saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge..." (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad. 2. Mida on EKG süntaksimudelil ühist, mida erinevat võrreldes traditsioonilise süntaksiga? EKG süntaksimudel - Moodustajad + funktsioonid; süntaktiline ja semantiline struktuur vastavuses; moodustajad pronominaliseeritavad. Traditsiooniline süntaks. Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm. EKG mudel on lineaarne, analüüsitakse lause sees, traditsiooniline mudel on joonis. 3. Milliste grammatiliste seoste abil lause moodustajad seostuvad? 1) rinnastus e. koordinatsioon (vihik ja raamat) võrdväärsete moodustajate vahel, kumbki ei mõjuta teise vormi; 2) alistus e. subordinatsioon (põhi määrab laiendi vormi): a) ühildumine e. kongruents põhi nõuab endaga samas vormis laiendit
Lause koosneb peale sõnade ka fraasidest. Fraas koosneb vähemalt ühest sõnast, mida nimetatakse fraasi põhisõnaks. Põhisõnaga sama fraasi koosseisu kuuluvad ka laiendid. Fraasile annab nime põhisõna sõnaliik. 1. Nimisõnafraas (väike poiss, suur linn) 2. Omadussõnafraas (väga suur, väga ilus) 3. Kaassõnafraas (haiguse tõttu, üle aia) 4. Määrsõnafraas (väga kiiresti) 5. Hulgasõnafraas (kaks lammast) TÄIEND Täiend on lause kõrvalliige, mis laiendab nimisõna või selle tähenduses tarvitatud sõna. Näitab kuuluvust või omadust. Täiend võib olla: 1. Nimisõnaline (kelle, mille, missugune) 2. Omadussõnaline NB! On omadussõnalisi täiendeid , mis ühilduvad arvus ja käändes pilvisel ööl, hakkajid poisse, võitlevad ateistid, loetavamaid teoseid, kuid ni, na, ta, ga käänetes on ühildumine osaline halli kivini. On täiendeid, mis ei ühildu vilunud töölised, sõstrakarva silmades, plikaohtu piigat (st laadi,
Morfeem kõige väiksem tähenduslik üksus keeles (nt jõge|de|le kolm morfeemi) Morfoloogia uurib keeles erinevaid grammatilisi osi (nt leksikaalne jõge, grammatiline de). Morfoloogia küsimus on ka, kuidas saame ühest sõnast teise. Leksikoloogia tegeleb ka morfeemitasandiga. Süntaks uurib lauset. Tüüpilises lauses on pöördeline verbivorm, mille ümber on üksused, mis moodustavad lause. Suulises kõnes on lause lihtlause seda süntaks uuribki. Semantika osa tähendusõpetusest. Uurimisobjekt on tähendus, pole oluline, milline on tähendusüksus (nt sõna, lause). Pragmaatika uurib tähendusi kasutuskontekstis; sõnade tähendusi, mis tekivad kõnelemisolukorras. Tekstilingvistika uurib teksti ehitust. Keeleteadus vastandpaaridena, suured jaotised teaduse sees: · üldine keeleteadus püüab kirjeldada põhimõtteliselt kõiki keeli - deskriptiivne keeleteadus kirjeldab üksikkeelt
Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid: Foneetika ja fonoloogia - häälikud, foneetika tegeleb hääliku füüsilise poolega, fonoloogia uurib häälikute süsteemi Morfoloogia - sõnavormidega tegelemine. Sõna muutmine - käänded jms Leksikoloogia - tegeleb sõnavaraga, uurib tüvede päritolu Süntaks - lauseõpetus, tegeleb lausetega Tekstilingvistika Semantika - tegeleb sõnatähendusega Pragmaatika - mida mingi lause/väljend tähendab mingis olukorras. Lausete uurimine Keeleteaduse tüübid: Sünkrooniline - Diakrooniline - ajalooline, vaatab keelemuutumist ajaloos Teoreetiline - pole praktilist eesmärki Praktiline - keeleõpetus, nt logopeed, tõlkimine Mikrolingvistika - puhas keelesüsteemi uurimine
üllatama. g. Intransitiivne lause/verb - laused, milles öeldise juures sihitis puudub. Verbid, mis tavaliselt koos sihitisega ei esine, on sihitud tegusõnad ehk intransitiivverbid: olema, jääma, elama, meenuma, pagema. 2. Sõnaliigid - sõnade üldisim rühm, mis kajastab nende põhilisi morfoloogilisi, süntaktilisi ja semantilisi sarnasusi ning erinevusi. a. Nimisõna ehk substantiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk VIITAB entiteedile b. Tegusõna() ehk verb on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevuse c. Omadussõna() ehk adjektiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi
• kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); • metakeele olemasolu (?) 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: foneetika ja fonoloogia morfoloogia semantika leksikoloogia pragmaatika süntaks tekstilingvistika Keeleteaduse tüübid: üldkeeleteadus – ühte keelt uuriv keeleteadus teoreetiline kt – praktiline kt diakrooniline kt – sünkrooniline kt „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“ Keeleteaduse seosed muude teadusharudega ja seosed teiste valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika • Semiootika à semantika
Universaal: SOV- keeled on enamasti postpositsiooni-keeled Võimalikke põhjuseid: mingid keeled on omavahel suguluses (üks keel on teisest eeskuju võtnud), ilma täishäälikuteta ei oleks võimalik rääkida 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Sõnade liigitamise alused. sõnaliigid – substantiiv, verb jne semantilised rollid – agent, patsient, retsipient jne grammatilised suhted (rollid) – subjekt, objekt, predikaat, kaudobjekt jne Substantiiv e nimisõna (noun) Verb e tegusõna Adjektiiv e omadussõna Pronoomen e asesõna (kas ongi sõnaklass?) Adpositsioon: prepositsioon, postpositsioon Abiverb (auxiliary verb) Määratleja (determiner) the, those, some, Adverb (sh proadverb, modaaladverb, afiksaaladverb jne) Konjunktsioon Numeraal e arvsõna Kvantor - määrasõna
Ning i ülivõrre on tema poolt mõeldud. SÕNALIIGID SÕNAD Muutumatud Muutuvad sõnad sõnad Käändsõnad Pöördsõnad Määrsõna Kaassõna Sidesõna Hüüdsõna Arvsõna Nimisõna Tegusõna Asesõna Omadussõna Muutuvad sõnad Käändsõnad: Nimisõna. Sõnad, mis nimetatakse asju, olendeid ja absoluutseid mõisteid (käega mitte katsutavad). Näide: haige (nimisõna) lebas voodis. Sõnad, mis käituvad nimisõna kontekstis kui mõnes teises juba omadussõnana. Näide: haige (omadussõna) koer lamas minu ukse taga. Omadussõna. Mingi eseme, asja omadusi näitavad sõnad, sellisteks
Eranditest tunnistati vaid analoogiat. Laenamine. *XX sajandil (strukturalism – Saussure) 20. sajandi esimesel poolel hakkas arenema strukturalism – 20. sajandi tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine. Keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne). Jan Baudouin de Courtenay (Kaasani koolkond. Tartus 1883-1893). Võttis kasutusele foneemi mõiste. Ferdinand de Saussure. Strukturalismi teoreetik. Tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused. Keele süsteem (langue) ja selle avaldumine keeles (parole). Uuris vormi ja tähenduse seost. Eristas sünkroonilist ja diakroonilist keele uurimist. Olulisim uutest mõistetest oli struktuur. Ise oma
•tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid: 1. Semantika – uurib keelelisi (keeles väljendatud) tähendusi 2. Süntaks – uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks - lauseteks 3. Leksikon – kinnistunud sõnade allsüsteem 4. Morfoloogia – uurib sõnade ehitust morfeemidest lähtuvalt 5. Fonoloogia – häälikulise struktuuri uurimine (foneetika - uurib keele häälikulist substantsi ja selle tootmist ning vastuvõttu) Keeleteaduse tüübid: 1. DIAKROONILINE(arengulooline) – arvestab ajalist arengut, vaadeldakse kuidas keeleteadus läbi aja muutub 2
Laenamine. XX SAJANDIL 2 20. sajandi esimesel poolel hakkas arenema strukturalism 20. sajandi tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine. Keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne). Jan Baudouin de Courtenay (Kaasani koolkond. Tartus 1883-1893). Võttis kasutusele foneemi mõiste. Ferdinand de Saussure. Strukturalismi teoreetik. Tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused. Keele süsteem (langue) ja selle avaldumine keeles (parole). Uuris vormi ja tähenduse seost. Eristas sünkroonilist ja diakroonilist keele uurimist. Olulisim uutest mõistetest oli struktuur. Ise oma
Keel ei ole jagamatu süsteem, vaid mitmetasandiline (mitmekihiline) eriti kompleksne ja paindlik süsteem. Sellel on allsüsteemid,mis on omavahel mitmesugustes. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Üksused ja nende omavahelised suhted moodustavad allsüsteemi struktuuri.Põhilisi allsüsteeme on viis. /tähesüsteem, hääliksüsteem, sõnavara e leksikon, süntaks e lauseehitus, morfoloogia ehk uuritakse väiksemaid häälikusüsteeme/ Suulises keeles antakse tähendusi edasi häälikuliste sümbolite ja nendega seostuva mitteverbaalse suhtlusega.Tähendsüsteem ja hääliksüsteem on seega kaks selget allsüsteemi. Allsüsteemi struktuuri moodustavad vastavad üksused ja nende omavahelised suhted. Ühes allsüsteemis võivad olla ühed ja samad üksused kuuluda erinevatesse allsüsteemidesse. Fonoloogia, morfoloogia,
Grammatilised kategooriad koosnevad markeeritud (tunnus on) ja markeerimata (tunnust ei ole) liikmeteks. Arv: ainsus (markeerimata) mitmus (markeeritud) Kääne Aeg: olevik (tunnuseks peetakse ,,v" lõppu) Tegumood Kõne: jaatav/eitav Markeerimata liikmed on sagedasemad. Klass: peaaegu alati markeeritud liikmed Kõneviis Isik: eesti keeles kõik 3 isikut markeeritud Definiitsus 8) Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Lauseõpetus e süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust. Süntaktilised seosed: 1) Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav võrdsed. ____ ja____. ,,Koer ja kass lösutasid diivanil.". Alistav üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. 2) Morfoloogiliselt väljenduvad seosed 6 Ühildumine e kongruents
Ta tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused: keele süsteem (langue) ja selle avaldumist kõnes - kõnelemine (parole) Mõiste struktuur. Uuris vormi ja tähenduse seost. Ise ei pannud eluajal oma mõtteid kirja (Saussure õpilased panid oma loengukonspektidest kokku raamatu) Strukturalismi põhitõed: · tuleb eristada keelt (langue) ja kõne (parole) · sünkrooniline keele uurimine · keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne) Deskriptivism strukturalismi edasiareng - Bloomingfield, USA strukturalismi esindaja. Teda mõjutab hoopis biheiviorism. Biheivioristlik teooria keele struktuurist. (Bloomingfield 1933 Language) Generativism (Chomsky) oli tugev suund/vool.(20 saj teine pool): Esindaja Chomsky - süntaksiteooria rajaja. Generativismi põhiteesid: · keel on rangelt defineeritavate reeglite süsteem · keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni
Foneetika-teadusharu, mis uurib häälikulist substantsi ja selle loomist ning vastuvõttu. Fonoloogia-teadusharu, mis uurib keele hälikulist struktuuri. Morfoloogia. Morfeem - väikseim tähendusega keeleüksus lauses ja liigid: 1)vabad, mis esinevad ka üksi ja seotud morfeemid 2)mis kunagi üksi ei esine; juured ja tüved ning afiksid e liited, mis jagunevad omakorda neljaks: infiks, sufiks, prefiks ja tsirkumfiks; nullmorfeem nt raamat+0. Süntaks (kreeka sõnast syntaxis 'ühendus, liit, kokkupanek') - lauseõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib lausete struktuuri ning püüab formuleerida reegleid, mille alusel sõnad moodustavad fraase ning fraasid omakorda lauseid. Süntaks uurib lause üksuste (fraaside) sisemist struktuuri, nende üksuste omavahelisi suhteid ning seda, kuidas need fraaside sisestruktuur ning fraasidevahelised suhted määravad lause kui terviku tähenduse.
väljendada eitust. Kolmas loeng kaksikliigendus häälikud, millel pole tähendust (kuigi vene keeles on ka üksikfoneemil i tähendus, lisaks loodushääli matkivad häälikud) ja tähenduslikud üksused ehk morfeemid. Häälikuid on piiratud hulk, kuid morfeeme piiramatu hulk. Foneetika häälikud; fonoloogia häälikute ühendid; morfoloogia morfeemid, nende moodustamine ja liitmine sõnadeks; süntaks sõnade liitmine osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks; semantika keelelised tähendused; pragmaatika keele kasutus mitmekeelses kontekstis. Foneetika ja fonoloogia foneetika uurib häälikuid ja nende muutumist kõnevoolus. Artikulatsioon, kõneakustika, -taju. Foneetika on teadus, mis uurib inimkõne üksusi häälikuid artikulatoorsest(kõneorganite tegevus kõneloome protsessis), akustilisest(häälelaine ja selle vahendusel edastava suulise kõne
ikoonilisus). Implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 4. universaal: SOV-keeled on üldiselt postpositsioonikeeled · Greenberg 3. universaal: VSO-keeled on alati prepositsioonikeeled Komplekssed implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 5. universaal: kui domineerib SOV ja peasõnale järgneb genitiiv, siis tõenäoliselt ka adjektiiv järgneb oma peasõnale 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Klassifikaatorid sõnaliigina · Substantiiv nimisõna · verb tegusõna · adjektiiv omadussõna · adpositsioon, prepositsioon ja postpositsioon (vahel, sees, ümber) · abiverb pidama, tegema, olema · determinant määratleja (need, mõned, see) · adverb (hästi, kiiresti, õnneks · proadverb adverbi asendaja (kuidas või sedaviisi) · modaalverb võima, tohtima, saama, pidama, tulema, näima · afiksaalverb ühendverbid (peale käima, üle ajama, juurde lõikama, üles ütlema)
Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 7. Mis on grammatika? (lk.37)!!!!!!!!!!! RASKE!!! Grammatika on keele ehituse süsteemipärane esitus, õpik ehk reeglite kogu ja keele süsteem. Keele süsteemi all mõeldakse reeglite süsteemi, mis määrab keele struktuuri ja mis ongi tegelikult keele süsteem. Selle tuuma moodustavad morfoloogia ja süntaks. Keele süsteem, nn grammatika 1 avaldub kahte moodi. Selle all võidakse mõelda struktuurisüsteemi kui kõrgemal asuvat normistikku (grammatika 1A), aga ka indiviidi poolt esimese keele omandamise käigus alateadlikult vastuvõetava grammatika avaldumisvormi ( grammatika 1B). Sel juhul räägitakse mentaalsest grammatikast. Need kaks väljendumisvormi on oma olemuselt erinevad. Esimene koosneb
Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 7. Mis on grammatika? (lk.37)!!!!!!!!!!! RASKE!!! Grammatika on keele ehituse süsteemipärane esitus, õpik ehk reeglite kogu ja keele süsteem. Keele süsteemi all mõeldakse reeglite süsteemi, mis määrab keele struktuuri ja mis ongi tegelikult keele süsteem. Selle tuuma moodustavad morfoloogia ja süntaks. Keele süsteem, nn grammatika 1 avaldub kahte moodi. Selle all võidakse mõelda struktuurisüsteemi kui kõrgemal asuvat normistikku (grammatika 1A), aga ka indiviidi poolt esimese keele omandamise käigus alateadlikult vastuvõetava grammatika avaldumisvormi ( grammatika 1B). Sel juhul räägitakse mentaalsest grammatikast. Need kaks väljendumisvormi on oma olemuselt erinevad. Esimene koosneb
Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 7. Mis on grammatika? (lk.37)!!!!!!!!!!! RASKE!!! Grammatika on keele ehituse süsteemipärane esitus, õpik ehk reeglite kogu ja keele süsteem. Keele süsteemi all mõeldakse reeglite süsteemi, mis määrab keele struktuuri ja mis ongi tegelikult keele süsteem. Selle tuuma moodustavad morfoloogia ja süntaks. Keele süsteem, nn grammatika 1 avaldub kahte moodi. Selle all võidakse mõelda struktuurisüsteemi kui kõrgemal asuvat normistikku (grammatika 1A), aga ka indiviidi poolt esimese keele omandamise käigus alateadlikult vastuvõetava grammatika avaldumisvormi ( grammatika 1B). Sel juhul räägitakse mentaalsest grammatikast. Need kaks väljendumisvormi on oma olemuselt erinevad. Esimene koosneb
3) Keelekontakt: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. Keelekontakti näide: Prantsuskeel on tekkinud ladina keelest kontaktis frangikeelega. Keelte liigitusalus *genealoogiline (sugulus ja päritolu) Keeletüpoloogia vt. Lisalugemine Moodle's. Üldkeeleteadused 22.09 · Foneetika-häälikud · Fonoloogia-häälikute ühendid · Morfoloogia-morfeemid, nende moodustamine ja liitmine sõnadeks · Süntaks sõnade liitumine suuremateks üksusteks- osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. · Tekst · Semantika- keelelised (=keeles väljendatud) tähendused; · Pragmaatika keele uurimisel arvestatakse ka mittekeelelisest konteksti **funktsioonist lähtuvalt on lihtsam rääkida morfosüntaksist, sest eri keeltel on eri tasani vahendid sama funktsiooni väljendamiseks, nt. Bussis, on the bus Pidzikeel sõjalise vallutuse järel, kahe keele segu, tekkinud uus keel-
-hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) Keeleuniversaalid Saussure, strukturalism Kaksikliigendus häälikud, millel ei ole tähendust ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused (morfeemid) teiselt poolt. Ferdinand de Saussure - Cours de linguistique générale 1916 Strukturalismi põhitõed: Keel on autonoomne märgisüsteem. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keelestruktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia, fonoloogia jne Foneetika ja fonoloogia (osale Einar Meistri loengute materjalide põhjal) Foneetika (häälikuõpetus, hääldusõpetus) on teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi. Pertseptiivne e
tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keeled väga erinevad paista. Kui aga vaadata mingi nähtuse väkljendusvahendeid, näeme, et tegelikult on keeltes väga palju sarnast, sest need asjad, millest inimesed räägivad, on sarnased ja inimesed maailma eri paigus neist üsna sarnaselt aru saada.
Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendus ja heli on seega keelelise suhtluse kaks poolust. Keel põhineb tähenduse ja heli seostamisel. Seega on keele olemus kaheplaaniline, ehk duaalne. Keele allsüsteemi suhted hierarhilise tasandite süsteemina, milles abstraktsus suureneb alt üles: - Semantika tähenduste uurimine - Süntaks lauseehituse uurimine - Leksika sõnavara - Morfoloogia sõnade sisestruktuur - Fonoloogia häälikulise struktuuri uurimine Selle süsteemi kohaselt teostub kõrgem tasand madalama tasandi kaudu. · Keelesüsteemi avatus Suhtlussüsteemid võib jagada avatuteks ja suletuteks selle järgi, kas märkide arv neis on piiratud või mitte. Ainult loomulikud keeled on avatus süsteemid selle mõiste kitsamas tähenduses
Keeltes on häälikud, vormid ja tähendused Kaksikliigendus häälikud, millel ei ole tähendust ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused (morfeemid) teiselt poolt. Häälikuid on piiratud hulk Ferdinand de Saussure Cours de linguistique générale 1916, eesti keeles 2017 Strukturalismi põhitõed: Keel on autonoomne märgisüsteem. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keelestruktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia, fonoloogia jne Mis keeles on Foneetika häälikud a k n a s t t u l e b Fonoloogia häälikuteühendid aknast tuleb Morfoloogia morfeemid aknast tuleb Sütak sõnade liitmine Külma õhku tuleb aknast Semantika keelelised tähendused Aknast tuleb külma õhku Pragmaatika arvestatakse ka mittekeelelist konteksti
kui kaks morfi on vormiliselt erinevad aga tähenduselt samad. (siis on allomorfid) 21. Morfofonoloogiline varieerumine. Morfofonoloogiline varieerumine - morfeemide allomorfide häälikuvarieerumine. Kaks peamist variatsiooni liiki: Fonoloogiliselt tingitud varieerumine - fonoloogiliselt tingitud variatsioon on morfeemi allomorfide häälikuvariatsioon, mille määravad fonoloogilised tegurid (häälikuümbrus) Grammatiliselt tingitud varieerumine - määravad ümbritsevate lõppude ja/või tüvede grammatilised omadused Morfofonoloogilised realisatsioonireeglid - kirjeldavad, missugustel tingimustel ja mis kujul morfofoneemid raliseeruvad. Supletiivsus (morfide liigituse erijuhtum) - semantiliselt kokku kuuluvad ja täiendava jaotumise vahekorras olevad morfid on oma fonoloogiliselt ja ortograafiliselt koostiselt täiesti erinevad.
Keelel on kaks põhilist allsüsteemi häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles abstraktsus suureneb alt üles: semantika ;süntaks; leksikon; morfoloogia; fonoloogia. Sageli öeldakse ka, et kõrgema tasandi üksus teostub ehk realiseerub madalama tasandi üksuse kaudu. Laused realiseeruvad sõnade, sõnad morfeemide, morfeemid foneemide kaudu. Semantika
Aglutinatsioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral sõnavorm liidetakse kokku morfeemidest nii, et eri morfeemid ei mõjuta üksteise välist kuju. Sõnavorm jaguneb selget tähendust kandvateks osadeks, sõna lihttüvi ei muutu. Igal sõnaosal on oma kindel grammatiline funktsioon (soome, ungari, türgi-tatari keeled). c) polüsünteetilised keeled Semantiliselt tähtsad elemendid antakse edasi seotud vormi abil. Nt lause öeldis ja tema laiendid moodustavad ühe sõna. Ühte pikka sõnasse võib olla liidetud isegi terve lause (inuiti e eskimo keel). d) flekteerivad keeled Fleksioon (fusioon) on niisugune sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks. Ühel elemendil on mitu grammatilist tähendust.
4. Strukturalismi põhitõed: 1. Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). 2. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). 3. Uurima peab midagi, mida ei näe. 4. Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. 5. Keele reeglid on süntagmaatilised (kõnes näha) ja paradigmaatilised (kõnes pole näha) 6. Keele struktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia, fonoloogia. 5. Strukturalismi mõisted: 1. keeleüksus e -element ühe keele kategooria esindaja; 2. distributsioon e jaotumine mingi elemendi kõikide kontekstide summa; 1. distributsioon on kas distinktiivne (tunnused ei sõltu kontekstist) või komplementaarne (tunnused sõltuvad kontekstist); 3. süntagma sama tasandi keeleüksuste (foneemide, sõnade, tähenduste ...)
Tüüpiliseks näiteks on eesti keeles liidepartiklid -ki/-gi, samuti küsipartikli jäänuk -s (on's); rõhupartikli -pa > -p klitiseerumine kõnekeeles seep' see on, sestap; vä. 9) Allomorf on ühe ja sama tähendusega morfeemi variant, sest morfeemid võivad varieeruda, nt lihtmineviku allomorfid: luge/si/n, luge/s, laul/is, tul/i. Sama morfeemi allomorfide vahel kehtib komplementaarse distributsiooni suhe, s.t nad on täiendusseoses, olles samas sõnavormis üksteisega asendamatud, kuid grammatiliselt tähenduselt identsed. 10) Morfofoneem foneemid, mis võivad muutuda ühe morfeemi sees, nt sõda : sõja (tüves), käige saatke (tunnuses) see on foneemide suhe oma grammatilisse ümbrusse. Astmevaheldusnähtused selle valdkonnaga tegelevat keeleteaduse haru nimetatakse morfofonoloogiaks. Morfofonoloogia reguleerib ka seda, missugused häälikujärjendid on vormides lubatavad ja missugused mitte, nt laps : lapse : *lapst > last. Morfeemide vaba vaheldus sama
LAUSEEHITUS Saksa keele lausel on rida iseärasusi. 1.Lauses esinevad üldreeglina mõlemad lause pealiikmed - alus ja öeldis. Kommst du morgen? Tuled (sa) homme? Ja, ich komme. Jah, tulen (küll). Lesen Sie das Buch? Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch
o Albert Sechehayw (1870-1946) o Sergei Karcevsky (1885-1955) o Henry Frey (1899-1980) o Robert Godel (1902-1994) · Praha lingvistide ring o Vilém Mathesius (1882-1945) Nagu on olemas potentsiaalne ja geneetiline energia, nii on see olemas ka keeles. Potentsiaalne energia on olulisem kui geneetiline potentsiaalset e kasutatakse geneetilise realisserimiseks. Aktuaalne süntaks. o Vladimir Skalicka (1909-1991) esimene kes lõi strukturaalse grammatika. Ta lähtub Saussure keele märgist, kuid näitab, et keele elementide duaalsus on asümmeetriline. Kui on tegemist mingisuguse keele elemendiga (morfeem nt), siis selline Saussure skeem on mõneti eksitav. Tähistatu on alati nö raskem kui tähistaja ja Skalicka toob uue termini (morfeerm vorm ja sisu) funktsioon.
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
