Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suitsetamine noorte seas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suitsetaja, suitsetamine, sigarett, suitsetab, sigareti, kooliõpilaste, lapsevanemad, endile, ükskõikselt, koolimaja, tekiks, kehvem, keilas, jõudnutest, eluaasta, koguni, vastupanuvõime, vanematest, suitsetajad, poisse, täiskasvanueastänapäeval on tubaka tarbimine väga suureks probleemiks ning , et see on laialt levinud eelkõige täiskasvanute kui ka neist eeskuju võtvate noorukite seas, mis on meie inimkonna arengu ja ühiskonna suhtes väga halb! Alloleva tekstiga üritan kõikidele noortele teadvustada suitsetamise kahjulikkust ja üritan selgeks teha, et ei tasu suitsu mitte isegi proovida, sest ka üks suits võib tekitada sõltuvust. Suitsetamine ja noored Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Süüdi suitsetamise suures rohkuses, eriti just noorteseas, on paljud täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata.
Kohtla-Järve Ühisgumnaasium Noored ja suitsetamine Uurimustöö Õpilane:Darja krivodonova Klass: 8.b Juhendaja: Asta Hiiesalu Kuupäev:07.03.2011 Kohtla-Järve Sisukord 1.Tiitelleht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 4.Noored ja suitsetamine 5.Kokkuvõtte 6.Kasutatud kirjandus
SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS....................................................................................... 14 3. JÄRELDUSED TEEMA KOHTA ............................................................................... 20 4. METOODIKA .............................................................................................................. 21 KOKKUVÕTE ..............................................
..................................................................................................................4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS............................................................................................................6 1.1.2. SUITSETAMISE MÕJU KOPSUDELE..........................................................................6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU......................................................................................8 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED...............................................................................................9 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS.........................................................................................................12 LISA...................................................................................................................................................16 3.KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................
Suitsetamine noorte seas ja selle kahjulik mõju tervisele Loovtöö Emeriin Tarto ja Henri Tiit Tartu Tamme Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Sotsiaalpedagoog Liina Lüüs Sissejuhatus · Loovtöö teemaks valisin suitsetamine noorte seas ja selle kahjulik mõju tervisele sellepärast, et kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. · Kuna tundub, et sellel teemal räägitakse vähe, pidasin oluliseks uurida kuidas suhtutakse suitsetamisse 7a. klassi õpilaste seas. Suitsetamine
SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................2 1.TEOREETILINE KÄSITLUS................................................................3 1.1 Tubakas............................................................................................4 1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE............................5 1.2.1 Naised ja suitsetamine...........................................................7 1.2.2 Mehed ja suitsetamine...........................................................9 1.3. TUBAKAS JA TERVIS.................................................................10 1.4.PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU............................................11 1.5. SUITSETAMINE JA NOORED....................................................12 1.6. SUITSETAMISEST LOOBUMINE............................................. 13
Euroopas. Umbes sellel ajal jõudis tubakasuitsetamise komme ka Eestisse. Tubakasuitsus olevad keemilised ühendid on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus sisalduvad: vähki tekitavad ained sõltuvust tekitavad ained valgeveresust tekitavad ained pärilikke muutuseid põhjustavad ained radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Suitsetamine soodustab väga paljude haiguste teket ja raskendab nende kulgu. Passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on tihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. 1993/94 läbiviidud rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti koolides regulaarselt 22% 15-aastatest poistest ja 6% samaealistest tüdrukutest. 1998 aasta andmetel suitsetab 16-24-aastastest meestest 39% ja naistest 18% .
Tubaka tarvitamine Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubaka tarvitamine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning tubaka tarvitamist peetakse maailmas suurimaks surmade põhjustajaks. Tubakatarvitamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK F17). Maailmapanga ekspertide arvates (ÜRO FAO, 1994) tekitab 1000 tonni tubaka tarvitamine 990 uut haigusjuhtu ja 650 surmajuhtu. Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16 aastast inimest. Iga viies 14-18 aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Tartu Ülikooli teadurite kohaselt haigestub igal aastal Eestis tubakaga seonduvatesse haigustesse ligi 3000 inimest ja sureb ligi 2000 inimest, mis tähendab 1/5 kõikidest surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas. Suitsetamine mõjutab isiku maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub
Tsirguliina Keskkool Suitsetamine ja selle kahjulikkus Referaat 2009. õ/a Sisukord 1. Probleemi püstitus 2. Sissejuhatus 3. Suitsetamise ajalugu 4. Suitsetamise mõju inimorganismile 5. Noored suitsetajad 6. Sõltuvushaigus 7. Passiivne suitsetamine 8. Suitsetamisest loobumine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Probleemi püstitus Miks valisin just selle teema? Mulle tekkis suitsetamise ja selle kahjulikkuse vastu rohkem huvi, kui nende teiste teemade vastu. Tahtsin rohkem teada saada, mida suitsetamine kahjustab, selle ajaloost, kus seda kõige algul suitsetati jne. Huvitas ka see, mida suits üldiselt sisaldab ja mida need ained õige teevad. Sissejuhatus
Laps ja tubakas Sissejuhatus Tänapäeva maailmas on tubakas muutunud väga suureks probleemiks. Kõige enam just laste suhtes. Kõigile on teada, et suitsetamine kahjustab tervist. Sellele vaatamata suurem osa noortest inimestest suitsetab. Tubakas on ka kergesti kättesaadav. Mida meie ühiskond teeb, et suitsetamist noorte seas vähendada? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust nagu teisedki uimastid. Tubakatarvitamise põhjused ja tagajärjed
mida suitsetatakse ja teised on tubakatooted, mis on nii-öelda suitsuvabad ning mida tarbitakse kas närimise, ninna tõmbamise või mingil muul teel. Suitsetamine Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud, mida on raske taluda ja mistõttu võib inimene taas suitsetamist alustada. Lisaks füüsilisele sõltuvusele nikotiinist on suitsetajad sageli sõltuvuses ka suitsetamisest kui tegevusest
See koormab aga liigselt südant. 2. Veresoonte ahenemise tõttu väheneb naha ja jäsemete verevarustust. Näiteks sõrmeotste temberatuur väheneb umbes 3 kraadi võrra, aga võib ka langeda isegi 27 kraadini. Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu. 3. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites (veresoonte lubjastumist, mis põhjustab vereringehäireid). Siit selgub, miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame-ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. Näiteks Saksamaal on tehtud enamik jalaamputeerimisi patsientidel, kes on suitsetajad. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub
rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pakendis vabadust ning elu ülistamist? Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO - World Health Organisation, ka Eesti on selle liige) andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune (47% mehi ja 12% naisi). Eestis suitsetas 1998. aastal regulaarselt 42% meestest ja 20% naistest, lisaks neile oli veel 8% juhusuitsetajaid. 1993/94 läbiviidud rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti koolides regulaarselt 22% 15-aastatest poistest ja 6% samaealistest tüdrukutest. Uuringus osalenud 24 riigi seas olid meie poisid 14 ja tüdrukud 22 kohal, mis iseenesest pole halb näitaja. Mõtlema aga
PALDISKI GÜMNAASIUM 9.klass Agnes Blank SUITSETAMINE Uurimistöö Juhendaja Natalia Sidorova Paldiski 2010/2011 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Suitsetamine 4 Suitsetamine ja noored 5 Tervis ja rasedus 6
Juhendaja: 22.03.15 SISUKORD KASUTATUD MÕISTEID............................................................................................3 SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. PASSIIVNE SUITSETAMINE..................................................................................5 1.1 Täpsemalt passiivse suitsetamise tähendusest......................................................5 1.2 Tubakasuits ja selle koostis...................................................................................5 1.3 Suitsetamise mõju teistele inimestele...................................................................6 1.4 Ulatuslikud uuringud passiivsest suitsetamisest................
Sisukord Sissejuhatus Uurimustöö teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada, miks inimestele meeldib suitsetada ja kuidas see neile mõjub. Mis on suitsetamine? Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja 20. sajandi algul. Algul tubakat nuusutati või näriti. Tubakas on taim, mille kuivatatud lehtedest valmistataksegi sigarette, sigareid, vesipiibutubakat, nuusktubakat jms. Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Tänapäeval mõistetakse suitsetamise terminit, kui suitsetamist sigareti, sigari või piibuga. Mida sigaret sisaldab? Sigaretis on enam kui 4000 keemilist ühendit
terve laps sünnitada. Siiski kohutavad teda rasedad naised, kes ei suuda suitsetamist maha jätta. Arsti sõnul sünniksid lapsed kindlasti tervematena, kui emad saaksid oma halva harjumuse kasvõi nii tõsiste haiguste nagu diabeedi või kõrgvererõhutõve vastu vahetada. ,,Neid haigusi saan ma ravimitega kontrolli all hoida," rääkis Welch. Kuid suitsetava raseda naise last ei kaitse ohu eest mitte miski. Miks on raseduse ajal suitsetamine ohtlik? Sigaretisuits sisaldab üle 4000 erineva kemikaali, sealhulgas eriti hirmsaid aineid nagu tsüaniidi, pliid ja vähemalt 60 vähki tekitavat ühendit. Kui sa raseduse ajal suitsetad, satub see toksiline kokteil sinu vereringesse, su lapse ainsasse toitainete ja hapniku allikasse. Kuigi mitte ükski neist kemikaalidest ei ole lapsele hea (sa ju ei lisaks iialgi näpuotsatäit pliid ja tsüaniidi beebitoidule), on kaks neist eriti kahjulikud: nikotiin ja süsinikoksiid (vingugaas).
....................................9 3. Küsitlus ......................……………………………………………............………....10 3.1 Küsitluse tulemus …………………………………………………….………….10 Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad 2 SISSEJUHATUS Mina valisin uurimistöö teemaks tubakatoodete kahjulikkuse tervisele. Kuna tubakatooted ja suitsetamine on problemaatiline eriti noorte seas, uurisin Põlva Keskkooli III kooliastme õpilaste käest, kui palju nad teavad tubakatoodetest ja nende kahjulikkusest tervisele. Valisin selle teema, kuna soovin ise teada ja ka teistele teada anda, kui kahjulikud on tubakatooted meie kehale ja tervisele. Minu töö eesmärgiks on teadvustada tubakatoodete kahjulikkusest inimeste tervisele ja läbi uurimuse teada saada, kui palju noored sellest teavad. Erinevaid tubaka manustamise viise on väga palju
kasutada küsitlusest saadavaid andmeid uurimistöö läbiviimiseks. 1. SUITSETAMISE OLEMUS 1.1 Alustamine 3 Miks alustatakse suitsetamist? Suitsetamist alustatakse peamiselt teismelisena, kas sõprade survel või eeskujul, uudishimust või siis survest, et sel juhul saavutatakse mingisugune staatus ning populaarsus. Kohati huvitab noori see keelatud maa kuhu astuda ei tohiks. Põhjuseks võib olla kas vanemate range keeld või siis mõjutab just see, et suitsetamine ongi pahe. Teismelisena väga sellele ei mõelda, kui palju see meie tervist rikub kuna tulevik on ju nii kaugel. Väga tihti on noortele eeskujuks just nende endi vanemad. Kui nende vanemad ees on suitsetajad ning suitsetamine on lubatud vaid täiskasvanuile, siis sel juhul oma vanemaid need noored jäljendavadki, tahtes olla täiskasvanulikud. Nikotiinisõltuvus ja suitsetamisharjumus saavad võimu aina juurde ning sigaretid
See on hea ja õige, kui inimene suudab otsustada, millist neist vabadustest järgida ja millist mitte. Kõik sõltub sellest, kuidas tahetakse elada ja mida saavutada. Vabadus valida ongi vajalik selleks, et vältida soovimatuid tagajärgi, see tähendab elus edukalt toime tulla. Õigused ja vabadused on aga seotud vastutusega. Suurema osa otsuseid teeb inimene ise, teised saavad vaid nõu anda. Üks selliseid valikuid on ka suitsetamine või sellest loobumine, keeldumine, hoidumine. Suitsetamine - Tubaka tarbimine Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni WHO andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune, 47% mehi ja 12% naisi. Eestis suitsetab regulaarselt 42% meestest ja 20% naistest, lisaks neile oli veel 8% juhusuitsetajaid. Rahvusvahelise
Riskikäitumine • Miks käitutakse riskeerivalt? • Milleks narkoennetus? • Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps? Riskikäitumine • Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on inimlikud tragöödiad, enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid • suitsetamine • alkoholi (liig)tarvitamine • uimastite proovimine/tarvitamine • kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga • liikluseeskirjade eitamine • ohutusvahendite kasutamise etiamine • ohutusreeglite eitamine jt Statistika andmed – Suitsetamine 2011. aasta andmetel ei suitsetanud 60% noortest, 10,5% on suitsetamisest loobunud, 7,8% suitsetab mõnikord ning 21,9% on igapäevasuitsetajad, kellest suurem osa on mehed. (Noorteseire aastaraamat 2012)
elukeskkonda, tingimusi, majanduslikku ja kultuurilist tausta. Millised meetmed suurendavad või vähendavad ebavõrdsust laste ja noorte haigestumises? Millised tegurid mõjutavad turvalisust ja heaolu riigi, kohaliku omavalitsuse ja kooli tasandil? Kuidas toetab koolitervisesüsteem laste kasvamist ja arengut? Nende küsimuste üle selles artiklis arutletaksegi. Esmalt antakse lühiülevaade kooliõpilaste tervisenäitajatest ning suundadest Eestis ja Läänemaal. Ülevaade on koostatud peamiselt koolitervishoiuteenuse osutajate andmete põhjal. Tervisekäitumise osas analüüsitakse eelkõige toitumise, kehalise aktiivsuse ja uimastite tarvitamisega seonduvat. Läänemaa 11-15-aastased õpilased on järjepidevalt osalenud rahvusvahelistes kooliõpilaste tervisekäitumise uuringutes, mis võimaldavad teha suundumuste kohta teaduspõhiseid järeldusi
hooletusse jätmine märgib lapse füüsilist hooletusse jätmist, sisaldades hooletusse jätmist või võimetust osutada lapsele vajalikku arstiabi. Füüsiline väärkohtlemine väljendub Londoni Ülikooli professori David Gough arvates alljärgnevalt: Mürgitamises; Kõrvetamises; Raputamises; Löömises; Tõukamises; Uputamises; Lämmatamises. Või muus kehalisi vigastusi või kehalist kahju põhjustavas tegevuses. Füüsilise vägivalla alla kuulub ka see, kui lapsevanemad varjavad lapse haiguse sümptomeid või teevad tahtlikult lapsele haiget, et endale tähelepanu saada (Münchhauseni sündroom). Füüsilise vägivalla ohver tuntakse ära seletamatute verevalumite, luumurdude, sidumisjälgede, küünejälgede, põletusmärkide ja esemete löögijälgede järgi. Kõige rohkem on märgatavad juusteta laigud peas ja seletamatud muutused käitumises (laps on olnud enne rõõmsameelne ja aktiivne, nüüd endasse tõmbunud). Vägivallaga kokku puutunud lapsel
On tähenduslik, et mingeid üldkehtivaid sarnast nähtust on märgitud nõudeid ja kogu Lääne kultuuriruumi kvaliteedikriteeriume. sotsiaalteadustes. Nagu Maailma teadusfilosoofias ütleb Ameerika päritolu on mõjukaid koolkondi, Briti sotsioloog ja kelle jaoks erinevate dist- teadusfilosoof Steve Fuller, sipliinide ja on teaduslik meetod olnud uurimissuundade edukas kooliõpilaste ja terminoloogiline mitteteadusiiku ühitamatus ei ole mingiks ühiskondliku praktika, probleemiks, vaid pigem mitte aga teadlaste eneste loomulikuks seisundiks. tööpraktika Sotsiaalne reaalsus on distsiplineerimisel (Fuller mitmekesine ning selle 2005,79). Tegelikult on see tõlgendamine, sealhulgas probleem olnud teaduslik, sõltub alati
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
1997. aastal registreeriti alla 21-aastasi vargaid 0,6% rohkem kui 1996. aastal. Neist umbes 30% olid naisterahvad ja 70% mehed. Alla 14-aastaste hulgas oli varguste arv 1997. aastal Raamat lastevanematele ja kasvatajatele kasvanud 1996. aastaga võrreldes 8,6%. See raamat on kirjutatud teile, lapsevanemad ja kasvatajad. Sellest raamatust leiate abi probleemsete arenguteede pare- Röövimised maks mõistmiseks ning konkreetseid juhtnööre, mis peaksid Alla 21 -aastaste seas esines 1997. aastal röövimisi 1996. aas- aitama teid vastutusrikkas kasvatustöös. Vastutavatena peak- Vanemadki
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
käitumine Lapseiga varane noorukiiga hiline noorukiiga (kaaslastega seotud) Suur tõenäosus ,et igas klassis 1-2 probleemset. 2. kulg vähemtõsised antisotsiaalse käitumise liigid. 4-5 last sinu klassis vähemalt. saab alguse noorukieas. Perega seonduvaid ja isiksuse ning akadeemilisi probleeme pole. Nende noorukite hulk, kelle probleemid noorukieas, 25% kangete alkohoolsete jookide proovimine, 80% suitsetamine, vastuhakkamine, lahjad alkohoolsed joogid, poistel kampadevaheline kaklemine, autojuhtimine hulljulgelt, ilma lubadeta. Alla poole jäävad uimastid jms. Põhikooli ülemastmes Peab aitama, muidu süvenevad. KÄITUMISPROBLEEMIDE LIIGITUS. Käitumisprobleemide kolm külge: I. sotsiaalpsühholoogiline (millest ka mõistete all räägiti.) teo sotsiaalne raskus tagajärjega seotult 1. antidistsiplinaarne käitumine 2. antisotsiaalne käitumine 3
säilitada oma kaitse, s.t hoida oma lapsepõlve ja vanemaid idealiseerituna, milleks on vaja, et enda kasvatuspõhimõtted kinnitaksid vanemate omi; hirm vabaduse ees; hirm, et tuleb tagasi väljatõrjutu, mida kohatakse uuesti oma lapses ja mille vastu tuleb lapses veel kord võidelda pärast seda, kui see on endas kord juba surmatud; kättemaks endale osaks saanud valu eest. Alice Milleri arvates elavad vanemad oma laste peal välja seda, mida neile endile lapsepõlves tehti, ilma et nad tohtinuks vastu hakata. Tema hinnangul oleme üles kasvanud tabude ja reeglitega, milles ei tohtinud kahelda, näiteks neljas käsk: austa oma ema ja isa, et su käsi hästi käiks. Miller küsib: kas ei peaks seda teistpidi keerama - vanemad, austage oma lapsi! Tema arvates kasutavad vanemad neljandat käsku selleks, et tõkestada väikesest peale lapse loomulikke agressiivseid väljendusi, nii et lapse ainuke võimalus on need edasi anda järgmisele põlvkonnale
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
annaabi.ee 
