidas tagasihoidlik olla. Ei õnnestu, sest süda hõiskab pisut ja vana Veerpalu kostab selgel häälel: ,,Loomulikult olen laste üle uhke!" Andrease, Anette, Andersi ja ka seitsmese Anlourdeesi nimed leiab protokollidest hõlpsasti. Räägi pisipoeg Andorresist! Poolteist oli, kui suusatama hakkas. Käima hakkas ikka varem, ehkki suusad olid juba olemas. Aastaga on ta edasi läinud, sõidab üsna kõrgetest nõlvadest üles ja alla. Kui Angela vanemad trenni viib, on Andorres, keda me Torreseks või Torruks kutsume, kaasas ja eks ta seal tunni jagu sõidab. Ta sai Soomes slaalomi põhiliikumised ka selgeks. Teised lapsed on samas eas suusatanud? Enam-vähem. Kõik on üsna varakult käima hakanud ja oma teisel talvel ehk esimesel võimalusel suuskadele tõusnud
Anname klientide käsutusse kaasaegseid tehnoloogiaid targa ning turvalise ärikeskkonna kujundamiseks. Hotronic Grupp tegevuspiirkond on Eesti Vabariigi territoorium ja sellega piirnevad riigid. Firma korraldab oma töölistele töö alaseid koolitusi hoides oma kollektiivi teadmistes tipus. Kollektiivis saavad kõik hästi omavahel läbi nii kõrgemal kui ka veidi madalamal olevad töölised. Korraldatakse firma päevi, kas minnakse suvel kuhugi soojale maale või talvel suusatama. Samuti saab lugeda tunnustuseks, et aprillis 2002 tunnistati AS Hotronic esimesena Eestis oma valdkonnas Eesti Kindlustusseltside Liidu poolt esitatavatele nõuetele vastavaks turvasüsteeme paigaldavaks ettevõtteks. 3 1.1 Ettevõtte struktuur Juhatus juhatuse esimees korraldab koosolekuid, et tuua kokku kõik juhid ja arutada probleeme ja kuidas esindada ennast.
Frankfurdis. Kokku on Saksamaal 10 suuremat ja tähtsamat lennujaama ja 13 keskmises suuruses lennujaama. Lennujaamad on jagunud enam- vähem ühtlaselt. · Kas riik on tuntud turismimaa? Jah, Saskamaale minnakse reisima erinevate turismiobjekstide pärast, nt tuntud muusikud, erinevad vaatamisväärsused, kombed ja tavad, suusapuhkused, mägironimised jm. · Milliseid piirkondi külastatakse enim? Kõige enam külastatakse seoses spordiga, nt minnakse Düsseldorfi suusatama, samas külastatakse ka maailmakuulsate muusikute muuseume (Mozart). · Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Jah, Eesti turismifirmad pakuvad Saksamaale erinevaid reise, erinevatesse kohtadesse. Reisida saab Saksamaale kas lennuki- või laevaga. · Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa http://www.saksamaa.travel/ http://www.reisiekspert.ee/default.asp/ac/riik/lan/ee/id/64
Soovitused algajale : · esimesed ja viimased 10 min sõita aeglasemalt · esimestes treeningtundides sõita aeglaselt · söömata või haiglasena mitte sõitma minna · enne treeningut ja treeningu ajal tarbida vedelikku. Vaatamata õigele riietusele ja organismi tugevale koormusaegsele ainevahetusele võivad suusatamisega kaasneda siiski ka tervisehäired. Külma ilmaga võib esineda kõrvade, nina ja jalgade külmumist. Seepärast ei soovitata suusatama minna, kui temperatuur on alla 20 kraadi. Külma õhu sissehingamine võib ärritada hingamisteid, seepärast peaksid just astmahaiged ettevaatlikud olema. Kukkumisel võib esineda 6 õlaliigese, käepiirkonna ja hüppeliigese vigastusi. Kindlasti peab rajalt ära tulema, kui esineb mingi tervisehäire. Eriti tähelepanelikud peaksid olema südamehaigustega suusatajad. Varustus
tasakaalu. Iga toit, mis Erik suhu pistab, sisaldab energiat! Kuna Erik elab Kohtla-järvel ning liigub ringi ainult autoga, siis on oluline tõsta kehalist aktiivsust. Kõige pikem järjestikune käimine 2 nädalase vaatluse jooksul oli tal vaid 5 minutit ning päevas käib eri ajavahemike jooksul keskmiselt kokku ~1000 sammu. Hea tervise ja enesetunde saavutamiseks peab liikuma iga päev vähemalt 30 - 40 minutit käima mõõdukas tempos jalgsi, tantsima, ujuma, sõitma jalgrattaga, suusatama, uisutama või tegema muud tervisesporti. Mida rohkem aega kulub aktiivsele liikumisele, seda vähem jääb aega ülearuse toidu näksimisele. Eriku liikumine on tuleb esialgu viia 10 000 sammuni päevas, tuleb hakkata hommikul autoga sõitmise asemel jalgsi tööle minema. Vähese liikuvusega inimestele alustuseks on kasulik käimine üks loomulikumaid inimese liikumisviise. Odavaim ja lihtsaim ja vähenõudlik tervisspordiala. Käia saab igal pool: tänaval, pargis, metsas
emotsioonid, meeleolu, stress, psüühilised ja füüsilised haigused. Ka temperatuur, niiskus, tuul, valgus, õhurõhk mõjutavad või võivad mõjutada inimeste käitumist ja meeleolu. Tõenäoliselt on meile eri vormides nende kõigi mõju tuttav kui läheb külmaks, siis käitume me viisil, mis vähendab külmaga kokkupuutumisel tekkivat ebamugavustunnet. Väljasviibimise aktiivsus langeb või siirdub mingisse teise vormi (ei minda enam telkima, vaid suusatama). Samuti, reisides parasvöötme kliimast väga palavasse piirkonda, võime me tugevasti piirata oma välist aktiivsust, lebades lihtsalt palmi all. 4 1. SESSOONNE AFEKTIIVNE HÄIRE MIS SEE ON? Sessoonne afektiivne häire(ingl k SAD seasonal affective disorder), ehk sessoonne depressioon ehk hooajaline depressioon ehk talve-, sügis-, kevadmasendus on depressiivne
septembris ja oktoobris. Nendel aegadel püsib ilm meeldivalt soe ja temperatuur püsib 25°C ringis. Talvekuud nagu ka Eestiski on detsember, jaanuar, veebruar. Nendel kuudel on ilm tavaliselt vihmane ja tuuline ning keskmine temperatuur on kuni 12°C. Kõrgel mägedes võib siiski olla üsna jahe. Talvel leidub seal sageli lund. Mõnikord saab talvel minna lõunarannikul koguni ujuma, et pisut hiljem minna mägedesse suusatama. Niisketel kuudel sajab vihma keskmiselt 500 mm, läänepiirkonnas koguni 1100 mm. See-eest on ülejäänud osa aastast kuiv. 2.4. Rannajoon Küprose lõunarannal võib kohata palju sügavaid lahtesid ja seal asuvad ka peamised sadamad: Paphos, Larnaca ja Limassol. Peaaegu kõikjalt võime leida imeilusaid liivarandu, mis meelitavad igal aastal saarele mitmeid tuhandeid turiste. Tänu palju sajandeid kestnud erosioonis tekkinud kõrgetele
märklaua läbimõõt, samuti on moderniseeritud püssi. Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba keskajal, esimene võistlus peeti 1767. aastal Norra ja Rootsi piiril. Esimesed MM-võistlused laskesuusatamises peeti 1958 Austria Saalfeldenis. Sõjaväespordist pärinev laskesuusatamine oli 1924. aastal Chamonix's, 1928. ja 1948. aastal St. Moritzis ning 1936. aastal Garmisch-Partenkirchenis patrullsuusatamise nime all kavas näidisalana. Võistkonda, kes pidid suusatama ühises rühmas ja ka finisisse koos saabuma, kuulusid algselt ohvitser, allohvitser ja kaks sõdurit. Patrullsuusatamises domineerisid soomlased, sveitslased, prantslased ja rootslased. Olümpiadebüüdi tegi laskesuusatamine 1960. aastal Squaw Valley's, teatesõit lisandus Grenoble'is 1968 ning sprint Lake Placidis 1980. Jälitussõitu nähti talimängudel esmakordselt Salt Lake Citys 2002. aastal. Naised olid esimest korda võistlustules 1992. aastal Albertville'is.
kaupmeeskond ja sõltumatud peatöövõtjad, siis neid koheldakse halvakspanuga ja osalt seetõttu, et nende hulka võivad imbuda töölised. Prantslased kaitsevad oma perekonda. Nad pööravad tähelepanu oma lastele, avaldavad austust oma vanematele ja eelistavad elada üksteisest mitte kaugemal kui mõni kilomeeter. Nad peavad kõige üle nõu oma perekonnaliikmetega, alates sellest, kuidas äri laiendada, mida nad sageli ajavad koos, kuni sinnamaani, kuhu talvel suusatama minna. Lapsed kalduvad abiellumiseni kodus elama. Kogu perekond - kolm või neli põlve ja tihti ka nõod - tuleb kokku pühadeks, pidustusteks ja rituaalsele kolmetunnisele pühapäevasele lõunasöögile. Perekondlikud kogunemised on privaatsed talitused. Kui üldse, siis kutsutakse neile ainult kõige lähedasemaid sõpru. Prantslastele meeldib teistest erineda, nii teistest rahvustest kui üksteisest. Nad määratlevad ennast sõnasõjaga, uute ideede, uute teooriate ja uute
Aega, mis selleks kulub, on üsna raske ennustada, sest kõik oleneb teede olukorrast ja sõidukiirusest, kuid kindlasti tuleb arvestada mitme päevaga. Turismi iseloomustus 1. Kas riik on tuntud turismimaa? Sveits on üsna tuntud turismimaa. 2. Millised on turismi arengueeldused selles riigis? Turismi arengueeldused on Sveitsis küllaltki head, sest seal paiknevad Alpid. Seega on Sveitsis eriti head eeldused suusaturismis. Sinna saab suusatama minna nii suvel kui ka talvel, mis on riigi juures kõige parem eeldus. 3. Uuri välja, milliseid kohti külastatakse selles riigis tõenäolisemalt kõige enam? Sveitsis külastatakse tõenäolisemalt kõige enam Alpe, mis meelitavad kogu maailmast kohale nii talve- kui ka suveturiste. Turistid käivad kindlasti ka Appenzellis, mis on piltilusate majakestega väike küla Kirde-Sveitsis; Baselit, mis on Sveitsi kultuuripealinn, kus on üle 30
Der Rotkohl – Punakapsas Der Kohl - Kapsas Aufstehen – Üles tõusma (lahku) Aastaajad on kõik meessoost ja artikliga Der, aastajal artikkels asendub sõnaga im Winter - Talv Frühlig - Kevad Sommer Suvi Herbst – Sügis Der Schnee - Lumi Kalt - Külm Die Kälte - Külm Der Frost - Härmatis Der Schneemann - Lumememm Die Schneeballschlacht - Lumesõda Das Schneeflöcken - Lumehelves Es scheit – Lund sajab Es stöbert - tuiskab Das Gestöber – tuisk Der Schi, -e - Suusk Schilaufen - Suusatama Der Schlittschuh- Uisk Schlittschuh laufen Das Schispringen – Suusahüpe Die Farbe, -n – Värv Rot – Punane Grün – Roheline blau – Sinine Gelb – Kollane Braun – Pruun Schwarz – Must Weiss – Valge Grau – Hall Hellblau – helesinine Dunkelbrau – Tumepruun Rosa – Roosa Lila – Lilla Bunt – Värviline Dauern – Kestma Der Verkaufer, -n – Müüa Der Verkauferin, -nen – Müüa (F) Das Einkaufen – Sisseostmine Die Kreditkarte, -n – Krediitkaart
Olime tunnis, kui algas tuletõrjeõppus. Tuleb elada n i i, et hiljem poleks vaja kahetseda tulutult kulunud aastate pärast. Puud seisid n i i r a h u l i k u l t, nagu ei oleks nad iial oksi liigutanud. Täna algas autojuhtide streik (miks?), sest tööandjad olid keeldunud neil palka tõstmast. Et omandada vajalikke oskusi, selleks minnaksegi õppima kutsehariduskeskusesse. Kui ka homme on ilus ilm, läheme tingimata suusatama. Kuigi suvi oli vihmane, (siiski) suudeti hein õigeaegselt koristada. Seadsin oma töölaua nii, et õppida oleks mugav. Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust. Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli terve õhtu tuupinud. Olgugi et onu eile meil oli, ei rääkinud ta kavandatavast peost midagi. Pea- ja kõrvallausete paigutus põimlauses Põimlause osalaused on alistusseoses: kõrvallause täpsustab pealause või kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. 1
annaabi.ee 
