Pinnaseniiskusega tuleb alati arvestada. * Mittesurveline vesi on tilga või vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnale hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase (möll, savi) puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on toimiv drenaaž. Kui hoone ümber puudub drenaaž, võib sademete korral vettsiduva pinnase tõttu tekkida vundamendi allosas lühiajaline surveline vesi. * Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb ajutiselt vundamendi äärde seisma või hoone alaosa asub põhjavees. Nii hüdroisolatsioonile kui ka kandetarindile langev hüdrostaatiline surve sõltub veesamba kõrgusest. Koormusjuhtum “lühiajaline surveline vesi” eeldab, et hoone ehitussügavus on kuni 3 meetrit, pinnas vettsiduv, puudub drenaaž ja mitmeaastaste mõõtmistega leitud põhjavee kõrgeim tase jääb
Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Hoonete hüdroisolatsioon Hüdroisolatsioon all mõeldakse kõiki abinõusid, mis takistavad vee kahjustavat sissetungi hoone konstruktsiooni. Hüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud isolatsioonikihist, moodustades uue konstruktsioonielemendina vee eest kaitsva pinnakihi. Hüdroisolatsiooni võib mõjutada kolm vee koormusklassi: 1. Pinnaseniiskus 2. Mittesurveline vesi 3. Surveline vesi Lisaks eelnimetatud ülesannetele peab hüdroisolatsioon omama veel järgmisi omadusi: · Olema keemiliselt püsiv · Olema ultraveoletkiirgusekndel · Olema vastupidav temperatuuri kõikumise suhtes · Olema mehaaniliselt tugev kattematerjalide suhtes · Olema tugev pinnase staatilise surve suhtes (http://en.wikipedia.org/wiki/Flashing_(weatherproofing)) PINNASE NIISKUS Pinnaseniiskus on pinnases esinev, kapilaarselt seotud vesi
35.Miks peab aluskate enne hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamist kuiv olema? Niiskus takistab naket 36.Milline on minimaalne soovituslik hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamisel lamekatustele/üldiselt? Pluss 5 kraadi celsiust. 37.Mille abil saab välistada ilmastiku mõju hüdroisolatsioonitöödele? Kaitsetelk. 38.Nimetage kolm pinnasega kokku puutuvate ehituskonstruktsioonide välise veekoormuse liiki. · Pinnaseniiskus · Mitmesurveline pinnasevesi · Surveline pinnasevesi 39.Mis on sokkel? Vundameni maapealne osa. 40.Mis liiki veekoormus ähvardab vundamentide sokliosa (2)? · Sademepritsmed · Pinnaseniiskuse kapillaartõus 41.Mis on mittesurvelise pinnasvee tekkimise põhjuseks? · Sademevesi · Nõrgvesi · Tarbevesi 42.Mis on surveline pinnasvesi? See tekitab pideva hüdrostaatilise surve hoone vundamendile. 43.Mis on drenaaz? Liigse pinnasevee ära juhtimise süsteem. 44.Milleks on drenaaz vajalik?
See nimetati nii kivimite leiukoha järgi: Devonshire, Inglismaa. Devoni ajastu alguseks oli Laurentia ürgmandri liitumine Baltika ürgmandriga, moodustades liitmandri Laurussia. Peamine kivim oli liivakivi kuid leidus ka lupja, savi ja dolomiiti. Devoni ladestu kogupaksuseks mõõdetakse kuni 450 meetrit. Eestis kõige tähtsam ja silmapaistvam ladestu on Piusa maardla. Devoni ladestu varustab Lõuna-Eestit põhjaveega, mis enamasti on puhas ja surveline. Devoni-aegsed mered olid domineeritud käsijalgsete poolt, nendesse kuulusid mitmed korallid kes moodustasid hiiglaslikke bioherme või rahusid. Devonis toimus ka suurejooneline kalaliikide mitmekesistumine. Devonis sai alguse Maa massilisne asustamine maismaataimestikuga. Taimkatte areng muutis atmosfääri koostist, suurendades hapniku sisaldust õhus. Selle tulemuseks oli kliima järkjärguline jahenemine. Kliimajahenemine põhjustas jääaja ning see
Oosid Oosid on tekkinud mandrijää lõhedes voolanud jää sulamisvee poolt kaasatoodud materjali, peamiselt kruusa, vähem liiva settimisel. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste jõgede vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad – savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa Eestis seostatakse oose nagu voorigi Kalevipoja vägitükkidega, lugedes neid tema künnivagudeks. Oosi pikkus võib olla mõnikümmend kilomeetrit, harja laius aga vahel ainult mõni meeter. Tavaliselt ei ole oosid kogu pikkuses ühesuguse kõrguse ja nõlvakaldega. Rohkem jäi
...............................................................................................................3 1.VEE KOORMUSKLASS......................................................................................................4 1.1Pinnase niiskus....................................................................................................... 4 1.2 Mittesurveline vesi................................................................................................ 5 1.3 Surveline vesi........................................................................................................ 6 2. HÜDROISOLATSIOONI JAOTUS.....................................................................................7 3. HÜDROISOLATSIOONI SÜSTEEMID...............................................................................9 3.1 Veetihe tihenduskrohv.......................................................................................... 9 3.2 Veetihe betoon............
pärineb Eesti alalt, kuuludes perekonna Livonia esindajale. Devoni kivimid Eestis Devoni kivimite paksus Eestis võib kohati ulatuda 500 meetrini, kõige paksemad ladestud on just Kagu-Eestis. Devoni ladestu kogupaksus on kuni 450 m (Kagu-Eestis). Devoni ladestu maavaradest on tähtsamad Gauja lademe klaasiliiv (Piusa maardla), Burtnieki lademe raskestisulav savi (Joosu maardla), samuti varustab Devoni ladestu Lõuna-Eestit põhjaveega, mis enamasti puhas ja surveline. Allikad http://www.geoeducation.info/geotur ism/devon.php http://www.hkhk.edu.ee/vanker/devon /maailm_devoni_ajastul.html https://et.wikipedia.org/wiki/Devon Tänan teid tähelepanu eest!
Pinnavee hüdrauliline seotus põhjaveega. Toitumine: sademed, sügavamatest põhjavee kihtidest, veekogudest. Vabapinnalise vee korral veeping üldiselt kopeerib maapinda, kuigi tasandab seda. Ülaveekiht- vabapinnalise põhjavee eriviorm, sageli on teke tehnogeenne. Reostuskatitstus sisuliselt puudub. Kasutus lokaalne ja tihti lühiajaline, näiteks taludes joogiveena. Käitub samuti nagu vabapinnalise põhjavee kihi vesi, aga varud on palju väiksemad. 10. Surveline põhjaveekiht Veekiht paikneb kahe veepideme vahel. Kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve võib olla nii kõrge, et vesi tõuseb puuraugust välja. Seda vett nimetatakse arteesiaveeks. Vabapinnalist ja survelist põhjaveekihti saab eristada rõhkude alusel. Survelise põhjaveekiht on reostuse eest hästi kaitstud. Kuigi reostus on võimalik toitealadel. Surveline
erinevusest. Pinnavett ei tohi segamini ajada pinnaseveega. Pinnavesi on vesi, mis voolab maapinnalt hoone seina äärde ja hakkab sealt sisse tungima. Kui hoone ümbrus teha vähemalt 1% kaldega hoonest eemale, ümbritseda hoone sillutusribaga või muru alla paikneva savikihiga, siis pinnavesi endas ohtu ei kujuta. Kõige olulisemad veekoormuse liigid on need: 1.Pinnaseniiskus 2.Mittesurveline vesi 3.Surveline vesi , lühiajaline surveline vesi Hüdroisolatsioonisüsteemid Hüdroisolatsioon saab olla kas sisemine või välimine. Vastavalt sellele on ka süsteemid jaotatud. Hüdroisolatsioonisüsteem valitakse vastavalt veekoormus juhtumile. Vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon koos moodustavad veetiheda vanni, mis koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud isolatsioonikihist. Silmas tuleb pidada, et ühenduskohad, vuugid, läbiviigud tuleb hoolikalt tihendada
JÕGEDE TOITUMINE: sademevesi (jõed on rikkad vihmaperioodil), lumesulavesi, liustikusulavesi,põhjavesi(neis jõgedes on veetaseme kõikumine väiksem) JÄRVEDE LIIGITAMINE: Sisse-ja väljavoolu järgi (umbjärv-ei voola sisse ega välja, sissevoolujärv, lähtejärv ehk väljavoolujärv,läbivoolujärv) Järvenõgude tekke järgi (rabalaukad,mandrijäätekkelised,rannajärved) Vee omaduste järgi (toitaine, soolsus, ph alusel) Suuruse ja sügavuse järgi. ARTEESIAVESI-surveline põhjavesi.(Pandivere krgustikus) MINERAALVESI on põhjavesi, mis voolab mööda kivimeid ja lahustab kivimist mineraale. INFILTRATSIOON on põhjavee imbumise kiirus. VETTKANDEV KIHT vesi imbub läbi. VETTPIDAV KIHT vesi enam läbi ei imbu (aluspõhja tugev kivim, kust vesi enam läbi ei imbu) VEEKOGUDE JAOTUMINE: MAAILMAMERED 97,2% LAHT- maismaasse sopistunud veekogu. VÄIN-ühendab kahte veekogu. ÄÄREMERI- ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa(Kollane meri).
Põhjavesi surveline põhjavesi- kui põhjavesi on tunginud vettpidavatele kivimikihtidele arteesiakaev- surveall olev põhjavesi, *tekib kui vett kandev kivimikiht on nõgus ja on suletud vettpidavate kihitde vahele *tavaliselt sügaval maakoores vettpidavate kivimikihtide vahel. surveta põhjavesi e. Vabapinnaline- põhjavesi mis asub esimese vettpidava kihipeal, *sõltuvalt sademetest ja aastaajast võib põhjavee pind muutuda. põhjavee varu täienemine sõltub- *kivimite poorsusest *pinnase niiskusesisaldusest *taimkatte iseloomustus *pinnamoest *aastaajast põhjavee reostus- *lekkivad kanalisatsioonid *sõjaväe lennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad *maavarade kaevandamine *Karstialadel reostusoht suur *savikatel aladel põhjavesi hästi kaitstud Põhjavesi võib tekitada probleeme- *karjääris peab välja pumpama *Madalatel aladel tekivad sood *mõjutab maalihete teket *põhjustab karsti nähtusi *vesiliivade esinemine Karst karst tekib kui vesi lah...
Soojad hoovused põhjustavad pehmema ja niiskema kliima. Väin- maailmamere erinevaid osi ühendav ja maismaad lahutav merekitsus. Gibraltari väin, Magalhaesi väin. Kanalid- Suessi ja Panama kanalid Põhjavesi- maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Liigub maakoores, moodustub sademetest ja on mage. Vett läbilaskvad kihid- lubjakivi, kruus, liiv. Vettpidavad kihid- savi Arteelia vesi- surveline põhjavesi. Mineraalvesi- mineraale sisaldav põhjavesi. Põhjavee kaitse- on vaja jälgida põhjavee seisundit, põhjavee resurssi ja veevõtu arvestust ning reguleerimist. Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala. Järskrannikud- merepõhi muutub järsult sügavamaks, Nt: fjordrannik, riasrannik, skäärrannik. Laugrannikud- lauge rannanõlvaga kulutusrannad, järsakrannik. Kuhjerannad- lained kuhjuvad liiva klibu veerist. Laguunrannik- lahest koosnev tehisrannad.
Looduslik paisjärv ( ülemiste ) tekkis um 8000 at kunagise läänemere rannikualale luitaheliku taha . maa kerke tagajärjel on rannikust kaugele jäänud ja ohustab nüüd Tallinnast kõrgemal asudes linna Järvesid ei ole Pandivere kõrgustikul , sest see on karstiala ja vesi liigub mööda lõhesid maa sisse PÕHJAVESI Pinnavesi pindmine vettpidavate kihtide peal lasuv vesi( surveta mage) Põhjavesi vettpidavate kihtide vahel lasuv vesi ( surveline , sügavuse suurenedes soolsus kasvab ) Vett kandvad kihid lõhedega lubjakivi, liivakivi , kruus , liiv , moreen Vett pidavad kihid graniit , savi , tardkivimid , moondekivimid Elva saab joogivee kambriumi liivakividest ( 400 m ) Varupuurkaev on devoni liivakivides ( 200m ) Vesi taastub nendest tuhandete aastatega Mineraalvett kaevandatakse eestis häädemeestel , värskas ja kuresaares (600m ) Mineraalvees leidub: Katioonid anioonid
Selleks peab pinnase vee läbilaskevõime olema vähemalt 0,01 cm/s (liiv, kruus). Pinnaseniiskusega tuleb alati arvestada. [5] Mittesurveline vesi on tilga või vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnale hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vett siduva pinnase (möll, savi) puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on toimiv drenaaz. Kui hoone ümber puudub drenaaz, võib sademete korral vett siduva pinnase tõttu tekkida vundamendi allosas lühiajaline surveline vesi. Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb ajutiselt vundamendi äärde seisma või hoone allosa asub põhjavees. Nii hüdroisolatsioonile kui ka kandetarindile langev hüdrostaatiline surve sõltub veesamba kõrgusest. [5] 4 Koormusjuhtum "lühiajaline surveline vesi" eeldab, et hoone ehitussügavus on kuni 3 meetrit,
pilkupüüdev sild. Tamulast Lindorani on orundi põhi soine. Orundisoo lääneosas Kütioru suudmes asub Noodasjärv (26 ha), mida läbib põhja sihis Võhandu jõkke suubuv Iskana jõgi. Orundi idaosast voolab vesi Raagsilla oja kaudu Piusa jõkke, läbides teel suures osas kinnikasvanud kallastega Tabina järve. Haanja kõrgustiku jalamil asudes saab Võru orund osa põhjavett seal pinnasesse imbunud sademeveest. Kõrgustikult laskuv põhjavesi on surveline. Nii kujutab orund endast Võru ümbruses arteesiavee ala. Võru-Kubijal purskab vesi geoloogialuure puuraugust üle 3 m kõrgusele. Võru linna asukoht Võru orundi lääneosas Võhandu jõe keskjooksul on sademevee äravoolu seisukohalt ebasoodus. Võru kohal on jõe lang väike ja vool jõe väikese läbilaskevõime tõttu aeglane. Tulvavesi on Võrus tekitanud suuri üleujutusi. Võhandu sängi täiskasvamine on omakorda aeglustanud veevoolu, soodustades üleujutusi. Üks
lammijärv (vanajõed Emajõe orus), karstijärv (võhmetu järv), meteoriidijärv (Kaali järv), tehisjärv ehk veehoidla (Narva veehoidla). 20. Iseloomusta põhjavee erinevaid kihte. Põhjavesi on maasisene vesi, mis paikneb ja liigub maakoore eineva sügavusega veehorisontides. Kõige ülemist, enamasti pinnakattes olevat surveta põhjaveekihti nimetatakse pinnaseveeks. Aluspõhjakihtides on vesi sageli surveline. 21. Mis on pinnasevesi? Põhjavee pealmine kiht. 22. Mis on allikas? Koht, kus põhjavesi voolab maapinnale. 23. Kus on Eestis kõige rohkem allikaid? Pandivere kõrgustiku jalamil. 24. Miks on põhjavesi oluline? Peamine osa Eestis tarbitavast joogivees saadakse põhjaveest. 25. Kus pumbatakse Eestis mineraalvett? Värskas, Iklas, Häädemeestes ja Kärdlas. 26. Kuidas mõjutab inimtegevus põhjavett? Ülemäärase tarbimisega ja reostusega. 27. Iseloomusta sood.
mõjul tõuseb vesi pinnase poorides põhjaveetasemest pisut kõrgemale. Ülalpool põhjaveetaset, mitteküllastunud kihis, sisaldab pinnas erineval määral vett, kuid seda pole võimalik kasutada (niiskus, seotud vesi, infiltreeruv vesi). Maapinna ja põhjaveetaseme vahele jäävat vahemikku nimetatakse aeratsioonivööks. 2 Joonis 1 Maapinnalähedane (enamasti vabapinnaline) ja surveline põhjavesi Maapinnalähedane põhjavesi on vabapinnaline ja järgib üldiselt maapinna reljeefi, olles madalikel ja orgudes maapinna läheduses, kuid kõrgematel aladel sügavamal. Sel moel peegeldab maapinnalähedase põhjavee pind maapinna reljeefi mõnevõrra madalamal ja "silutud" kujul. Sügavamal esineb põhjavesi harilikult vettpidavate kihtide vahel ning on seetõttu surveline. Survelist põhjavett nimetatakse ka arteesiaveeks. Kaevu rajamisel
vundamendikonstruktsiooni veekoormuse kindlaksmääramine. Arvestusliku veekoormuse järgi määratakse hüdroisolatsiooni minimaalne kihipaksus. Üldiselt aga jagatakse pinnased erinevatesse rühmadesse vastavalt vee läbilaskvuse määrale ja vastavalt pinnasevee mõjule vundamendi konstruktsioonile" [4]. Fotol nr 3 on mittesurveline pinnaseniiskus, siis tesieks on vesi, mis ei avalda konstruktsioonile hüdrostaatilist rõhku. Kolmandaks on ajutiselt surveline pinnasesse kogunev vesi. Ja neljandaks on surveline vesi, mis avaldab konstruktsioonile rõhku. [4]. See kõik on ära näidatud fotol 3. Foto 3. Hüdroisolatsioonide lahendused erinevate veesurve liikide korral [4] 7 2. RADOON ,,Radoon on keskkonnas esinev loodusliku päritoluga radioaktiivne gaas. Radoon on värvitu, lõhnatu ja maitsetu
· puurkaev likvideeritakse puuraugu likvideerimise projekti alusel · keskkonnaametil on õigus keelduda kaevu sulgemisest kui puurauk on riikliku keskkonnaseire jaam( KOV on põhjendanud puurkaevu vajalikkust joogivee reservpuurkaevuna, VeeS) · likvideeritud puurkaev märgistatakse majakaga, tsoon kus kaevetööd on keelatud · kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 tonni ööpäevas, siis sanitaarkaitseala ei moodustata · Surveline põhjavesi · 39 põhjaveekogumit joogivee kvaliteedinäitajad · joogivee kvaliteedinäitajad on jagatud kolmeks : mikrobioloogilised, keemilised, indikaatorid · mikrobioloogilised ja keemilised kujutavad otsest ohtu tervisele · indikaatornäitajad- otsene oht tervisele puudub INDIKAATORNÄITAJAD · radionukliidide sisaldus: · alfa kiirgus · beeta kiirgus JÄRELVALVE · terviseamet: · suplusvesi · joogivesi
vett maapinnale kus ta siis külmub või toob sooli maapinnale. Selle vältimiseks on vajalik hoida pinnasevee tase nii sügaval, et kapillaarvesi ei saaks pahandust teha. Paluks mitte segamini ajada termineid pinnavesi ja pinnasevesi. Pinnavee all mõistetakse kõiki veekogusid: jõed, järved , tiigid, kraavid jne. Pinnasevesi on esimene, maapinnalähedane põhjavee kiht, kusjuures tegemist on vabapinnalise põhjavee kihiga (alternatiiviks on surveline põhjavesi). Pinnasevee pealispind ehk pinnasevee peeglit eristab maapinnast aeratsioonivöö, mille kaudu toimub pinnasevee toitumine infiltratsiooni ja ka kondensatsiooni kaudu. Järelikult pinnasevee toiteala ühtib tema levialaga. Surveline ehk arteesiavesi paikneb veepidemete vahel. Tänu veepidemetele tekibki arteesiavee kihis rõhk. Niisiis on arteesiavete puhul tegemist kolme alaga: toite-, surve- ja drenaazialaga. Üldjuhul peaks levikuala olema suurem kui toiteala
soojustus) · Olema mehaaniliselt tugev pinnasesurve ja konstruktsiooni liikumiste suhtes. · Olema mehaaniliselt tugev veesurvele ja aluspinna soojus- või niiskuspaisumistele. Siinkohal näeme, et hüdroisolatsioonile on esitatud karmid nõuded mille rahuldamiseks on vajalik kasutada nii füüsikaliselt kui ka keemiliselt vastupidavaid materjale. [2] 1.2. Niiskuse liigid Niiskust rääkides eristatkse kolme eri liiki: · Mittesurveline vesi · Surveline vesi · Pinnase niiskus. 1.3. Mittesurveline vesi Mittesurvelise vee all mõistetakse tilga või vedelal kujul olevat vett mis ei tekita konstruktsioonile välissurvet. Vettsiduva pinnase näiteks savi puhul piisab lihtsast drenaazist, et niiskus konstruktsioonist eemale juhtida. Kui aga drenaaz puudub võib tekkida taldmiku piirkonnas hüdrostaatiline surve mis omakorda tähendab, et tegemist on survelise veega. [2] 1.4. Surveline vesi
.. veega küllastunud poorid ja/või surveline vesi 7 Maalibisemised ja varingud IV: vesi ja nidusus Maalibisemised ja varingud V: maanihe peeneteraline kuiv liiv liiv jämedateraline liiv/kruus niiske liiv - osaliselt küllastunud
Oosid koosnevad valdavalt liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitmete kilomeetriteni. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3...200 meetrit. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa.Oosid on tavalised pinnavormid ka Eestis. Moreen koosneb liivast,savist, kruusast, veeristest ehk kõikvõimalikus suuruses purdosakestes. Moreen on materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasahaaratud ning sulades maha jäetud.Moreen on Eestis väga laialt levinud sete. Suurem osa Eesti muldadest põhineb moreenil.
V: 19. Millist vett loetakse kihtidevaheliseks, mille poolest see erineb tavalisest põhjaveest? V: Kihtidevaheline vesi on tegelikult samasugune vabalt allavoolav vesi, nagu pinnasevesi. Vesi tavaliselt ei täida kogu vettkandvat kihti, ega ole alati surve all. Kihtidevaheline põhjavesi liigub gravitatsioonijõudude mõjul madalamatesse kohtadesse, nagu pinna- ja pinnasevesi. 20. Millist vett nimetatakse arteesiaveeks? V: Arteesiavesi e. surveline vesi - maakoore vettpidava kihi all olev põhjavesi, mille survetase on kõrgemal vettpidava kihi alumisest pinnast; soodsatel tingimustel võib vesi puurkaevust ise maapinnale voolata. 21. Mida endast kujutab piesomeetriline tase? V: Kui puurida survealal puurkaevud või sügavad kaevud kaevata selle veekihini, siis vesi tõuseb põhjast ülepoole kuni teatud pinnani. Seda pinda nimetatakse arteesiavee survepinnaks ehk piesomeetriliseks pinnaks või tasemeks. 22
*niisutuspõllundus-põllud, mille puhul kasutatakse kunstlikku niisutamist !!19.Missugune on põhjavee a) tähtsus 3p. *tähtsaim joogiveeallikas *täiendab jõgede veevaru *tamedele vajalik b) kahju 3p. *ujutab üle sahte ja kaevandusi *kutsub esile soostumise *karstinähtused 20.Nimetage põhjavee liigid, kus piirkonnas võib neid esineda 4+4p. *surveta e. vabapinnaline põhjavsei- asub esimese vettpidava eralduskihi vahel. Lähte. *arteesia e. surveline põhjavesi- põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahel, puurkaevudes. Hiiumaa. *mineraalvesi-rohkelt lahustunud mineraalained sisaldav põhjavesi,ravitoimeline.Värska. *termaalvesi-põhjavesi,mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele.Vulkaanilised piirkonnad.Island,Uus-Meremaa. 21.Millistest teguritest sõltub sademetevee imbumine põhjavette? 5p. *taimkatte esinemine *nõlva kalle *pinnase niiskus *saju kestvus *saju intensiivsus 22
2. Tööstus 7% 3. Inimene igapäevaelus 3% · Saastunud mage vesi taastub väga aeglaselt. · Veeaur atmosfääris 6-10 päeva · Jõgede-järvede vesi 16 aastat · Põhjavesi 1400 aastat PÕHJAVESI · Põhjaveeks nimetatakse maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes jm tühikutes olevat vett. · Mis on : arteesia vesi, mineraalvesi, termaalvesi · Arteesia vesi- surveline põhjavesi, sügaval vettpidavate maakoorekihtide vahel paiknev põhjavesi. · Mineraalvesi- ravitoimeline, rohkesti mineraalsoolasid, gaase ja mikroelemente sisaldav põhjavesi. · Termaalvesi- maakoore kuumade kivimikihtide poolt soojendatud põhjavesi. Merevesi.. · Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi. · Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem, kui
Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitmete kilomeetriteni. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3...200 meetrit. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. 26. Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused. 27. *Puurimine(12066m) sügavamale ei saa, sest: vindla vars vajub oma raskuse all kokku, temperatuur nii sügaval 200ºC, seal on gaasid ja vedelikud ja puur lendab õhku. Normaalne sügavus 10 km, üle selle haruldane. Maapeale jõudes muutub materjali struktuur. 28
Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitmete kilomeetriteni. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3...200 meetrit. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. *(7) Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused. Puurimine(12066m). sügavamale ei saa, sest: vindla vars vajub oma raskuse all kokku, temperatuur nii sügaval 200ºC, seal on gaasid ja vedelikud ja puur lendab õhku. norm. sügavus 10 km, üle selle haruldane. Maapeal jõudes muutub materjali struktuur.
II Kaasaegne definitsioon Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemises erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted, materjalitransport ja ümardatus, rifid, virved. 8. Mis on piesoisohüps? Piesoihüps on surveline põhjavesi. Kiht paikneb kahe veepideme vahel, kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna. Vesi tõuseb avamisel üles ja tasakaalustub piesomeetrilisel tasemel. 9. Mis on hüdroisohüps? Hüdroisoüps - vabapinna samakõrgusjoon. Hüdroisohüpside kaardi alusel määratakse vee voolu suunad (voolu sound on risti isohüpsiga) 10. Maa siseehitus Maa siseehitus jaguneb kolmeks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maakoor jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. MAAKOOR
• kutsub esile soostumist, • mõjutab maalihete teket, • põhjustab karstinähtusi, • vesiliivade esinemist. 20.Nimetage põhjavee liigid, kus piirkonnas võib neid esineda 4+4p. Põhjavett, mis asub esimese vettpidava eralduskihi peal, nimetatakse surveta ehk vabapinnaliseks põhjaveeks. Kui põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahele, siis muutub ta tavaliselt surveliseks põhjaveeks ehk arteesia veeks Surveline põhjavesi avaneb sügavates puurkaevudes. Näiteks Eestis - Hiiumaal 21.Millistest teguritest sõltub sademetevee imbumine põhjavette? 5p. • Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. • Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem.
jäänukmäed,millest settib välja settekühm. Alluvhjuiaalsed setted-setted mis tekivad vooluvee kuhjuval tegevusel.Denudatsioon-kulumine,kivimite lagunemine ja ärakanne,kõrgemalt madalamale ja paljandumine. 6)Põhja vee teke-põhjavesi ehk siis maa-alune vesi,mis tuleb siis koos sademetega maha ja imbub pinasesse.Vabapinnaline põhjavee kiht-esimene põhjaveekiht vett pidaval kihil,näiteks savi pidemal.Regionaalse levikuga.Toiteala kattub levikualaga.Surveline põjaveekiht-veekiht paikneb kahe veepideme vahel,kihi poorid küllastunud veega.,vesi tõuseb puuraugu kaevamisel.Survelise põhjavee kiht on reostuse eest hästi kaistud.(reostada saab vaid toitealasid ja see ala ongi Eestis joogiveeks.PH neutraalne 6-8,temp.5-12 C, Cl- satub põhjavette NaCl lahutuisel või merevee tungimisel põhjavette.Väga liikuv ioon.Ca- satub põhjavette karbonaatsete kivimite lahustumisel.Määrab karedust.Mg- satub vette dolomiitide lahustamisel
Pinnasega kokkupuutuvate tarindite kaitseks kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni -niiskust tõkestav -rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav -rõhulist ehk survelist vett tõkestav Pinnaseniiskus Pinnaseniiskus on pinnases esinev kapillaarselt seotud vesi Mittesurveline- mittesurveline vesi on tilk- või vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnale hüdrostaatilist rõhku Surveline vesi survelise veega on tegimist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vendamendi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees Lubikrohv võib valesti juhitud vihmavee puhul imada endasse niiskust ja hakata ajapikku maha kukkuma Seega tuleb lubikrohvi puhul tähelepanelikult ära juhtida vihmaveed ning hoolitseda, et pinnaseniiskus ei hakkaks mööda seina ,,üles ronima" Tsementkrohv on lühikeses perspektiivis vastupidavam
18 · Reostunud põhjavee taastumine lk. 21 · Põhjavee puhastamine lk. 22 · Kokkuvõte ja tulevik lk. 24 · Kasutatud kirjanud lk. 25 Joonised ja fotod · Joonis 1 Maapinnalähedane (enamasti vabapinnaline) ja surveline põhjavesi · Joonis 2 Vee ringkäik looduses · Joonis 3 Netoinfiltratsioon ja põhjavee äravool jõevõrku peegeldavad põhjavee toitumist · Joonis 4 Põhjavee toitumise aastasisene jaotus, oktoober 1994 kuni september 1995 · Joonis 5 Põhjavee moodustumine · Joonis 6 Põlevkivi tootmise mõju Ordoviitsiumi põhjaveekihtide veetasemele · Joonis 7 Reostuse levik põhjavette ja kaevudesse
leviku ja esinemise seaduspärasusi. Hüdrogeoloogia uurib põhjavete teket, omadusi, esinemise tingimusi. Maakoor koosneb vett sisaldavatest ja vett pidavatest kihtidest. Eristatakse 1.Pinnavett ookeanid, mered, jõed, järved, sood 2. Põhjavett, mis peitub maapõues Põhjavee kihte nimetatakse horisontideks või lademeteks. Kõige ülemist põhjavee horisonti kutsutakse pinnaseveeks. Sügaval lasuv põhjavesi on enamasti surveline tänu peal lasuvate kivimite kaalule ja tektoonilistele pingetele maakoores. Surveline ehk. artesiaalne vesi võib mööda lõhelisi kivimeid tõusta mitusadad meetrit kõrgemale oma algupärasest lasumissügavusest. Vee liikumist maakoores nimetatakse filtratsiooniks. Kivimite filtratsiooni omadust iseloomustatakse vee liikumiskiirusega ajaühiku vältel ja seda nimetatakse veejuhtivuseks ehk filtratsioonimooduliks, mõõdetakse cm/sek, m/ööpäevas.
· Nimeta jõgesid, millel on kujunenud ulatuslik delta PÕHJAVESI Põhjaveevaru suureneb Sademevee infiltratsioon Soodest imbub Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine Põhjaveevaru väheneb Allikate äravool Taimede veetarve Auramine maapinnalt Väljapumpamine PÕHJAVESI · Vett läbilaskev kiht liiv, kruus · Vettkandev kiht · Vettpidav kiht savi · Allikaskoht, kus põhjavesi tuleb maapinnale · Geiser perioodiliselt purskav kuumaveeallikas · Arteesia vesi surveline põhjavesi · Mineraalvesi mineraalsooli sisaldav põhjavesi. Värskas pumbatakse 460 m sügavusest Tee joonis põhjavee tekke kohta! PÕHJAVESI Infiltratsiooni mõjutavad Saju kestusesimestel päevadel suureneb kuid siis hakkab langema (pinnas vett täis) Saju intensiivsusintensiivse saju korral väike Kivimite poorsusmida poorsemad seda suurem Taimkatemets vähendab, sest osa aurab tagasi Nõlva kallemida suurem seda vähem vett imbub
Ligi 60 % maismaast asub veevaeguse tsoonis; 25 % inimkonnast kannatab magevee nappuse all. Rahvusvaheliste normide järgi loetakse vee tarbimist alla 1000 m³/a inimese kohta veepuuduse olukorraks. Araali meri antropogeenne kõrbestumine Põhjavesi Põhjavesi jaguneb: 1. Surveta põhjavesi e. vabapinnaline e. pinnasevesi. Asub maapinnast lähtudes esimese vettpidava eralduskihi peal. Vabapinnalise põhjavee tase sõltub peamiselt sademetest ja aastaajast. 2. Surveline põhjavesi vettpidavate kihtide vahel olev vesi. Surveline põhjavesi avaneb sügavates puurkaevudes. Taset, milleni vesi seal tõuseb nimetatakse surve ehk piesomeetriliseks pinnaks. Veekasutuse tõus võib rannikualadel kaasa tuua soolase vee pealetungi üleekspluateeritud põhjavee horisonti. Sooldumine on probleemiks USA, Isreali, Süüria ja Araabia riikide rannikualadel. Joogivee probleemid Joogivee nõudlus on alates 1975. a. kahekordistunud. Maailmas
liustikualustes jõgedes surveliste sulamisvete poolt. Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast m'st mitmete km'ni. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3-200 m. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. Voored- on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus- kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voorte kõrgus on 8-60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne km, keskmiselt poolteist kilomeetrit. Kujult meenutavad voored leivapätsi.
sügavamal. Sel moel peegeldab maapinnalähedase põhjavee pind maapinna reljeefi mõnevõrra madalamal ja “silutud” kujul. Vabapinnalise põhjavee väljavoolul moodustuvad langeallikad, millest algavad ojad. Kui vabapinnalise põhjavee väljavoolu takistavad vettpidavad setted, avaneb nõlva jalamil rohkesti väikesi tõusuallikaid. Sinna kujunevad allikaalad. 24.Survelise põhjavee iseloomustus: Sügavamal esineb põhjavesi harilikult vettpidavate kihtide vahel ning on seetõttu surveline. Survelist põhjavett nimetatakse ka arteesiaveeks. Kaevu rajamisel survelisse põhjaveekihti tõuseb veetase kaevus tunduvalt kõrgemale vettandva pinnase lasumissügavusest. Sügavamates ja survelistes veekihtides levib survetaseme langus kaugemale. Survelises põhjaveekihis rõhumuutuse tulemusel vabanev veekogus sõltub vee ja vettandvate kivimite elastsusest. 25.Darcy seadus- Eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna
Inimene muudab rannikut ehitustegevusega, muulide rajamisega. Lainetuse tulemusena võivad tekkida kõik pinnavormid (murrutuspank, murrutuskulbas, rannavall, rannabarr). Lauskrannik (kuhjav tegevus) ja järskrannik (kulutav tegevus) Sadamate suudmed ummistuvad, sest tuul toob kaasa setteid. Pandivere kõrgustikul on veekaitseala, sest seal on karstiala. Infiltratsioon sademete imbumine pinnasesse Vett läbilaskev kiht (hea on liiv) PÕHJAVESI Vettpidav kiht Arteesiavesi surveline põhjavesi Transpiratsioon auramine taimedelt
andmete alusel. Veevaru arvutuse tulemused on aluseks põhjavee kasutamisel, veehaarete projekteerimisel ja väljaehitamisel ning veemajanduse arengukavade koostamisel. Põhjavett, mis asub esimese vettpidava eralduskihi peal, nimetatakse surveta ehk vabapinnaliseks põhjaveeks. Vabapinnalise põhjavee korral võib põhjavee ülemine pind, sõltuvalt sademetest, aastaajast jm., muutuda. Kui põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahele, siis muutub ta tavaliselt surveliseks põhjaveeks. Surveline põhjavesi avaneb sügavates puurakevudes, kusjuures pinda, milleni ta tõuseb nimetatakse survepinnaks. Ta on atmosfääri rõhku ületava surve all, ta täidab mingi piirkonna, kusjuures piirkond ei muutu ajas. Õiguslikud põhimõtted Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi on loodusvarad rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Igaüks on kohustatud säästma elu ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud.
kivimid lagunevad. Gravitatsiooniline edasikanne kivimite murenemine gravitatsiooni jõul ehk nt kukkumise, veeremise, libisemise tõttu. Tuule geoloogiline tegevus materjali kulutav tegevus ja edasikanne Merede geoloogiline tegevus kulutus, transport, settimine Jää geoloogiline tegevus kulutus ja kuhjamine 12. Mis on põhjavesi? Põhjavesi on vesi, mis on maapinnast allpool 13. Mis on surveline põhjavesi ja vabapinnavee põhjavesi? Survelin põhjavesi on maakoore vettpidava kihi all olev põhjavesi, mille survetase on kõrgemal vettpidava kihi alumisest pinnast; soodsatel tingimustel võib vesi puurkaevust ise maapinnale voolata Vabapinnaline põhjavesi on surveta põhjavesi 14. Kuidas saab kurdsete oma nime? Kurdsete on tekkinud kurrutusliikumiste tulemusena 15. Mis on sõelanalüüs?
Ühtne süsteem üksteisega seotud/ ühenduses Geneesi järgi 3 rühma : Infiltratsioonveed moodustub pinna ja sademeteveest. Sedimentatsioonveed - vesi on suletud setenditesse nende moodustumisel. Kõrge mineraalisisaldusega. Juveniilsed veed pole kunagi olnud hüdrosfääri osa. Tekivad magma ning moondeprotsessides vabaneva vee arvelt. Põhjavesi liigub raskusjõu toimel rõhu alanemise suunas läbi kivimipooride ja lõhede. Arteesiavesi surveline põhjavesi Põhjaveevaru vee kogum mida lubatakse veehaarete abil kasutusse võtta. Peab tagama põhjavee taseme ja hea seisundi säilimise. Veehaarde tootlikus peab olema suurem kui 500 kuupm ööpäevas VeeS. Kõige suurem põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul. Kõige madalam pärnu kant. Enamasti siiski sademetest , sood reostusoht. Reostused : põllumajanduses väetised, õlireostused, kaevandusvete sulfaadid
Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitmete kilomeetriteni. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3...200 meetrit. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. Oosid on tavalised pinnavormid ka Eestis. Lähtekivim - mineraalne alus, millel muld moodustub. Aluspõhjalised lähtekivimid Aluspõhja materjalid: 1. karbonaadsed aluspõhjalised lähtekivimid(CaCO3)(olemuselt pehmed): a. paekivide alltüüp: sisaldab üle 60% kaltsiiti, dolomiiti; esineb savi, kvartsi, kipsi. b
· Materjali järgi (raudbetoon-, teras-, plastik-) · Ristlõike järgi (ümar-, ovaal-, nelikant-) · Avade arvu järgi (monokkel-, binokkel, trinokkel-) · Otstarbe järgi (läbivoolu-, läbilaske-) · Ava suuruse järgi · vaba (surveta) voolamine kujuneb sel juhul, kui truubi otsak on uputamata ning truubis esineb vaba veepind, paisutus truubi ees Hi 0,95 d, · poolsurveline voolamine kujuneb siis, kui truubi otsak on uputatud, kuid truubis esineb vaba veepind, Hi = 0,96...1,2 d · surveline voolamine kujuneb vaid erikujulise (voolujoonelise) otsakuga truubis kui Hi > 1,2d. Tavalist tüüpi otsakute puhul puhtal kujul survelist voolamist ei esine, välja arvatud juhud, kus truubist väljavool on uputatud · vaba voolamise korral piisab 0,5 m paksusest muldest toru peal · poolsurvelise voolamise korral peab tee mulde serva kõrgus ulatuma vähemalt 1,0 m võrra üle truubi ees kujuneva veepinna · Truubi vähim pikikalle on 1%
Vundamendi soojustamine [4] 6 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST Hüdroisolatsiooni alla käivad kõik abinõud, mis aitavad vee sattumist ehituskonstruktsiooni takistada. Hüfroisolatsioon koosneb ühest või mitmest kihist, mis moodustavad uue konstruktsioonielemendi - vee eest kaitsva pinnakihi. Hüdroisolatsioonile võib mõjuda kolm veekoormust: pinnaseniiskus, mittesurveline vesi ja surveline vesi. [5] Pinnaseniiskus on pinnases esniev kapillaarselt seotud vesi. Pinnaseniiskusest saab ainult sel juhul rääkida, kui hoonealune ning ümberringi on vett mittesiduva materjaliga (liiv, kruus) täidetud. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjaliga täidetud pinnas laseb vett hästi kiiresti läbi kuni põhjaveeni välja. Tähtis on, et sellises pinnases ei jääks vesi suuremate sademete puhul seisma. [5]
Magmast suurel sügavusel tekkinud põhjavett nim. juveniilveeks Põhjavee teke sademete- ja lumesulaveest Õhustus e. aeratsioonivöönd on maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa. Pinnasepoorid on täitunud õhuga ning vesi esineb seal vaid ajutiselt. Aeratsioonivöös olevat vaba või seotud vett nimetatakse ripp- ehk vadoosseks veeks. Küllastumusvöö Surveline ja surveta põhjavesi ·Surveta põhjavesi pindmine, esimese veepidava kihini ulatuv põhjavesi. Toidab langeallikaid. ·Surveline põhjavesi sügavamal paiknev, vettpidavate kihtide vahele imbunud põhjavesi. Toidab surveallikaid. ·Arteesia vesi surveline põhjavesi, mille survepind ulatub maapinnast kõrgemale.nd pinnasepoorid on täielikult veega täitunud. Üldjuhul järgib
suurem lang. Et voolu kiirus truubis ei langeks, peab truubi lang olema suurem või vähemalt võrdne nn. kriitilise languga (s.o. languga, mille korral rahulik voolamine läheb üle käredaks). vaba (surveta) voolamine kujuneb sel juhul, kui truubi otsak on uputamata ,ing truubis esi,eb vaba veepi,d, paisutus truubi ees h1 < 0,95 d, o poorsu.verine vooramine kujuneb siis, kui truubi otsak on uputatud, kuid truubis esineb vaba veepincl, h1 :0,96.,.!,2 d, o surveline voolamine kujuneb vaid erikujulise (voorujoonelise) otsakuga truubis kui lri > I'2 d' Tavalist tüüpi otsakute puhul puhtal kujul survelist voolamist ei esine, vä|jaarvatud juhud, kus truubist väljavool on uputatud.
mahuühikutes (km3). Veebilansi põhielementide vaheline seos Oledekopi valem aasta aurumise arvutamiseks: E- tegelik aurumine PE (T)- potentsiaalne aurumine P- sademed tanh hüperboolse tangensi funktsioon MÕISTEID Aju-, pagunähtus- esineb tugevate tormituulte ja uputustega meredes. Veekogu veetase tõsueb ja langeb. Arteesia vesi- surveline põhjavesi. Elementaarvalgla- valgla on jaotatud väikesteks osadeks. Hürdosõlm- võib koosneda paisudest, paisjärvedest, tammidest, pealvoolukanalistest, ilutiikidest, piirdekraavidest, veejõujaamadest jne. Jõgikond- vee ärajuhtimine nt. Piusa jõgikond. maavesi igasug maapõues (sh mullas) olev v, veeaur ja jää maismaavesi kogu maapinnal seisev või voolav v ning kogu põhjav maismaa pool lähtejoont, millest mõõdetakse territo-riaalvete ulatust
paiknevad rühmiti mõhnastikena. Nõlv positiivse pinnavormi kallak külg. Oobulusfosforiit Eesti Alam-Ordoviitsiumis esineva käsijalgsete karbifosforiidi ajalooline nimetus. Oos ehk vallseljak liustikujõe setetest koosnev piklik seljak, mis liitumisel moodustab kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke; eristatakse liustiku liikumissuunalisi pikioose ja liustikuserva esiseid põikoose. Otsamoreen liustiku serva ees kujunenud valdavalt moreenist koosnev surveline või kuhjeline pinnavorm. Paas karbonaatkivimite (lubjakivi, dolomiit jm) rahvapärane nimetus, peetakse Eesti rahvuskiviks. Paljand koht, kus kivimid või setted avanevad maapinnal; selleks võib olla looduslik astang või inimtekkeline pinnavorm (nt paemurd). Pank meremurrutuse tulemusena tekkinud aluspõhjakivimeist rannajärsak. 22 Pinnakate aluspõhja kivimitel lasuvad Kvaternaari setted.
peamiselt karbonaatsed setendid, mis sisaldavad normaalmereliste organismide kivistisi. Madalas soojaveelises meres settisid lubimuda ja kips, millest kujunesid lubakivid, dolomiidid ja kipsilasundid. Devoni ladestu maavaradest on tähtsamad klaasiliiv ja savi. Devoni ladestu varustab LõunaEestit põhjaveega, kus vesi on enamasti reostamata ja surveline. Pärast Devoni ajastut Algas pikk, üle 350 milj. aatat kestnud periood, kus Eesti alal valitsesid maismaalised tingimused. Välisjõud hakkasid maapinda kulutama ja pika aja jooksul kujunesid Eesti maaalal aluspõhjakivimitest koosnevad lavamaad, mielsse lõikusid sügavad jõeorud. Oluliselt mõjutasid aluspõhja pealispinda ja selle reljeefi kvaternaari jäätumised, moodustades uusi pinnavorme ja kujundades vanu
annaabi.ee 
