eesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra ning rahva elujärje kindlustamist. See poliitika on osa suveräänsete riikide vahelistel lepingutel põhinevast Euroopa Liidu aktiivsest välis- ja julgeolekupoliitikast. 1. Eesti rahvuslik julgeolek ja riigikaitse tugineb meie riigi välis- ja julgeolekupoliitikale. Toetame kollektiivsete julgeolekupoliitiliste tegevuskavade väljatöötamist ning osaleme nende elluviimisel. 2. Toetame Euroopa julgeolekustrateegiat ning globaalset riikidevahelist koostööd rahvusvaheliste julgeolekuriskide vähendamiseks ja turvalisema maailma loomiseks. Euroopa kaitsepoliitikat tuleb arendada tihedas koostöös NATOga, mis loob eelduse edukaks võitluseks rahu ja inimkonna heaolu ohustava terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja massihävitusrelvade kontrollimatu leviku vastu. 3. Peame terrorismi igakülgse tõkestamise eelduseks Euroopa Liidu ühist tegevust selles valdkonnas
5.Eesti Keskerakond peab vajalikuks täiendavate ülesannete ning nende täitmiseks vajalike eelarveliste vahendite üle andmist munitsipaalpolitseile. Peame vajalikuks keskkonnapolitsei loomist Eesti Politsei koosseisus. 6.Väljendame tõsist muret kodakondsuseta isikute arvukuse üle Eestis ning rakenda me euroopalikud meetmed olukorra parandamiseks. VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA 1.Eesti rahvuslik julgeolek ja riigikaitse tugineb meie riigi välis- ja julgeoleku poliitikale. Toetame kollektiivsete julgeolekupoliitiliste tegevuskavade väljatööta mist ning osaleme nende elluviimisel. 2.Peame terrorismi igakülgse tõkestamise eelduseks Euroopa Liidu ühist tegevust selles valdkonnas. Pooldame Euroopa Liidu ning selle liikmesriikide välis- ja julge olekupoliitika allutamist liikmesriikide parlamentide demokraatlikule kontrollile, jättes rahvusparlamentidele õiguse otsustada oma vägede osalemise üle sõjalistes operatsioonides. 3
riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral. Maaväe ülesanded Rahuajal · korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase · kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust · osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega · abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral Kriiside korral 4 · valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile · tõsta valmisolekutaset · alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist · luua tingimused liitlaste saabumiseks Sõjaajal
Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika Julgeoleku katus ja vundament Jüri Luik (endine kaitse- ja välisminister) toob näite: "Julgeolek koosneb paljudest osadest, nagu maja koosneb vundamendist, seintest ja katusest. Ainult tankidest ei piisa selleks, et kodanikud tunneksid ennast turvaliselt." Luige sõnul on tankid viimane, kõige raskem võimalus oma kodumaa kaitsmiseks. Piltlikult öeldes on NATO nagu meie julgeoleku katus, Euroopa Liit on meie julgeoleku vundament. NATOga liitumine laiendab USA sõjalise kaitse ka Eestile. Ent liitlased NATOst eeldavad, et me kasutame ära ka kõik mittesõjalised võimalused oma julgeoleku tugevdamiseks. "Ausalt öeldes meie NATO-liitlased ei taha liitlast, kes arvab, et tema julgeoleku kaitseks peaksid teised NATO liikmed kohe oma poiste elud mängu panema," toonitab Luik.
kavatseb anda vastuse ka teisele sanktsioonipaketile. «See ei jää meil märkamata. Asi on selles, et me ei soovi vastasseisu ja meie ei ole selle vastastikuse sanktsioneerimise algatajaks,» ütles Peskov. «Meil on kahju, et meie partnerid laskuvad selliste meetmeteni, ja me peame neid 13 meetmeid täiesti vastuvõetamatuteks. Me kavatseme neile iga kord võrdväärselt vastata, kuid toetame endiselt koostöö edendamist ja oleme sellest huvitatud,» sõnas ta. Vene president Vladimir Putin ütles varem, et Moskva hoidub esialgu USA sanktsioonidele omapoolsete täiendavate karistusmeetmetega vastamast. «Teate, nii esimesel juhul - Ameerika sanktsioonide – ja teisel juhul – Ukrainaga viisarežiimi kehtestamise puhul - peaksime me minu arvates esialgu omapoolsetest sammudest hoiduma,» ütles Putin Venemaa julgeolekunõukogu kohtumisel.
1991 NATO Rooma tippkohtumine ja PõhjaAtlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council, NACC) loomine. NACCist saab struktuur, mille kaudu saab alustada koostööd Kesk ja IdaEuroopa riikidega uuenenud poliitilises situatsioonis. Eesti on NACCi asutajaliige. 1994 jaanuar Brüsseli tippkohtumisel tutvustatakse NATO rahupartnerlusprogrammi (Partnership for Peace, PfP), Eestile esitatakse kutse programmiga liitumiseks ning 3. veebruaril 1994 ühineb Eesti rahupartnerlusprogrammiga. 1995 jaanuar NATO käivitab PfP egiidi all Planeerimis ja Ülevaatusprotsessi (Planning and Review Process, PARP), millesse lülitub ka Eesti. 1996 Eesti alustab NATOga 16+1 läbirääkimisi liitumise ettevalmistamiseks, mis saab nimeks Intensiivne
mide kehtestamist Soome lähialadel. Eriti oluline Soome jaoks on Venemaa stabiilsuse eden- damine. Soome väärtustab kahepoolseid suhteid ja praktilist koostööd Venemaaga, kellest on saanud Soome suurim kaubanduspartner. Soome aitab kaasa partnerlusele EL-i ja Venemaa vahel, eesmärgiga toetada Venemaa arengut tõhusaks demokraatiaks ja efektiivse turumajan- dusega riigiks, mida reguleerib õigusriik. Koostöö EL -i ja USA vahel ühelt poolt ning USA seotus Euroopaga NATO kaudu teiselt poolt, on keskse tähtsusega Euroopa stabiilsuse püsi- mises ja lahenduseks mitmetele globaalsetele probleemidele ning rahumeelsele arengule. Glo- baalsed probleemid ja uued piirideülesed turvalisuse ohud, nagu näiteks massihävitusrelvade levik, terrorism ja piirkondlikud konfliktid mõjutavad Soome julgeolekut rohkem kui kunagi varem.Soome rõhutab Atlandi-ülese koostöö tähtsust soodustab oma suhteid USA-ga ka kahe-
PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsioon NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ühendab Euroopat ja Põhja- Ameerikat kaitse ja julgeoleku vallas ühtseks alliansiks. Tegemist on valitsustevahelise organisatsiooniga, mille liikmesmaad säilitavad täielikult oma suveräänsuse ja iseseisvuse ning mis toimib foorumina, kus liikmesriigid omavahel konsulteerivad ja võtavad vastu otsuseid nende julgeolekut puudutavates küsimustes. NATO lähtub põhimõttest, et iga liikmesriigi julgeolek sõltub kõigi liikmete julgeolekust. Seega on NATO asutajaliikmed kohustatud üksteist kaitsma sõjalise agressiooni korral, mis on suunatud ükskõik kelle vastu nende seast. 1949. aasta 4. aprillil moodustasid 12 lääneriiki Ameerika Ühendriigid, Belgia, Kanada, Holland, Itaalia, Island, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani ja Ühendkuningriik Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO North Atlantic Treaty
Tänasel päeval võib leida Eesti välispoliitilised suunad ja eesmärgid sõnastatuna viie punktina välisministeeriumi kodulehel , milleks on 1. Julgeoleku kindlustatus ja jagamatus, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja ennustatavus, mis käsitleb endas ka alameesmärgid: Rahvusvaheliste suhete ennustatavus ja stabiilne julgeolekuruum Julgeolekuruumi laiendamine, partnerlussuhete arendamine Tugev ja tegutsemisvõimeline NATO Tugev Euroopa Liit, sealhulgas tulemuslik EL ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ja Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) Regionaalne stabiilsus ja koostöö; ulatuslik kahepoolne koostöö Tugev liitlassuhe USA-ga Rahvusvaheliste kriiside ennetamine ning kriisireguleerimine, osalemine kriisilahendamisoperatsioonides Uute ohtude (terrorism, massihävitusrelvade levik, ohud küberruumist jne)
C.R. Jakobsoni Gümnaasium NATO Uurimistöö Sigrid Randjärv 11b klass Viljandi 2003 Sisukord Sissejuhatus............................................................ 1.Mis on NATO?..................................................... 1.1. Alliansi taust......................................................................................... 1.2. Kuidas NATO töötab............................................................................. 1.3. Julgeoleku ülesehitamine partnerluse kaudu........................................ 1.4. NATO laienemine................................................................................. 1.5. Eesti ja NATO....................................................................................... 1.6. Eestlaste arvamus liitumisest................................................................ 1.7
Diplomaadid:1946 Kennani “Pikk Telegramm”. Novikovi telegramm. Need kõned ja telegrammid on eelduseks külmale sõjale. Külm sõda- termin tuleb kasutusele 1947. Trumani doktriini (suunatud Ida-Euroopa riikidele ja toetada neid riike, keda ohustab N-L reziimi sisseviimine. Eelkõige Kreeka ja Türgi) ja Marshalli plaan: 47-51a- finantsiline toetus kogu Euroopale 13 miljardit USD k.a NL. 1955 algab pihta Külma Sõja sõjaline n.ö liikumine. Nato teke, Varssavi Pakt. OAS, SEATO, CENTO- Treaty organization. USA on 40ndatel üritanud Treaty org. kaudu viia ellu politseiniku rolli. Kujuneb välja bipolaarsus Washington-Moskva vahel. Bipolaarsuse erandid Šveits- neutraalsus, Soome leping Venemaaga ja Jugoslaavia. Kuumad sõjad Külma sõja ajal: Korea sõda (ÜRO ja USA). Vietnami sõda USA 1955 tippaeg 1965. Afganistaani sõda NL. Taustsündmused: Genfi kohtumised, Suessi kanali kriis, 1962 Kuuba kriis, 1963 Kennedy mõrv, 1964
Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999.............
Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. Liikmed: Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSVL, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa (SDV), Tsehhoslovakkia, Ungari, Vietnam. 8.Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO).(1949) Seismaks vastu NSVL kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne-Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. 1949. Aastal loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, asuvad teised tema kaitseks välja. Asutajad: USA, Kanada, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani. 9.Pariisi kokkulepped (vt okupatsioonireziimi lõpetamine Saksa LVs ja SLV liitumine NATOga). - 1952. Aastal asutasid Prantsusmaa ja Saksamaa Euroopa Söe- ja Terasühenduse. - 1954. Aastal allkirjastas SLV lepingu NATOga (1955 jõustus)
neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele; ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine; eluviis muutus ühtlasi paikseks ning rahvaarv kasvas. MTÜd -> Greenpeace, Punane Rist, UEFA, ROK, Amnesty International Riik -> üksus, millel on kindel maa-ala, rahvas, seadused, juhid jne ● Montevideo 1933 - Territoorium - Rahvas - Valitsus - Võime suhelda - -> n-ö puudu on tunnustus! ● Suveräänsus Suveräänsus ● Jean Bodin (1530-1596) ● Realism - anarhia ● Ülim võim territooriumil ● Legitiimse vägivalla monopol (Max Weber) -> Valitsusel vms on legitiimne võim vägivallale (st, et keegi teine pole võimuga vägivallale) ● Tunnustamine Suveräänsuse tüübid ● Robert Jackson: - Negatiivne -> juriidiline korraldus, formaalsus - Positiivne -> võimekus, mida teha suudab ● Stephen Krasner:
Rahvusvaheline poliitika 12.09 – II loeng - riigid ja välispoliitika....................................................................4 Toimijad............................................................................................................... 4 Riik...................................................................................................................... 4 Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla......................................................4 Välispoliitika........................................................................................................ 5 Riikide eesmärgid (Holsti)................................................................................... 5 Julgeolek........................................................................................................... 5 Heaolu.....................................
Lisaks Horvaatiale on Eesti osalenud ÜRO rahumissioonidel BosniaHertsegoviinas, Liibanonis ja Lähis Idas. Seni suurim, 136 kaitseväelasest koosnev rahuvalvekompanii ESTCOY osales 19961997 ÜRO UNIFIL missioonil LõunaLiibanonis. ÜRO relvarahu järelvalve organisatsiooni UNTSO (UN Truce Supervision Organization) missioonil Lähis Idas osaleb Eesti aastast 1997. Praegu on missioonil Eestist kaks sõjalist vaatlejat. Eesti osaleb ka ÜRO mandaadiga NATO juhitavates rahvusvahelistes jõududes Kosovos (KFOR) ja Afganistanis ISAFi (International Security Assistance Force) koosseisus, samuti koalitsioonivägede koosseisus Iraagis ning Euroopa Liidu juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Eesti on alates 1996. aastast üle 30 politseinikuga osalenud ÜRO Rahuvalveosakonna koosseisus politseimissioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas ning Kosovos.
–Mitte sekkuda teise riigi siseasjadesse –Inimõiguste kaitsmine –Riikidevahelise koostöö edendamine –Rahvusvaheliste normide järgimine •Regionaalne/globaalne julgeolek –NATO, OSCE •Ootamatute probleemidega toimetulek (nt looduskatastroofid) –ÜRO, otsesed riikidevahelised kokkulepped •Arenguabi osutamine/korraldamine –ÜRO (Unicef) •Majanduslik koostöö –Euroopa Liit, G7, G20 o Kirjelda lühidalt järgnevaid organisatsioone: NATO, ÜRO, Euroopa Liit, G7/G8, BRICS Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja- Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja
Põhilised tippkohtumised. 5. Euroopa Kohus. Kontrollikojas kontrollitakse EL raha kasutamist. Praegu seal Juhan Parts. Juncer- EL Komisjoni president. Donald Tusk- EL president. Plussid: hetkel Eesti EL eesistuja- paljud nõupidamised Eestis, juhib tööd. Kultuurikatlas kokkusaamine. Kaasarääkimise EL puudutavates küsimustes ja otsustes. EL abi: rahastusfondid. Miinused: Eesti iseseisvuse vähenemine, asjaajamine pikk ja keerukas, teiste EL riikide aitamine.(Kreeka võlgade tasumine) 24. NATO kujunemine, tegevus ja liikmesriigid. NATO asutati 4. aprillil 1949. aastal Washingtonis Põhja Atlandi lepingu alusel. Peakorter asub Brüsselis. Praegu juhib NATOt NATO peasekretär Jens Stolenberg. NATO liikmeid on kokku 29. Põhiliseks eesmärgiks on kaitsta oma rahvaste vabadust, kultuuripärandit ja tsivilisatsiooni, mis rajaneb demokraatia, isikuvabaduse ja õigusriigi põhimõtetel; soodustada stabiilsust ja
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö su
Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgte
vahekorra ümbervaatamisele rahvusvahelisel areenil. Kommunistliku bloki krahhiga lõppes ka vastasseis lääne liberaalse demokraatia ja kommunistliku totalitaarse diktatuuri vahel, mis oli vorminud rahvusvahelist julgeolekukliimat pea kogu 20. sajandi. Siiski oleks ekslik arvata, et sellega koos kadusid igasugused regionaalsed julgeolekuhuvid. Näiteks püsivad endiselt USA, Euroopa ning Aasia juhtriikide (Hiina, Jaapani) erimeelsused majandussuhtluse vallas. Kuigi NATO ei jaga Euroopat enam Idaks ja Lääneks, ei kiitnud Venemaa NATO laienemist sugugi tingimusteta heaks. Niisiis mängivad riigid maailma julgeoleku kujundamisel erinevat rolli. Suurriikide hulka arvatakse niisugused, kes vormivad globaalset poliitilist kliimat. Suurriikide ühendust tuntakse kui Suurt Seitsmikku ehk G-7-t (ingl Great Seven). G-7-sse kuuluvad Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja USA. Algselt oli see jõukate tööstusriikide
Maailmas. NATO. Aprillis 1949 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. 10 euroopa riiki + Kanada ja USA. Kui ühte osalist rünnatakse, siis teised astuvad tema kaitseks välja. Euroopa Söe- ja Teraseühendus. 1952. aastal, Saksamaa ja Prantsusmaa ja teised. Majanduslik ja poliitiline koostöö. EL. VMN. Jaanuaris 1949. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Vastukaaluks Marshalli plaanile ja Lääne-Euroopa tihenevale koostööle. VLO. 1955. aastal. Varssavi Lepingu organisatsioon. Kui 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa, siis loodi see. Hiina kodusõda. Kommunistid alustasid sõda Guomindangi vastu. Kommunistid võidavad, 1949. 1. oktoobril kuulutas Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi. 1945. USAl tuumapomm(Robert Oppenheimeri juhtimisel), 1949. NSVLil ka. 1952. USAl termotuumapomm. 1953.NSVLil ka. Makartism. Jopseph McCarthy algatatud kampaania 1950ndatel kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest.
Suurenes hirm tuumasõja juhusliku puhkemise ees, mis oli nt inimliku eksituse, kellegi hullumise, vastase plaanide vale lugemise või vastase alahindamise ning enda ülehindamise tulemusena vabalt võimalik. Seismaks vastu NL-i kasvavale agressiivsusele, asusid L-E riigid senisest tihedamale koostööle. 1948 Lääneliit: SB, OM, Belgia, Holland, Luksemburg (osalisi oli liiga vähe, et üles kaaluda Moskva võimsust) 1949 NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon): 10 Euroopa riiki, Kanada, USA; sõjalis-poliitiline ü. o Kui ühte NATO osalist rünnati, astuvad teised tema kaitseks välja o Geopoliitilises võtmes on oluline, et NATOga liitusid Türgi (väljuti E tavapärastest piiridest) ja Franco Hispaania (oli olnud pikka aega muust maailmast isoleeritud diktatuuri tõttu) o Eesmärgid: kaitse NSVLi vastu, ühendada Läänt, ennetada uut MS
6. Poliitilistes otsuste analüüsimisel tuleb säilitada poliitilise sfääri autonoomia ehk poliitilisi samme tuleb analüüsida läbi poliitiliste kriteeriumite. 6. Poliitiliste otsuste analüüsimisel tuleb säilitada poliitilise sfääri autonoomia. Tuleb mõelda läbi võimu defineeritud huvi. (Morgenthau, 1993, lk 4-16.) 3. Gruusia sõda 3.1 Miks? Esimeseks vahetuks tõukeks sõjale oli NATO tippkohtumine Bukarestis käesoleva aasta aprillis. NATO enamus läks sellele ettepanekuga anda nii Gruusiale kui Ukrainale liikmesuse tegevuskava (MAP), näidates seega neile praktilist teed NATOsse, kinnitades samas kommünikees, et see ei tähenda automaatset kutset NATOsse. Mõned liikmesriigid, täpsemalt Holland, Prantsusmaa ja Saksamaa, pidasid seda Venemaa suhtes liig vaenulikuks sammuks. Uus Venemaa president pidi saama signaali, et Lääs pole Venemaa suhtes vaenulikult meelestatud
Oluline roll Soome presidendil U. K. Kekkonenil. 1973 alanud nõupidamistel oli 3 etappi: I osalesid peaministrid II läbirääkimised lõppakti sisu üle diplomaatide ja ekspertide vahel (Genfis) III 1975 a Helsingis, 1. aug allkirjastasid 33 Eur riiki, USA ja Kanada nõupidamise lõppdokumendi ,,Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel". Lõppdokument koosnes 3 korvist: 1) Euroopa julgeolek ja selles kinnitati Euroopa riikide piiride vääramatust 2) majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö 3) koostöö humanitaaraladel ning inimõiguste vallas Lõppaktiga pangi alus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile OSCE. NSVL oli saanud Läänelt tunnustuse ja samas ei kavatsenudki kodanikeõigusi parandada Pingelõdvenduspoliitika tulemused: NSVL saavutas kõik eesmärgid ja Lääs mitte ühtegi. NSVL kasutas paranenud suhteid ära oma positsiooni tugevdamiseks Kolmandas Maailmas ja võidurelvastumiseks.
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
Tervikuna on realism tänapäeval üks kõige mõjukamaid koolkondi. 2. Liberalism Tekkis kriitikana IIMS järel realismi edasiarendusena. Riik pole ainsana rahvusvaheliste suhete temaatikas. Põhiideeks kõikides liberalismi koolkondades: On olemas mitteriigid. Mõned koolkonnad väidavad, et rahvusvahelistes suhetes omavad mitteriigid tänapäeval suuremat tähtsust kui riigid (nt. ÜRO julgeoleku otsused on kõigile liikmesriikidele kohustuslikud. Sama lugu EU, NATO, ka katoliku kirik). Kõige mõjukam koolkond - sõltuvuse teooria. Kasutavad nn. ämblikuteooria metafoori - maailm on omavahel seotud ja see väljendubki sõltumises. Toota tuleb seda, mis on kõige kasulikum (nt. kas tuumajaama on Eestile vaja, kui Soomel, Rootsil ja Leedul juba on?) Kujutab maailma kui teatud majandussüsteemi. LIEO - Liberal International Economical Order. Jaguneb: WTO (World Trading Organisation) [Endine GATT (General Agreement of
vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes. Külma sõja vastandiks on “kuum sõda”- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi
ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Neid võib liigitada mitut moodid: · funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid. · Asendi järgi saab eristada kesk- ja kohalikke organeid · Tegutsemisviisi järgi võib eristada ainuisikulisi (president, õiguskantsler, riigikontrolör) ja kollegiaalseid organeid (riigikogu, valitsus) Eesti olulisemad riigiorganid on: 1. esmaseks riigiorganiks ja kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab oma võimu hääleõiguslike kodanike kaudu riigikoguvalimistel ja rahvahääletustel. 2. sekundaarseks riigiorganiks on riigikogu, millele rahvas deligeerib oma seadusandliku õiguse. 3. riigikogule allutatud täidesaatvaks organiks on Eesti Vabariigi valitsus, mis viib ellu sise- ja välispoliitikat. 4
maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA
· Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. · VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki lagunemisega. 2.5. NATO asutamine: (1949) (Vt. ka õpik lk.60-62): · NATO asutamisele eelnes Brüsseli pakti (ehk Lääneliidu) sõlmimine 1948.a., mis oli esimene sõjalis-poliitiline liit peale II maailmasõja. Liidu loomise põhjuseks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. · 1949.a. aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon), mille eesmärk oli eelnevaga sama. · NATO asutajateks olid Benelux`i riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa (kes olid
Ptk 9 Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt · Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament Riigikogu · Täidesaatvat võimu teostas valitsus · Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem · Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, sest erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust. Valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mille tulemusena · Läksid pankrotti paljud tehased, ärid ja talud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
