Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suit, suitsiid, siidi, suitsiidi, sida, soorita, töötaja, depressioon, liselt, esmatasandi, suitsiidirisk, tege, prevent�ire, seid, sust, järg, sild, pöör, enesetappu, part, noos, likult, skisofreenia, tervishoiutöötaja, preventsioon, haigla, alkoholism, psühhiaatri, vestlus, pööra, tuses, suicide, document, organisationSISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 SUITSIID............................................................................................................................3 0.1 Suitsiidi riski ära tundmine........................................................................................ 3 0.1.1 Riskifaktorid....................................................................................................... 4 0.1.2 Riski suurus.........................................................................................................6 KOKKUVÕTE..................................................................................................................
SISSEJUHATUS Enesetapp ehk suitsiidid ehk vabasurm on surmajuhtum, mis on tahtlikult otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Suitsiide esineb nii meeste kui naiste seas, kuid on olemas teatud riskigrupid, kelle puhul on risk suurem. Riski suurendamisel mängivad suurt rolli mitmed tegurid nagu alkoholi tarbimine, tervislik seisund, perekonna olemasolu ja toetus ning veel paljud tegurid. Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................3 2. SUITSIID EESTS...........................................................................................4 3. PÕHJUSED..................................................................................................5 3.1 ENESETAPU VORMID..............................................................................5 4. SUITSIIDISURMA LEIN.................................................................................6 4.1 LEINAJA ABISTAMINE...........................................................
Kui tõdeda, et ,,igal aastal teeb enesetapu rohkem inimesi, kui hukkub kogu maailma mitmesugustes konfliktides kokku (WHO 2006: 5)", peaksid meediakanalid suitsiiditeemat täis olema. Ilmselt peetakse seda siiski tabuteemaks, millest väga rääkida ei soovita ja seda eesmärgiga, et just noorematel erinevate meediakanalite kasutajatel ei tekiks vastava valdkonna vastu liigset huvi, mis motiveeriks neid kodus televiisorist nähtut järele proovima. Tavaliselt arvataksegi et suitsiid kui selline on pigem täiskasvanud inimeste probleem, kuna nendel on suuremad probleemid kui noortel. Seda tõestab ka statistika, mis ütleb, et lapseeas esineb suitsiide 100 ja noorukieas 10 korda harvem kui täiskasvanueas (Mehilane 1997: 104). Siiski ei saa fakti, et neid noorukite hulgas üldse esineb, tähelepanuta jätta ning tuleb vähemalt püüda selle vastu võidelda ning mitte karta tõstatada küsimust, ega inimene,
• käituda üleolevalt; • Kui sina ei nõustu mõne tema argumendi/põhjenduse/maailmavaatega, siis seda tuleb ausalt, kuid taktitundeliselt öelda. Inimene saab aru, kui temaga ollakse võlts ja näiteks kaastundest kõige öelduga nõustutakse. • teha pealetükkivaid või ebaselgeid märkusi; • esitada liiga sügavale tungivaid küsimusi; • Hakata tänitama ja esitama argumente suitsiidi vastu. Stiilis: ’’Täna on ju ilus ilm’’; ’’Sa oled noor ja kena inimene, terve elu veel ees!’’; Mis muresid on sul noorel inimesel, et endale käe külge paned?’’; ’’Kas sa oma ema/venna/isa jne. mõtlesid? ’’ • Ei tohi anda (kogemata) hindavaid märkusid erinevate suitsiidivormide kohta. Stiilis: ’’Kui sa tahad, et enesetapp õnnestuks, siis miks sa tablette võtsid?
Ma panin tähele, et noorte seas esineb väga palju enesetappu ja enesetapu mõtteid Sissejuhatus: Teema mille ma valisin on väga keeruline ja mahukas, kuid väga oluline, kuna puudutab meid kõiki. Viimastel aastatel on suurenenud noorte sutsiidide arv, see on tekitanud palju ärevust ja muret. Suitsiide ning suitsiidilist käitumist on palju uuritud ning neid uuringuid jätkatakse. Olukorrast Eestis: Iga suitsiidi kohta tehakse eksperthinnanguil 10 20 suitsiidikatset, suitsiidikavatsusi on aga kuni 200 korda rohkem. Enesetapp on 15 29-aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis, iga enesetapp puudutab väga lähedalt umbes 5 8 inimest. Eesti kuulub kõrgeima suitsiidiriskiga maade hulka maailmas. Viimastel aastatel kahaneb suitsiidikatsete sooritavate inimeste vanus, suureneb noorte suitsiidide arv. Mis seda põhjustab? Psühholoog Urve Külv arvab, et
Center 2005) Lubades klientidel oma lugu jutustada ja teadvustada, mis viis neid suitsiidiriskini, on juba iseenesest terapeutiline (Yalom, 1975). 9. Kuula, mõista, ja tunnusta (KMT) . (LUV=KMT) KMT on kasulik mnemoonik (Echterling, Presbury, & McKee, 2005). Selle mudeli abil nõustajad kuulavad kliendi lugu, püüavad mõista suitsiiditahte sügavat tähendust ja tunnnistavad kliendi intensiivset psühholoogilist valu. 10. Aeglusta asjade käiku Ambivalentsus, mis ümbritseb suitsiidi on kahe teraga mõõk. See loob võimaluse nõustajale sekkuda, kuid ambivalentsus loob ka suurt ärevust, mis võib survestada klienti tegema valikut ärevuse langetamiseks. Nõustajad peaksid võimaldama piisavalt aega, veenma kliente, et nad tahavad kuulata ja kasutama ka mitteverbaalses suhtlemises rahulikku meelt. 11. Loo terapeutiline aken . Seda strateegiat kasutatakse, et võita nõustajale ja kliendile aega kriisi stabiliseerimiseks.
ehk sellele, millised on suurimad riskitegurid nii estlaste kui ka siinse venekeelse elanikkonna hulgas. Uurimuse järgi olid 61 protsenti enesetapjatest alkoholisõltlased või kuritarvitajad. Kõlves märkis, et nii alkoholi kui ka uimastite küüsis oli enesetapjatest 69 protsenti venelasi ja 59 protsenti eestlasi. Kõlvese sõnul on üks olulisi enesetapu põhjusi ka haigestumine, raske haigus oli neljandikul suitsiidi sooritanutest. Ta lisas, et pea eranditult oli tegemist raskete haigustega, nagu kasvaja, insult ja infarkt. Paaegu võrdselt tulid esile perekonfliktid ja rahalised raskused, mis olid sageli seotud töökaotusega. Pereprobleemid eelnesid enesetapule venelaste seas 40 protsendil ja eestlastest 34 protsendil, rahalistes raskustes oli enne elust lahkumist neljandik. Kõlvese sõnul ilmnes, et oluliseks enesetapuriski suurendajaks on üksindus, samas kui partneriga kooselu on
aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla hetkeline ehk depressiivne afekt, meeleolu, mis kestab päevi, ja kliiniline depressioon, mis kestab mitu kuud. Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad meie elukvaliteeti ning hakkavad segama meid tegemast igapäevaseid toimetusi. See ei esine vaid mingil kindlal eluetapil, seda võib esineda nii lapsel kui täiskasvanul, mehel, naisel, noorukil. Eestlased on maailma üks kõige enam masenduses olevaid rahvaid, seda näitab meile enesetappude hulk elanike arvu kohta. Depressioon ja enesetappude arv on omavahel seotud. Iga teine naine ja iga
sünnist kuni surmani (Almgvist jt 2006: 215). Depressioon on laastav haigus, mis mõjutab inimest tervikuna - ta hinge, ihu ja vaimu. Depressiivset hingevalu on asjaosaliste arvates palju raskem taluda kui näiteks valu, mida tekitab murdunud jalaluu. Erinevalt füüsilisest valust kerkib emotsionaalne valu esile palju aeglasemalt ja kestab kauem. Väga paljud tänapäeva inimesed kannatavad mitmete depressiooni sümptomite all, omamata õrna aimugi sellest, et neid vaevab depressioon ja mitte mingi lihtne füüsiline häda. Depressioon on haiglaslik meeleolu alanemine, mis mõjutab kõiki igapäevaelu valdkondi, kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Depressioon ilma (bioloogiliste põhjustajateta) allub tavaliselt ravile, kuid seda peab läbi viima professionaal ja tegemist peab olema õigesti valitud vahenditega. Isegi bioloogiliste põhjustajatega kliinilisi depressioone on võimalik õigesti valitud ravimite ja
........................................................................... 17 KOKKUVÕTE........................................................................................................................19 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................. 20 2 SISSEJUHATUS Depressioon on laialt levinud haigus. Tänapäeval on depressioon üks sagedasemaid tervisehäirete põhjuseid. Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest. Oluline on vahet teha kurvastamisel, leinamisel ja depressiooni põdemisel - need on erinevad asjad. Igaüks on mingil põhjusel kurbust tundnud. Tavaliselt tundub siis elu nukker, sellega kaasnevad ülesanded ületamatud ja tulevik lootusetu. On täiesti loomulik, et tunneme
masendust veelgi rohkem. Kui Werther lõpuks aru sai, et Lotte on juba võetud ning et lahing tema südame võitmiseks on läbikukkumisele määratud, polnud tal enam tagasiteed. Wertherit nakatanud kirge saab kõrvutada tõsise haigusega. Wertheri tuttavad tegid katseid tema aitamiseks: Lotte andis talle mõista, et tema süda on Alberti poolt võetud, Wilhelm soovitas talle religiooni, kuid Werther ei soovinud paraneda ega otsida mingeid võimalusi enda elu paremale teele viimiseks. Wertheri depressioon ja süvenev teadmine, et ta ei saa kunagi Lottega koos olla, kallutas ta hingeseisundit hullumeelsusele ning keeras ta mõttemaailma pahupidi. Werther armastas, kui Lotte talle ta lemmikpalasid klaveril mängis, kuid mingil hetkel ei talunud ta neid enam ja juba see vihjas Wertheri hulluks minemisele. Kui ülemaailmselt on aastas ligikaudu 11,4 enesetappu 100 000 inimese kohta, siis ulatub see näitaja Eestis 14,1-ni. Rahvusvahelise suitsiidiennetuspäeva raames pandi
Kortisool veres tekitab stressi, stressihormoonid Närvi ja immuunsüsteemi interaktsioonid - Tsütokiinid (rakutapjad) Neurogeneetika Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes Elektrofüsioloogia EEG häired mitmete psüühikahäirete korral (epilepsia) Kronobioloogia Meie tegevused on rütmilised (ühel ajal ärkame, ühel ajal lähme magama) - Unehäired - Unestruktuuri muutumine Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon Psühholoogilised teooriad Kognitiivne areng – Piaget - Ühel hetkel on teistel õigus mitte ainult endal Kiindumusteeoria – Bowlby - Kiindumus on arengus oluline, ebakindel kiindumussuhe ei aita kaasa enda kiindumusvõima arenemisele Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck - Becki triaad – arvamused iseendast, tulevikust ja teistest
Ta ei näe milleski erilist mõtet ja muretseb, et veab oma perekonda alt. Töölenaasmine ajab teda närvi. Ta ei saa hästi teise meeskonnajuhiga, kes teeb vahetusi, kui teda pole. Naine on tal mõistev ja toetab teda, kuid Harry ei taha teda endale liiga ligi lasta. Ta arvab, et ei ole õige koormata naist sellega, kuidas tema ennast tunneb. Harry ja arst on ühel meelel, et tal on vaja mõna aega tööst eemal olla, ja ta saab kaheks nädalaks haiguslehe. Arst arvab, et Harryl on depressioon ja kasu võiks olla ravimitest. Harry ütleb, et on valmis ,,proovima mida iganes, kui see aitab", niisiis kirjutab arst talle antidepressandi ja käsib tal kahe nädala pärast tagasi tulla. Kahe nädala pärast ütleb Harry arstile, et tal on natuke parem. Tal on häid päevi rohkem kui halbu päevi, kuigi tunneb puhuti tugevat ärritust, eriti poodides. Ta hoiab end tegevuses, käies peamiselt kohalikus võimlas raskusi tõstmas ja töötades aias.
· PSÜHHOLOOGILISELT: Emotsionaalselt. Stress suurendab negatiivseid emotsioone , nagu masendus, ärevus, viha, hirm. Kognitiivselt. Pealetükkivad mõtted võivad muutuda omaette stressoriks. Stress muudab sooritust. Tähelepanu nõrgenemine võib põhjustad raskeid tagajärgi Käitumuslikult. Stress mõjutab une kvaliteeti ja kvantiteeti. Suurendab agressiivset käitumist. Muudab ja toitumist, suitsetamist, alkoholi tarvitamist. Seda kõike nimetatakse himu-käitumiseks. Stress, depressioon ja enesetapp. Ainuke stressivaba seisund on surm. Enesetappu seostatakse sageli depressiooniga. Samas tuleb arvestada, et enesetapu sooritamine eeldab vaimseid ressursse, et enesetappu planeerida ning füüsilist vormi selle elluviimiseks. Depressioonis pole aga inimesel vajalikke ressursse, seetõttu depressioonis sooritatakse harva enesetappe. Kõige ohtlikum periood on, kui inimene hakkab tagasi saama normaalsemat meeleoluseisundit siis tekib piisavalt energiat enesetapu sooritamiseks.
......................................................... Depressioon eakatel................................................................................. Depressiooni ravi...................................................................................... Kokkuvõte................................................................................................. Infoallikad................................................................................................. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi,tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevad referaadis ka selgeks püüan teha. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav.
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest
............................3 Depressioon on inimeste seas üsnagi levinud haigus. Ligi 20% inimesi põevad oma elus läbi mingi depressioonivormi. See haigus võib viia enesetappudeni, muuta inimeste iseloomu ja kogu elu mõjutada. Kuna see on nii levinud, siis otsustasimegi valida depressiooni oma uurimistöö teemaks. Sellest räägitakse palju, kuid otsustasime, et sooviksime lisaks põhiteadmistele depressioonist rohkem teada saada. Antud uurimistöös püstitasime endale küsimused: mis on depressioon, kuidas see avaldub, millised on selle sümptomid, mis depressiooni põhjustab, millised liigid sellel on ning kuidas seda diagnoosida ja ravida. ........3 Mis on depressioon?....................................................................................................................4 Depressiooni sümptomid.............................................................................................................5 Depressiooni raskusastmed................................................
Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine.......................................................................... 4. BIPOLAARNE HÄIRE....................................................................................... 5. SÖÖMISHÄIRED..............................................
kaotust (kellega koos on elatud kogu elu) või nooremale sugupõlvele vanema või vanavanema kaotust. (Roper jt 1999) Kuna vanas eas vaadatakse surmale kui ,,loomulikule asjale" , on ka vähe uuritud vanurite leinamist. Kurbust võidakse kogeda erinevalt: harvem esineb ülitugevaid kurbusehoogusid, sageli tuleb ette ka eitamist ( elusolija räägib ja käitub nii, nagu poleks midagi juhtunud), võib esineda pikaaegset depressiooni. (Roper jt 1999) Lähedaste kaotamine ja depressioon, lisaks ka sotsiaalne eristatus ja vaesus on vanurite enesetappude sagedased põhjused. (Roper jt 1999) Vanurite enesetapu riskifaktorid: · Lein · Hooldajad (eriti kui hooldatava kognitiivne sõltumatus on vähenenud, kui hooldaja ei saa psühholoogilist või majanduslikku abi; kui tal pole võimalik vahepeal puhata) · Puuet tekitavad seisundid (halvatus, Parkinsoni tõbi, Huntingdoni ja Alzheimer haigused) · Raske meditsiiniline haigus · Alkoholism
narkomaaniaga (70% - 90%). (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). 2 Mõned probleemid, mis võivad kaasneda isiksushäiretega (CNN 21.04.2007): - Sotsiaalne eraldatus: võimetus luua ja hoida terveid suhteid, lähedussoovi puudumine ning äärmine häbelikkus võivad põhjustada isiksushäirega inimese ühiskonnast eemaldumise. - Suitsiid: enesevigastuse ja suitsiidirisk on kõrgem inimestel, kes kuuluvad isiksushäirete B-klastrisse, näiteks piirialast tüüpi isiksushäirega inimesel; - Ainete väärtarvitamine: alkoholi ja narkootikumide või ravimite sõltuvuse oht on eriti B- klastri isiksushäiretega isikutel; - Depressioon, ärevus ja söömishäired; - Ennast-hävitav käitumine: nii käituvad eriti piirialast tüüpi isiksused, näiteks kaitseta vahekord või hasartmängude mängimine;
arvatakse, et see on märk nõrkusest. (Puusepp, L. 2011) Tunded, mis võivad tekkida pärast raseduse katkemist: juhtunu eitamine ("See pole võimalik") šokk ("Kõik see juhtus nii ootamatult") hirm ("Ma pole täisväärtuslik naine", "Kas ma pean taluma valu?", "Kas ma tulevikus jään veel rasedaks?") viha ("Miks see juhtus minuga?", "Mu partner oleks pidanud …, poleks pidanud…", "Võibolla tegi arst vea?") kurbus ja depressioon juhtunuga leppimine ("Jah, see juhtus minuga. See on minu elu osa ja ma tahan sellega toime tulla. Võibolla lähen nõustaja juurde, kui tunnen, et see on vajalik.") (Rull, K., Part, K.) Naised, kes on kogenud raseduse katkemist on toonud välja järgmiseid reaktsioone: depressiooni, üksindlust ja isoleeritust. Need on küll normaalsed reaktsioonid, kuid kui need hakkavad segama igapäevast elu võib olla tegemist depressiooniga ja tuleks minna nõustaja juurde
Suitsiidi riskifaktorid: Vanemad mehed, isolatsion, hiljuti lähedase kaotanu, psüühiline haigus, varasem suitsiidikatse, töötus, kehaline haigus Suitsidaalse käitumise astmestik: *Suitsiidmõtted teadlikud mõtted enesetapust *Suitsidaalsed zestid - mõõdukalt ennastkahjustavad käitumised *Parasuitsiid - planeeritud ennastkahjustav käitumine, mille tagajärjeks on oluline, kuid elule mitte ohtlik füüsiline kahju *Suitsiidkatse olemas kavatsus surra *Mitteotsene suitsiid surmaga lõppev riskeeriv käitumine *Suitsiid surmaga lõppev planeeritud ennastkahjustav käitumine. Düstüümia Alanenud meeleolu enamuse ajast vähemalt 2 aastat, normaalse meeleoluga perioodid alla 2 kuu. Vähemalt 2 järgnevaist: isumuutus, uneprobleemid, energiapuudus, väsimus, alanenud enesehinnang, alanenenud keskendumis- või otsustusvõime, lootusetusetunne Hetkel ca 3% : naistel 4%, meestel 2% Elu jooksul: ca 6%
Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste korral võib vallandada haigusi ülemäärane stress (tekib nt äge stressreaktsioon, kohanemishäire, ärevushäire, depressioon, aga ka bipolaarne häire, äge psühhootiline episood, skisofreenia). Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes monogeensed, kromosomaalsed ja multifaktoriaalsed (enamus psüühikahäiretest on seotud suure arvu geenidega) Psüühikahäirete levimus (skisofreenia, bipolaarne häire, depressioon, ärevushäired) Skisofreenia - Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 juhtu 1000 elaniku kohta aastas. Prevalents(e. levik) ca 1,3 % elanikkonnast
Ene Lausvee MD PhD Tallinn 2014 Depressioon on seisund, kus inimese meeleolu on pikema aja vältel halb, teda valdavad ebameeldivad tunded, väsimus, apaatia. Seda lootusetust üritatakse minema peletada, kuid see ei õnnestu ja masenduses olijat valdab jõuetus ja frustratsioon. Kõik inimesed on vahetevahel õnnetud ning ebaõnnestumiste korral on täiesti normaalne, et tuju läheb halvaks. Kuid see ei tähenda kohe, et inimesel on depressioon. Me kõik hoolime oma perest, sõpradest, tööst, lemmikloomadest. Iga inimene tunneb mingil eluhetkel kurbust, leina, pettumust ja meeleheidet kui tema abielu puruneb või kui jääme ilma töökohast. Pettumustest või tragöödiatest pole kellelgi pääsu, kuid tähtis on meeles pidada, et kurbus ei tähenda alati depressiooni. Kui hobid ja sõbrad inimest enam ei huvita, kui tal on tunne, et ta on kasutu ja ta ärritubkergesti iga väikese asja peale, see kõik viitab depressioonile
Eutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm ehk surmaabi on suremise muutmine valutumaks, ehk paranemislootusteta ja piinlevas seisundis viibiva haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine. EUTANAASIA SISSEJUHATUS Viimasel ajal on ka Eestis märgata uue ja terava diskussiooniteema esilekerkimist. Euroopas, Ameerikas ja ka mujal maailmas pole aga enam kaugeltki tegemist uudse probleemiga. Jutt käib eutanaasiast. Tõepoolest, kui senini avaldasid ajalehed vaid põgusaid artiklikesi mõningates riikides praktiseeritavast tegevusest, mida nimetatakse eutanaasiaks ja mille sisu ning olemus jäid tavaeestlasele sageli arusaamatuks ning võõraks, siis nüüd on ajakirjanduse veergudel hakatud avaldama ka nähtust sügavamalt käsitlevaid artikleid. Eestlastest on eutanaasiast kirjutanud Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak, kelle kirjutisi käesolevas referaadis ka refereeritakse. Oma töös olen kasutanud ka prominentse Austria arsti - Kurt Stellamori Akadeemi
heterogeenne, kuid kõige enam häireid ilmneb infotöötluskiiruse, tähelepanuprotsesside ja täidesaatvate funktsioonide töös Skisofreenia kulg - Esimesele psühhootilisele episoodile eelneb prodromaalperiood esinevad kerged vahelduva kuluga psühhootilised sümptomid, mis ei vasta psühhoosi diagnoosi kriteeriumitele - Võib kesta nädalatest aastani - Skisofreenia prodromaalperioodile võivad viidata: depressioon, kõrgenenud ärevus, ärrituvus, segadused mõttekäigud, vahelduvad mõtted ebatavaliste tähenduste omistamisest, maagiline mõtlemine, illusioonid, hügieeni häirumine, sotsiaalne eraldumine, suhtlemisraskused, kognitiivse funktsioneerimise probleemid - Skisofreenia kulgeb tavaliselt mitmete akuutsete (psühhoosi seisund) episoodidega, mille vahepeal on sümptomid vähem väljendunud, kuid siiski häirivad
● alkoholitarbimise tõttu kaotatud elude rahaline väärtus (2014 a u 2,4 miljardit) ● otsene majanduskahju - kuritegevus, tervisekaotus (1,6-2,5% SKPst) ● soodustavad kehalisi ja vaimse tervise probleeme ● mõjutavad mitte ainult tarvitajaid vaid ka nende lähedasi Alkoholisõltuvus - sündroom, mida iseloomustavad joomissund, võõrutussümptomid, taluvuse suurenemine ja joomise jätkamine hoolimata selle kahjulikest tagajärgedest. Põhjused: ● stress ● depressioon ● probleemid isiklikus elus ● teineteise mõistmise puudumine ● sotsiaalne desadaptsioon ● üksindus ● igavus Mõjutavad faktorid: ● bioloogilised - pere ajaloos alkoholi kuritarvitamises (suurendab riski sõltuvuseks) ● isiksus ● perekond - kui vanemad on tarvitajad siis lapsele võib jääda mulje,et see ongi okei juba varajasest east ning sellest areneb sõltuvus ilma et inimene isegi sellest aru saaks
Triin Jervson Depressiooni levik noorte seas ning selle tekkepõhjused Uurimistöö Juhedaja: Ruth Vaik-Luga Tallinn 2016 2 Sisukord Sisukord 2 SISSEJUHATUS 3 1. Depressiooni olemus 4 1.1 Mis on depressioon? 4 1.2 Psühholoogiline ja bioloogiline depressioon 5 1.3 Depressiooni levik noorte seas 6 1.4 Depressiooni ravi 7 1.5 Antidepressandite tõhusus ning kõrvaltoimed 8 1.6 Depressiooni vältimise võimalused 9 2. Metoodika 10 3. Uurimistöö analüüs 11 KOKKUVÕTE 17
esimesena räägi sellega, kes tegi, kiusajaga! Alles siis ohver ja tunnistajad. Ja peale seda uuesti kiusajaga. Kiusamisvastane tegevuskava peab keskenduma õigusele tunda end psühholoogiliselt ja ka füüsiliselt turvaliselt (Rogers, 2011). Selge sõnum: Meie koolis kiusamist ei sallita! Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine! Täiskasvanu saab aidata! Otsi lapsele abi!!! Sotsiaalpedagoogiline sekkumine ei pruugi olla piisav! Depressioon Lõikumine raske lahti saada, sest on tegu sõltuvuskäitumisega Söömishäired Suitsidaalsus Nende puhul oluline edasi suunamine psühhiaatri/psühholoogi poole. Heleni kogemusel: nende probleemide puhul tahaks laps hädasti kodust abi saada, aga kodus ei teata. Küsida: kas sa tahad sellest oma emale rääkida. Vastuseks sageli: ei taha. Aga siiski pakkuda võimalust vestelda lapsega emaga koos. Need vestlused on hästi rasked, pisaraterohked, kestavad kaua
Meelolu muutusega kaasnevad enamasti ka muutused aktiivsuses ja autonoomse närvisüsteemi talituses. Enamik meeleoluhäireid on korduvad, episoodide algus on sageli seotud stressitekitavate sündmuste või olukordadega. Meeleoluhäired jagatakse depressiivseteks häireteks ja bipolaarseteks meeleoluhäireteks. Mõlemas rühmas eristatakse mitut eri sümptomitega häiret, mida on järgnevates peatükkides lähimalt kirjeldatud. 3. Depressioon Depressioon on emotsionaalne seisund, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine neurotransmitteri funktsioonihäirest. Depressioon võib avalduda : 1. Sümptomina- siis on depressioon suhteliselt lühiajaline tundeseisund, mida peegeldavad näiteks näoilme, liigutuste vähenemine või kehatalituse aeglustumine. 2. Sündroomina- selle tunnused on tüüpiliselt kestvamad, üksiksümptomid aga lühiajalisema kestusega, kuigi vahel isegi intensiivsemalt väljendunud
o Tablettravi Pole operatsiooni, millega valu välja lõigata, valu ei ka kohe, vaid sellega tegeletakse tasapisi o Ravi eesmärk on õpetada ise endaga hakkama saama (kui valu puhul kogu aeg kusagilt abi saab, siis inimene ei õpigi end ise aitama, vaid otsib abi kogu aeg mujalt, sõltub teistest). o Pole mõtet kasutada ravimit, mis valu koldeni ei jõua. o Kas depressioon mõjutab ravi efektiivsust? Paljud antidepressandid head ka valuravis. Järelkontroll 4 o 2, 4, 6 nädala pärast jne. Remissioon. 1-2 kuu tagant. Kui 3 kuud remissioon siis arutelu kas ravi lõpetada või jätkata, kui kaua ravi kestis (5a puhul 3 kuud vähe). Eelmisele annusele tagasiminek. Ravi lõpetamine ettevaatlikult
Meeleolu häired Depressioon Referaat Koostas: Tartu 2005 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................lk.3 2. Mis on depressioon?...............................................................................lk.4 3. Sümptomid ja tunnused..........................................................................lk.5 4. Depressiooniravi.....................................................................................lk.8 5. Kokkuvõte.............................................................................................lk.10 6. Kasutatud kirjandus.................................................................
annaabi.ee 
