50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Pillerin Palo
Õppematerjali autor
Krediit- ja deebetkaart Koostaja: Juhendaja: Krediidi ja deebetkaardi võrdlus KREDIITKAART DEEBETKAART Vajalik summa võetakse Kaardiomanik saab hiljem kaardiomaniku arvelt maha krediitkaardifirmale kompenseerida otsekohe. tehtud kulutused. Kulutusi on võimalik teha Krediitkaardifirma annab ainult kaardiomaniku arvel kaardiomanikule lühiajalist krediiti. oleva summa piires. Maksta saab teatud piires ka siis kui kaardiomaniku arvel parajasti raha üldse pole. Deebetkaart Välismaal saab tasuda ostude eest ning võtta automaadist sularaha. Teie kontol ei pea olema selle riigi valuutat, kus viibite. Sularahaautomaadist saate kohalikku valuutat, mis konverteeritakse Eesti kroonidest kaardiorganisatsiooni kursi järgi. Välismaal sularaha väljavõtmise teenustasu on erinev, o
pangakontol tehingu summa ning peab selle tehingu sooritamise õigsuse kinnituse saamisel kinni. Sularaha saamiseks sularahaautomaadist tuleb jälgida ekraanile ilmuvaid juhiseid ning sisestada PIN kood, mis on deebetkaardi personaalne identifitseerimisnumber ja mille pank väljastab koos kaardiga. Sularahaautomaat võimaldab saada konto väljavõtet pangakontol olevate vahendite kohta ning saada teavet varem broneeritud summade kohta. Deebetkaartidel on erinevad süsteemid: VISA, Cirrus/Maestro ja MasterCard. (Deebetkaart 2010) 2.2 Krediitkaart Krediitkaart on sularaha kõrval levinuim maksevahend maailmas. Krediitkaart eeldab samas üldjuhul ka panga püsikliendiks olemist ja igakuiste sissetulekute laekumist panka. Krediitkaart võimaldab kasutada krediidilimiiti ehk sõltumata kontojäägist on võimalik kasutada täiendavaid vabu vahendeid. Lisaks võimalusele kasutada
Tartu Kommertsgümnaasium Uurimustöö Raha ja selle väärtus 8.b klass Kommertsgümnaasium 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Mis on raha?...................................................................................................................... 4 Kas raha on vaid vahend?..................................................................................................5 Uurimus mida teeksid kui võidaksid miljoni?...................................................................5 Uurimus paljudel on olemas oma pangakaart?.................................................................8 Uurimus Kas sulle meeldib maksta rohkem
Lühiajaliselt võib tuua kaasa märkimisväärseid hinnakõikumisi. 14. Bretton Woodsi süsteemi olemus 1944.-1971 a. Bretton Woodsi süsteem toetus kullale ja dollarile. Kindel rahvusvaheline valuutasüsteem, mille eesmärk oli hoida maailmamajandus stabiilsena. Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank, fikseeritud vahetuskursid, dollari kasutamine põhivaluutana, vabakaubandus. Maailmarahaks sai dollar. 15. Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad? M0 = ringlusesse lastud sularaha M1= M0 + nõudehoiused (M1 hõlmab kõige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad. Need ei kanna intressi või on väiksem kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu.) M2 = M1 + säästu ja tähtajalised hoiused. (säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seatakse piiranguid selle raha kasutamisele.) 16. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine
Krediitkaart- võimaldab lisaks kontolimiidile kasutada panga pakutud krediiti e. laenu. 33. Kaardimaksete korraldus- krediitkaardiga saab raha kasutada limiidi ulatuses, deebetkaardiga kontojäägi piires. 34. Liisingu olemus ja liigid Liisingleping on leping, mille puhul kasutab rentnik lepingu alusel tasu eest rendile andjale kuuluvat vara kokkulepitud perioodi jooksul. Liisinglepingud võivad olla erinevad sõltuvalt sellest, kas vara omandiõigus rendiperioodi lõppedes läheb rentnikule üle (kapitalirent) või ei lähe üle (kasutusrent). Kasutusrent on rent, mida rentnik rendilepingu kohaselt saab lisanduvaid väljamakseid tegemata ühepoolselt lõpetada enne rendilepingus toodud tingimuste täitmist või rendiperioodi lõppemist ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle
· rahapoliitiliste operatsioonide teostamine, · valuutareservide haldamine, · maksesüsteemide käigushoidmine ja järelevaatamine, · pangatähtede emiteerimine koostöös EKPga, · EKP abistamine statistika kogumisel. · Eesti majanduse seire ja analüüs, · majandusprognoosi koostamine, · ametlike välisreservide haldamine, · finantsstabiilsuse tagamine, · rahvusvaheline koostöö väljaspool Euroopa Liitu (nt IMFi ja BISiga). 13. Raha erinevad mõõtmed (raha pakkumise näitajad), mida need näitavad? · M0 = ringlusse lastud sularaha · M1 = M0 + nõudehoiused M1 hõlmab kõige likviidemad raha funktsioone täitvad varad. Need ei kanna intressi või on see väiksem, kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu. · M2 = M1 + säästuhoiused M2 säästuhoiused. Säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seataksepiiranguid selle raha kasutamisele. · M3 = M2+ tähtajalised hoiused 14
Panga bilansi struktuur Bilanss- raam.pid. aruanne, mis Hüpoteek on oma olemuselt reaalaktivatega tagatud ja maksepikendust 15-45 päevaks. Max. limiit 2kuu näitab panga varade koosseisu ja nende moodustamise regulaarseid sissemakseid nõudev veksel. Kindustatud sissetulek. allikaid. Panga bilansis sisaldub kapitali kahekordne pantkirjad on seotud väiksema avansilise sissemaksea, Pikaajalised laenud on kinnisvara laenud, eluaseme- analüüs. Omavahendid- aktsiakapital; aazio(aktsiate madalama intressi määraga, pikema laenu per.-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.; müügikasum); aruandeperioodi kasum/kahjum; eelmiste väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida 2)maa ostmiseks; 3)maja, korteri kap. remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirju oma käes või müüa need jär
maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. 17. Rahapoliitika eesmärgid (1)majanduse üldine kasv; (2)hindade stabiilsus; (3)kõrge tööhõive; (4)maksebilansi tasakaal. 18. Raha teooriad. -Eksogeense raha teooriad keskpangal on täielik kontroll raha pakkumise üle -Endogeense raha teooriad raha pakkumise muutusi põhjustavad majandusliku aktiivsuse muutused ning keskpanga mõju on siin tühine 19. Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad? Raha täpsemaks defineerimiseks kasutatakse erinevaid mõõte: - M0 = ringlusse lastud sularaha - M1 = M0 + nõudehoiused (M1 hõlmab kõige likviidemad raha funktsioone täitvad varad. Need ei kanna intressi või on see väiksem, kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu.) - M2 = M1 + säästu ja tähtajalised hoiused (M2 säästuhoiused. Säästuhoiuste puhul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid