Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suuline keelekasutus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
emakeel, intelligentsusirjaoskus, allkeelteohatu, tekste, tekstile, lugejat, millestki, sissejuhatusesõnelejad, mistõttuõigepealt, modernne, mitteametlik, taludaoguni, standardse, aineks, muudes, avalikesirjutatakse, suhtumise, ladusorrektne, lõigudirjavahemärgid, lausedeelelised, viguridannatlik, proovilepanek, sõbraleSK kasutatakse pikemaid sõnavorme ja KK kasutatakse lühemaid sõnavorme ving abisõnu (laualt, pealt); erinevus on ka sõna käändelisi vorme. morfoloogis ja tuletuses (nd-lõpp; kus- liide) TEKST 2 Inimesed suhtlevad kõik võimalike erinevate tekstide abil. Tekstide all tuleb mõista tänapäeval nii kirjutatud tekste, fotosid, maale, filme, tabeleid, aga ka valgusfoorid ja liiklusmärgid on tekst. Kolm põhilist teksti liiki on : 1. Ilukirjanduslik (tekst); 2. Publitislik (tekst); 3. Teadus (tekst, teaduslik). Ilukirjanduslisku teksti eesmärk on lugejaid, kunsti kavatsuslikult ehk esteetiliselt mõjutada. Pearõhk on kirjutaja mõtetel ja tunnetel. Aurot toetub läbi elatule või fantaasiale, kasutab ilukirjandulikku stiili.
..................................................... 18 Lugemine Lugemisoskuse mõiste Lugemisoskust ei käsitleta enam ammu kui varases koolieas omandatud pädevust. Lugemisoskuse all mõistetakse teadmiste ja oskuste süsteemi, mida inimene arendab kogu elu, sest internet, erinevad meediad, aga ka moodne kirjandus esitavad lugejatele üha uusi väljakutseid. Lugemisoskus on võime mõista, hinnata ja kasutada kirjalikke tekste, et omandada teadmisi, arendada oma võimeid, osaleda aktiivselt ühiskonnaelus ning saavutada seatud eesmärke. Tekstide liigid Allpool on nimetatud tavalisemad tekstid, mis ühiskonnas ringlevad. 1. Kirjanduslikud tekstid: romaanid, jutustused, novellid; näidendid, tsenaariumid; luuletused, mõttesalmid; mälestused, päevikud, biograafiad jms. 2. Teadustekstid: uurimused, artiklid, esseed jms. 3
KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja püütakse teiste omi mõjutada, luuakse identiteete teistele ja endale, suhteid inimeste ja rühmade vahel. Kõne või tekst on osa suhtlussituatsioonist ja laiemast ühiskondlikust või kultuurilisest kontekstist. Suhtlussituatsioon on
eesmärgid informeerimine ja suhtlemine informeerimine Ka selles jaotuses on olemas oma põhivariant: argiregister. Selle omandame elus kõigepealt ja sellele toetudes ehitame ja õpime erinevaid avalikke registreid.6 6 Avalikust ja argisest situatsioonijaotusest eraldi tuleb vaadata privaatseid ja avatud keskkondi ja vastavat suhtlust. Privaatses keskkonnas teised peale suhtlejate suhtlusele ja tekstile ei pääse. Avatud keskkond tähendab seda, et ka nö kõrvalised inimesed saavad suhtlusest mingil viisil osa saada ja see mõjutab meie keelekasutust. Privaatne suhtlus võib toimuda kodus, direktori kabinetis, jm. Avatud suhtlus aga võib aset leida nt kohvikus, kaupluses, pargis, bussis jm. Ka avatud keskkonnas võib tegelikult toimuda privaatne suhtlus, nagu tänaval jalutades. Kui keegi satub sellese suhtluse ruumi (nt kõnnib meist mööda), siis inimesed vaikivad hetkeks, sest
võime tajuda intertekstuaalsust analüüsimeetodite tundmine võime tajuda tekstide süntaktilisi ja semantilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Kirjanduskriitika ja teooria erinevus. Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Kuidas teada, et tõlgenduse abil saadud tähendused on asjakohased? Kus on tõlgendamise abil tuletatud tähenduse piirid? Kuidas teada, kas mingit lauset tuleub vaadelda iroonilises võtmes ja mitte sõna-sõnalt?
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne, aga kui sa kuulad inimest, siis sa pöörad tähelepanu ta jutule, kuuled ta jutu, saad aru ja jätad ta jutu meelde. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasisside roll on sellin
.......................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid......................................................................................................................40 3 Sissejuhatus Meie ümber on palju tekste, aga ikkagi ütleme, et me ei loe. Nii väidab enamik noori. Sealjuures arvestavad nad ainult raamatutega, aga unustavad muu lugemisvara. On palju muid tekste, mida lugeda. Töö üks eesmärkidest ongi tõestada, et minu eakaaslased on lugejad. Ilma lugemisoskuseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Töö autor püüab kõigepealt selgeks teha, milliseid tekste on olemas, mille jaoks neid vaja on ja kuidas tekste koostatakse. Selleks tuli süüvida erinevatesse tekstidesse ja viia
kasutamist reguleerivatele normidele, mis on sätestatud põhi- ja keeleseaduses. Viimane ehk kolmas peatükk kirjeldab, millises seisukorras on hetkel eesti asjaajamiskeele kasutus ning toob välja selle põhjused. Seminaritöö keskendub kirjalikule keelekasutusele. Töö tulemused võivad olla kasulikud kõigile, kes töötavad ametlike tekstidega – üliõpilastele ning erinevates valdkondades töötavatele isikutele, kes koostavad ametialaseid tekste. Seminaritöö annab aluse asjaajamiskeelele ning asjaajamiskorrale keskenduvale edasisele uurimistööle. 3 1 EESTI ASJAAJAMISKEEL NING SELLE ROLL ÜHISKONNAS Reet Kasiku järgi on keelekasutus sotsiaalne tegevus ning keelekasutaja on selle protsessi osaline. Vastavalt teksti eesmärgile valib teksti autor keelt valikuliselt. Valides sõnu, lausestruktuuri ning teksti retoorilisi süsteeme, loob autor teatud tunnuste ja tähendusega teksti
Fookuses on tekst ise, selle sisemised seaduspärasused. (Kirjandusteost nähakse kui iseseisvat elu elavat tähenduslikku tervikut. Teos on midagi enamat kui autori teadlik loomeakt, teos võib sisaldada tähenduskihte, millest autor polnud kirjutades teadlik.) Materiaalsus õige versiooni kättesaamine; erinevad väljeaanded. Olulised on keel, stiil ja struktuur. Lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum: Fookus on lugemisprotsessil. Iga lugeja loob teksti. Seega on niipalju tekste nagu lugejaid. Lugejajaotused, määrab ära, kuidas mõnda teksti loeme. Oluline on ka zanr, igat loetakse erinevalt (nt kriminullid). Lugemispraktikad. Ei põhine uuringutel on hüpoteetilised, teoreetilised. Oluline küsimus seisnebki selles, et kuidas uurija teab, mida inimesed loevad ja kuidas mõtlevad. Kontekstikesksed lähenemised: Konteksti määratlemine, kuhu (kirjandus)tekst paigutatakse, tõmmates paralleele teksti ja konteksti elementide vahele. Kontekstid:
sisalduva tõestusmaterjali analüüs, d) hüpoteeside & lahenduste pakkumine Tõlgenduse kvaliteet > probleemi kontseptualiseerimise originaalsus, tulemuste uudsus Nn. aegunud, kulunud tõlgendused, teatud kontseptuaalsete raamide ülekasutamine (nt. tegelaste hübriidsed identiteedid postkolonialistlikus romaanis) Tõlgendus on teksti (kirjandusteos, graffiti, rahvusvahelise õiguse leping, regilaul) vahendus, ei pruugi hõlmata ainult kirjandusteoseid ega ainult kirjalikke tekste. Erinevad tõlgendusteooriad: nt. formalistlik (teksti tähenduse määravad teksti koostisosad, intentsiooniteooria (tähenduse määrab autori kavatsus, mille lugeja peab tõlgendamisel ära tabama) Erinevad tõlgendamismeetodid: nt. ajaloolise konteksti avamine, allegooria, sõnamängude avamine, mingi sõna v mõiste etümoloogia kindlakstegemine. Tõlgenduspoliitika: tõlgendamine ei ole privaateset laadi kommunikatsioon lugeja, teksti
Tõlgenduse kvaliteet > probleemi kontseptualiseerimise originaalsus, tulemuste uudsus Nn. aegunud, kulunud tõlgendused, teatud kontseptuaalsete raamide ülekasutamine (nt. tegelaste hübriidsed identiteedid postkolonialistlikus romaanis) Tõlgendus on teksti (kirjandusteos, graffiti, rahvusvahelise õiguse leping, regilaul) vahendus, ei pruugi hõlmata ainult kirjandusteoseid ega ainult kirjalikke tekste. Erinevad tõlgendusteooriad: nt. formalistlik (teksti tähenduse määravad teksti koostisosad, intentsiooniteooria (tähenduse määrab autori kavatsus, mille lugeja peab tõlgendamisel ära tabama) Erinevad tõlgendamismeetodid: nt. ajaloolise konteksti avamine, allegooria, sõnamängude avamine, mingi sõna v mõiste etümoloogia kindlakstegemine. Tõlgenduspoliitika: tõlgendamine ei ole privaateset laadi kommunikatsioon lugeja, teksti
4. Strukturalism -Struktuur > korra loomine maailmas, kirjandusel oluline roll maailma seletamisel, Strukturalistid uurivad, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale, mitte mis maailm on Uurib kirjanduse toimimist süsteemina Strukturalismi ei huvita, a) mida tekst tähendab, b) milline on selle väärtus vaid kuidas tähendus luuakse. 5. Uus-kriitika, mõiste close reading, lähilugemine:objektiivne analüüs, keskendub ainult tekstile, ei pea oluliselt autori kavatsusi, ega emotsionaalset lähenemist tekstile, oluline vaid tekst ise ja selest lähtuvad seosed. Põhimeetod: lähilugemine (close reading), detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, fookuses teksti mitmetähenduslikkus. Kirjandusteoste põhikomponendid on sõnad, kujundid ja sümbolid. 6. Dekonstruktsioon (1970’ndad 80ndad): teksti elemendid koosnevad märkidest, tekst nagu kividest laotud müür,
Uurib kuidas kirjandusteosed mõjuvad. Näiteks: Luule ülendab. 20saj retoorika uurib keelekasutuse strateegiaid, teda huvitab praktiline efekt. Uurib kuidas effekt saavutatakse. Diskursus analüüsib kuidas praktikas toimib ja mida saab saavutada. Tihti analüüsib lisaks kirjandusele ka ajakirjanduskeelt, poliitikute kõnesid, teaduskeelt, juriidilist keelt. Tihti on uusretoorika ideoloogiakriitiline. 90% uusretoorilistest analüüsidest võtavad analüüsiks endale tekste mida nad tahavad kritiseerida (on küll objektiivne uudis, kuid nende kujundite abil on subjektiivset sõnumit edastatud või a'la naispoliitik = blond) Retoorika on viis muuta maailma keelekasutuse kaudu, vastandatuna maailma muuta mingisuguse füüsilise tegevuse kaudu. Stilistika (stylus kirjutuspulk kreeka k) seega erinev käekiri. Samas ka stiil mida tuleb õppida ja korralikult teha (stiilne kirjutamine vs stiilitu kirjutamine) Keeleteaduslik stilistika
ja vajadusi näiteks heaolu, armastuse, tõe jne järele; 3. loogiline argumentatsioon see on veenmise tuum. Veenmisel kehtivad argumenteerimise põhinõuded. Veenmisel on mõjusad uudsed andmed ja isiklike kogemuste rõhutamine. Veenmisel põhineva arutluse loogika on järgmine: - loo lugejaga kontakt; - tõesta, et olukord mingis valdkonnas on halb ning probleemid vajavad lahendusi; - veena lugejat muutuse vajalikkuses; - too esile oma ettepanekud; - näita, et need on elluviidavad; - esita põhilised väited kokkuvõtvalt. Veenvus on arutluse hindamise üks põhikriteeriume. Keelenõuanne Arutlevas kirjandis kasutatakse publitsistlikku stiili, st kirjandi väljendusvahendid jäävad kirjakeele raamidesse. Heaks peetakse stiili, mis on lihtne, täpne, tihe, elav ja ühtne. Lihtsus siinkohal tähendab üldmõistetavust. Sõnavalik ja lausestus on läbi mõeldud
sotsialiseerimise käigus. Sageli määratletakse kirjandust seoses fiktsionaalne (kirjandus) -mittefiktsionaalne (muu). Kirjandus on süsteem, ühelt poolt on olemas keeleline struktuur, teisalt on see midagi rohkemat kui lihtsalt keel. On kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Kirjandusel on oma struktuur ja muud tunnused (nt me teame autorit), aga me ei teadvusta neid alati. Igaüks meist teeb vahet kirjandusel ja mittekirjandusel - luuletust ei aeta segamini kasutusjuhendiga juba seepärast, kuidas see välja näeb; romaani ei võrrelda telekavaga. Millegi kirjanduseks pidamine sõltub ka harjumusest/ajast (nt mõni meie praegustest populaarsetest noorteromaanidest oleks mõned
Vajaliku ainestiku kogumiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: loetelu, heuristilised küsimused, mandala. Loetelu Viies minuti jooksul kirjutatakse vaba mõttevooluna paberile kõik, mis pealkirjas olevate märksõnadega seoses meenub. Järgmine samm on saadud materjali liigendamine: tuleb otsustada, millised märksõnad, fraasid, mõisted, pealkirjad sobivad kokku, milline on nende ühine tähendus.Kui kirjapandud sõnad on väga erinevad või väga sarnased, peab millestki loobuma. Heuristilised küsimused Heade mõtete saamiseks võib kasutada küsimusi kes?, mis?, kus?, millal?, kuidas?, miks? See meetod aitab jõuda uute mõtete ja ideedeni. Küsimuste vastustest nähtub, kas saadud ainestik on ühekülgne ja seda tuleks uute küsimustega täiendada, või piisab sellest teema lahtikirjutamiseks. Ühe küsimuse vastus võib olla kogu lõigu peamõtteks. Mandala Meetodi eesmärk on koguda teemast lähtuva keskse mõtte või idee ümber märksõnade või
3) argumenteerimisoskuse arendamine; 4) rolli- ja suhtlusmängud; 5) info otsimine võõrkeelsetest allikatest (seletav sõnaraamat, internet); 6) projektitööd (teatritükid). Õppetegevuseks sobivad: 1) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine; 2) iseseisev lugemine ning kuulamine (loetu ja kuulatu põhjal erinevate ülesannete; täitmine, ettekanded); 3) tarbekirjade koostamine. 1.2.2 Miks on vaja õppida võõrkeeli? Igal inimesel on oma emakeel, mida oleme sünnist saati õppinud. On olemas ka teisi keeli, mis on koolis kohustuslikud või võime ise juurde õppida. Mida rohkem võõrkeeli oskame seda rikkam on meie sõnavara ja kultuurilised teadmised välismaailma kohta. Tänapäeval ei ole mõtet kahelda võõrkeelte vajalikkuses, kuna kõik on tänapäeval võõrkeeles. Reisides peab oskama võõrkeelt, et hakkama saada erinevate riikide kultuuri ja inimestega
~Kirjutamine~ Mis on lugemine? Lugemine on nagu tähenduse taasloomine, lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Selleks, et autor ja lugeja aru saaksid üksteisest peavad nad vaeva nägema. Lugemisstiilid on kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi ar
Milline on hea pealkiri? On selline pealkiri, mis kõige rohkem vastab töö sisule, peab olema niisugune, et selle lugemisel lugeja saaks aru, milleks see tekst räägib ja mida võib sellest oodata. Mis on annotatsioon? See on lühike teksti või artikli esitus. Annab lugejale teada, millest on töös kirjutatud ja mida võib sellest oodata. Mis on resümee? See on lühike kokkuvõte kirjutatud või suulisest tööst või kõnest. Mis on retsensioon? See on kriitiline hinnang mingi tööle, nt tekstile, artiklile või mingi esseele. Retsensioon võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. 1-40 Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad
Suhtleja põhieesmärk: · Suhtlejate põhieesmärk: informeerimine suhtlemine ise · Informeerimine: igasugune info andmine väga laias mõttes · Suhtlemine ise: osalemine, faatiline suhtlus, kanali hoidmine avatuna, small talk jms · Enamasti üks põhieesmärk; samas situatsioonis võib esineda mõlemat Mismoodi tõlgendab neid erinevusi? Mida need asjad tähendavad? Wallace Chafe (1970): 4 stiili tekste: · argine suuline kõne lõunalaua vestlustest · ametlik suuline kõne loengutest · argine kirjalik tekst erakirjadest · ametlik kirjalik tekst akadeemilistest tekstidest. Alused: · Kõnelemise ajal mõtleme üldiselt ainult sellele ideeüksusele, mida me produtseerime. Kirjutades suudame mõelda ka ette ja taha. · Tulemus: kõne fragmenteeritus ja kirja integratsioon · Kõnelejal on tüüpiliselt silmast silma side kuulajaga
ka idee, et esmane on autor ja teos on vaid autori teisitiolemine. Saussurre analüüsis on tähistatav esmane substants, mis eelneb keelelisele tähistavale. aga tegelikult võib Saussure´i lugeda ka nii, tähistaja ja tähistatav luuakse üheaegselt ja suhtuvad teineteisesse nagu paberilehe kaks külge. Nende suhe on dünaamiline ja vastastikku pöörlev. Vt. keskaegseid märgiahelaid, mille kõiki liikmeid võis vaadelda igas võimalikus asenduses. See kõik annab märgilisele tekstile dünaamilisust ja ambivalentsi. 4. Barthes. Tekst ja teos. Nauding tekstist. "Tekstilise" analüüsi põhimõtted Artikkel “Teosest tekstini” (1971).Tekst on protsess. Teos on lõpetatus, ta üritab lugejat vangistada, ta on nagu õngekonks. Loetav raamat on nii teos kui tekst. Need mõisted on erinevad. teos on esemeline fragment, hõlmab teatud raamaturuumi. teose saab riiulisse panna. ta on nähtav, kombatav. Tekst on metodoloogiline operatsioonide
autonoomsust ja seotus, kindlus ja ebakindlus. 33. Mis on konflikt? Konflikt on tüli või vastuolu kahe inimese vahel, millel on erinevad tekkepõhjused. Nendeks võivad olla selgelt väljendunud vastasseis, vastastikune sõltuvus, kokkusobimatud eesmärgid, piiratud ressursid, vahelesegamine ja takistused. 34. Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid? Konflikti lahendamise viisideks on vältimine, võitlus, kompromiss, kohandumine, koostöö, mitte millestki kaoseni. Vältimise vormideks võivad olla eitamine, mittereageerimine, edasilükkamine. Võitluse vormideks eeldatavate motiivide omistamine, ettekirjutised ja ähvardused. 35. Kas alistuv käitumine lahendab konflikti? Jah lahendatakse konflikt teise inimese puhul, selle puhul, kes surub oma soovi peale. 36. Kas agressiivne käitumine lahendab konflikti? agressiivse käitumisega konflikti ei lahendata. 37. Millised on ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel
Kriitika soodustab kirjanduse levikut (Hennoste). Postmodernismis on kriitiku, teoreetiku ja autori rollid sulandunud ja nii on ka kriitika ja kirjanduse vaheline piir hägustunud. Kriitika meediastumine on muutnud selle tavaliseks, ebakonfliktseks ja ebaprominentseks. Kriitika võib olla tekstikeskne (kirjandusteaduslik) või vahend ideoloogiliste teooriate propageerimiseks. Kirjandusteaduse abiharud: · Bibliograafia. 1) jooksev b. fikseerib kõiki ilmuvaid tekste, 2) retrospektiivne b. tegeleb teatud ajavahemikul ilmunud tekstidega, 3) täielikud ja valitud b.-d, 4) personaalia (autorib.), 5) teadusharude ja muud b.-d · Historiograafia. Teadusharu ajalugu · Tekstoloogia (tekstiloomelugu) ja paleograafia (käsikirjade uurimine) · Heuristika. Arhiiviotsingu meetodid. Uurimisprobleemi lahendamine otsingu tegemise viisid ja meetodid · Võrdlev kirjandusteadus ehk komparativistika.
• Keelenditel ega tekstidel ei ole sellist parameetrit nagu tähendus; tähendus saab tekkida ainult pädeva lugeja teadvuses ja on seetõttu subjektiivne. Sama tekst võib tähendada ühe lugeja jaoks üht ja teise jaoks teist. • Ka õigsus, grammatilisus, vastuvõetavus jms ei ole mitte keelendite ega tekstide, vaid lugejate parameetrid. Sama tekst võib ühele lugejale sobida ja teisele mitte. • Ma saan mõjutada seda, missugune mu emakeel on. • Suhtlejana olen oma keelelistes otsustes vaba ja vastutan oma otsuste eest ise. • Vaidlustamise korral ei kõlba argumentidena viited väidetavale keelele, selle kirjeldustele ega tekstidele, vaid saan viidata üksnes iseenda või teiste inimeste arvamustele. Kui need on teie jaoks igav läbitud etapp, siis ärge edasi lugege, te ei leia siit midagi uut. Kui olete nendega teoreetiliselt nõus, aga
hinnata selle usaldusväärsust, ning selgitatakse täpselt kõike seda, mis on vältimatu uurimisprotsessi mõistmiseks. Kvantitatiivse uuringu meetodikirjelduses tuuakse kindlasti välja uurimisobjekt (s.o vaatlusüksused laiemalt mõistetuna: uuritavad isikud, kollektiivid, artiklid, reklaam jne), koht, muutujad, piirangud jm, valimi moodustamise alused. Oluline on esitada ka uuringu tulemused, soovitavalt püstitatud hüpoteeside või uuringu eesmärkide kaupa, kasutades lisaks tekstile ka arvandmeid, tabeleid, skeeme. Kui uurimuses on saadud n-ö lisaandmeid, mis ei seondu otseselt uurimisprobleemidega, aga võivad muudes seostes siiski huvi pakkuda, võib esitada need lisa(de)s. Tulemuste juures tutvustatakse ainult antud töö tulemusi, neid ei suhestata veel muude uurimustega ega anta neile hinnangut. Arutelu osas suhestatakse saadud tulemused varasemate uuringute tulemustega ning osutatakse nii kokkulangevustele kui erisustele
lähtudes. Tõendusmaterjalid - faktid - katsetulemused - statistilised andmed - standardid, normid 8 5.05.2016 Tõendusmaterjalid - normatiivaktid - aksioomid - viited varem tõestatud asjaoludele - viited eksperdi, autoriteedi, klassiku arvamusele Teadustekst Lugeja: - on harjunud selliseid tekste lugema - omab ettekujutust, milline teadustekst peab olema Teadustekst Usaldusväärsus Põhjendus Täpsus 9 5.05.2016 Teadustekst Neutraalsus Impersonaalsus Teadustekst Struktuur: - sissejuhatus - teema arendus - kokkuvõte Teadustekst Sissejuhatus: - millise eriala alla kuulub - töö eesmärk
võimalus muuta mõtted sõnadeks leida oma kirjutajahäält. Uurimuse edenemise kohta tuleks pidada uurimispäevikut, kuhu panna kirja kõik mõtted ja leiud, loetud tekstid. Mõnikord ei ole kirjutamine kerge, kõige raskemaks peetakse alustamist. Teha võib ka mõistekaarte ja skeeme, kirjutada teemakohast teksti vabalt. Kirjutama õpib ka lugedes. Lugemine aitab paremini näha, mõista ja ütleda. Enne kirjutamise alustamist võib lugeda asjakohased tekste mõtete kogumiseks. II Uurimisprotsess UURIMISE KÄIK Plaaniline ja eesmärgipärane uurimistöö on eri etappidest koosnev loov protsess. Uurimise käiku saab kujutleda ka viieastmelise süsteemina: 1) teema valimine, 2) teabe kogumine, 3) materjali hindamine, 4) ideede, tulemuste, märkmete korrastamine, 5) artikli, essee, ettekande, uurimuse kirjutamine, kus iga põhietapp sisaldab rea mitmesuguseid tegevusi ja uurija poolt tehtud valikuid. (2004: 57)
aastaist alates märgatavalt suurenenud. Paraku saab välismaal elavate eestlaste koguarvu välja selgitada vaid umbkaudselt, sest rahvastikustatistika koostamise põhimõtted ning välispäritolu elanikkonna määratlemise alused on riigiti erinevad. Elanikkonna rühmade defineerimisel ja identifitseerimisel lähtutakse sellistest kriteeriumidest, nagu kodakondus (citizenship), sünniriik (birth-country), enesemääratlemine (self- identification) ja emakeel (mother-tongue). Eesti diasporaa-uurijate esitatud ametlike andmete alusel elab tänapäeval võõrsil vähemalt 130 000 eestlast, neist idas 40 000 ja läänes 90 000. Tõenäoliselt on välismaal elavate-töötavate-õppivate eestlaste (kogu)arv ametlikest arvandmetest suurem. (Praakli,Viikberg 2010: 11) Lõuna-Ameerika suurim riik Brasiilia (8,5 mln km2), mis laiub peaaegu sama suurel territooriumil kui kogu Euroopa, oli 1870.aastatest kuni 1930.aastateni väljarändajate
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste eristuste alust kogu asjade ko
6. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside. 7. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Kirjatöö eesmärk on edastada lugejale sõnum võimalikult täpselt ning arusaadavalt. Kirjatöö on üks suhtlemisstiili vorme ning seega kirjatöö põhiidee on lugejaskonna teavitamine millestki konkreetsest, millest autor kirjutab. 9. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? 10. Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist 11. Lugeja tahab lugemisest midagi saada 12. Lugeja tahab kirjutatust aru saada 13. Lugejal on alati muudki teha 14. Lugeja soovib loomupärast ülesehitust, mis viiks ta samm-sammult sissejuhatusest kokkuvõtteni 9. Mis on mustand ja milleks kirjutada mustandit?
aluse leidmist on raskendanud ebaselgus küsimuses, kas meil on loo- duskirjanduse puhul tegemist pigem ilukirjanduse, teadus- või hoopis aimekirjandusega. Nii ilu-, teadus- kui aimekirjandus on aga loodus- kirjandusest laiemad mõisted, mis kattuvad omavahel vaid osaliselt. Ameerikast alguse saanud ökoloogilise kirjandusuurimise traditsioo- nide kohaselt võib looduskirjandust määratleda kas laiemalt, kui kõik- võimalikke loodust sõnalises vormis kirjeldavaid tekste, sealhulgas välimäärajaid, käsiraamatuid, memuaare, ilukirjandust jm (Lyon 1996: 278), või kitsamalt, kui esseistlikke proosatekste, mis põhinevad kirjutaja edasiantavail loodusteaduslikel teadmistel ja eeldatavasti reaalselt aset leidnud looduskogemustel (Armbruster, Wallace 2001: 2). Materjali pii- ritlemise ja selguse huvides keskendub siinne vaatlus eesti looduskir- jandusele kitsamas mõttes. Seda konkreetset materjali iseloomustavad tunnused on lühidalt järgmised. 1
Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. -
Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. -
annaabi.ee 
