Suitsetamine (0)

Suitsetamine
Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine vähenemas, arengumaades ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest . Eesti tubakaseadus on paljudest Euroopa analoogsetest seadustest rangem selles osas, et keelab alla 16aastastel tubakatooteid tarbida.
Tubakataime ehk Nicotiana tabacumi ajalugu suitsetamisvahendina ulatub maajade kultuuri aega, mil teda kasutati eelkõige religioossetel eesmärkidel. Esimesed suitsetajad on piipu tõmbavad Maia preestrid . 1492.a. avastas Columbus piipu suitsetavad indiaanlased . Suitsetamine on peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Kui Euroopa lääneosas oli tubakas ja piibusuitsetamise komme levinud juba 16. sajandi keskel, siis peale Kolmekümneaastast sõda sai tubakas sõdurite, kaupmeeste, üliõpilaste ja meremeeste vahendusel tuntuks terves Euroopas. Umbes sellel ajal jõudis tubakasuitsetamise komme ka Eestisse.
Tubakasuitsus olevad keemilised ühendid on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus sisalduvad:
  vähki tekitavad ained
sõltuvust tekitavad ained
valgeveresust tekitavad ained
pärilikke muutuseid põhjustavad ained
radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv
Suitsetamine soodustab väga paljude haiguste teket ja raskendab nende kulgu .
Passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on tihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. 1993/94 läbiviidud rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti koolides regulaarselt 22% 15-aastatest poistest ja 6% samaealistest tüdrukutest. 1998 aasta andmetel suitsetab 16-24- aastastest meestest 39% ja naistest 18% .
Enamik püsisuitsetajaid on alustanud just noorukina ning põhiosa neist pärineb kodudest , kus suitsetamine on tavaks. Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid otsese eeskujuga-suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast.
Noored hakkavad suitsetama uudishimust - soovist näida täiskasvanuna. Põhjusi, miks hakatakse suitsetama, on palju. Üks põhjusi on suitsetavate eakaaslaste suitsetamine, arvamus, et suitsetamine on cool ja vanemate või sugulaste eeskuju. Varjatumad põhjused on madal enesehinnang , halb edasijõudmine koolis ning ümbritseva keskkonna mõju, sealhulgas ka meedia mõju. Paljud noored õigustavad ennast sellega , et neil on madal vererõhk, nad on väga väsinud ning neil on raske keskenduda. See kõik on nii ainult alguses. Sigaret mõjub ajule toniseerivalt, parandab tähelepanuvõimet, kiirendab ainevahetust organismis, aga see mõju on lühiajaline. Peagi suitsetab inimene ikka enam ja enam, aga tunneb end väsinumana kui varem. Suitsetamine ei ravi haigust, vaid laseb sellel kaugemale areneda. Suitsetajate kõige populaarsem väide on see, et suitsetamine rahustab närve. Tegelikult ei ole see õige, suitsetamine viib lihtsalt mõtted mujale. See ongi kogu "rahustav" efekt. Mitmeaastased vaatlused tõestavad, et suitsetajatel esineb närviatakke palju sagedamini kui nendel, kes saavad hakkama ilma nikotiinita. Mida kauem inimene suitsetab, seda haavatavamaks muutub tema psüühika, seda muutlikumaks meeleolud.
Eriti murettekitavaks on noorte tütarlaste suitsetamine. 1996. aasta uuringutest selgus, et suitsetavate tütarlaste hulk on ligikaudselt sama suur kui suitsetavate poiste hulk. Praktikast on teada, et inimene, kes juba 15-aastaselt suitsetab, muutub väga suure tõenäosusega varem või hiljem regulaarseks suitsetajaks.
Samal ajal usutakse, et lastel ja noores eas ei teki suitsetamisest mingeid kahjustusi paljude aastate jooksul. See on aga ekslik . Suitsetamine mõjutab tervist juba esimesest sigaretist peale.