Millest sõltub proovi elektrijuhtivus? Erinevate ioonide sisaldusest Mida iseloomustab? Vee kareduse leidmine Karedust põhjustavad karbonaatioonid Ca ja Mg Kui suur on proovi üldkaredus ühikutes mg/l CaCO3? Ca2+ 65 mg/l M (Ca) = 40 g/mol 65 * 10-3 g / 40 g/mol = 1,63 * 10-3 mol Mg2+ 17,5 mg/l M (Mg) = 24 g/mol 17,5 * 10-3 g / 24 g/mol = 0,73 * 10-3 mol CaHCO3 M (CaHCO3) = 100 g/mol Karedus liidame 2,36 * 10-3 mol 2,36 * 10-3 mol * 100 g/mol = 0,24 mg/l Redokstiitrimine Sulfiidi määramine: Veeproovi analüüsiti sulfiidi sisalduse määramiseks jodomeetrilise tagasitiitrimise meetodiga. 200 ml proovile lisati... Spektroskoopia Vastasmõju järgi: Kiirgusspektroskoopia kiirguse ja aine vastasmõju uurimine Mass-spektromeetria laetud osakeste ja elektromagnetvälja vastasmõju Uurimisobjektidest tulenevalt: - molekulaarspektroskoopia - aatomspektroskoopia UV-Vis spektroskoopia Molekulaarne absorptsioonspektroskoopia
kosmeetikas Hydrargyros (kreeka) = Hydrargyrum (lad.) Füüsikalised omadused Normaaltingimustel vedelas olekus Keeb temperatuuril 356°C Tahkub temperatuuril -38.8°C Vedelas olekus on halva elektrijuhtivusega (võrreldes teiste metallidega) Temperatuuril 269 °C muutub ülijuhiks Tihedus normaaltingimustes 13.6 g/cm3 Keemilised omadused Väheaktiivne metall Oksüdatsiooniastmed +1, +2 Elektronegatiivsus 2.00 Reaktsioonid Saadakse elavhõbe(II)sulfiidi (ehk kinnoveri) oksüdeerimisel HgS + O2 Hg + SO2 Ei reageeri hapetega (v.a. H2SO4 ja HNO3) Hg + H2SO4 HgSO4 + H2 Hg + 2HNO3 Hg(NO3)2 + H2 Temperatuuril 300 °C reageerib hapnikuga, tekib elavhõbe(II)oksiid Hg + O2 HgO Ühendid Oksiidid HgO, Hg2O Kloriidid HgCl2, Hg2Cl2 (kalomel) Sulfiidid HgS (kinover) Jodiidid HgI2, Hg2I2 Bromiidid HgBr2, Hg2Br2 Fluoriidid Hg2F, Hg2F2 Amalgaam Na(Hg), HgCl2 Metüülelavhõbe [CH3Hg]+
16 S 32,064 6 8 VÄÄVEL 2 Leidumine Esineb looduses ehedalt või sulfiidi ja sulfaadi koostises. Kohati asuvad S- lademed maapinna lähedal (Itaalia) või sadadade meetrite sügavusel (USA) Vulkaanigaasides on alati S- ühendeid ja pursetes eraldub väävlit, seega leidub teda ehedal kujul vulkaanide jalamil. S on mitme aminohappe koostiselement ning kuulub valkude koostisse. Suhteliselt S- rikkad on juuksed, karvad ja linnusuled. S kuulub elemendina kivisöe, põlevkivi, nafta jt fossiilsete kütuste koostisse.
tuntud baariumi sisaldava kivi tihedust. Alkeemikud varajases keskajas tundsid nii mõndagi baariumi sisaldavat mineraali. Siledad klibu-sarnased kivid mineraalbarüüdist leitud Bolognas, Itaalias olid tuntud kui "Bologna- kivid". 3.Füüsikalised omadused Baarium on pehme ja painduv metall. Selle lihtsad ühendid on erilised nendele omase kindla erikaalu tõttu. See on tõsi ka enamiku tavaliste baariumi sisaldavate metallide kohta, selle sulfiidi on kutsutud ka raskeks paguks (metall) oma kõrge tiheduse tõttu (4.5g/cm3) 4.Keemilised omadused Baarium reageerib hapnikuga eksotermiliselt toatemperatuuril, et moodustada baariumoksiid ja peroksiid. Reaktsioon on tormiline kui baarium on peenestatud. See reageerib tormiliselt ka lahjendatud hapete, alkoholi ja veega. Suurematel temperatuuridel reageerib baarium kloori, lämmastiku ja vesinikuga. 5.Kasutusalad
Gaasilised väävliühendid on inimesele sisse hingamisel mürgised. Samuti põhjustavad nad rohkesti keskkonnaprobleeme, neist üks tõsisemaid on happevihmad. Väävliringe: Väävliringe on tsükkel, kus väävel ja tema ühendid ringlevad eluta looduse ja eluslooduse vahel, muutub ka väävli oksüdatsiooniaste. Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: Orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). Sulfiidi elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). Sulfaatide redutseerimine sulfiidideks Mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. Inimtegevuse tulemusel suureneb SO2 sisaldus õhu peamiselt vabrikute ja sisepõlemismootorite kasutamise tõttu. Kasutusalad Väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks. Peale väävelhappe on väävel ka
Hõbe korrodeerub. 7.Kirjutage anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide elektronvõrrandid , kui elektrolüüsitakse a) KI vesilahus b) sulatatud BaCl2 8.Mis on sulamitel ja nende koostismetallidel omadustes ühist? Nimetage 3 sulamit , millest koosnevad? Nt. Messing -vase ja tsingi sulam , Vase ja nikli sulamit nimetatakse melhioriks , Alumiiniumi sulam räniga on silumiin. Ühist- metallilised omadused. 9.Koostage tsinksulfiidi ja plii (II) sulfiidi särdamise ( põlemise) võrrand, määrake kõigi elementide o.-a-d ,näidake oksüdeerija ja redutseerija. 2ZnS + 3O2 ------ 2ZnO+ 2SO2 s- oksüdeerija 2 PbS + 3 O2 --> 2 PbO + 2 SO2 s-oksüdeerija 10.Saagise ülesanded 10.1 26 g tsingi reageerimisel soolhappega saadi 8 dm³ vesinikku. Kui suur oli protsessi saagis? Vastus 75% 10.2 Mitu kg maaki ,mis sisaldab 75% kroom (III) oksiidi ,tuleb võtta 338 kg kroomi saamiseks, kui saagis on 90% ? Vist 653,6 kg 10
laenguks II ning oksüdeerijaks hapnik, saades laengu II. Katse 2: soola saamine Fe + S FeS + Q (soojus) Pannes raua (hall) reageerima väävliga (kollane), tekib sool raud(II)oksiid ning eraldub soojus. Seega on reaktsioon eksotermiline. Tegemist on redoksreaktsiooniga, kus redutseerijaks on raud, saades laenguks II ning oksüdeerijaks väävel, saades laenguks II. Katse 3: soola ja happe vaheline reaktsioon FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S Pannes omavahel reageerima raud(II)sulfiidi (sool) ning väävelhappe (hape), on reaktsiooni tulemuseks uus sool ning nõrgem hape, ehk raud(II)sulfaat ning lenduv divesiniksulfiid, mille lendumist tunneme eelkõige sellest tuleneva mädamuna lõhna järgi. Tegemist on vahetusreaktsiooniga. Katse 4: hüdroksiidi saamine Na + 2H2O 2NaOH + H2 Pannes omavahel reageerima naatriumi (hallikas; läikiv; lõikepind hõbedane; oksüdeerub kiiresti,
(Allium sativum) BOTAANILINE ISELOOMUSTUS Riik: Taimed Hõimkond: Õistaimed Klass: Üheidulehelised Selts: Asparilaadsed Sugukond: Laugulised Perekond: Lauk Liik: Küüslauk Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks, mis annabki küüslaugule tema spetsiifilise lõhna. Lisaks sellele sisaldab peaaegu 100 väävliühendit (0,1% kogumassist) ehk sulfiidi (millest koosnev õli on kergelt lenduv) ja igal neist on oma raviomadused. Tänu küüslaugus sisalduvatele ainetele (allitsiin, saponiinid, flavonoidid, ajojeen, alliktsiin, terpeenid), mikro- ja makroelementidele (kaalium, kaltsium, magneesium, raud, vask, mangaan, seleen, jood jmt), eeterlikele õlidele ja muudele ühenditele on küüslauk peaaegu universaalne ravivahend. Allitsiin on väga tugeva bakteritsiidse toimega ja kergelt lenduv antibiootikum
süsinikühendeid väljub aineringest organismidele kättesaamatus vormis (nt orgaaniliste setete või turba moodustumisel). VÄÄVLIRINGE Väävliringe on biogeokeemiline tsükkel, kus väävel ja tema ühendid ringlevad eluta ja eluslooduse vahel, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). Sulfiidi , elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). sulfaatide redutseerimine sulfiidideks mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks.
mõjutanud. Praegune süsinikdioksiidi tase atmosfääris ületab viimase 420 000 aasta taseme. Väävliringe: Väävliringe on biogeokeemiline tsükkel, kus väävel ja tema ühendid ringlevad eluta looduse ja eluslooduse vahel, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). sulfaatide redutseerimine sulfiidideks mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. Inimese mõju väävliringele avaldub peamiselt vääveldioksiidi (SO2) emissioonil vabrikutest ja sisepõlemismootorist. Vääveldioksiidid võivad sademete koostisosana ka maapinnale
Liitium on hõbevalge, pehme, kergesti deformeeritav kergmetall, üldse kõige kergem metall. · Li kattub õhus hallika kirmega (Li O, Li N + nende reageerimissaadused õhu niiskuse ja CO ga). Sel omadusel põhineb Li kasutamine vaakumseadmeist õhu jälgede kõrvaldamiseks. Li reageerib kergesti paljude lihtainetega; hapnikuga moodustab oksiidi Li O, süsinikuga karbiidi Li C , vesinikuga hüdriidi LiH, lämmasikuga nitriidi Li N, väävliga sulfiidi Li S, halogeenidega vastavalt fluoriidi LiF, kloriidi LiCl, bromiidi LiBr ja jodiidi LiI. Teatavasti on lämmastik suhteliselt väheaktiivne mittemetall, kuid reageerib liitiumiga aeglaselt juba toatemperatuuril, andes nitriidi Li N. Viimane reageerib kergesti veega. Li N + 3H O 3LiOH + NH Kuumutamisel nitriid laguneb 2Li N 6Li + N
Mg(OH)2 +2HCl-->MgCl2 + 2H2O Mg(OH)2 + 2NH4Cl -->MgCl2 + 2NH3*H2O 4 . Sulfiidide sadestumine Katse 4 Valasin 7 katseklaasi 1 ml järgmiste soolade lahuseid: CaCl 2, MnSO4, NiSO4, CuSO4, CdSO4, Hg(NO3)2, SbCl3. Hapestasin lahused 2...3 tilga lahjendatud HCl lisamisega ning seejärel lisasin tõmbe all 1 ml tioatseetamiidi lahust. Katseklaase kuumutaain vesivannis kuni ühtlase sademe tekkeni. Soolade reageerimine H2S/ TAA ga Sool Keskkond Sulfiid Sulfiidi värv CaCl2 aluseline CaS valge MnSO4 aluseline MnS beez NiSO4 aluseline NiS must CuSO4 happeline CuS must CdSO4 aluseline CdS kollane Hg(NO3)2 happeline HgS must
Küüslauk Küüslauk on 20-60 cm kõrguseks kasvav lauk, väidetavalt Indiast pärit. Looduslikke vorme leidub tänapäevalgi Põhja-Indias ja Altai mäestiku ning Pamiiri piirkonnas. Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks, mis annabki küüslaugule tema spetsiifilise lõhna. Lisaks sellele sisaldab peaaegu 100 väävliühendit (0,1% kogumassist) ehk sulfiidi (millest koosnev õli on kergelt lenduv) ja igal neist on oma raviomadused. Tänu küüslaugus sisalduvatele ainetele (allitsiin, saponiinid, flavonoidid, ajojeen, alliktsiin, terpeenid), mikro- ja makroelementidele (kaalium, kaltsium, magneesium, raud, vask, mangaan, seleen, jood jmt), eeterlikele õlidele ja muudele ühenditele on küüslauk peaaegu universaalne ravivahend. Allitsiin on väga tugeva bakteritsiidse toimega ja kergelt lenduv antibiootikum
Pööratud elektronide voog. Nitrifitseerib NH3 -> NO2- Fermentatiivne. Kasutab Entner-Doudoroffi rada kääritamisel. Saavad energiat sulfiidide, S, tiosulfaadi oksüdeerimisel. N. gonorrhoeae (tripper) ja N. meningitidis (meningiit) on inimese primaarsed patogeenid. Oksüdeerivad sulfiidi elementaarseks väävliks. Elavad organismide soolestikus. Fermenteerivad glükoosi hapeteks. Põhjustab shigelloosi (düsenteeria). Tekitavad sulfaadist H2S-i. Põhjustab salmonelloosi. Kuseteedeinfektsioonid. Redutseerib nitraate. Toodab H2S. Suudab paljuneda 4 kraadi juures. Põhjustab yersinioosi (sümptomiks kõhulahtisus).
veekogudes sulfaat (SO42-), H2S ja S0. Mullas sulfaat, atmosfääris vääveloksiid (SO2), H2S. Nagu lämmastikulgi, on väävlil mitu oksüdatsiooniastet (valents 2 - 6).Kõige oksüdeeritum vorm on sulfaat (SO 42-), kõige redutseeritum sulfiid (S2-). Anaeroobsetes tingimustes saab sulfaati kasutada hingamisel oksüdeerijana (anaeroobne hingamine SO 42- S2-). Aeroobsed hingajad kasutavad selleks otstarbeks hapnikku. Sulfiidi (S2-) on omakorda võimalik kasutada redutseerijana fotosünteesil (fotoautotroofsed bakterid), taimed kasutavad selleks otstarbeks vett.Anaeroobsetes tingimustes sõltub sulfiidi (S2-) edasine saatus positiivsete ioonide kättesaadavusest. Sageli moodustub väävelvesinik (divesiniksulfiid H2S). See eraldub mullast või setetest gaasina. Viimane haiseb tugevalt mädamuna moodi ja on väga mürgine
· Aeroobsetes organismides ühendatakse hapnik uuesti vee molekuli. · Hapniku-ja süsihappegaasi sisalduse muutused atmosfääris on omavahel stöhhiomeetrilised (mõlemad osalevad fikseeritud vahekorras nii fotosünteesis ja hingamises). VÄÄVLIRINGE- biokeemiline tsükkel, kus ringlevad väävel ja tema ühendid, elusa ja eluta looduse vahel. Eripära: Muutub väävli o/a. Etapid: · Orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks (divesiniksulfiid H2S) · Sulfiidi, elementaarväävli jt. väävliühendite oksüdatsioon sulfaatideks. · Sulfaatide redutseerimine sulfiidideks · Väävliühendite konsentreerumine ja inkorporeerimine mikroobides orgaaniliseks väävliks. Inkoporeerimine- muutma oma keha omasteks, võtma vastu, omaks tunnistama. Inimese mõju väävliringele: · Avaldub peamiselt väävel(TRI)dioksiidi vabrikutest ja sisepõlemismootorites.
Hingame hapnikku ja välja süsihappegaasi. Kõik ringed on seot hapnikuringega. Vee molekuli koostises seob hapnik vee molekuli. Meie veres seob hapnikku hemoglobin. Vaba hapnik on taimede elutegevuse tulemus. VÄÄVLIRINGE (kirjeldam. ja toimim.): S-ringe - biogeokeemiline tsükkel, kus väävel ja tema ühendid ringlevad eluta looduse ja eluslooduse vahel, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooni aste. Olul.-d protsessid: -Orgaanilise väävli muutum. Vesinkisulfiidiks. (H2S). -Sulfiidi elementaarväävli ja teiste väävliühendite oksüdeerimine sulfaatideni. (SO2). Olulisemad väävli ühendid - Vesinkisulfiid (H2S), (SO2), SO4/2. Väävel inimkehas juuksed, küüned Millised väävli ühendid on mürgised elusorganismidele? Sademetena võib väävelidioksiid sattuda maapinnale, kus see oksüdeerub sulfaatideks ja on toksiline taimedele (happevihmade teke). Väävliringe ja mikroobid (nende tähtsus)Mikroobide kaasabil väävliühendite
Fosforgaasid on keskkonnas ebapüsivad ja toksilised. Liifosfor on tavaliselt eutrofeerumise põhjuseks. 20. Kirjeldage ja joonistage väävli ringet Väävliringe on biogeokeemiline tsükkel, kus väävel ja tema ühendid ringlevad eluta looduse ja eluslooduse vahel, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). sulfaatide redutseerimine sulfiidideks mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. Väävel esineb maakoores puhtal kujul või vähelahustuvate mineraalidena ja lahustunud gaasina. Tähtsamad ühendid: H2S (gaas) Mineraalsed sulfiidid PbS jt
fosforiringluses tähtsat osa, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja -rõhkudel tahkes olekus, ehk seega õhust raskemad. o Väävli ringe Väävliringe on biogeokeemiline tsükkel, kus väävel ja tema ühendid ringlevad eluta looduse ja eluslooduse vahel, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). sulfaatide redutseerimine sulfiidideks, mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. o Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas. Lagunemise roll aineringes. Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste
fosforväetisteks. Analoogselt väävliühenditega on fosforühendid (sõjagaasid) eriti toksilised. ► Kirjeldage ja joonistage väävliringet. Väävliringe on seotud hapnikuringega, tekitades õhusaastet SO 2 ja SO42- ioonina.Tähtsamad ühendid on H2S (gaas), mineraalsed sulfiidid PbS jt, happevihma põhjustav H2So4, proteiinides sisalduv S. Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: • Orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). • Sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). • Sulfaatide redutseerimine sulfiidideks. • Mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. ► Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas Lagunemisprotsessi lõpuks muundub orgaaniline aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, mineraalsoolad), mida saavad taas kasutada taimed. Protsessid:
Kui suur oli eraldunud vesiniku ruumala? 5. Kas jätkuks 234 g sulatatud naatriumkloriidist, et sellest elektrolüüsil tekkiva klooriga täielikult kloorida üks mool metaani? 6. Alumiiniumi reageerimisel väävelhappega tekkis 0,2 mooli alumiiniumsulfaati. Kui suur oli eraldunud vesiniku ruumala? 7. Mitu grammi alumiiniumjodiidi tekib, kui reaktsioonis on kasutada 0,27 g alumiiniumi ja 4 g joodi? 8. Arvuta divesiniksulfiidi ruumala, mis tekib a) 2,2 g raud(II)sulfiidi reageerimisel väävelhappega, b) 6,4 g väävli reageerimisel vesinikuga. 9. Mitu kuupmeetrit hapnikku kulub 485 kg tsinkhelgi (ZnS) täielikuks põletamiseks? 10. Leida 150 cm3 liitiumhüdroksiidi lahuse molaarne kontsentratsioon, mis tekkis 2,3 g liitiumoksiidi reageerimisel veega. IV. Saagise ja ülehulga ülesanded 1. Mitu mooli ja mitu grammi raud(III)kloriidi tekib raua reageerimisel 6,72 dm3 klooriga, kui reaktsiooni kaod on 30%. 2
4.1. Tioolid Üldvalem: RSH, Nimetuse moodustamisel lisatakse tüviühendile lõppliide tiool.Kui SH on asendusrühm (funktsionaalrühm), siis kasutatakse liidet merkapto. Näiteks CH3CH2CH2SH - 1-propaantiool HOCH2CH2SH - 2-merkaptoetanool 3-metüül-1-butaantiool 4.2. Sulfiidid Üldvalem: R1 S R2 Sulfiidide nimi moodustatakse tüviühendi nimetusest eesliite tio-(alküültio-) abil. Funktsionaalnomenklatuuri järgi saadakse sulfiidi nimetus analoogiliselt eetritega, kuid kasutatakse lõppliidet sulfiid. Väävlit sisaldavaid heterotsükleid nimetatakse sarnaselt hapnikku sisaldavatega, kuid eesliide oks- asendatakse eesliitega tia-. dimetüülsulfiid
Oksüdeerivas keskkonnas valdab oksüdatsiooniaste 6; redutseerivas keskkonnas on oksüdatsiooniastmed -2, 0 ja 4 võrreldava stabiilsusega ja lähevad kergesti üksteiseks üle. Väävli oksiidid on happelised. Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid, mis on nõrk hape ja redutseerivate omadustega. Väävelringe Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). sulfaatide redutseerimine sulfiidideks mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. Leidumine · ehedalt · kips · mõrusool · püriit FeS2 · väävelvesinik HS Londoni sudu Sudu- udu, mis on raskem ja tumedam tänu linna tahmale. Tekib udu segunemisel küttekolletest eralduva suitsuga(tahmaga)
Põhiosa väävlist paikneb maakeral kivimites. Mullas moodustab orgaaniliste ühendite väävel ~90% kogu väävlist ja anorg. väävli on osa väike. Anorg. väävel esineb keskkonnas sulfaadina (SO42-) või sulfiidina (S2-), harvem elementaarse väävlina (S0). · Väävliringe olulisemad etapid: a. Orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). b. Sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). c. Sulfaatide redutseerimine sulfiidideks. d. Mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. NB: joonis!! · Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas. Lagunemisel on tähtis osa aineringes kuna autotroofsed (produtsendid) organismid nagu
eraldub vesinik, mis seondub süsinikuga, ja hapnik, mis jääb vabaks. Aeroobsetes organismides läheb hapnik taas veemolekuli koostisse. 15. VÄÄVLIRINGE – kirjeldamine ja toimimine: biogeokeemiline tsükkel, kus väävel ja tema ühendid ringlevad eluta looduse ja eluslooduse vahel, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. Olulised protsessid: orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). Sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). Sulfaatide redutseerimine sulfiidideks. Mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja muutmine orgaaniliseks väävliks. Inimese mõju väävliringele avaldub peamiselt vääveldioksiidi (SO2) emissioonil vabrikutest ja sisepõlemismootorist. •Olulisemad väävli ühendid: H2S, SO42-, SO2. • Millised väävliühendid on mürgised elusorganismidele? Gaasilised väävliühendid; H2S,
Sel meetodil keedetakse puidulaastusid NaOH ja Na 2S paksendatakse, saades nn mehaanilise pulbi. · täiteainete lisamine lahuses (nn "white liquor"). Lahuse koostis: 94 g/l NaOH, Termomehaanilist pulpi toodetakse kõrgemal 40 g/l Na 2S. Sulfiidi ülesanne on stabiliseerida teatud temperatuuril, et kiirendada ligniini eraldumist. Puitu · liimainete lisamine määral tselluloosi, et vähendada kiudude kahjustust ja aurutatakse kõigepealt rõhul 975 kPa ning seejärel · värvainete lisamine saada hiljem tugevat paberit. Meetodi suur eelis on, et töödeldakse ülekuumendatud veega (170°C).
pikas perioodis. Hapnikust on ta suurema aatomiga, väiksema CH3-Cl+NaSHCH3-SH+NaCl elektronegatiivsusega ja suhteliselt madala energiaga d-orbitaalidega, d- orbitaalide osatähtsus pole praegu veel päris selge. SULFIIDID Väävlil on 3 tüüpilist valentsolekut millest tuleb väävli põhiline Süstemaatilises nomenklatuuris moodustatakse sulfiidi R1-S-R2 nimetus iseärasus-võimalus esineda mitme oksüdatsiooniastmega. tüviühendi nimetusest eesliite tio- abil. *Väävliühenditel oksüdatsiooniastmega IV ja VI hapnikühenditest analoogid Sulfiidid on vees lahustumatud vedelikud või tahked ained. Lõhn ei ole nii puuduvad. ebameeldiv kui tioolidel. *Väävli oksüdatsiooniaste IV esineb sulfoksiidides
Aktiveeritud sulfaat PAPS Väävel mikroobid kasutavad enamasti sulfaatset väävlit, mida tuleb rakuainesse lülitamiseks redutseerida. Söötmetesse pannakse sulfaati ammooniumsulfaadina, mis on nii S- kui ka N-allikaks. Sulfaat transporditakse rakku ATP energia arvel. Et redutseerida sulfaati, tuleb ta esmalt aktiveerida ATP arvel fosfoadenosiinfosfosulfaadiks (PAPS) ja seejärel toimub redutseerimine sulfiidini. Redutseerijatena kasutatakse tioredoksiini ja NADPH-d. Sulfiidi arvel moodustatakse aminohape tsüsteiin, mida kasutatakse edaspidi väävlit sisaldavate orgaaniliste ühendite sünteesil. Kui mikroob ei suuda sulfaati redutseerida, siis peab söötmesse lisama redutseeritud väävlit sulfiidina või tsüsteiinina. Peaks aintama ka pärmiekstrakti ja peptooni lisamine. Sulfiidist moodustatakse aminohape tsüsteiin, mida kasutatakse edaspidi väävlit sisaldavate orgaaniliste ühendite sünteesil. Sulfaadi assimileerimiseks läheb vaja NADPH-d
10 Reeglile 1 vastavat olukorda pole, reegli 2 järgi tuleb valida redokssüsteemi algolekuks võrrandi vasak pool, sest antimonil on paarisarvuline indeks. 2III (-) 2V Sb2 - 4e = 2Sb 3(-II) (-) 3VI -28 3 S3 - 24e = 3S 1V (-) 1II 84 N + 3e = N +3 28 Võrdse arvu elektrone (84) vahetavad 3 molekuli antimon(III)sulfiidi ja 28 molekuli lämmastikhapet. Need on reaktsioonivõrrandi vasaku poole koefitsientideks. 3Sb2S3 + 28HNO3 + H2O = H3SbO4 + H2SO4 + NO Vastus: 3Sb2S3 + 28HNO3 + 4H2O = 6H3SbO4 + 9H2SO4 + 28NO F. KOEFITSIENTIDE LEIDMINE "KESKKONNA" MEETODIL Redoksreaktsioonide kulgemise vajalikuks tingimuseks on sobivate redokspotentsiaalidega oksüdeerija ja redutseerija olemasolu (vt. Hergi Karik, Vello Past
tema troofsusseisundit. Troofsus ehk toitelisus on veekogu aine- ja energiaringe tüüpi ja intensiivsust määravate mineraalsete ja orgaaniliste (eriti fosfori- ja lämmastiku-)ühendite sisaldus vees ja põhjasetetes ning nende akkumuleerumise intensiivsus. 20. Kirjeldage ja joonistage väävli ringet. Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: · Orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). · Sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). · Sulfaatide redutseerimine sulfiidideks. · Mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. 1. Sulfaadi assimilatoorne redutseerimine - sulfaat redutseeritakse taimede, seente ja erinevate prokarüootide poolt orgaaniliseks sulfohüdriilrühmaks 2
välikosmoses abiootilistes reaktsioonides Mikrobioloogia I 2017 formeerunud. Tänapäeva meteoriitides on leitud Ookeani põhjas on maakoore „aktiivsetes“ piirkondaes lõhesid ja ka “vulkaane”, mida nimetatakse mustadeks suitsetajateks. Musta suitsetaja korstnast paiskub välja keemilisi aineid, näiteks H2, H2S, Fe-sulfiidi, metaani jne. On arvatud, et elu võis Maal tekkida ka sellistes tingimustes. Mikroobid on elanud mustade suitsetajate kooslustes juba vähemalt 3.3 miljardit aastat. Westall, F. et al. (2015) Archean (3.33 Ga) microbe-sediment systems were diverse and flourished in a hydrothermal context. Geology 43, 615–618 http://www.youtube.com/watch?v=rFHtVRKoaUM Mikrobioloogia I 2017
oksiidikile, moodustab vasega kontakteerumisel galvaanilise elemendi. Kontaktide valmistamiseks kasutatavad materjalid Hõbe Eelised: hea elektri- ja soojusjuhtivus, väike üleminekutakistus. Puudused: madal kaarekindlus, väike mehaaniline tugevus. Kontaktide valmistamiseks kasutatavad materjalid Volfram Eelised: suur mehaaniline tugevus, kõrge kaarekindlus, vastupidavus erosioonile. Puudused: halb elektri ja soojusjuhtivus, pinnale tekkib mehaaniliselt tugev oksiidi või sulfiidi kiht. Kontaktide valmistamiseks kasutatavad materjalid Metallkeraamilised materjalid Pulbermetallurgia tehnoloogia abil valmistatud komposiitmaterjalid heade elektri- ja soojusjuhtivusega ja kõrge sulamistemperatuuriga metallidest või metallist ja mittemetallist koostatud kontaktid. Metallkeraamiliste kontaktidega aparaatide puuduseks on suur hind, kuid töökindlus ja -iga on suuremad. Elektrikaar ja selle kustutamine Elektrikaar ja selle kustutamine
liimitakse või kõrge temperatuuri puhul keevitatakse uuritava keha pinnale (joonis 0.2.7). 5/27 jklng3.sxw Traadi läbimõõt on 0,02 – 0,05mm. Mõõt l nim. tensoanduri baasiks (l = 5 – 50mm). Fooliumist takistustensoandurid valmistatakse õhukesest hõbeda ja kulla, vase ja nikli sulamitest, konstantaanist jm.. Õhukesekilelised takistustensomandurid valmistatakse germaaniumi, telluuri, vismuti või seatina sulfiidi pihustamisega vaakuumis elastsele alusele (vilgukivi või kvarts). Sellised andurid on väga tundlikud (20 – 50) ja lubavad kasutada suurt voolutihedust (kuni 1000 A/mm²). Takistustensoandurid lülitatakse tavaliselt elektrilisse mõõtesilda. Takistustensoandurite eeliseks on väikesed mõõtmed ja mass, inertsi puudumine ja staatilise karakteristiku lineaarsus. Puudusteks on suhteliselt madal tundlikkus, kaasneva vajaliku aparatuuri keerukus ja
vesiniksulfiidiga ja seetõttu ei sobi ta kokku ka selliste sulfiidpigmentidega nagu kaadmiumkollane, ultramariin. Menning on püsiv õlisideainetes. Ultramariin (sinine pigment) Ultramariini kasutati 3500 e.m.a. sumerite juures. Looduses leidub see mineraal lasuriidina, mis on poolvääriskivi. Lisanditeks on kaltsiit, kvarts, vilgukivi, püriit. Kunstlik ultramariin on kõrge puhtusega. Laialdane tööstuslik ultramariini tootmine algas 1829 aastal. Ultramariin on keeruka struktuuriga, sulfiidi sisaldav alumosilikaat, Na 8-10Al6Si6O24S2-4. Looduslikul ultramariinil on tihedus 2,4 g/cm3, kunstlikul 2,4 2,7g/cm3, murdumisnäitaja on 1,5-1,6. Ultramariin on väga valguspüsiv ja leeliste suhtes stabiilne. Sobib kokku kõikide pigmentidega, välja arvatud plii ja vasepigmendid. Looduslik ultramariini kasutatakse hinnaliste detailide, tahvelpildi- ja seinamaalikunsti juures. Kunstlikku ultramariini kasutatakse alates 19
ajamastaab ajaühikutes jaotuse kohta ja Y-telje mastab voltides jaotuse kohta. Elektronkiire moodustavad elektronid juhitakse fokuseerimis ja hälvitussüsteemide poolt ekraani punkti. Toru siseküljele kantud luminufooril tekib elektronide energia neeldumine ja see energia muutub valgus kvantideks, mis avaldub selles, et selles kohas, kuhu satub elektronkiir tekib helenduv täpp. Helendumise värvus sõltub luminofoori materjalist. Ostsilloskoobi torudes kasutatakse tsink-sulfiidi (ZnS), mis annab rohelise helenduse. Luminofooril esineb järelhelendus. See tähendab, see punkt helendab veel mõnda aega peale kiire lakkamist. See võimaldab jälgida kiirelt liikunud kiire teed. Selles punktis, kuhu langeb elektronkiir tekib ka sekundaar emisiooni nähtus. See tähendab, et elektronkiire elektronid löövad ekraanist välja seknudaar elektronid, milliseid on tavaliselt enam kui primaar elektrone, kuid nende energia ja kiirused on väiksemad
Tahke faasi moodustavad mineraalide anorg ja org ainete osakesed ning mikroorganismid. Vedela faasi - vesilahused. Gaasilise faasi - peam N2, 02, CO2, H2S, SO2, NH3 ja CH4. Sellest tingituna sõltub metallide korr kiirus ja korr tüüp suuremal või vähemal määral peamiselt 14 pinnase omadusest: pinnase tüüp, pinnase asukoht, struktuur, homog, Maa eritakistus, vee sisaldus, pH, üldine happesus kuni pH=7, redokspotentsiaal pH=7 juures, Ca- ja Mg-karbonaadi sisaldus, väävelvesiniku ja sulfiidi sisaldus, süsi ja koks, kloriid- ning sulfaatioonide sisaldus. Kõikidel neil näitajatel on oma väärtused (punktid), mille järgi võib arvutada vastava det eluea selles pinnases. Atm ja pinnase kokkupuute kohas võivad pinnasest välja tulevates met-konstr-s moodustuda galvaanipaarid, mille tulemusena on selles konstr-i osas met hävimine kõige kiirem. Korr.kiirus pinnastes: soo 0,09mm/a; liv 0,12; savi 0,16. Vees ja vesilahustes: korr
pinnase tüüp, pinnase asukoht, struktuur, homog, Maa eritakistus, vee sisaldus, pH, üldine 19 Keemia ja materjaliõpetus happesus kuni pH=7, redokspotentsiaal pH=7 juures, Ca- ja Mg-karbonaadi sisaldus, väävelvesiniku ja sulfiidi sisaldus, süsi ja koks, kloriid- ning sulfaatioonide sisaldus. Kõikidel neil näitajatel on oma väärtused (punktid), mille järgi võib arvutada vastava det eluea selles pinnases. Atm ja pinnase kokkupuute kohas võivad pinnasest välja tulevates met-konstr-s moodustuda galvaanipaarid, mille tulemusena on selles konstr-i osas met hävimine kõige kiirem. Korr.kiirus pinnastes: soo 0,09mm/a; liv 0,12; savi 0,16. 53
TJ 330 isoleeriti biofiltri turbast, mille abil oli varem mõne kuu kestel eraldatud väävliühendeid. Leitud tüvi osutus kemolitotroofseks. See käsutab väävliühendeid kui ainsat energiaallikat. Erinevalt varemtuntutest oli uus tüvi atsidofiilnejaomas optimaalset kasvu madala pH väärtuse juures. Vapo Oy sai patendi Thiobacillus sp. TJ 330-le. Juba looduslikult happeline turvas on sobivaks kasvukohaks leitud mikroorganismile. Turba happelisus biofiltris tõuseb aja jooksul veelgi, kuna sulfiidi oksüdatsiooni lõppsaaduseks on happeline sulfaat. On täheldatud ka mõne vahesaaduse esinemine. 35. Põllumajandussektoris on kasutatud turvast järgmistes valdkondades: 1. alusturbana loomakasvatuses-Kasutatakse vähelagunenud (10…14%) rabaturvast, mille niiskus on kuni 50%, tuhasus kuni 10% ja lisandeid kuni 10%. Üle 20% lagunemisastmega turvas ei ole allapanuks kõlblik. Põhjus – kuivalt tolmab ja märjalt on porine. Ka vähelagunenud turvas märjana ei ima vett ning külmub.; 2
Vedela faasi - vesilahused. Gaasilise faasi - peamiselt N 2, O2, CO2, H2S, SO2, NH3 ja CH4. Sellest tingituna sõltub metallide korrosiooni kiirus ja korrosiooni tüüp suuremal või vähemal määral peamiselt 14 pinnase omadusest: pinnase tüüp, pinnase asukoht, struktuur, homogeensus, Maa eritakistus, vee sisaldus, pH, üldine happesus kuni pH=7, redokspotentsiaal pH=7 juures, Ca- ja Mg-karbonaadi sisaldus, väävelvesiniku ja sulfiidi sisaldus, süsi ja koks, kloriid- ning sulfaatioonide sisaldus. Kõikidel neil näitajatel on oma väärtused (punktid), mille järgi võib arvutada vastava detaili eluea selles pinnases. Kaitse? Näiteks terasposti maasse panemisel on õige betoon pinnase tasapinnast kõrgemaks valda, et teras pinnaga kokku ei puutuks ega korrodeeruma ei hakkaks. Merevees Korrosiooni kiirendajad on Cl-ioonid ja O 2. Oluline roll on ka vee liikuvusel mida liikuvam, seda tugevam korrosioon,
Pinnase homogeensus (metall on sama tüüpi / eri tüüpi pinnasega maas) 5. Maa eritakistus (mida suurem, seda väiksem korr) 6. Vee sisaldus (mida suurem, seda suurem korr) 7. pH (mida suurem, seda väiksem korr) 8. üleüldine happelisus kuni pH-ni 7,0. 9. redokspotensiaal pH=7,0 juures (maa omadus õhku läbi lasta, mida rohkem laseb läbi, seda vähem korr) 10. Ca- ja Mg-karbonaatide sisaldus (mida rohkem, seda väiksem korr) 11. Väävelvesiniku ja sulfiidi sisadlus 12. Süsi ja koks (on / ei ole lähedal) 13. Kloriid (Cl-) kiirendab korrodeerumist 14. Sulfaat (SO42-) kiirendab korrodeerumist. Iga omadust hinnatakse punktidega. Mida suurem punktisumma kokku tuleb, seda väiksem on korrosioon. Atmosfääri ja pinnase kokkupuutekohas võivad pinnasest välja tulevates metallkonstruktsioonides moodustuda galvaanipaarid, mille tulemusena ses konstruktsiooni osas on metalli hävimine kõige kiirem
(perioodiliselt vee all olev maa), struktuur (puutumata maa), homogeensus (metall on sama tüüpi / eri tüüpi pinnasega maas), Maa eritakistus (mida suurem, seda väiksem korrosioon), vee sisaldus mida suurem, seda suurem korrosioon), pH (mida suurem, seda väiksem korrosioon), üldine happesus kuni pH=7, redokspotentsiaal pH=7 juures, Ca- ja Mg-karbonaadi sisaldus (mida rohkem, seda väiksem korrosioon), väävelvesiniku ja sulfiidi sisaldus, süsi ja koks, kloriid- ning sulfaatioonide sisaldus. Kõikidel neil näitajatel on oma väärtused (punktid), mille järgi võib arvutada vastava detaili eluea selles pinnases. Atmosfääri ja pinnase kokkupuutekohas võivad pinnasest välja tulevates metallkonstruktsioonides moodustuda galvaanipaarid, mille tulemusena on selles konstruktsiooni osas metalli hävimine kõige kiirem. Näiteks
- karbiidse faasi moodustumist - terase termotöötlust (austeniiditera kasvu, läbikarastuvust, kõvadust) Peamised legeerivad elemendid terastes on Mn, Si, Cr, Ni, W, Mo, Cu, Pb, B, Co. a)Mangaan (Mn) Peale selle, et mangaan on terase tavalisand (valmistamisel viiakse igasse terasesse desöksudeerimise eesmärgil), on ta ka legeeriv element. Mn mõju terases seisneb eelkõige väävli kui tavalisandi kahjuliku mõju vähendamises. Mangaan moodustab sulfiidi, mille sulamistemperatuur on kõrge (1640°C). Terase kristalliseermusiel moodustub struktuuris terapiiridele primaarne MnS, mis teeb terase hapraks ka toatemperatuuril. Nähtus on tuntud külmhaprusena. Seda asjaolu kasutatakse ära hea lõiketöödeldavusega automaaditerastes, mille väävlisisaldus on 0,1...0,3% piires. Mn alandab Fe polümorfse muutuse temperatuuri A3 (seda enam, mida suurem on Mn- sisaldus). Suurtel mangaanisisaldsutel 10...25% Mn, puudub rauasulameis polümorfne muutus
lisand sulamitele Cu, Pb, ja Sn baasil, vähesel määral lisand pooljuhtmaterjalidele ülipuhas As: pooljuhtmaterjalide sünteesiks üldiselt kasutatakse As lihtaine kujul suhteliselt vähe As - väheseid elemente, nõudlus millele on väiksem kui tootmisvõimalused. 3.17. Antimon Sb - Stibium (lad.) vene k. сурьма, mõnedel andmetel tuleneb türgi sürme’st stibium – “märk” (tuleneb ühendite kosmeetilisest kasutamisest) “antimon” tähistas looduslikku Sb-sulfiidi: αντεμον – õis (nõeljate kristallide kuju järgi) Antimon oli metallina tuntud juba Babüloonias 3 tuh.a. eKr. tegelikult Sb – poolmetall (läheneb metallile) alkeemikute sümboolikas tähistas Sb avatud suuga hunt 3.17.1. Leidumine looduses Looduslik antimon: kahe isotoobi Sb - 121 ja Sb -123 segu kumbagi ligikaudu pool Sisaldus maakoores 5 · 10-5%, haruldane poolmetall tuntud ca 120 Sb - mineraali looduses leidub ka ehedat Sb 3.17.2. Füüsikal. omadused
annaabi.ee 
