Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Termodünaamika ülesanded (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui baromeetri näidud on 735 ja 764mm Hg?
  • Kui on teada et sellel temperatuuril kannatab balloon rõhku kuni 98 Mpa?
  • Millise soojushulga sai gaas?

Ülesanded termodünaamikast
8. detsember 2003

Urmas Paejärv


Sisekaitseakadeemia
1 – 1
Määrata gaasi absoluutne rõhk anumas , kui anumaga ühendatud elavhõbedabaromeeter näitab 650mm Hg, atmosfääri rõhk elavhõbedabaromeetri järgi on aga 750mm Hg. Õhu temperatuur mõõteriistade seadistamise kohas on 0°C.
p = 650mm Hg
B = 750mm Hg
T = 0°C = 273,15 K
pabs = ?
p = pman + B
p = 650 + 750 = 1400mm Hg
760mm Hg = 101325 Pa 1400mm Hg = 1400 *101325/760 = 186651,3 Pa ≈ 0,187 Mpa
Vastus: Absoluutne rõhk anumas on 0,187 Mpa.
1 – 3
Auruturbiini kondensaatoris hoitakse rõhku 0,004 Mpa. Milline oleks vaakummeetri näit kilopaskalites ja mm Hg, kui baromeetri näidud on 735 ja 764mm Hg?
B1 = 735mm Hg
B2 = 764mm Hg
p = 0,004 Mpa = 0,004*106 Pa
pvaak = ? [kPa, mm Hg]
p = B – pvaak 760mm Hg = 101325 Pa
735mm Hg = 735*101325/760 = 97992 Pa
764mm Hg = 764*101325/760 = 101858 Pa
0,004*106 = 97992 – pvaak pvaak = 97992 – 0,004*106 = 93992 Pa ≈ 94 kPa =
0,004*106 = 101858 – pvaak pvaak = 101858 – 0,004*106 = 97858 Pa ≈ 98 kPa =
= 93992 Pa = 760*93992/101325 = 705mm Hg
= 97858 Pa = 760*97858/101325 = 734mm Hg
Vastus: Vaakummeetri näit on 94 kPa ja 705mm Hg ning 98 kPa ja 734mm Hg.
1 – 14
Balloonis on suruõhk temperatuuril 15ºC rõhul 4,8 Mpa. Tulekahju ajal tõuseb temperatuur balloonis 450ºC-ni. Kas balloon lõhkeb, kui on teada, et sellel temperatuuril kannatab balloon rõhku kuni 9,8 Mpa?
v = const
T1 = 15+273,15=288,15K
T2 = 450+273,15=723,15
p1 = 4,8Mpa
p2 = ?
p1 / p2 = T1 / T2
p2 = T2p1 / T1 =
=723,15 * 4800000 / 288,15 = 12046225,92 Pa =12,046 Mpa
Vastus: Rõhk on suurem, kui 9,8 Mpa, seega balloon lõhkeb.
1 – 23
Määrata toru diameeter, mis on vajalik masuudi põletamisel tekkiva suitsugaasi ärajuhtimiseks, kui tunnis põletatakse 800 kg kütust. Suitsugaasi temperatuur torus on 400ºC, rõhk 1,1 bar ning tihedus normaaltingimustel ρo = 1,22 kg / m3. Gaasi kiiruseks võtta 4 m / s ja 1 kg. masuudi põletamisel saadava gaasi mass on 24 kg.
p = 1 bar = 105Pa 1,1 bar = 110000Pa
po ( 0ºC; 760 mm Hg ) = 101325 Pa
ρo = 1,22 kg / m3
M = 800 kg / h
Vo = ?
d = ?
pV / T = poVo / To Vo = vo M vo = 1 / ρo
vo = 1 / 1,22 kg/m3
Vo = 800kg * 24kg / 1,22 kg/m3 = 19200 kg * m3 / 1,22 kg = 15737,7 m3 suitsugaasi normaaltingimustel.
110000 Pa * V / 673,15 K = 101325 Pa * 15738 m3 / 273,15 K V = 5838011,532 / 163,4108297 =
= 35725,97693m3 tunnis / 3600 sek = 9,92 m3 / sek.
Võtan toru pikkuseks 4 m, mille gaasikogus peab läbima 1 sekundiga . πr2 * 4 m = 9,92 m3
r2 = 9,92 m3 / π * 4 m r = √(9,92m2 / 12,57) = 0,888358367 * 2 = 1,77672 m
Vastus: Vajalik korstna diameeter on 178cm ≈ 1,8 m
2 – 16
Halva määrimise tõttu toimub masinas 180 kilogrammise terasdetaili kuumenemine 10. minuti jooksul 20ºC võrra. Määrata selle tagajärjel masinas esinev võimsuse kadu.
Terase erisoojus c = 0,46 kJ/kg*K.
c = 0,46 kJ/kg*K = 460 J/kg*K
t = 10 min = 600 s
∆T = 20
M = 180 kg
Q = c M ∆T 1 W = 1 J / 1 s
Q = 460 J/(kg*K)* 180kg * 20K = 1656000 J
Pkadu = 1656000J / 600s = 2760 W / 1000 = 2,76 kW
Vastus: Võimsuse kadu 10. minuti jooksul on 2,76kW.
2 – 45
Kinnises anumas mahuga 100 l on õhk temperatuuril 0ºC ja rõhul 760 mm Hg. Määrata soojushulk , mis on vajalik selle kuumutamiseks temperatuurini 200ºC.
V = 100 l = 0,1 m3
To = 273,15K
p = 760 mm Hg = 101325 Pa
∆T = 200 K
cv õhk = 0,9261 kJ / m3 * K
Q = Vo c´∆T
Q = 0,1 m3 * ,9261 kJ / (m3 * K) * 200 K = 18,522kJ
Vastus: Vajalik soojushulk on 18,522 kJ.
3 – 8
Balloonis mahuga 10 m3 on metaan rõhul 0,8 Mpa ja temperatuuriga 17ºC. Päikese kiirguse mõjul gaasi temperatuur tõuseb päeva jooksul 10ºC võrra. Millise soojushulga sai gaas ? Kui palju suurenes rõhk balloonis? Metaani erisoojus arvutada molekulaarkineetilise teooria järgi.
Metaan CH4
T1 = 273,15K+17=290,15K
T2 = 273,15K+27=300,15K
V = 10m3 =const
p1 = 0,8*106 Pa
p2 = ?
Q = ?
Cv
Cp
Suhe
Vabadusastmete arv
kJ ( kmol K )
k = Cp / Cv
i
Üheaatomiline gaas
12,56
20,93
1,67
3
Kaheaatomiline gaas
20,93
29,31
1,41
5
Kolme-ja enamaatomiline gaas
29,31
37,68
1,29
6
Cv = μ R i / 2 [ J/kmol K] Cp = i+2μR/ 2 [ J/kmol K]
c´ = C / 22,4 Cv = μ R i / 2 [ J/kmol K] Mendelejevi tab: C – 12; H – 1 * 4 = 16 μ = 16
μR = 8314 T2 / T1 = p2 / p1 Q = Vov∆T pV / T = poVo / To
p2 = 300,15 * 0,8*106 / 290,15 = 827571,9455 Pa ≈ 0,83Mpa
Cv = 8314*6 / 2 = 24942 c´ = 24942 / 22,4 = 1113,48
pV / T = poVo / To 0,8*106*10 / 290,15 = 101325*Vo / 273,15 Vo = 28605,9 / 370,9 = 77,1m3
Q = 77,1*1113,48*10 = 858493,08 J ≈ 858,5 kJ
Vastus:Rõhk suurenes ligikaudu 30 kPa võrra ja gaas sai ligikaudu 858,5 kJ suuruse soojushulga.
Termodünaamika ülesanded #1 Termodünaamika ülesanded #2 Termodünaamika ülesanded #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 145 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Urmas Paejärv Õppematerjali autor
Ülesanded ja terviklahendused pikalt välja kirjutatud:
Rõhkude leidmine, toru läbimõõdu leidmine, kuumenemisel võimsuskao arvutus

Sarnased õppematerjalid

MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED
18
pdf

MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED

KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 1 (kaugõppele) 4. MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED Molekulaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse, lähtudes aine koosseisu kuuluvate aatomite (molekulide) soojusliikumisest. Gaaside kirjeldamisel kasutame ideaalse gaasi mudelit. Ideaalse gaasi korral jäetakse molekulidevahelised jõud arvestamata, mistõttu gaasi siseenergia on gaasi molekulide summaarne kineetiline energia. Gaasid tavatingimustes (veeldumistemperatuurist kõrgematel temperatuuridel ja normaalsetel rõhkudel) on küllalt hästi vaadeldavad ideaalse gaasina. 4.1 Mool, molaarmass, ühe molekuli mass Mool on SI-süsteemi ainehulga ühik. Mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis ¹²C (süsiniku isotoobis massiarvuga 12). Mooli kasutamisel peab täpsustama koostisosakeste tüüpi, milleks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud gr

Füüsika
MOLFYSS
18
pdf

MOLFYSS

KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 1 (kaugõppele) 4. MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED Molekulaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse, lähtudes aine koosseisu kuuluvate aatomite (molekulide) soojusliikumisest. Gaaside kirjeldamisel kasutame ideaalse gaasi mudelit. Ideaalse gaasi korral jäetakse molekulidevahelised jõud arvestamata, mistõttu gaasi siseenergia on gaasi molekulide summaarne kineetiline energia. Gaasid tavatingimustes (veeldumistemperatuurist kõrgematel temperatuuridel ja normaalsetel rõhkudel) on küllalt hästi vaadeldavad ideaalse gaasina. 4.1 Mool, molaarmass, ühe molekuli mass Mool on SI-süsteemi ainehulga ühik. Mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis ¹²C (süsiniku isotoobis massiarvuga 12). Mooli kasutamisel peab täpsustama koostisosakeste tüüpi, milleks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud gr

Kategoriseerimata
Keemia praktikum nr1-Ideaalgaaside seadused
26
docx

Keemia praktikum nr1: Ideaalgaaside seadused

1. Sissejuhatus. Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 Vm  22,4dm 3 / mol mooli gaasi maht ehk molaarruumala , siis standardtingimustel 101235

Keemia alused
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
7
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

LABORATOORNE TÖÖ 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ­ ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: Temperatuur 273,15 K (0 °C) Rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: Temperatuur 273,15 K (0 °C) Rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750

Keemia alused
Keemia alused praktikum 1
8
docx

Keemia alused praktikum 1

Eksperimentaalne töö 1. NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus. Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik. 1. Kaalusin kuiva keeduklaasi liiva ja soola segu ( C variandi). m= 5,36 g 2. Valmistasin valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetasin see klaaslehtrisse ning niisutasin vähese hulga destilleeritud veega. 3. Lehter asetasin statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutuks vastu keeduklaasi seina. Lahus valatasin filtrile mööda klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. 4. Jäägile keed

Keemia alused
Ideaalgaaside seadused
18
docx

Ideaalgaaside seadused

Laboratoorne töö 1 Ideaalgaaside seadused Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm³/mol, siis standardtingimustel Vm

Keemia alused
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA
57
rtf

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast

Termodünaamika
Keemia aluste protokoll 1
7
docx

Keemia aluste protokoll 1

Sissejuhatus Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ­ ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm³/mol, siis

Keemia




Kommentaarid (1)

Smailey profiilipilt
Smailey: Suht hea :).
21:24 17-09-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun