Õhkpidurid Koostaja :Sten Jürgenson Juhendaja :Kalmer Puul Jõhvi 2013 Õhkpiduriseade võib olla üheharuline või kah eharuline. Üheharuline piduriseade Pidurdamiseks vajalik suruõhk liigub rataste pidurimehhanismideni üht (dubleerimata) torustikku pidi. Lekke korral sõidukit sõidupiduriga pidurdada ei saa. Seetõttuseda süsteemi tänapäeval veokitel enam ei kasutata. Kaheharuline piduriseade Enne EBS kasutuselevõttu oli Euroopa Liidus standardiseeritud ja kasutusel kaheharuline piduriseade, kus esi- ja tagasilla pidurid käitatakse eri harudest pärit suruõhu abil. Ühe haru rikke korral peab tööle jääma haru, millega pidurdatakse vähemalt 2 ratast.
remondijuhistes esitatakse skeemidena, kus on ära toodud sinna kuuluvad seadmed ja nende ühendusviisid. Seadmed esitatakse rahvusvahelisele standardile vastavate tingmärkidena. Euroopas kasutatakse saksa standardit, mille lühend on DIN. Skeemide lugemine Pneumoskeemide lugemise lihtsustamiseks ja erinevate firmade poolt toodetud seadmete vahetatavuse tagamiseks kasutatakse ühenduskohtade tähistamiseks ühendusnumbreid. · Esimeste numbrite tähendused on: 0. Sisseimetav õhk 1. Sisenev suruõhk 2. Väljuv suruõhk (mitte välisõhku) 3. Välisõhku väljuv suruõhk 4. Juhtrõhk 5. Vaba 6. Vaba 7. Külmumisvastase vedeliku anumasse 8. Keskmäärimssüsteemi 9. Jahutusvedeliku ühendus · Teine number võetakse kasutusele siis , kui seadmel on mitu samanimelist ühendust, ning näitab vastava ühenduskoha järjekorranumbrit 21 ja 22. Kui mõnel kambril on mitu ühesugust ühenduskohta, siis neid omavahel ei eristata ja märgistatakse sama ühendusnumbriga
toiduainete-, puidu-, tekstiili- ja galanteriitööstuses Konstruktsioon: Suruõhuajamid on oma ehituselt analoogilised ja seetõttu ka majanduslikult tasuvad. Töökiirus: Suruõhk on kiiretoimeline energiakandja. Pneumosilindrite abil saavutatav liikumiskiirus on 1- 2m/s (...10m/s), pneumomootorite pöörlemissagedus aga kuni 500000 min-1. Reguleeritavus: Suruõhu ajamite tööparameetrid on piiranguteta reguleeritavad. Miinused: Õhu ettevalmistus: Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete (filtrid, kuivatid, jne) kasutamist. Õhu kokkusurutavus: Pneumosilindrite kasutamisel ei saavutata ühtlast ja mitme kolvi üheaegset liikumist. Jõud: Suruõhku ei kasutata suurte jõudude saamiseks. Sõltuvalt kasutatavast töörõhust (üldjuhul 700 kPa), liikumisulatusest ja liikumiskiirusest oleks jõu ülempiiriks umbes 20 000-30 000 N.
töötavaid seadmeid mida kasutus ja remondijuhistes esitatakse skeemidena, kus on ära toodud sinna kuuluvad seadmed ja nende ühendusviisid. Seadmed esitatakse rahvusvahelisele standardile vastavate tingmärkidena. Euroopas kasutatakse saksa standardit, mille lühend on DIN. Kaido Voitra Tartu khk Skeemide lugemine Pneumoskeemide lugemise Esimeste numbrite tähendused on: lihtsustamiseks ja 0 Sisseimetav õhk erinevate firmade 1 Sisenev suruõhk poolt toodetud 2 Väljuv suruõhk (mitte välisõhku) seadmete 3 Välisõhku väljuv suruõhk vahetatavuse 4 Juhtrõhk tagamiseks 5 Vaba kasutatakse 6 Vaba ühenduskohtade 7 Külmumisvastase vedeliku anumasse tähistamiseks 8 Keskmäärimssüsteemi ühendusnumbreid. 9 Jahutusvedeliku ühendus Kaido Voitra Tartu khk 1
Õhkpidurid Õhkpiduri skeemide lugemise lihtsustamiseks kasutatakse ühendus kohtade tähistamiseks ühendusnumbreid . Ühendusnumbritena kasutatakse kas ühe või kahe kohalist numbri kombinatsiooni. Esimeste numbrite tähendused : · 0 sisseimetav õhk · 1- sisenev suruõhkäär · 2- väljuv suruõhk · 3-välisõhku väljuv suruõhk · 4- juhtrõhk · 5ja6 vabad otsad · 7- külmumisvastase vedeliku anumasse · 8- keskmäärimissüsteemi · 9- jahutusvedeliku ühendus Teine number võetakse kasutusele siis , kui seadmel on mitu samanimelist ühendust , ning ta näitab vastava koha ühendus järjekorra numbrit.Kui aga üks ühendus koht täidab mitut ülesannet siis märgistatakse need kahe esimese numbriga mis on teineteisest eraldatud sidekriipsuga . Piduriharud Üldtoiteharu
Õhku leidub maakeral igal pool, suruõhu saamine on võimalik kõikjal. Suruõhku saab torustiku abil transportida suhteliselt kaugele, töötanud suruõhu võib lasta välisõhku. Suruõhu varu saab koguda mahutisse, kust seda saab kasutada vastavalt vajadusele. Samuti saab suruõhku sel moel transportida. Suruõhuseadmeid temperatuuri kõikumised ei mõjuta. Suruõhu kasutamisel pole plahvatus- ja süttimisohtu, ei pea kasutama erilisi turvavahendeid. Suruõhk on puhas energiakandja. Suruõhk on kiiretoimeline energiakandja. Pneumosilindrite abil saavutatav liikumiskiirus on 1-2m/s (...10m/s), pneumomootorite pöörlemissagedus aga kuni 500000 min-1 . Suruõhu puudused Suruõhk peab olema puhas ja kuiv, vastasel korral põhjustab ta seadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab filtrite, kuivatite jne kasutamist Suruõhuga ei saa tekitada suuri jõudusid. Sõltuvalt töörõhust (tavaliselt kuni 7 bar e
ning xenon on raskem. Seega kui pumbata 10l õhku mahutisse siis on mahuti rõhk suurem kui heeliumiga täidetuna ning väiksem kui xenon gaasiga täidetud mahuti. Sellega kaasneb aga oht. Juhul kui rõhk mahutis ületab sellele määratud piiri siis mahuti võib igahetk rõhule järele anda. Et rõhku mõõta on leiutatud ese nimega manomeeter. See näitab kui suur on rõhk möödetavas mahutis. Kokkuvõtteks võib öelda, et suruõhk on õhurõhk mahutis mis on suurem välisest rõhust ning seda toodetakse mahuti, ventiili ning pumba abil.
Eksamiküsimused 1. Pneumoautomaatika kasutusealad kasutatakse pneumo pihusteid,pressid, suruhaamreid, pidureid, pneumovõrgud, erinevat sorti pumbad,mootorid, pneuo post, pneumo püstolid. 2. Pneumoautomaatika süsteemide eelised, puudused Plussid Miinused Kättesaadavus: Õhku leidub maakeral igal Õhu ettevalmistus: pool, seega on suruõhu saamine võimalik Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. kõikjal. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete (filtrid, kuivatid, jne) kasutamist. Transporditavus: Õhu kokkusurutavus:
Õhkpidurid Seisupiduriharu Seisupiduriharu ülesandeks on hoida seisvat masinat paigal. Seisupidur rakendub, kui vedruakudest suruõhk välja lasta. Ning seda juhitakse seisupiduri kraaniga. Toitemagistraal töötab järgmiselt: seisupiduri haru õhupaaki hakatakse täitma kui rõhk üldtoiteharus tõuseb üle 6.3bari. Kui mingil põhjusel üldtoiteharus rõhk ei tõuse niikõrgeks et nelikkaitseklapp avada(mootoririke) sis on võimalik seisupidurit vabastada läbi täiteklapi väljastpoolt antava suruõhuga. Seisupiduri kaitseklapp avaneb rõhul 4bar ja sulgub kui rõhk langeb alla 3.4bari.
tõsta siis peab olema ka pukkid all. Laes oli tõstuk raskema asjade tõstmiseks. Maja köeti gaasiga mis on üks odavamaid varjante Töökodas oli olemas heitgaaside välja imemis voolikud ja ventilatsoon. Töölaudu oli vähe tööriistad olid ilusti ratastel kapis. Vana õli läks spets maaalusese kaevu. Ning uue õli püstolid olid kah olemas ja rippusid töökojas oli ka pritsi käru olemas.. Igal poole oli suruõhk kätte saadav jah töökoja seina ääres oli ka riiul kus oli mutreid, seibe ja polte. Käi oli kah seina ääres olemas.. Ühe laua peal oli ka läptop kus oli veokate andmed. Töökojas oli ka spets vann õliste detailide jaoks. Kõrval ruumis hoiti suurtes vaatides muid määrde ja teisi vedelike. Ülevaatus garaazis oli pikk kanal kus sees oli väike korv mida sai liigutad, et veokitel midagi teha sest kanal oli liiga sügav
süsteem. Varustaja süsteem tootab õhku ja varustab kõrgsurvega õhku. Juht süsteem võtab suruõhku varustaja süsteemilt et abistada teisi rekka süsteeme ( käigukasti kangi kontroll, siduri pedaali õhu abistamnine jne ). Varustus Süsteem Kompressor töötab mootori pealt kas siis nukkvõlli võllilt, kas siis rihmaga või siis otse mootori ajastus käikudest. See süsteem on jahutatud ja õlitatud mootori enda jahutus süsteemi ja õlitus süsteemiga. Suruõhk on esmalt juhitud läbi jahutus keermetest ja seejärel suunatud õhukuivatisse. Kuivati võtab ära õhuniiskuse ja õli mustuse ja kuivatil võib olla rõhuregulaator ja rõhuklapp. Alternatiivselt kuivatile saab varustaja süsteemi varustada anti-freeze seadmega ja õli eraldajaga. Suruõhk on siis salvestatud hoiustamis mahutisse ( kutsutud ka põhi paagiks ), kust jagatakse õhk läbi kaitse klappide esi ja tagu piduri õhu paakidesse, Käsipiduri õhu paak on abistamise seadeldis
kuuma õhku. Sõna "PNEUMO" on pärit kreeka keelest ning see tähendab hingamist, tuult. Sellest sõnast pärinebki sõna "PNEUMAATIKA" kui teadus õhu liikumisest ja kasutamisest, kaasajal suruõhu kasutamisest energiaülekandes. Vaatamata sellele, et kaasajal algas suruõhu laialdasem kasutamine tööstuses alles 50. aastatel, on suruõhul töötavad seadmed leidnud automatiseerimisel laialdast kasutamist. 1.2 Suruõhu omadused Võib tunduda üllatav, et lühikese ajaga on võetud suruõhk kasutusele väga paljudes valdkondades. Seda saab seletada asjaoluga, et paljudel juhtudel on raske leida sobivamat energiakandjat. Millised siis on need head omadused, mis on teinud suruõhu kasutamise nii populaarseks? Kättesaadavus: Õhku leidub maakeral igal pool, seega on suruõhu saamine võimalik kõikjal. Transporditavus: Suruõhku saab torustiku abil lihtsalt transportida suhteliselt kaugele, puudub vajadus töötanud suruõhu.
kuuma õhku. Sõna "PNEUMO" on pärit kreeka keelest ning see tähendab hingamist, tuult. Sellest sõnast pärinebki sõna "PNEUMAATIKA" kui teadus õhu liikumisest ja kasutamisest, kaasajal suruõhu kasutamisest energiaülekandes. Vaatamata sellele, et kaasajal algas suruõhu laialdasem kasutamine tööstuses alles 50. aastatel, on suruõhul töötavad seadmed leidnud automatiseerimisel laialdast kasutamist. 1.2 Suruõhu omadused Võib tunduda üllatav, et lühikese ajaga on võetud suruõhk kasutusele väga paljudes valdkondades. Seda saab seletada asjaoluga, et paljudel juhtudel on raske leida sobivamat energiakandjat. Millised siis on need head omadused, mis on teinud suruõhu kasutamise nii populaarseks? Kättesaadavus: Õhku leidub maakeral igal pool, seega on suruõhu saamine võimalik kõikjal. Transporditavus: Suruõhku saab torustiku abil lihtsalt transportida suhteliselt kaugele, puudub vajadus töötanud suruõhu.
Essee plasmalõikur Plasmalõikureid võib laias laastus jagada kaheks erinevaks grupiks. Üks grupp kasutab lõikamiseks täiesti tavalist suruõhku ning teine grupp gaasi. Gaasi kasutavad plasmalõikurid on mõeldud eranditult rasketööstusesse CNC pinkidesse. Plasmalõikur on oma tööpõhimõttelt tegelikult üpris lihtne seade. Täiesti tavalise kompressoriga tekitatakse täiesti tavaline suruõhk, millest osa ioniseeritakse, osa mitte. Ioniseeritud suruõhk muutub ääretult kuumaks plasmaks, mis teebki kogu lõikamistöö, ioniseerimata õhust luuakse ,,gaasikeskkond" plasmajoa ümber. Elektrienergia abil ioniseeritud gaaside kaudu loob see protseduur koondatud kiirevihu, mis oma kõrge soojusenergia ning plasmagaasi kineetilise energia toel töödeldavat toorikut sulatab ja sulaaine lõikevahest välja tõrjub. Koondatud plasmakiir võimaldab ülitäpseid lõiketulemusi.
Rool: 1.Muudetakse auto liikumissuunda 2.Jaguneb mehhanismideks ja ajamiteks Roolimehhanism: 1.Algab roolirattaga 2.Lõpeb reduktoriga Rooliajam: 1. Koosneb ajami varrastest 2. Asuvad esisilla küljes Pidurid: Ülesandeks auto kiiruse vähendamine ja paigalhoidmine 1.Sõidupidur 2.Seisupidur Ajamid: Ülesanne käivitada rataste pidurimehhanisme 1.Mehaaniline- varras, tross - hoob 2.Hüdrauliline- vedelik - pedaal- hoob 3.Pneumaatiline- suruõhk - kompressor (veoautod) Mehhanismid: Rataste pidurimehhanismid asuvad rataste küljes - ülesanne liigutada piduriklotse. Ketaspidur: Piduriklotsi ja ketta kokkupuutepind lameda kujuga: 1.Piduriketas 2.Piduriklots 3.Piduri suport (sadul) ehk töösilinder Trummelpidur: Piduriklotsi ja piduritrumli kokkupuutepind ümara kujuga.
Suruõhu saamine Magnus Kokk, 9B TTG Suruõhu saamiseks kasutatakse kompressoreid, mis suruvad õhu kokku vajaliku rõhuni. Äärmiselt tähtis on kompressorisse juhitava õhu puhtus. Suruõhk on vaja filtreerida, kuivatada ja koguda suurde reservuaari. See toimub nii keskselt paigutatud seadmetes kui ka iga suruõhu tarbija juures ettevalmistusplokkides. Suruõhu abil käitatakse pneumotööriistu ja -seadmeid, edastatakse mõnd materjali ja postisaadetisi torude kaudu, juhitakse aparaate ja masinaid, edastatakse informatsiooni, käitatakse pidureid ning pihustatakse vedelikke (värvi, kütust). Kolbkompressor Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb
[1.] 2. TÄITURID Täiturid muudavad pneumaatilise energia nõutavaks liikumiseks [4.] 2.1 Täiturite klassifikatsioon Sele 5. Täiturite klassifikatsioon geomeetrilise liikumise kuju järgi. [4.] 2.1.1 Lineaarliikumisega täiturid Lineaarliikumisega täitureid (pneumosilindrid) kasutatakse lineaarliikumise saamiseks mehaanilistes süsteemides. Lineaarliikumisega täiturid jagatakse omakorda: a) Ühepoolse toimega silindrid- suruõhk juhitakse ainult ühele poole kolbi. Selliseid silindreid kasutatkse juhtudel, kui on tarvis sooritada tööliikumist ainult ühes suunas; kolvi tagasi liikumine toimub silindrisse sisseehitatud vedru mõjul. b) Kahepoolse toimega silindrid- liikumine toimub mõlemas -nii pluss- kui miinussuunas- suruõhuga. Kasutatakse kui on vajalik sooritada kasulikku tööd mõlemas suunas.
Pneumoenergiat on lihtne muundada nii lineaar- kui pöördliikumiseks Kõrged töökiirused Reguleeritavus Tundetus välistingimuste mõjule (rasked tingimused- tolm, temperatuur, niiskus) Seadmete töökindlus ja pikk tööiga Tule- ja plahvatusohutus Ökoloogiline puhtus Suhteliselt tundetu ülekoormusele 3. Pneumaatika puudused (nt. võrreldes elektriga) Suruõhu ettevalmistamise vajadus- kõrvalosakesed vähendavad seadmete eluiga Suruõhk on suhteliselt kallis energiakanda- suruõhk on kallim hüdro- ja elektrienergiast Täiturite ebastabiilne liikumine tänu õhu kokkusurutavusele Täitureid ei saa peatada vahepealses asendis Pneumotäiturite madal positsioneerimistäpsus Suhteliselt madal saavutatav jõud- töörõhk reeglina kuni 1MPa, saavutatud jõud kuni 30 kN Müra (eriti väljalaske portides) Signaali madal liikumiskiirus (elektril 300 km/s, pneumol 40-150 m/s) 4. Surve definitsioon
pidurdamist ja alumine haru proportsionaalse releeklapi kaudu esisilla pidurdamist. Proportsionaalne releeklapp suunab vastavalt EBSi juhtploki signaalile suruõhu esisilla pidurikambritesse. Sele 10. Proportsionaalne releeklapp (allikas: WABCO) Sele 11. Proportsionaalse releeklapi lõige (allikas: WABCO) Juhtplokist saadud signaali alusel avab proportsionaalne magnetklapp suruõhu pääsu kolvipealsesse ruumi, kolb liigub alla, avaneb sisselaskeklapp ja suruõhk pääseb avast 1 ava 2 kaudu pidurikambritesse. Pidurdusrõhu etteantud nimiväärtuse saavutamisel sisselaskeklapp sulgub ja pidurdamine toimub püsival suruõhu rõhul. Paralleelselt saadab rõhuandur (P/U) EBSi juhtplokki tagasi pingesignaali, mis on proportsionaalne pidurdusrõhuga kambrites. Pidurduse lõpul lastakse kasutatud suruõhk ava 3 kaudu välisõhku. EBSi rikke korral tüürib proportsionaalne releeklapp koos pidurikraani alumise haruga ava 4 kaudu
Elektriajamites on akumuleerimine keeruline ja kallis, üldjuhul väikestes kogustes (akud ja patareid), transport juhtmete kaudu suurtele kaugustele. 3. Nimetada tööstusliku suruõhu peamised omadused, kasutamise eelised ja puudused. Hea kättesaadavus, akumuleerimine, puhas ja kiiretoimeline energiakandja. Plussid Miinused Kättesaadavus Õhku leidub Õhu Kasutatav suruõhk peab maakeral igal pool, ettevalmistus olema kuiv ja puhas. seega suruõhu Vastasel korral põhjustab saamine võimalik see suruõhuseadmete kõikjal kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu
Põhimõtteliselt igal pool kus toimub vedelike abil tehtud töö. Hüdraulika kasutamine õlitussüsteemis mängib tähtsat rolli, kuna õlitussüsteem on vajalik pindade kulumise vähendamiseks, samuti on õlitussüsteemil ka roll pindade jahutamises ja puhastamises liigsetest abrasiivosakestest. Sõna pneumo on pärit kreeka keelest ning see tähendab hingamist tuult Õhu ettevalmistus: Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete filtrid kuivatid jne kasutamist Õhu kokkusurutavus: Pneumosilindrite kasutamisel ei saavutata ühtlast ja mitme kolvi üheaegset liikumist. Sellest sõnast pärinebki sõna PNEUMAATIKA kui teadus õhu liikumisest ja kasutamisest kaasajal suruõhu kasutamisest energiaülekandes.
Surveall olev õli tekitab hüraulilise jõu. Hüdrauliline tungraud. PNEUMAATIKA Pneumaatika on rakendusteadus, mis tegeleb gaaside mehaaniliste omadustega ning nende rakendamisega. Käsitleb suruõhu ja teiste surugaaside kasutamist ning sellel põhinevaid masinaid, mehhanisme, automaatjuhtimissüsteeme ja vahendeid. Kasutatakse keevituses, õhkpidurites, turvapatjades, tööriistades... Suruõhk on kokku pressitud, enamasti atmosfääriõhk. Seda kasutatakse pneumoseadmetes. Õhk muudetakse mehhaaniliseks jõuks. Suruõhu saamiseks kasutatakse kompressoreid. Kõige tuntum suruõhu kasutamine on arvatavasti rehvi täitmine. Kus õhk surutakse kompressori abil rehvi. Pneumosilinder on silindritaoline seade, mis võimaldab selles kolvi sirgjoonelist liikumist gaasi rõhu jõul. Sisuliselt on pneumosilinder edasi tagasi liikumist võimaldav pneumomootor
Arvuti hooldamine 1. Vaja minevad asjad : · Majapidamispaber. · Suruõhk. · LCD puhastusvedelik. · Ekraani puhastamise lapp. · Pisike kruvikeeraja · Termopasta · Plastik kaabits. 2. Enne sülearvuti avamist vaata üle oma riietus. Veendu, et sa ei kanna staatilist elektrit tekitavaid esemeid (näiteks villane kampsun vms). 3. Parim riietus arvutite hooldus tegevusteks on näiteks lühikeste käistega T-särk. 4. Kui soovid riske välistada, siis võid kanda ka antistaatilist käevõru. 5
Siis aitab töökindlust tagada hüdroakumulatsioonijaam. Kui tuult on liiga palju, pumpab see vee üles, kui liiga vähe, lastakse veel alla voolata ja saadakse sedaviisi elektrit. Tuult saab ka püüda kotti. Kotid paigutatakse meres asuvate tuuleparkide juurde merre. Kui tarbimine on väike, aga tuult on külluses, siis kogutakse vees olevad kotid suruõhku täis. Kui tuult ei ole, siis paneb turbiinid tööle kottidest vabastatud suruõhk. Akudesse saab salvestada tuuleenergiat keemilise energiana. Kõige tõhusamad on liitiumioonakud. Selle eeliseks on, see et akude ehitamise tehnika on hästi teada ning neid saab omavahel ühenda. Puuduseks on akude väike energiatihedus, tundlikud temperatuurile. Kasutegur on 85%. Tuul säilitatakse nagu gaas. Tuulegeneraatori toodetud elektri ülejääki saab kasutada vee lõhustamiseks vesinikuks ja hapnikuks. Katalüsaatorite abil reageerib vesinik süsihappegaasiga
töökotta tarvis on. Värvipüstolite pesuseadmed Värvipüstolid ja suruõhufiltrid Filtreerimine Keskmiselt imeb kompressor iga välisõhu kuupmeetriga sisse kuni 190 miljon mustuse osakest, süsivesinikku, viirust ja bakterit. Kompressor ise suudab kõrvaldada ainult suuremad mustuseosakesed ning enamus saasteaineid jääb suruõhku. See tähendab, et enamiku süsteemide korral tuleb suruõhku hoolikalt puhastada: Puhas ja kvaliteetne suruõhk pikendab suruõhul töötava seadme tööiga, tagab pneumaatiliste seadmete ja juhtsüsteemide töö tippvõimsusel ning hoiab torud & klapid saastevabad. Seega ei vähenda see üksnes hooldus- ja remondikulusid, vaid võib vähendada ka algseid investeerimiskulusid. POLEERIJAD Pilt ja tekst võetud: http://shop.smartservice.ee/products/Rupes-RA150A.html http://www.benefit.ee/seadmed-tookodadeprojekteerimine/seadmed-tooriistad/blowtherm- varvikambrid/10534/ http://www.google.ee/imgres?
Pneumaatika ja hüdraulika kasutamine automaalri erialal Hüdraulika kasutamine sõidukites : Hüdraulika on vajalik osa auto mehhanismide juures, hüdraulikat kasutatakse väga paljudes kohtades. Ühe lihtsama näitena võime tuua töökojas oleva hüdraulilise tungraua. See hõlbustab tööd, ning muudab selle palju kiiremaks. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. Autodes on hüdraulikat kasutatud näiteks amortisaatorites, roolivõimendis, jahutussüsteemis ning ka õlitussüsteemis. Põhimõtteliselt igal pool kus toimub vedelike abil tehtud töö. Hüdraulika kasutamine õlitussüsteemis mängib tähtsat rolli, kuna õlitussüsteem on vajalik pindade kulumise vähendamiseks, samuti on õlitussüsteemil ka roll pindade jahutamises ja puhastamises liigsetest abrasiivosakestest. Hüdraulika on õlitussüsteemis väga tähtsal kohal, tänu õlipumbale pumbatakse õli edasi, tekib hüdraulili...
Lehekülg 7(33) Vedrupiduri kamber Kus komponent paikneb ja kuidas see töötab? Määratlege komponendi number. Asub tagasilla küljes, ühe silla kohta on neid 2tk. Kui auto seisab, siis vedruaku rakendab seisupiduri, ehk selle vedru jõul lükatakse pidurid peale. Seisupidur vabastatakse kui vedruakusse lastakse sisse suruõhk, ja vedru surutakse kokku.sõidupidur rakendatakse kui suruõhk suunatakse pidurikambri teise poolde. Millist ülesannet antud komponent süsteemis täidab(milleks on see ette nähtud)? See on kokku ehitatud sõidu ja seisupidur, pidurikamber muudab suruõhu pidurdusrõhuks ehk teisisõnu on see piduri töösilinder. Millised rikked võivad tekkida, kuidas need endast tunda annavad (sümptomid) ja kuidas neid kontrollitakse? Rike Sümptom Kontroll
Rammi löögiosa kinnitatakse tõstetrossi külge, mis läheb üle ramminoole ploki ja on keritud hõõrdevintsi trumlile. Vintsitrummel tõstab raskuse 3-4m kõrgusele. Vajutades lahutusseadise hoovale, langeb ramm alla ja annab löögi vaiakaitsepea pihta. Peale kukkumist lastakse alla haakseadis, mis tõstab rammi uuesti üles. Kasutatakse mittemahukatel töödel. Auru-(pneumo-) ramm- käitatakse auru või suruõhu energiaga. o Lihttoimega- suruõhk tõstab ramminuia üles, töökäik toimub aga raskusjõu toimel. Massiivne silinerplokk, mille sees on varda külge kinnitatud kolb. Kolvi peale suunatakse suruõhk, mis tõstab silindriploki üles. Avades kraani pääseb suruõhk silindrist välja ja langeb omaraskuse toimel andes löögi vaiale. Löögiosa mass 300-800 kg. Käsijuhtimisega 10-15 l/min, poolautomaatjuhtimisega 35-45 l/min. Löögiosa langeb 0,5-1,5 m kõrguselt.
labade vahelt läbi takistuseta,kui aga turbiiniratta pöörded vähenevad võrreldes pumbaratta omaga siis õli mis turbiini ratta labadelt tagasi paiskub püüab reaktorratast pöörlema panna vastassuunas liikuma panna,aga seda takistab vabajooksu sidur.Sellega tekitaksegi lisajõumoment.(Reaktiivjõud)' Siduri võimendi Veoautodel kus siduri mehanismi vedrud on tugevad ei piisa jalajõust et sidurit lahutada. See on segaajam hüdro pneumo kus toimib suruõhk mis on veoauto paloonides ja juhib jalaga peasilindris Rikke tunnused Sidur libiseb: · viimasel käigul sõites kaasipedaali järsul vajutamisel mootori pöörded kasvavad aga kiirus ei kasva. · Kuumenemisel tekib friksoonkatete lõhna. · Vabakäigu puudumine. · Siduri ketas kulunud · Oli sattumine siduri ketastele. · Siduri korvi vedrud väsinud Sidur ei lahuta · Käigu sisselülitamisel käik ragiseb.
hüdraulilise jõu, mis hõlbustab rooli keeramist märgatavalt. 2.Pneumaatika Pneumaatika on rakendusteadus,mistegeleb gaaside mehaaniliste omadustega ning nende rakendamisega. Käsitleb suruõhu ja teiste surugaaside kasutamist ning sellel põhinevaid masinaid, mehhanisme, automaatjuhtimissüsteeme ja vahendeid. Kasutatakse juhtimises, suruõhu tööriistades, keevituses, õhkpidurites, tõstukites, kliimaseadmetes, õhkpatjades ja pressides. Suruõhk on õhk, mis on kokku pressitud kõrgema rõhu alla kui ümbritseva õhu rõhk (üldjuhul atmosfäärirõhk). Suruõhku kasutatakse pneumoseadmetes, kus tema potentsiaalne energia muundatakse mehhaaniliseks tööks. Suruõhku kasutatakse laialdaselt tööstuses suruõhutööriistade toiteks, sõidukitel, rehvides, pidurisüsteemides ja mujal. Õhu suhtes muudetud koostisega suruõhku kasutatakse näitaks akvalangides. Seadmetes kasutatava suruõhu rõhk on tavaliselt 0,3...0,6 MPa
lõike sügavust, nt. liitest ainult ühe kihi eemaldamiseks. Veel on seade varustatud eemaldatava tugikaarega, mille abil toestatakse puuritavat punkti vastasküljelt. Punktitrell PLASMALÕIKUR • Plasmalõikur on gaasilõikurit meenutav seade, millega saab lõigata kuni 4-5 mm paksust materjali. • Gaasiks on plasmalõikuris aga suruõhk, mis elektrilaengus ioniseeritakse. • Selle tulemusena tekib keevituskaart meenutav plasmajuga, mille abil saab metalli lõigata. • Plasmalõikur on abiks paksemast materjalist deformeerunud detailide mahalõikamisel, samuti kõrgtugevast terasest detailide mahalõikamisel, aga ka kõrgtugevasse terasesse aukude tegemiseks enne Plasmalõikur korkkeevitust. KOKKUVÕTE
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA0040 Lahutusmeetodid keemias Laboratoorne töö: Analüüs gaasikromatograafilisel meetodil GC-FID leekionisatsioonidetektoriga Õpperühm: Teostaja: Ilona Juhanson YASM11 Õppejõud: Piia Teostati: 12.10.15 Jõul Teooria Gaasikromatograafia on füüsikaline lahutusmeetod, kus segu komponendid jaotatakse kahe faasi vahel, millest üks on liikumatu sorbent ja teine, kandegaas, liigub määratud suunas. Tingituna erinevast sorbeeritavusest liiguvad segu komponendid läbi kolonnis oleva sorbendi erinevate kiirustega. Tulemusena komponendid eralduvad üksteisest, moodustades tsoonid, mis on eraldatud puhta kandva gaasi tsoonidega. Gaasi-vedelikkromatograafia puhul kasutatakse sorbendina kõrgeltkeevaid vedelikke, mis suurema kontaktipinna loomiseks kantakse tahkele kandjale (täidiskolonnid) või peene...
764mm Hg = 764*101325/760 = 101858 Pa 0,004*106 = 97992 pvaak pvaak = 97992 0,004*106 = 93992 Pa 94 kPa = 0,004*106 = 101858 pvaak pvaak = 101858 0,004*106 = 97858 Pa 98 kPa = = 93992 Pa = 760*93992/101325 = 705mm Hg = 97858 Pa = 760*97858/101325 = 734mm Hg Vastus: Vaakummeetri näit on 94 kPa ja 705mm Hg ning 98 kPa ja 734mm Hg. 1 14 Balloonis on suruõhk temperatuuril 15ºC rõhul 4,8 Mpa. Tulekahju ajal tõuseb temperatuur balloonis 450ºC-ni. Kas balloon lõhkeb, kui on teada, et sellel temperatuuril kannatab balloon rõhku kuni 9,8 Mpa? v = const T1 = 15+273,15=288,15K T2 = 450+273,15=723,15 p1 = 4,8Mpa p2 = ? p1 / p2 = T1 / T2 p2 = T2p1 / T1 = =723,15 * 4800000 / 288,15 = 12046225,92 Pa =12,046 Mpa Vastus: Rõhk on suurem, kui 9,8 Mpa, seega balloon lõhkeb. 1 23
15. Alternatiivne gaasiühendus 16. Alternatiivne auru ühendus 17. Alternatiivne kondenseerunud vee ühendus 18. Alternatiivne auru väljalasketoru 19. Alternatiivne põrandatrapp 21. Tagasipöördumatu klapp 22. Vaakumklapp 23. Ohutusklapp 24. Pealüliti 25. Sulgemisklapp 26. Kaitsev toru elektrijuhtmetele 27. Sõel 28. 2 meetrine varukaabel 29. Kuumutusvarustus 30. Hooldusruum 33. Veefilter 41. Kuumakindel äravoolutoru 42. 5% kalle 5 43. Suruõhk 44. Töödeldud vesi(valikuline) 45. Andmekaabel(min 20 mm toru peab olema kinnine) 46. Kontrollkaablid jahutus- ja kuumutuskontrolliks hoones 47. Kaug-külmutusseadme ühendus(varu) 48. Kaug-külmutusseadme ühendus(väljumine) 3. TEHNILINE INFORMATSIOON Pikkus: 1200 mm Laius: 777 mm Kõrgus: 1100 mm Mahutavus: 2 x 16 l, 2 x 11 dm² Võimsus: 400 V, 32 A, 17 kW, FAS: 3N, KV ¾ 4. KIRJELDUS Küpsetamis- ja praadimiskeskus kahe panniga, mida saab eraldi kasutada, et
● käsitsikäivitus süsteem ● käivitus gaasidega SURUÕHU KÄIVITUSSÜSTEEM 6 silindriline ja 4 taktiline diisel käivitub väntvõlli igas asendist 4 silindriline ja 2 taktiline diisel käivitub väntvõlli igas asendist. Laevadiisleid saab käivitatakse kahel viisil käivitusmomendil antakse silindrisse käivitusõhk ja kütus koos esmalt antakse silindritesse suruõhk, mis paneb mootori põõrlema ja peale seda antakse silindritesse kütus. Suruõhk lastakse silindritesse 3 - 10° enne ÜSS – i ja suletakse enne väljalaskeklappide või väljalaskeakende avamist so 50 - 90° SIIBERÕHUJAGAJAGA KÄIVITUSSÜSTEEM 1 suruõhu balloon 2 peaventiil 3 käivitusjuhtsiiber 4 käivitusõhumagistraal 5 signaalõhu torud 6 õhujagajad KETAS ÕHUJAGAJAGA KÄIVITUSSÜSTEEM
Süsteemi on kerge juhtida, suur ülekandesuhe, võimalik juhtimist automatiseerida. PUUDUSED: valmistamise keerukus, raske töötada äärmislikel temp, sisselülitamine on järsk,keerukas hooldamine. EELISED: töö täpsus, suured juhtimisjõud, väikesed mõõtmed. PNEUMOJUHTIMISSÜST Koosneb kompressorist, mis käitatakse peamootorist. Kompressor suunab suruõhu läbi kaitseklapi ning õhuniiskuse eraldi ressiiverisse. Ressiivrist suundub suruõhk jaoturisse, mille käepideme pööramisel hakkab liikuma pneumosilindri varb.PUUDUSEKS : suured mõõtmed ning mass väike, võimalik kinnikülmumisoht, töö ebatäpsus. EELISED: sujuv lülitus, võimalus en akumuleerimiseks ressiiverisse, madalad tugevusnõuded elementidele ja tihenditele, lihtne hooldada, ei saasta keskk. PÕHIPARAMEETRID Näitajad mis iseloomustavad tema konstruktiivseid, tehnilisi, tehnoloogilisi võimalusi, kasutusomadusi. Mõõdetavad parameetrid
Tänaseks on välja arendatud mitmed eriotstarbelised koristusmasinad, mis pesevad, küürivad, poleerivad, imevad nii tolmu kui vett ja millega saab puhastada praktiliselt kõiki pindu siseruumides kui ka suuri territooriume väljas. 1. Imurid 2. Põrandahooldusmasinad 3. Kombineeritud põrandahooldusmasinad 4. Pühkimismasinad 5. Survepesumasin Imurite töö põhineb alarõhul, mille enamikul masinatest tekitab imimootor. Suruõhul töötavatel imuritel tekitab alarõhu suruõhk. Tekkinud alarõhu tõttu imetakse vooliku kaudu mahutisse õhku ja sellega koos ka lahtine mustus. Tolmuimejad on lahtise kuiva mustuse (tolm, praht) kogumiseks kõvadelt ja tekstiilkattega põrandatelt. Õhuvool võtab endaga kaasa puhastatavalt pinnalt mustuse ja kannab selle tolmukotti. Täiendavalt suunatakse õhuvool läbi tolmuimeja mikrofiltrite ja puhastatud õhk väljub õhuavadest samasse ruumi. Kesktolmuimejatest suunatakse puhastatud õhk õue. Tolmuimejad võivad olla
3 KATSESEADME SKEEM 5 6 w MODE ~230 V 10 50 2000 9 3 8 Suruõhk 1 7 2 4 1 – segamisanum 2 – segisti 3 – võll 4 – peegeldi 5 – mootoriblokk koos regulaatori ja mõõteriistadega 6 – mõõteriist võimsuse, energia jt elektriliste suuruste mõõtmiseks 7, 8 – andur ja mõõteriist vastavalt töö eesmärgile, 9 – ventiil 10 – rotameeter
Katseseadme skeem 5 6 w MODE ~230 V 10 50 2000 9 3 8 Suruõhk 1 7 2 4 1 segamisanum (D=210 mm), 2 segisti, 3 võll, 4 peegeldi, 5 mootoriblokk koos regulaatori ja mõõteriistadega, 6 mõõteriist võimsuse, energia jt elektriliste suuruste
mootoris. Vana õli lastakse vanaõli kogujasse. Kuna tavaliselt asub käigukasti täiteava keerulise koha peal, siis on seda kõige mugavam teha väikese survestatud tankuriga. Kompressorid Tänapäeva töökojas on enamus tööriistu ja tarvikuid käitatavad suruõhuga. Tavaliselt on töökojas üks kompressor, mis suruõhku toodab ja sealt jaguneb mööda torusid suruõhk laiali iga töökoha juurde ja/või vajaliku seadme juurde. Kui töökoda on suur või on erinevate töökohtade vahel pikad maad siis kasutatakse ka mitit kompressorit. Kompressor on seade millega toodetakse algsest vähemalt kaks korda suuremat suruõhku Töökojas kasutatav rõhk jääb vahemikku 6,5 bar kuni 8,5 bar. Sellise rõhuga on mõeldud töötama enamik pneumotööriistu. Kompressor ei tööta kogu aeg, vaid lülitub sisse vajadusel
Katseseadme skeem 5 6 w MODE ~230 V 10 50 2000 9 3 8 Suruõhk 1 7 2 4 1 segamisanum (D=210 mm), 2 segisti, 3 võll, 4 peegeldi, 5 mootoriblokk koos regulaatori ja mõõteriistadega, 6 mõõteriist võimsuse, energia jt elektriliste suuruste
Töökeskkonna riskianalüüs 1. Tehniliste ohuteguritega kaasnevad ohud Oht Ohuallikas Esinemiskoht Riskitase Komistamis- ja 1) trepid, põrandate ja trepiastmete Koridoris, trepil. III kukkumisoht kõrgusvahed; Töökohas, kus puuduvad II 2) riiulitele ronimine, kui vastavad redelid, II kasutatakse toole; tootmisruumides III 3) libe põrand (tootmisruumis, koridoris jm) 4) libedad trepiastmed Äralöömisoht Mööbel, sisseseade, selle nurgad Liikumistsoonis; kui on II ja servad teravad nurgad Tuleoht Tööpingid ja lisaseadmed, Tööruumides I olmeelektroonika, valgustid E...
veekogude (hüdrosfääri) ja teda ümbritseva õhkkonna (atmosfääri) füüsikalisi omadusi ja nähtusi. Geofüüsikalised energiaressursid – energiaressursid, mis on koondunud Maa koorde, selle pinnale ja atmosfääri. Geofüüsikaliste energiaressursside, muundamise ja kasutamise võimalused- Varudes sisalduv ehk primaarenergia muundatakse paljudel juhtudel edastus- ja rakendussoodsamaks vääris- ehk sekundaarenergiaks (elektri-, kuuma veega ja auruga edastatav soojus, suruõhk, keemilised sidemed jm). Tehisprotsessides saab päikeseenergiat kasutada nii otse (passiivne päikese küte) kui ka peale looduslikku muundumist või tehismuundamist, salvestamatult (tuule- ja laineenergia) või salvestatult (kütuse ja toidu keemiline energia, paisjärvede hüdroenergia). Peale päikeseenergia ja selle muunduste kasutatakse, geotermilist ja gravitatsioonienergiat (looded – tõus ja mõõn ookeanides).
Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2009) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited. Keevisliide, neetliide ja keermesliide, hammasliide, kiilliide, (aku)klemmliide 2. Võllid, teljed ja sidurid. Telg jäik, ei liigu. Võll laagritel. Sidur- silinder, mis ühendab kahte võlli nt jäigalt kiiludega. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte: elektripump, ventiil, vedelik(õli) hüdromootor (turbiin), õlimahuti, pump... Ventiili abil hea regul. Pöörlemiskiirust. 4. Ülekanded: regul. Pöörlemiskiirust, suurend-vähend jõumomenti. Hõõrdetakistus, kasutegur,veere-liug(material) laagrid, määrimine. Kiilrihm-hammas-kett-tigu. N=R/r 5. Hammas- ja tiguülekanne. Vedav ja veetav ratas(latt) hambuvad igal ajahetkel hamba pinnaga risti paiknevas tasandis- evolventprofiil (vältimaks hõõrdumist ja hambaid murdvat pinget). Tiguülekandel suurem ülekandetegur 6. Reduktorid: mitmeastmeline hammas-tigu- ülekanne. Vedavad ja veetavad võllid võivad olla varustatud ...
siis on vajalik tagada ka kompensatsiooniõhu juurdepääs. 3. Traditsiooniline õhkpihustamine on kõige paindlikum ja lihtsam meetod, mille puhul pihustatakse viimistlusmaterjali läbipüstoli düüsi suruõhuga 3-6 baari. Viimistlusmaterjal jõuab pihustini üleanumate puhul raskusjõu tõttu, alaanumate puhul rõhu tõttu või alarõhuga imemise kaudu. 4. Madalsurvega pihustamine on välja arendatud traditsioonilisest õhkpihustamisest, kui püstolist väljuv suruõhk ei ole selle meetodi puhul üle 0,7 baari. Viimistlusmaterjal jõuab pihustini üleanumate puhul raskusjõu tõttu või ainevooliku kaudu membraanpumbast, -surveanumast. 5. Kõrgsurvega pihustamiseks avaldatakse kõrgsurve pumba abil viimistlusmaterjalile survet, pihustamine toimub läbi kõvasulamdüüsi rõhuga 90-360 baari. 6. Airmix-tüüpi pihustamine on kombinatsioon kõrgsurve- ja õhkpihustamisest.
kraanist, manomeetrist, mootorist, kaitseklapist. Kruvikompressor õhk imetakse läbi õhufiltri kompressori kruvielementi, mille käivitab kas elektrimootor või sisepõlemismootor. Jahutusõli voolab kruvielementi läbi õlifiltri. Tekkinud suruõhu ja õli segu pumbatakse mahutisse, kus õli eemaldatakse õhust õlieraldusfiltri abil. Õli voolab mahuti põhjast õlijahutisse ja sellelt uuesti kruvielementi. Puhastatud suruõhk liigub järeljahutisse, kus toimub veeosakeste kondenseerumine ning liigvee eemaldamine veeeraldaja kaudu. Puhas jahutatud suruõhk läheb kompressorist edasi suruõhutorustikku. Krohvimasinad krohvipritsid: mehhaanilised, pneumo-mehhaanilised. Esimest saab kasutada krohvisegu peale kandmiseks pindade kui ka müüritöödel müürimördi laotamiseks kivide kihtide vahele. Suurte töömahtude korral tuuakse valmis segu harilikult autodega betoonitehasest.
süsteemid 22. Pneumaatilised juhtimissüsteemid. Kasut peamiselt selliste elementide töö juhtimiseks, mis nõuavad sujuvaid lülitusi. Koostusse kuuluvad 1. Kompressor, mis käitatakse primaarselt jõuallikalt 2. Kaitseklapp, mis reguleeritakse nõutavale survele süsteemis 3. Manomeeter, mis näitab rõhku süsteemis 4. Resiiver, millesse kogutakse vastaval rõhul olev suruõhu varu 5. Pneumojagaja, mille ül on suunata suruõhk juhitavasse jõuseadmesse ja see tööle rakendada 6. Pneumosilinder 7. Membraan-pneumokamber. Eelised on sujuv lülitus, võimalus energia akumuleerimiseks resiivrisse, madalamad tugevusnõuded elementidele ja tihenditele, lihtsam hooldada, lekkimise korral ei saasta keskkonda. Puudusteks on elementide suured gabariidid, töö ebatäpsus ja reageerimise aeglus lülituse alguses, külmumise oht tänu kondensvee tekkimisele. 23. Kombineeritud juhtimissüsteemid
poomid asetatakse teatud kaugusele reostusallikast, et moodustuks kahekordne "sulg" 9) puksertõke kasutatakse väga tugeva tuule ja hoovuste korral ning kui reostus on juba laialt levinud poomid tõmmatakse U-kujuliselt kahe laeva poolt ümber reostuskoha 18. Mis on pneumaatiline õlipoom? Merepõhjas on perforeeritud toru, kuhu suunatakse suruõhk, mis tekitab mulltõkke. Mulltõke ei lase reostusel edasi levida, aga laevad saavad läbi. 19. Mis on seinpoom? · koosneb ühest plaadist, mis toimib nii laine üleviskumise tõkkena kui ka "seelikuna" · teatud vahemaade tagant on paigutatud ujuv ja ballastmaterjal · eeliseks suhteliselt kompaktne hoiustamine · puuduseks halb hoovus - ja lainetuskindlus 20. Mis on absorbeeriv poom? Poom, mis imab reostuse endasse 21
sisalduse vähendamine toimub kompressori järeljahutis, õhu jahtumisel õhukogujas ja vahetult töökoha ees paiknevas filtris. 29.Suruõhu filtreerimine. Filtreerimisega tagatavad õhu omadused. Lisaks vee osakestele sisaldab atmosfäärist võetav õhk ka mehaanilisi osakesi, tolmu ja mustust, mis süsteemi sattudes kutsuvad esile pneumosüsteemi komponentide täiendavat kulumist ja võivad põhjustada läbivoolukanalite ummistustest tingitud rikkeid.Lisaks haarab suruõhk torustikes liikumisel kaasa seal tekkivaid korrosiooni produkte. Seetõttu on vaja filtreerida õhku nii kompressorisse sisenemisel kui ka tarbija ees. Eelfilter, mis paikneb vahetult kompressori ees, on mõeldud peamiselt tolmu eemaldamiseks atmosfääri õhust. Filtreeriva elemendina kasutatakse modifitseeritud polüetüleeni või polüpropüleeni. Mahulise filtri tihedus on kuni 25m. 30.Suruõhu süsteemi torustik ja temale esitatavad nõuded.
klemmliistu kate Klapp koosneb piimatorustikule kinnituvast piimaklappide süsteemist, kusjuures piima sissevool on ette nähtud ava 1 kaudu. See suunatakse kakasikklapi 4 abil kas üleval paikneva ava 2 või alumise ava 3 kaudu välja 2kaudu väljub piim.klapikambrit eraldab klapi täiturmehhanismist membraan ja eralduskamber 11. Selle kohal on survekamber 5, kuhu juhitakse vajadusel suruõhk. Survekambris liigub suruõhu toimel kolb, millel on perimeetriline, vastu survekambri seina liibuv, rõngastihend. Kolb kinnitub klapi juhtvardale 10. Kolvile avaldab vastusurvet survekambri lakke toetub spiraalvedru 12. Kui klappi suunatakse rakendussignaal, siis lülitub solenoid 7 ja avab otsikust 8 sisestatavale suruõhule toru 6 kaudu tee survekambrisse. Selles lükatakse kolb 14 ülesse, mis juhtvarda abil avab ühtlasi alumise piimaklapi ja sulgeb ülemise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
