LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SURMANUHTLUS Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Väitlused surmanuhtluse poolt ja vastu on vahelduva eduga jätkunud tänapäevani ning kestavad lakkamatult edasi. Seaduse tühistamist taotlev ühiskondlik liikumine on muutunud riikliku poliitika ja valitseva ideoloogia koostisosaks eelkõige euroopaliku mõtteviisi ja inimõiguste vaieldamatu respekteerimise tulemusena (Sootak 1996: 7) Elame sellises ühiskonnas, kus on tavaline, et inimpopulatsioonides esineb vaimselt normaalseid,
Esialgselt tähendas surmanuhtulus mürgitamist, kui aga sellele oli vastu ja seda viie minuti jooksul ei tehtud siis poodi ta üles. Viimast korda viidi Eestis kohtuotsusega kinnitatud surmaotsus täide 21. septembril 1991. Kuigi surmanuhtlus säilis seadusandluses kuni 1998. aastani ja inimesi mõisteti surma ka pärast 1991. aastat, ei viidud surmanuhtlust enam täide. Pärast iseseisvuse taastamist asendati surmanuhtlus eluaegse vangistusega. Pärast surmanuhtluse kaotamist on Eesti ühiskonnas arutatud surmanuhtluse taastamist eriti raskete kuritegude puhul. Miks on riigil õigus kehtestada surmanuhtlus? Ma arvan, et riik on otsustanud surmanuhtluse kehtestada sellepärast, et nad on näinud kui palju esineb nende riigis kuritegusid ja on otsustanud, et pole muud karistust kui surmanuhtulus. Osades riikides on põhiseaduses kirjas, et igal inimesel on õigus elule aga kui on pandud
- Vangla- ja karistussotsioloogia: vangide omavahelised suhted, subkultuur, vangide käitumine, distsipliinirikkumised. Eesti kohtusüsteem Sotsiaalse kontrolli arenguetapid: Stanley Cohen I etapp; kuni 18. sajandi lõpp - Ei eristatud hälbiva käitumise vorme ega toimepanijaid vargaid ja vaimuhaigeid noori ja vanu koheldi samal viisil. - Domineeris kehaline karistus. - Surmanuhtlus nt röövimise, süstemaatilise varastamise, usust taganemise ja nõidumise eest. Üldpreventsioon toimus läbi avaliku karistamise ning julmade võtete kasutamise. - Väiksemate kuritegude eest nt kehaliikmete otsast rebimine, peksupingid. - Riigi ja õigussüsteemi roll oli väike. II etapp: 18. saj lõpp 20. saj I pool - Keha karistamise asemel sisemise seisundi mõjutamine. - Suured asutused: vangla, kool, haigla, vabrik, kasarmu. - Kohtumõistmine sulgus kohtumajja.
- Riigikohus IV Karistuste täideviimine - Vanglad (6) - kriminaalhooldus - kohtutäiturid 8. Hälbekäitumise kontrolli meetodite ja objekti muutumise ajalooline areng (Foucault, Cohen). Inglise kriminoloog Stanley Cohen jaotab hälbiva käitumise kolme põhiperioodi: Esimene periood (enne 18.saj lõppu) hälbiva käitumise eest sai osaks kehaline karistus. Kasutati mitmesuguseid kehalise karistuse vorme. Tüüpilisemad kuriteod, mis tingisid surmanuhtluse olid nt isikuvastased kuriteod, röövimine, usust taganemine, seksuaalkuriteod. Kasutati eriti julmi surmanuhtluse vorme, nt ihuliikmete maharaiumist Karistus viidi täide avalikult (dramaatiline etendus, suur teater). Riigi osa suht nõrk ja meelevaldne. Rahvusriigile rajatud keskset ja tugevat õigussüsteemi ega ametivõimu ei olnud. Teine periood (18. saj lõpp-19saj algus). Kontrolli ja karistuse objekt inimese loomus, tema sisemine seisund ehk "hing". Loobuti kehalisest karistusest
· Eriolukorras võib õiguste kehtivust peatada. Samas on esitatud pikem loetelu õigustest, mida ei tohi peatada. Konventsioon lubab selgelt reservatsioone. (reservatsiooni koht on naljakas, sest tegelikult püüeldakse selleni, et reservatsioone ei tehta) Lisaprotokollid · Majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurialaseid õigusi käsitlev lisaprotokoll (1988) · Surmanuhtluse kaotamise lisaprotokoll (1990) erandkorras sõjaolukorras ja eriti rämedate sõjakuritegude puhul. · Konventsiooniga on ühinenud 24 riiki, esimese lisaprotokolliga 14 riiki, teise lisaprotokolliga on ühinenud 11 riiki. · Kohus on öelnud kui siseriiklikus õigusaktis on kirjas, et mingi kuriteo eest on karistuseks ettenähtud surmanuhtlus, siis on tegemist inimõiguste rikkumisega. · Kohus on laiendanud olemasolevaid ja tuletanud uusi õigusi
kergem süütegu, kui salajane vargus. Viimast loeti alatuks teoks. Varguse juures tähtis varastatu väärtus ja toimepanemise koht (olid olemas eriti kaitstud kohad (kirik, kodu, linnatänavad, suured kaubateed) karistus kerge või raske. Eriline süütegu kiriku lõhkumine eestlaste poolt. Karistused 13- 14 saj. elu ja ihukaristus surmanuhtlus, kepihoobid (eriti mõisakohtutes); varanduse karistused (üsnagi aktuaalsed); veritasu ketgelt tagasi, 14 saj.-st sai end välja osta ( inimelu hind 10 hõbemarka pääs surmanuhtlusest). Vangistusi ei tarvitatus kulukas. Varandust karistuseks määrates said oma osa kõigepealt kohtunikud, siis ülesandjad, kirik ning alles siis kannatanu, mis üle jäi. Kui süüdlane maksta ei suutnud, müüdi varandus või isik orjastati. Karistamise süsteem ja süütegude kvalifitseerimine suhteliselt lihtne, võrreldes V.- Eesti normidega humaansem. Ajastu lõpul läheb normistik moodsale jaotusele. 13. Võimukorraldus Poolaaegses Eestis.
Sisekaitseakadeemia Justiitskolledz Häli Etti ALAEALISTE KARISTAMINE VENEMAAL Referaat Õppejõud: Uno Traat Tallinn 2010 SISSEJUHATUS Mitte ainult Eestis ei karistata alaealisi, vaid ka teistes riikides, kaasa arvatud ka venemaal. Kus kahjuks on asi olnud päris karm. Venemaa on USA järel teisel kohal, sest venemaa vanglates (kolooniates) viibib 15 000 alaealist. Umbes seitse tuhat ootab kohtuotsust. Esimest korda on Venemaa seadustes 1996. aastast kehtivas kriminaalkoodeksis pühendatud terve 5. jaotis, millesse kuulub 14 peatükk, mis on pühendatud alaealiste kriminaalvastustuse iseärasustele. Venemaal on 1300 internaatkooli, millest 320 asub külades. Seal elavad ja õpivad 211 000 orbu. Igas sellises asutuses peaks viibima 60-120 inimest. Kahjuks on 20- 40% lastest jooksus, sest olmetingimused ja ka suhtumine neisse
...........................................6 2.2. Oliver Cromwell...................................................................7 3. OTSENE SÕJATEGEVUS.......................................................9 3.1. Sõjategevuse algus.................................................................9 3.2. Parlamendi võit kodusõjas.......................................................10 3.3. Parlamendi ja sõjaväe konflikt..................................................12 4. KUNINGA HUKKAMINE......................................................14 5. INGLISMAA RIIGUIKORRALDUS SÕJA LÕPPEDES...................15 5.1. Inglise Vabariik...................................................................15 5.2. Restauratsioon.....................................................................15 KOKKUVÕTE.....................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................17 SISSEJUHATUS
1.Õigus ja kohtukorraldus. Põhiline oli kombeõigus. Et iga maa oli vastava õiguse loojaks, nimetati seda õigust maaõiguseks, mis eksisteeris osalt kombeõigusena, osalt rahvakogu otsustena. Ka Vana-Eesti kõige vanemaks õigusemõistmise viisiks oli omaabi. Tsiviilasjade kohta andmeid eriti ei ole, kuid kriminaalõiguslikes tüliküsimustes pidi kahjusaama enamikes asjades ise nõudma kahju heastamist. Süüteod ühiskonna vastu nagu reetmine, kindlustustöödest eemalehoidumine jne leidsid arutamist rahvakogudes- kärajäil, mis olid ühtlasi ka kohtuasutusteks. Käräjad tegid asja kohta üldise otsuse, kuna täpsema otsuse langetajaks ja otsusetäideviijaks oli vanematekogu. Vanematekogu valvas reeglitest kinnipidamist, täpse ja õiglase karistuse määramise ning otsuse kiire täidesaatmise järele. Otsese faktilise materjali puudumisel võidi arvestada ka kaudseid tõendeid nn jumala tunnistust. Selleks kasutati mõnda looma või eset ning tehti nendega mingi proov, mille t
koolivägivalda". Autoriteedi tsiteerimisel on oluline vaadata, et tegemist oleks tõesti autoriteediga käsitletavas valdkonnas. Samuti võiks autoriteedi puhul vaadata ka põhjuseid, miks ta mingit ideed toetab, sealt leiab tihti veel tõestusmaterjale. Autoriteet ei pruugi olla ainult inimene, siin võib tsiteerida ka tarku raamatuid, seadusi jne. Loogika Vahel saab tõestuses läbi ka kitsas mõttes faktimaterjalita. Näiteks väitluses surmanuhtluse üle võib üks pool öelda, et surmanuhtlus ei ole põhjendatud, sest sellega kaasneb teoreetiline võimalus, et süütu inimene võidakse hukata ja üksnes juba selle teoreetilise võimaluse pärast ei tohiks surmanuhtlust kasutada. Viitamine Kõigi tõestusmaterjalide puhul on hästi oluline viidata allikale, kust see pärineb. Allikaviide peaks olema selline, et oponendid saaksid selle järgi soovi korral tõestusmaterjali ise üles leida. Seega kui
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigusajalugu
3. Hirmutamine, eesmärgiks kurjategija ja teiste potentsiaalsete seaduserikkujate suunamine seadusekuulekusele hirmuga karistuse ees. 4. Rehabilitatsioon, eesmärgiga muuta süüdimõistetut. Üks karistuse õigustamise viise on lex talionis - õiglase karistuse nõudmine mineviku eksimuse eest. Lex talionis väidab, et me karistame "silm silma, hammas hamba vastu" ja seega "elu elu eest" karistus on proportsionaalne põhjustatud kahjule. Aga kuidas karistada nt lapsepilastajaid??? Nii surmanuhtluse pooldajad kui vastased apelleerivad elu pühadusele. Vastased ütlevad, et elu on püha ja keegi ei tohi seda võtta. Pooldajad ütlevad, et elu pühaduse austamise vahendiks on hukata need, kes on pühadust rikkunud kedagi tappes. Surmanuhtluse kokkuvõte: Kohtuvigade probleem. Surmanuhtlus on tagasivõtmatu süütult hukatuid ellu ei ärata. Euroopas (ka Eestis) on omaks võetud seisukoht, et ühiskonna pädevuses ei ole inimelu üle otsustada.
armastasid üksteist tõeliselt. Ravicit on haaranud jälle ükskõiksus kõige suhtes ning ta ei leia elu mõtet. Mees on väsinud põgenemisest. Sõja puhkedes laseb Ravic viia end Prantsusmaa interneerimislaagrisse, et olla seal arstina kasulik. 3.2.2. Teose miljöö ja probleemistik ,,Arc de Triomphe" tegevus toimub Triumfikaare läheduses, mis on võidu, vabaduse, illusiooni purunemise, armastuse võimalikkuse sümboliks. ,,Triumfikaare" põhilisteks motiivideks on inimelu mõttetuse näitamine ning inimsuhete võimalikkus sellel ajal. Kogu teose vältel oli tunda kuklasse hingamas lähenevat sõda. Kogu Euroopas olid pinged üleskeeratud ning autor rõhutas Euroopa "käärimist". 3.2.3. Nn. ,,kadunud sugupõlv" teoses Teos kirjeldab elu pärast I maailmasõda ning inimeste mõtted ning eluvaated on tihedalt põimunud sõdadega. Teose karakterid ongi nn. ,,kadunud sugupõlv", kes pärast sõda enam oma kohta elus leida ei suutnud.
haavamise eest (Add. III: 68), kuid mitte orjade haavamise eest (Add. III: 71.73; siin täpsem säte orjade kohta puudub). On tähelepanuväärne, et Lex Frisionum ei maini midagi omaenda orja tapmise või vägistamise kohta. Tundub, et need ei olnud kriminaalkuriteod ning omanikul oli õigus teha oma orjaga midaiganes pähe tuli. Kuigi Worms'i Nõukogu (876) on teinud kindlaks, et oma orja tapmine oli tegelikult karistatav (Halsall). Orjad võisid olla ``õnnelikud``, et neid ei trahvitud varastamise eest: nende omanik oli vastutav (III: 5, IIII: 17 ja XII: 1-2). Kuid kui asi oli väga tõsine ning tuli läbi teha ordaal keeva veega, siis pidi ori ise kohale ilmuma (III: 6). 2.7. Ihunuhtlus Frangi valitsejad tahtsid kõrvaldada paganliku veritasu tava. Kuid siiski on seaduses mõningaid ihunuhtlusi. Orjad, kes töötasid pühapäeval, peksti läbi (XVIII: 2). Ning ori või talupoeg, kes mõrvas oma käskija, piinati surnuks (XX: 3).
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- filosoofiline
„moderniseerumislaine“ Majandus Pärast 1920 – landeg ära Venemaa lai turgm aga säilis eraettevõtlus ja enamus ettevõtjaid jätkasid samal tegevusalal. See iseloomustas nii farmereid kui väikeettevõtjaid, kui ka kokku kuivanud suurööstust. NB! Maareform 1920. Pärast 1944 – Nõukogude okupatsioon hävitas kapitalistlikud turumajanduslikud suhted. Muutused olid dramaatilised. Pärast 1991 – EV taastamise perioodil mindi turumajandusele üle algul järk-järgult (kooperatiivid, ühisettevõtted jne), kuid tagasivaates ei saa muutuste sügavust siiski mitte alahinnata Haldus 1940-1991 NSV Liidu võimustruktuur Kommunistlik partei – poliitiline funktsioon Valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu kuni 1946/Ministrite Nõukogu) – täidesaatev-korraldav funktsioon Ülemnõukogu – konstitutsioniline seadusandlik funktsioon
maade võõrandamiseks ning indulgentsidega* äritsemise avalik hukkamõistmine, siis oli Jan Husi saatus otsustatud. Ta pandi kirikuvande alla ja kutsuti Lõuna-Saksamaal Konstanzi linnas võimuvali kirikukogule. Kuigi Saksa keiser andis Husile kaitsekirja, võeti kardetav ketser kinni ja heideti vanglasse. Kuna Hus ei loobunud ka vanglas oma vaadetest, mõistis kirikukogu ta surma. 1415. a. suvel põletati Jan Hus tuleriidal. Husi reeturlik vangistamine ja hukkamine kutsusid tsehhide hulgas esile laialdase rahutuse. Mõne aja pärast puhkes Tsehhimaal üldrahvalik ülestõus. See muutus 15 aastat kestvaks vabadusvõitluseks-talurahvasüjaks katoliku kiriku ja feodaalkorra vastu. Feodaalisandatel tuli pingutada kogu jõudu, enne kui neil läks korda see laialdane rahvaliikumine maha suruda. Esialgu deklareerisid ketserid oma vaateid avalikult ja julgelt. Pärast mitme liikumise hävitamist ning ketserite massilisi hukkamisi hakkasid
viis, kuid oli meelepäraseks nn seaduseauguks kohtunikele kes eelistasid ,,kiiret ja küsimusteta" kohtupidamist. 2.2. CCC ajalooline käekäik ja kehtivusaeg Alates 15 sajandist tekkisid püüdlused impeeriumi ametkondade algatusel vastukaaluks partikulaarsele õigusseadusandlusele koostada ka unifitseeritud seadustikke mis kehtiksid kogu impeeriumi ulatuses. Selle ajendiks olid mitmed kaebused, kus kirjeldati süütute vastutuselevõtmist ja laialdaselt surmanuhtluse kasutamist. Selle tulemusena võeti 1498 aastal Reichstagi poolt Freiburgis vastu resolutsioon mille sisuks oli tervet impeeriumi katva ühtse kriminaalmenetluse koostamine. Samasiulise resolutsioon koostati ka Reichstagi poolt Augsburgis 1500 aastal. 1507 aastal nägi ilmavalgust normide kogu üldnimetusega Bambergische Halsgerichtordnung, ka Bambergensis, ka Constitutio Criminalis Bambergensis, ka mater Carolinae. Seadustiku
Saksa Demokraatlik Vabariik 2009 Sisukord Sissejuhatus Seoses Hitleri enesatapuga (30. april l945) alistus Berliin 2. mail ja Saksamaa kapituleerus tingimusteta, mis lõpetas kõikide aegade kõige verisema sõja-II maailma sõja. Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas, 4. kuni 11. veebruar 1945 määras mitte ainult Saksamaa edasise struktuuri, vaid Euroopa tulevase näo aastakümneteks. Potsdamis, 17. kuni 2. august 1945, fikseeriti ka selle üksikasjad. Saksamaa kaotas idas suure osa territooriumist, viies sealt välja oma kaasmaalased. Neli võitjariiki Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit jaotasid Saksamaa ja Berliini eraldi okupatsioonitsoonideks( ida-Saksamaa NSV Liidule, edela-Saksamaa USA-le, lääne-Saksamaa Prantsusmaale ja loode-Saksamaa Suurbritanniale), mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni.
Surnukehi konserveeriti mee ja vahaga (vaik). Vaarao Siptah hauarüüste käigus avastati, et osati panna lahaseid. Vana riigi perioodil olid arstid spetsialiseerunud. Nt silma, hamba, kirurg, sisearst. Arvati, et ajukahjustused võivad esile kutsuda teisi haigusi. Arvati, et haiguse põhjus võib olla riknenud toit, parasiidid, ilma muutus, infektsioonid. Hiljem arvati, et kurjad vaimud. Arvati, et rohi peab olema vänge lõhnaga, siis aitab. Ravimeetodid higistamine, oksendamine, aadri laskmine, valuvaigistamine ravimtaimedega, vesiravi, massaaz. Eksisteerisid nakkushaigused ja katkutekitajad tõestuseks Ramses II rõugearmid. Säilinud sõjaväearstide märkmed haavadest, luumurdudest ja traumadest. Tunti amputatsiooni, kastreerimist. Arstide eetika Moraalireeglite vastu eksimine hull asi. Võeti kasutusele mõiste patsient noa all. Arstilt nõuti, et peab valima 3 lausest: 1) haigus, mille suudan välja ravida 2) haigus,
Husseini hirmuvalitsus Iraagis. Teistest rünnaku põhjustest võib välja tuua Iraagi poolse toetuse Palestiina enesetaputerroristidele, Iraagi valitsuse poolsed inimõiguste rikkumised ja diktaatorluse. Mõned USA ohvitserid teatasid, et Iraagi naftamaardlad mängisid rünnaku otsuses oma rolli, kuid teised ametnikud eitasid seda. Invasiooni tagajärjeks oli Iraagi sõjaväe kiire lüüasaamine ja vahistamine ning Saddam Husseini hukkamine. USA poolt juhitud koalitsiooniväed okupeerisid Iraagi ja üritasid luua uut demokraatlikku valitsust. Kuid siiski toimus Iraagis pärast valitsuse kukutamist palju sõjalisi kokkupõrkeid al-Qaeda poolt korraldatavate rünnakute ning Sunni ja Sia mässuliste vägivallaaktide tõttu ning 2007. aastal hukkunud iraaklaste arv ulatub 85 000 tsiviilelanikust, kuni 1 000 000 elanikuni. Koalitsioonivägede kaotused on kokku 4554 meest, kellest suurem osa hukkus pärast okupatsiooni lõppu
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vast
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL Robert Paal ROOMA ÕIGUSAJALOO ERINEVAD PERIODISEERINGUD Referaat Juhendaja: Maie Ruus Tartu 2015 Sisukor 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Rooma õigus.....................................................................
SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau' kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L'apostrophe de Mirabeau: ,,Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!" (Mirabeau' vahelause e. repliik: ,,Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!") Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix' maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. Suurt Prantsuse revolutsiooni s�
nad peavad minema sõtta). Terrorismiaktid muutsid maailma julgeolekut: 2001: terrori aktid USAs (väga teadlikud inimesed olid rünnaku taga. Arvati, et AQ ja Osama Bin Laden, kuid AQ ei mõelnud neid välja ega teinud rünnakuid lõpuni, ainult finantseeris). 2004: terrori akt Madridis: rongiõnnetused (rong jäi hiljaks ja tänu sellele oli ohvrite arv väiksem). 2005: terrori aktid Londonis: metroo õhku laskmine. Need on murdepunktiks julgeolekus. Julgeolek pöördus tagasi sõjaväe fookusseerimisele. Tsivilisatsioonide konflikt, kord või vabadus? Oht demokraatiale? Vabadus või kord: Hobson’s choise: võimalus valida, kuid ainult üks valikuvariant.Valik millegi või mittemillegi vahel. Julgeoleku õpetused: Kõik õpetused seoses rahvusvaheliste julgeoleku alaõpetustega tulenevad valdavalt Euroopast. Kopenhaageni koolkond: Barry Buzan, Ole Waever- rahvusvahelise julgeoleku õpetus,
Absolutism Prantsusmaal Valgustus Sissejuhatus: Uusaja raames eristatakse varauusaega, mis hõlmab 16.-18. sajandi. Varauusaja teist poolt iseloomustab kiriku mõju jätkuv vähenemine ühiskonnas ning uue loodusteadustele tugineva maailmapildi süvenemine, millele lisas omapoole panuse 18. sajandil võidutsenud valgustusideloogia. Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvastevaheli
isikupuutumatusele (artikkel II - 63), piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise keeldu (artikkel II - 64), orjapidamise ja sunniviisilise töö keeldu (artikkel II - 65). Artikkel II -62 sätestab õiguse elule. Samuti on sätestanud õiguse elule ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 3, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 2, PS § 16. Liidu liikmesriikides, s.h. ka Eestis, on surmanuhtlus kaotatud. Surmanuhtluse kaotamise nõue Euroopas tuleneb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist nr.6 surmanuhtluse kaotamise kohta. EL Põhiõiguste Harta, 2000 Artikkel II 63 seostub artikliga II 62 ja arendab edasi selliseid õigusi, mis on seotud teaduse ja tehnika arenguga. Euroopa Nõukogu "Inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon: inimõiguste ja
II KURSUSE EKSAMIKÜSIMUSED I blokk – Argumenteerimine („Arutlev haridus“ ja slaidid) · Argument o Defineeri, mis on argument? argument = seisukoha põhjendus Tugev argument suudab põhjendada seisukohta selliselt, et väite ja põhjenduse vahel eksisteerib loogiline seos o Too välja argumendi 4 osist. Väide – Lause, mis kannab argumendi peamist ideed. Lühike ja konkreetne Seletus – Põhjendus selle kohta, miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab Tõestus - seletusele on antud põhi, millele tugineda. Kindlasti viidatud Järeldus – tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema. o Nimeta tõestuse võimalusi –Statistika (Sydneys tehtud uuring näitab…) –Näide (Miina Härma Gümn on rakendanud…) –Analoog ehk näide sarnasest situatsioonist (Sõjaväes on kah) –Autoriteet (haridusteadlane Hasso Kukemelk on öelnud) –Loogika (Surmanuhtlus) · Mida tähendab
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis.Saab alguse 19saj teisel poolel. Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodi
Hobusevargused olid aktuaalsed 1920-ndatel aastatel. Põhjuseks oli see, et sõdurid ei viitsinud jala käia ja varastasid hobuse, et lihtsamini sihtpunkti jõuda. Vargused muutusid massiliseks – 1920 aastal oli 1000 vargust. Omanikele oli see suur kaotus, kuna hobusel oli tol ajal kolme lehma hind, 4 Kuritegevus EVs ARVESTUS aastapalgaga ei suudetud veel hobust osta. Sellise massilise varastamise vastu pidi politsei midagi ette võtma. EV valitsus võttis vastu 14.sept 1920 määruse hobuste passide kohta.Eenpalu(peaminister). Igal loomal peab olema pass, kuhu kantakse sisse kes on omanik ja looma tunnused (sugu,karv,vanadus,kõrgus,lakk,muud tundemärgid). Seda passi tuli kogu aeg kaasas kanda, eriti valla piiridest lahkudes, sest kordnikud kontrollisid neid. Peale 1920-ndat aastat hakkasid hobusevargused kiiresti kahanema, 1921 aastal oli 310 vargust, 1937 aastal aga juba vaid 27.
suure lugemusega. Dost. õppis vennaga pansionis. Süvenes lugemishuvi, muutus kinnisemaks, püüab reaalse elu eest põgeneda raamatute maailma. Isa surm põhjustab soki millest kujuneb langetõbi. Läbi elu vaevab teda kaardimängukirg, seetõttu pidevalt võlgades. Dostojevski oli Petrasevski ringis levitati valitsusevastast kirjandust, õhutati inimesi tsaari kukutama. 1849 uus liige, kes tegelikult provokaator. Kõik liikmed arreteeritakse ja mõistetakse surmanuhtlus. Hukkamine tühistatakse viimasel hetkel. Dost. Saadetakse 4 aasataks Siberisse sunnitööle. Tervis halveneb, haigestub tuberkuloosi. Dostojevski maailmavaates suur pööre kaob usk revolutsiooni, hakkab enam uskuma, et inimkonda saab päästa andeksand, headus, valmisolek ohverdada. Pärast sunnitööd naaseb Peterburi. Jõuab kätte pärisorjuse kaotamine, tsensuur nõrgeneb ning Dostojevski loomingut võetakse vaimustusega vastu. Asumisel olles abiellus, õigepea naine suri
Ei ole olemas ainuõiget teed ühegi aine õpetamiseks ega ideaalset metoodikat, mis oleks sobiv kõigile õpetajatele ja õpilastele. Kindlasti peab teemat käsitledes silmas pidama, et mõisted tuleb lahti seletada ja paigutada toimunu konteksti. Eetiliste küsimuste käsitlemisel on oluline õpetajapoolne suunamine. Õpilastele ei tohiks maalida ainult õuduspilte, tuleb analüüsida ka inimeste (ohvrite, kõrvalseisjate ja täideviijate) valikuvõimalusi. Tähtis on silmas pidada, et inimelu on unikaalne väärtus, ei saa võrrelda, kelle kannatused olid suuremad. Samuti tuleks juhtida õpilaste tähelepanu sellele, et teabeallikatesse, eriti aga interneti materjalidesse, tuleb suhtuda kriitiliselt. 8 Holokausti teemat pole vaja karta Paljudele õpetajatele valmistab raskusi õpetada holokausti ajalugu erinevas vanuses õpilastele. Tragöödia mastaapide edasiandmine on väga raske, samuti pole lihtne kirjeldada, kui madalale võib inimene langeda.
bolsevikud. Nende võimu all oli ainult Petrograd ja lähemad linnad, mujal Venemaal oli võim ebakindel. Jaanuaris 1918 valiti Asutav Kogu, kuid enamlased ei saavutanud seal enamust ja ajasid rahavesinduse laiali. Algas kodusõda valgete ja punaste vahel, ning valgeid asusid toetama ka välisriigid (Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, Jaapan). Kuid valgekaartlastel polnud ühist eesmärki: kas sõdida vabariigi või tsaarivõimu taastamise eest, nii võitsidki sõja kommunistid. Sõja lõpuks oli Nõukogude Venemaast saanud Nõukogude Liit. Juba sõjaajal, 1919. aasta märtsis oli loodud Kommunistlik Internatsionaal (ehk Komintern), rahvusvaheline kommunistlik organistatsioon. Komintern seadis enda eesmärgiks maailmarevolutsiooni korraldamise ehk kogu maailmas kodanluse kukutamise ja nõukogude korra loomise. Nii korraldatigi mitmes Euroopa riigis kommunistide ülestõuse. Taga-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
