Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suhtlemistõkked". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tõkked, barjäär, eelarvamus, esineja, suhtlustõkked, eelarvamused, kuulajate, panemine, sildi, kiitmine, müra, kohtumõistmine, sildistamine, panek, amatöör, mängimine, irooniline, manipuleeriv, siiras, käsk, ähvardamine, õpetamine, ülekuulamine, küsima, projekteerimine, vältimine, teemasid, argumenteerimineterminoloogia (seotud keelekeskkonnaga, kus infot antakse - eestikeelses keskkonnas viibides võtab võõrkeelne turist infot halvemini vastu kui oma keelekeskkonnas olles) · suhtlejate staatusevahe, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused (väga suur erinevus suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust) Kommunikaatorist põhjustatud suhtlustõkked: · segane väljendusviis (udutamine, keerutamine) · monoloogilisus (ei anta vastuvõtjale võimalust anda tagasisidet, tekitab tunde ,et infosaaja pole oluline) ainult olulise info andmisel muudad info ebaveenvaks, kahvatuks, igavaks. · ülelihtsustatud info andmine põhjustab suuri kadusid Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: · sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita
SISSEJUHATUS Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi, see annab elule värvi. Kui kellegi kohta öeldakse hea suhtleja, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru (Mckay 2007: 9-10). Suhtlemisel tulevad ka mängu kommunikatsioonibarjäärid, suhtlustõkked. Kommunikatsioonibarjäärideks nimetatakse kõike seda, mis ei võimalda informatsioonil adekvaatselt kohale jõuda ja mis takistab teist inimest mõistmast ja aru saamast. Kommunikatsioonibarjääriks võib olla ka isiksus ise. Kui inimene ei meeldi, siis ei võta me tema poolt edastatavat sõnumit vastu või tajume seda ebaadekvaatselt. Kommunikatsioonibarjääride mõju vähendamiseks võiks sõnumi
vältimatu ebakindlustundega ning raskustega, ja sallivus teistsuguste inimeste suhtes. x Oskuste hulka kuulub interkultuurilise stressiga ja pingega kohanemine. Igapäevaoskused Robert Bolton Suhtlustõkked on kõrge riskiastmega reaktsioonid, st reaktsioonid, mille mõju suhtlemisele on sageli negatiivne. Suhtlustõkked kahandavad teise eneseväärikust, nad kalduvad esile kutsuma kaitsehoiakut, vastupanu ja pahameelt. Suhtlustõkked on: x Kritiseerimine teise inimese, tema tegude või hoiakute negatiivne hindamine. x Sildistamine teise inimese alandamine või stereotüpiseerimine. x Diagnoosi panek inimese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiaatri mängimine. x Kiitmine teisele inimesele, tema tegudele või hoiakutele positiivse hinnangu andmine. Tihtipeale
Koostööl põhinevad probleemilahendusoskused Suhtlemistõked: Kohtumõistmine - Kritiseerimine: paljud meist leiavad, et tuleb olla kriitiline, muidu ei paranda teised inimesed end ilmaski. - Sildistamine: sildistamine kannab tavaliselt negatiivset alatooni nii selle panija kui saaja jaoks. Sildistamine takistab meid ennast ja teisi tundma õppimast: meie ees ei ole enam isiksus, vaid pelgalt tüüp. - Diagnoosi panek: diagnoos, üks sildi erivorme, on inimkonnale kahju toonud juba sajandeid. Osa inimesi on teist kuulates jutu sisu jälgimise asemel ametis tundedetektiivi mängimisega, otsides varjatud tagamaid, psühholoogilisi komplekse ja muud seesugust. - Kiitmine: Üldiselt usutakse, et siiras kiitus tuleb kasuks. Tihtipeale kasutatakse kiitust kui trikki, et panna inimesi oma käitumist muutma. Kui keegi kiidab varjatud tagamõttega, tekib meis sageli
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele) mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil) sotsiaalse võrgustiku kaudu saadava
negatiivne hindamine. „Sa ise tõid selle endale kaela – sa ei saa selles jamas kedagi teist süüdistada“ b. sildistamine – teise inimese alandamine või stereotüpiseerimine. „No on jobu“ c. diagnoosi panek – inimese käitumise analüüsiline, psühhiaatri mängimine. „Sa oled minu jaoks nagu avatud raamat – sa teed seda ainult selleks, et mind ärritada“ d. kiitmine – teisele inimesele, tema tegudele või hoiakutele positiivse hinnangu andmine. Tihtipeale kasutatakse kiitust kui trikki, et panna inimesi oma käitumist muutma. Tagamõte! „Sa oled alati nii hea tüdruk. Ma tean, et sa saad sellega hakkama“ e. rääkida inimestele, et nad kasutavad teesulge 2. Lahenduste pakkumine a. kamandamine – teisel millegi teha käskimine, mida sina tahad. „Tee nüüd oma kodutöö ära
Suhtlemispsühholoogia: eksamiks kordamine Isikutaju nii inimese kui ka tema kujutise ühepoolne tajumine teise inimese poolt Interpersonaalne pertseptsioon - vahetu suhtlemisega kaasnev sotsiaalne taju ehk siis inimestevaheline taju. Isikutaju sõltub - Subjektist (eelarvamused, uskumused) - Objektist (sotsiaalne positsioon) - Olukorrast Isikutaju põhiprobleemid. Tagajärg? - kategoriseerimine (kastidesse panemine, siltide kleepimine) - loogiline järeldamine (kellegi üle otsustamine, väheste faktide alusel paneme kasti) - analoogiate kasutamine (sarnasus iseendaga ,,mina olin täis, järelikult minu laps ka") - projektsioon (oma head omadused kantakse üle inimestele, kellega on head suhted) - varem otsutatu kopeerimine eelarvamused Tagajärg moonutatud tajukujud e. isikutaju Kaosaalne atribuutika põhjuslikkuse omistamine. Me lihtsalt arvame, miks ta käitub nii, nagu käitub.
3) Konfliktilahendusoskused. 4) Koostöö põhinevad probleemilahendusoskused - kõiki pooli rahuldavad lahendused. 5) Oskuste valik. 2 Suhtlemistõkked «Imestama (удивиться) ei peaks panema mitte see, et suhtlemine on nii keeruline nagu ta on, vaid et seda tuleb elus ette nii palju» (R. Howe). Inimesed tavaliselt igatsevad paremaid suhteid, kui nad suudavad saavutada. - Suhtlustõkked - kõrge riskiastmega reaktsioonid, mille mõju suhtlemisele on sageli negatiivne. Ebasoovitavad reaktsioonid: /kohtumõistmine/ 1) Kritiseerimine. 2) Sildistamine - teise inimese alandamine või stereotüüpiseerimine. 3) Diagnoosi panek - iniese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiatri mängimine. 4) Kiitmine. /lahenduse pakkumine/ 5) Kamandamine. 6) Ähvardamine. 7) Moraali lugemine - teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema, ja teisele epistli lugemine.
Esmamuljet mõjutab tugevalt ka meie hetkemeelolu. N: Mõnel päeval näeme kõiges negatiivset, sest oleme halvas tujus. Nii tunduvad ka uued tuttavad sel päeval pigem ebameeldivad. Stereotüübid Stereotüübid aitavad inimestel infokülluses toime tulla, samas on nad põhilised mulje ,,moondajad". Stereotüüp on oma olemuselt üldistuse tegemine väga vähese info põhjal. Stereotüübid võivad viia ka selliste nähtusteni nagu seksism ja rassism. Eelarvamused on ,,ohtlikud" ka selles mõttes , et viivad kergesti ennasttäitvate ootusteni. Kui me pikemat aega suhtleme kellegagi lähtuvalt mingist suhtumisest, siis inimene võibki hakata vastavalt ootusele käituma. N: Lähisuhetes kaaslase truuduses pidev kahtlemine võib truudusetuseni viia. Samas positiivne ootus kellegi suhtes võib tõsta tema enesekindlust ja toimetulekut. Parataktilised moonutused
selgelt ollakse ärritus vastu võetud ning kui hästi fokuseeritud, ei suudeta sõnumit deshifreerida. Samuti muutub deshifreerimne raskeks, kui erinevad inimesed omistavad samadele ärritustele erinevaid tähendusi. /4/ Aktsepteerimine Aktsepteerimine tähendab sõnumi interpreteerimist nii nagu sõnumi lähetaja seda mõelnud on. Ei ole tarvis tingimata nõustuda sõnumiga, kuid oluline on just sõnumi õige interpreteerimine. Nii näiteks võivad eelarvamused ja emotsionaalsed barjäärid põhjustada sõnumi moondumist. Tihtipeale ka lihtsalt heidetakse mittemeeldivad sõnumid kõrvale või vaadatakse neile läbi iseenda vaadete. /4/ Vastamine ja talletamine Kuulamine on aktiivne, keeruline tegevus. Kuulaja ei saa olla vaid rääkija sõnade kordaja. Ei saa leppida ka ainult sõnumi interpreteerimise ja aktsepteerimisega. Sõnumile tuleb ka reageerida, vastata. Kuulaja võib
· suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused · situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: · sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita · seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult · ollakse liiga monoloogiline · eelarvamused kuulajate suhtes · eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. · lähtutakse jäigast ootusmudelist · psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes · keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale · omaenda esinemise ettevalmistamine Akommunikatiivsuse probleem kaasaegses ühiskonnas- suutmatus saavutada emotsionaalset või intellektuaalset kontakti teistega, avada oma sisemaailma; seotud üksindus ja
suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ollakse liiga monoloogiline eelarvamused kuulajate suhtes eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. lähtutakse jäigast ootusmudelist psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale omaenda esinemise ettevalmistamine Akommunikatiivsuse probleem kaasaegses ühiskonnas- suutmatus saavutada emotsionaalset või intellektuaalset kontakti teistega, avada oma sisemaailma;
poole - üleoleku väljendus - mulje, et sul on ükskõik - vastuhaku märk - tüdimus, viha, frustratsioon - väljendab huvitatust teisest 8 Edward T.Hall kirjeldas 4 tsooni, mida inimesed suhtlemisel alateadlikult kasutavad: 1) intiimne tsoon (0 - 45 cm) - sellesse tsooni lubatakse armsam, lähedased sõbrad, vanemad. Võõrad inimesed tunnevad tavaliselt piinlikkust v. ohtu, kui asjaolud sunnivad neid intiimset tsooni jagama ning neid ei kaitse mitteverbaalne barjäär. Kujuta ette, et oled tipptunnil täiskiilutud bussis. Kuidas sa end seal tunneksid? 2) personaalne tsoon (45 - 120 cm) - mugav distants seltskonnas rääkimisel 3) sotsiaalne tsoon (120 - 360 cm) - sellisel kaugusel istud sa nt. kodus oma pereliikmetega, kes võivad lugeda, televiisorit vaadata ja vestelda, ilma et tunneksid end kas üksildasena või suhtluseks kohustatuna 4) avalik tsoon (360 - 610 cm) - kasutatakse vähemametlikel koosviibimistel nt. õppejõud loengus 1
3. suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused; 4. situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek. Sõnumi edastaja võib ise luua järgmisi suhtlemistõkkeid: 1. sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita; 2. seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult; 3. ollakse liiga monoloogiline; 4. eelarvamused kuulajate suhtes; 5. eelarvamus esitatava suhtes. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked võivad olla: 1. lähtutakse jäigast ootusmudelist; 2. psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja või/ja teema suhtes; 3. keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale; 4. ettevalmistamatus. Et aga oma soovitud sõnum saaks ka edastatud, tuleks teada, et edu annab enamasti see, kui on olemas suhtlemise järjepidevus ning vastastikune aktsepteerimine. SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID Suhtlemisjulgus
tahtejõu ja tööga. 3.1. Kõnede liigid Haarav ja huvitav kõne jääb meelde, ebaõnnestunud kõne muudab kuulajad rahulolematuks. Selleks, et kõne õnnestuks, tuleb põhjalikult valmistuda. Kõneleja 1 peab eelkõige lähtuma kõne eesmärgist. Pidulike ehk olmekõnede puhul on esmatähtis meeleolu loomine, veenmiskõnede sihiks on kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine, informeeriva kõne eesmärk on edastada teavet. Alati ei pruugi kõneliikide piir olla selge, näiteks võib veenmiskõne sisaldada infot või pidupaevakõne veenmist. On täiesti loomulik, et üht liiki kõnedes võib kasutada teiste liikide elemente, kuid nii kõne ülesehitus, tonaalsus, kujundite valik kui ka esineja riietus lähtuvad ikkagi peaeesmargist Olenevalt kõne eesmärgist võib
(McKay jt 1999:146-148; Bolton 2002:281-301). 1.1.5 Kokkuvõte Konfliktid on igapäevaelus vältimatud. Kuigi konfliktid võivad olla inimese jaoks lõhestavad, isegi kohutavalt purustavad, on nad ometi mõningatel juhtudel kasulikud. Realistliku konflikti puhul on olemas vastukäivad vajadused, eesmärgid või väärtused. Mitterealistlikku konflikti põhjustavad asjatundmatus, eksitused, ajaloolised traditsioonid, eelarvamused, kehv töökorraldus, emotsionaalne pingestatus. Mõningaid konflikte on võimalik targalt ennetada ja mõningaid kontrollida ehk nendega toime tulla. Vältimatu konflikti edasilükkamine annab halvema lõpptulemuse, kui konflikti varajane ja otsekohene lahendamine. Kahjulik on ka konflikti eitamine, vältimine, allaandmine või domineerimine, sest ebameeldivatest vastuoludest eemalejäämine on lühiajaline enesepettus (Bolton 2002:279).
Juht peab oma alluvate vajadustega tegelema pidevalt. Peab arvestama et erinevatel inimestel on erinevad vajadused. Inimese vanusega muutuvad ka vajadused. Korraga võib olla mitu vajadust. Kaasaegsed juhid peaksid: · kindlaks määrama ja tunnustama oma alluvate vajadusi 5 · mõistma, et alluvatel on erinevad vajadused · püüdma jooksvalt rahuldada osalisi vajadusi · arvesse võtma, et üleliigne kiitmine võib vähendada motivatsiooni, eriti kõrgema astme vajaduste puhul. Primaarsed ehk esmavajadused on inimese füsioloogilised vajadused joogi, toidu, õhu, magamise, normaalse temperatuuri ja seksi järele. Need vajadused on omased kogu inimsoole. Erinevatel inimestel on need vajadused erinevad, näiteks väikelapse unevajadus. Näljatunne või kohvivajadus oleneb väljakujunenud toitumisrezhiimist
· Tõrjumine ( Sellest me ei räägi) · Kaiselisus ( enese kaitsmine, kliendi ründamine) · Nõuadmine · Iroonia, naljakspööramine · Stereotüüpsed vastused ( Selline on elu. Kõigil on raske) Gordoni kuulamise barjäärid : käskimine hoiatamine, ähvardamine moraliseerimine nõu andmine, lahenduste pakkumine informeerimine, loengu pidamine hindamine, süüdistamine nõustumine, kiitmine sildistamine, häbistamine interpreteerimine, analüüsimine kaasatundmine, toetamine küsitlemine vältimine Kuulamisoskuse parandamiseks tuleks lükata edasi hinnangu andmist, pühendamise arendamine kuulamiseks, vältida tähelepanu hajumist, oodata enne, kui vastata; kliendi poolt öeldu ümbersõnastamine; pidevalt mõttes peegeldada, mida klient tahtis öelda; olla valmis vastama, siis kui õige aeg on. Hoia fookus kliendi perspektiivil!
hinda suhtlemise efektiivsust vastukaja Suhtlemisbarjäärid. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu, pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub, piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine, mistõttu sõnum muutub kahvatuks ja ebaveenvaks, teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi.
· kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste jaoks eri tähendustega) · kontekst (kogu suhtlemissituatsioon, sh. omavaheline läbisaamine, võõraste juuresolek jne.) · tagasiside (info sõnumi vastuvõtjalt selle kohta, kuidas sõnumit mõisteti) · müra (kõik, mis võib moonutada sõnumi soovitud/mõeldud tähendust), nt. psühholoogiline müra, mille alla liigituvad eelarvamused, stereotüübid, hoiakud sõnumi edastaja suhtes, eksternaalset füüsilist müra tekitab kõik see, mis jääb sõnumisaatjast ja -edastajast väljapoole (tänavasaginas on mõnikord võimatu kuulda, millise häälega ja mida teine ütles), füsioloogiline müra viitab kommunikatsiooni mõjutavatele bioloogilistele teguritele (Panici, Thomas-Maddox, 2000). Suhtlemine leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest
- suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu, pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub, piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine, mistõttu sõnum muutub kahvatuks ja ebaveenvaks, teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi.
ülesandele-orienteeritud funktsioonid, sotsiaalsed funktsioonid. 62. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? Konsensus, Enamus, Koalitsioon, Teerull. 63. Mis iseloomustab avalikku esinemist kui inimkommunikatsiooni liiki? Sõnum peab olema suunatud kõigile grupi liikmetele, "Avalik" keel on piiratum, Auditoorium on mitmekesine, Auditooriumi analüüs võib olla ebatäpne, Tagasiside on piiratud, Võimalus tagasisidet valesti interpreteerida on suur, Esineja peab valmistuma kõneks 64. Mis iseloomustab kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Tööjaotus, Juhtimise piiratus, Juhtimise püramiid 65. Milline on juhi roll kommunikatsioonis suures organisatsioonis? Toetus, Ülejuhtimine, Usaldus, Järjekindlus ja kooskõlalisus, Terviklus, Jagamine ja delegeerimine, Info täpsus, selgus ja avatus, Empaatia 66. Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Informatsiooni kaotsiminek ja moondumine, Liiasus 67
ning suhtumist. 27. Mis on pseudokuulamine? osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest *saada hiljem ise ära kuulatud või *vältida tõrjutu seisundisse sattumist. 28. Mis on kuulamistõkked? Kuulamistõketeks on võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, siltide kleepimine ja unelemine. Lisaks võib veel kuulamistõketeks nimetada samastumine, nõuandmine, väitlemine, oma õiguse tagaajamine, teema vahetamine, takka kiitmine. 29. Mis on empaatiline kuulamine? Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. 30. Mis on lähisuhete aluseks? Köitvuse alusteks on meeldimine, lähedus, sarnasus ja koos läbi elatu situatsioonid. Situatsioonideks võivad olla näiteks vastastikune meeldimine, enesehinnangu langemine jne. 31. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? Usaldus on uskumus või veendumus, et teise poolt ei tule midagi halba
fakte integreerida olemasolevasse. · Tajukujundi tasakaalustamine sisalduvad: lihtsustamine ja äärmushinnanguist hoidumine. Lisaks vastuolude silumine. On vaja tekitada enda jaoks arusaadav tervik, milles ei ole nurki ega vastuolusid. Selleks kasutatakse kõiki kolme. Nt. kui kliendis on väga tugev vastuolu (peksab naist ja lapsi, ent samas on hoolitsev ja hell). Oma rolli mängivad kõlblusnormid, ideaalid, eelarvamused, stereotüübid, ühiskondlik- ajalooline kogemus jne. Soovitused kontakti loomiseks · Silmside · Kehakontakt (käe andmine) · Naeratus (katkestab kontrollitud mõtlemise, toob välja sisemised protsessid, lõhub negatiivseid tundeid) · Vaba kehahoiak · Hääletoon · Enda tutvustamine, kliendi nime meeldejätmine ja kasutamine · Icebreaking vestlus igapäevastel teemadel, küsida kuidas ta nõustaja juurde jõudis
Suhtlemisbarjäärid. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: · müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, · keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, · suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, · kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: · elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, · pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub, · piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine · teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi. Vastuvõtjast tulenevad tõkked on: · mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine,
mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu väärtuslik teave vajaliku tähelepanuta või unustatakse, keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele), omaenda vastusesinemisele mõtlemine, kahtlev hoiak informatsiooni edastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema vastu. Suhtlemistõrked: Personaalsed tõkked Emotsionaalsed tõkked Valikuline taju Psühholoogiline distnts Füüsilised tõkked Müra, suur vahekaugus, tehnilised tõkked Semantilised tõkked Mõistet, sümbolite erinev tähendus (sõnad, teod, zestid) 18. Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt. Ametlik ülalt-alla informeerimine:
..........................................................................................3 1. Konfliktist üldiselt......................................................................................................5 2. Konflikti psühholoogilised põhjused........................................................................10 2.1. Võimuvõitlus.............................................................................................10 2.2. Eelarvamused............................................................................................13 2.3. Rollikäitumine............................................................................................15 2.4. Muljejuhtimine...........................................................................................18 2.5. Haavatud õiglustunne ................................................................................20 2.6
..................................... 11 2.3 Kliima konflikti käigus.......................................................................................11 2.4 Kliima pärast konflikti........................................................................................12 3. KONFLIKTI PSÜHHOLOOGILISED PÕHJUSED...........................................14 3.1 Võimuvõitlus......................................................................................................14 3.2 Eelarvamused..................................................................................................... 15 3.3 Rollikäitumine....................................................................................................16 3.4 Mulje juhtimine.................................................................................................. 17 3.5 Haavatud õiglustunne......................................................................................... 18 3
arusaadavalt. Kui üks osapool on osavõtmatu ja loid siis on see rääkija monoloog ja mitte mingit suhtlust tegelikult ei toimu. 14.Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame?Valikuline tähelepanu on võime töödelda teatud sorti informatsiooni ja sorteerida välja muu. Selleks me kasutame kahte sorti filtreid: füsioloogilised (meie võime vastu võtta infot on piiratud) ja psühholoogilised(ootused ja eelarvamused info suhtes). 15.Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine?Me võtame informatsiooni vastu valikulilselt, kasutades erinevaid filtreid. Vastu võetud informatsiooni me organiseerime (nt telefoni numbri kombinatsioonid rühmitame gruppidesse, sest nii jääb see meile paremini meelde), interpreteerime selle enda jaoks, loome seoseid et oleks kergem meelde jätta. 16.Kuidas me loome arusaamise iseendast
Skeemid mõjutavad meie tähelepanu, mõtlemist ja käitumist. Tajumehhanismid · Stereotüübid lihtsustatud arusaamad teise isiku kohta. Uskumused isiku kohta paljalt mingisse gruppi kuulumise kohta. N: Ta on must, ta on homoseksuaal. · Diskrimineerimine negatiivne suhtumine konkreetse grupi liikme suhtes. · Isetäituv prohvetlus suhtumised ja hoiakud kujundavad olukordi. · Sisegrupi - välisgrupi eelarvamus · Ühest tunnusest lähtuv üldistus terviku kohta N:blond · Halo efekt esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. · Teise hindamine enesest lähtuvalt, projektsioon. · Empaatia Arengupsühholoogia põhiküsimus · ´´Kas inimese arengut ja kujunemist mõjutavad pigem kaasasündinud omadused või keskkond?´´ · Keskkond: vanemad, õed, vennad, perekond, sõbrad, kool, toitumine ja muu, millega laps kokku puutub.
otseselt tunnetavad). N: soov töötada üksinda. Vajadused: · Esmajärgulised vajadused- toit, õhk, vesi, uni, turvalisus ja majanduslik (tööga kindlustatus) · Kõrgema astme vajadused- sõprus, ühtekuuluvus, austus, eneseteostus. Kaasaegsed juhid peaksid: · Kindlaks määrama ja tunnustama oma alluvate vajadusi, · Mõistma, et alluvatel on erinevad vajadused, · Püüdma jooksvalt rahuldada osalisi vajadusi, · Arvesse võtma, et üleliigne kiitmine võib vähendada motivatsiooni, eriti kõrgema astme vajaduste puhul. Eesmärk- on organisatsiooni, selle osa või üksikisiku tegevuse taotlus, lõpptulemus, milleni kavatsetakse jõuda. Eesmärk võib olla mõtteline või kirjapandud. Eesmärke väljendatakse omaduste, kvaliteedi, koguste, normide, ülesannete jms. kaudu. Tähtsuse omistamise teooria Inimesed omistavad enda ja teiste käitumisele erinevat tähtsust.
4.Inimene võib olla motiveeritud mitme vajaduse poolt korraga. 5.Madalamate vajaduste mõju inimese käitumisele väheneb inimese vananedes. 6.Madalama astme vajaduste rahuldatuse korral ilmnevad kõrgema astme vajadused. Kaasaegsed juhid peaksid: kindlaks määrama ja tunnustama oma alluvate vajadusi, mõistma, et alluvatel on erinevad vajadused, püüdma jooksevalt rahuldada osalisi vajadusi, arvesse võtme, et üleliigne kiitmine võib vähendada motivatsiooni, eriti kõrgema astme vajaduste puhul. Puudused: teaduslikud uuringud ei tõesta kõigi viie astme vajaduste unikaalsust ja nende aste- astmelist arendut alumisel ülemistele tasemetele, mõnele inimesele võib täielikult piisata esmavajaduste rahuldamisest. 9.Herzbergi kahe teguri teooria Hügieenifaktorid – välised tegurid, seotud Motivatsioonifaktorid – sisemised tegurid,
Hea kuulaja Küsimuste esitamine · Annab kliendile tagasisidet sõnastab · Avatud küsimused kuidas? mismoodi? ümber, täpsustab, teeb (vahe)kokkuvõtteid, millal? missugune? ppeegeldab g tagasi g tundeseisundit Võimalik saada rohkem infot,, kui osatakse · Välistab eelarvamused ja ennatlikud küsida, vastaja saab ise teemat arendada järeldused kuulab alati lõpuni ja mida · Suletud küsimused kas? öeldakse, mitte kes ütleb Alternatiivsed vastusevariandid on ette antud, kinnituse saamiseks.Sobivad liigjutuka kliendi distsiplineerimiseks
annaabi.ee 
