Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Suhtlemine, otsene ja kaudne suhtlemine - sarnased materjalid

ljendid, konformsus, intiimne, personaalne, kaaslane, mitteametlik, etalon
thumbnail
9
pdf

Suhtlemine: Info vahetuse kaudu mõjutamine

Meile ei meeldi kui võõrad tulevad meile liiga ligidale ja me püüame neist eemalduda. Tsoonid jagunevad 1) intiimtsoon kehapinnast kuni 45-60 cm, siia lubatakse lähedasi sõpru, pereliikmeid lähedasi, partnerit, arstidel, ja mõnel teise elukutse esindajal on "eriluba". Nimetatakse veel käeulatus, käsivarre pikkus. Selles tsoonis mõne võõra inimesega suhelda on ebamugav. 2) dialoogitsoon e. personaalne tsoon 60-120 cm. Räägime inimestega, keda peame endaga samaväärseteks, meeldivad tuttavad, kolleegid, sõbrad, sõbrannad. Seda tsooni kasutatakse kliendi ja teenindaja vaheliseks suhtlemiseks, samuti ametiasjade ajamiseks. Selles tsoonis ei tunne inimesed end ei üksildasena ega suhtlemiseks kohustatud olevana. 3) respektitsoon 120-200 cm. Räägime endast kõrgemate inimestega, nt. ülemused, õpetajad. 4) publikutsoon üle 200 cm kasutatakse avalikel esinemistel.

Suhtlemine
21 allalaadimist
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

................................................. 54 7.1.7. Interaktsioon grupis....................................................................................... 55 7.1.8. Emotsioonisotsioloogia ................................................................................ 56 6 7.1.9. Kokkuvõtteks:................................................................................................58 8. Konformsus ja hälbekäitumine....................................................................................58 8.1. Hälbekäitumise sotsioloogia.................................................................................58 8.1.1. Mis on deviantsus?........................................................................................ 59 8.1.2. Erinevad vaatepunktid hälbivusele................................................................60 8.1.3

Sotsioloogia
231 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Arengupsühholoogia konspekt

MacFarlane (1975) imikud eelistavad ema piima lõhna Suhtlemisoskuste areng II • Nutt • Vastsündinu naeratus ja häälitsused: • Esialgu genereeritakse seesmiselt • Üks osa süsteemist, mille ülesandeks on luua side vanema ja lapse vahel • Seostatakse sotsiaalsete stiimulitega, vallandub kergemini reaktsioonina tuttavale inimesele • Sotsiaalne naeratus: umbes 3 kuuselt, vastastikulisus, sotsiaalne kaaslane Kuidas toetada turvalise seotussuhte kujunemist lapse/õpilasega? • Ole olemas, kättesaadav! • Ole õpilastele tugipunktiks, ole olemas, kui neil on vaja abi/muret jagada • Loo usaldus • Väldi ühe lapse eelistamist teisele – kõik on olulised • Märka kõiki laps Tunnusta, märka ka väikseid asju • Ole eelarvamustest vaba Sotsiaalse arengu seaduspärad II. Suhted eakaaslastega. Noorukiiga

Arengupsühholoogia
116 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Pedagoogiline suhtlemine

PEDA SUHTLEMINE Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplekssete oskuste valdamist indi

Pedagoogiline suhtlemine
113 allalaadimist
thumbnail
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat ­ Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment

Psühholoogia
486 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Psühholoogia konspekt

Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) ­ hing, vaim Logos (kreeka k) ­ õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt

Psühholoogia
44 allalaadimist
thumbnail
90
doc

Nimetu

(12 aastane ei kirjeleda ennast terviklikult ja ta ei suhestu ühiskonda, annab kirjelduslikult või hinnanguliselt enda mina edasi) *Personaalne iden kui inimese enda loodud, suhteliselt püsiv, mõteastatud ja integreeritud nägemus iseendast sh oma unikaalsetest omadustest ja kogemustest *sotsiaalne identiteet kui inimese.....nägemus oma sotsiaalsetest suhetest ja kuulumisest sotsiaalsetesse gruppidesse (Valk,2003.) Noorukiea küsimusega tuleb küsimuse alla personaalne ident, võimaldavad oma mina suhetda ja vaadelda iseenast tervikuna. Koos kolme rolliga ühiskonnas. Mitteakadeemilise enesehinnangu puhul on sotsiaalse ja minu välimise enesehinnanguga tegemist. Noorukiea alguseks on olemas inimesel üldine enesehinnang, mis kujuneb välja spetsi enesehinnanhgutest akadeemilisest ja mitteakateem(sots ja minu välimus ) . Üldine enesehinnang on olemas, üldine konseptsioon selle kohta kes ma olen vastus on olemas. Üldine dentesnt noorukieas

Arengupsühholoogia
84 allalaadimist
thumbnail
82
docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

tulenevat jõu suurenemist. Sotsiaalne looderdamine •Teiste juuresolek vähendab inimese individuaalse panuse suurust lõpp-tulemusse. •Vastutuse hajumine •Anonüümsus Konformsus •Konformne käitumine – olukorras, kus indiviidi ja grupi arusaamad lähevad lahku, annab indiviid järele grupi survele. Toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste ja tegudega. - väline konformsus - sisemine konformsus •Konformsuse põhjused: -soov käituda õigesti -soov meeldida teistele Destruktiivne kuulekus (blind obedience) •Inimesed võivad alluda teatud sotsiaalses olukorras teiste käskudele, mis on vastuolus indiviidi enda põhimõtete ja väärtustega = destruktiivne kuulekus •Stanley Milgram (1963): elektrišoki katse Iseloomujoonte teooria - Üritab kirjeldada inimesi teatava komplekti iseloomulike joonte kaudu, mis muuhulgas

Suhtlemispsühholoogia
64 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Suhtlemine

mõjutamine inimese isiklikku vabadust. Mõjutamisvõimalused/taktikad: ratsionaalne veenmine, argumenteerimine entusiasmi äratamine konsulteerimine meelitamine käsi peseb kätt seaduslikkuse rõhutamine surve avaldamine lubaduste andmine võlgade meeldetuletamine „jalg ukse vahele“ meetod „uksega näkku“ meetod ähvardamine  alandamine Üks mõjutamisega ja mõjutustele allumisega seondub nähtus on konformsus. Konformsus on oma veendumuste või käitumise muutmine grupi survel. See surve võib olla nii nähtav ja jälgitav kui ka mittenähtav. Konfomsus võib olla Konformsus võib olla ka väline. sisemine. Konflikt Konflikt on vastuolu, mis tekitab pingeid. Ilmselt oleks toimetulek konfliktidega lihtsam kui neisse poleks kaasa haaratud emotsioonid. Loogiline konfliktolukorras käitumise mudel, aga tavaliselt käitume me täpselt

Psühholoogia
101 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Sotsiaalpsühholoogia loengud

Igapäevaelu teaduslik uurimine ­ kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest ­ olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed ­ isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed ­ isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed ­ rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised ­ jõugud, parteid - ühiskonna tasandil ­ isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess - lisaks jaotatud ­ sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks. Teoreetilised lähenemised jagunevad: - sotsiaalkultuuriline ­ rõhutatakse sotsiaalsete normide ja kultuuri olulisust, lapsed õpivad ümbritseva ühiskonna norme ja väärtusi läbi probleemilahenduse puutudes kokku teiste laste ja täiskasvanutega

Sotsiaalpsühholoogia
134 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Suhtlemispsühholoogia

· Perifeerne tee ­ sõnumi meeldivus, sõnumi afektiivne komponent Allikas: usaldusväärsus: turvalisus (nt sõbralikud, head), kvalifikatsioon (informeeritus, treenitus), dünaamilisus (julged, aktiivsed) sarnasus: hoiakud, moraal, taust, välimus, atraktiivsus Sõnumi vastuvõtja ja sõnumi asjakohasus, vajadus struktureerida olukorda, info töötlemise vajadus) Sõnum: tõendid, graafilised sõnumid, emotsioonide tekitamine Grupimõju. Konformsus. Tõekspidamiste või käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused: informatiivne, soov meeldida, püüd saada kasu, vältida karistusi, grupi suurus, grupi üksmeel, pühendumine grupile, olukorra ebamäärasuse määr, soov olla individualist, teistest erineda Mõjustamisvõtteid (Bachmann, 1994) · Tutvusefekt (nt hea tuttav ütleb, et X asi töötab efektiivsemalt (aga võõrast eksperti X töökojast ei usu))

Suhtlemispsühholoogia
38 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Psühholoogia konspekt

Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad:  protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab)  seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu.  omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s

Psühholoogia
104 allalaadimist
thumbnail
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:

Psühholoogia alused
68 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Nõustamispsühholoogia

Nõustamispsühholoogia Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades: juriidikas, ettevõtluses, meditsiin jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid, psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne. Nõustamispsühholoogia olemus * Nõustamine on sama vana kui inimkond ? Teaduslik

Psüholoogia
222 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt

Liigne tähelepanu iseendale, liigne võrdlemine on halb. · enesekaitse ­ edu tähtsustamine, ebaedu unustamine. Identiteet · Identiteet kui tervikkonstruktsioon iseendast. Püsitunnused, millega inimene ennast kategoriseerib indiviidi ja rühmaliikmena. Identiteeti ei saa valida, ei saa muuta nagu enesehinnangut. Identititeedi osasse kuuluvad: füüsiline indentiteet, pärilik(kultuur, perekond), professionaalne identiteet jne · Henry Tajfel. Sotsiaalne ja personaalne identiteet. Sotsiaalne: kuulumine mingisse rühma Personaalne: vältimatud, mulle iseloomulikud tunnused. nt välimus. · Identiteet on karkass, mille peale iga inimene joonistab pildi iseendast. Eneseteadvuse element. Uurijad on täheldanud sama tendentsi nagu enesehinnangu puhul ­ kui ma olen ennast klassifitseerinud, siis on selge tendents hinnata neid kohti, kuhu kuulun, positiivsemalt.

Sotsiaalpsühholoogia
439 allalaadimist
thumbnail
130
rtf

Amundsoni raamat

4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise

Psühholoogia
33 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Organisatsioonipsühholoogia

ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis. Kuidas erinevad ajatsükklid mõjutavad sooritust ja tööga rahulolu. Elektroonika ja mehaanikatööstuse teema. TÄNAPÄEVASED ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD · Personali valik ja paigutus- hindame inimesi sellejärgi, missugusele tööle nad kõige paremini sobiks. Mis kõige paremini temale va

Organisatsioonipsühholoogia
264 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Psühholoogia ja loogika

Psühholoogia ja loogika I loeng · Psühholoogia on teadus inimeste ja loomade käitumisest ­ sümastiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid. (Kuidas käitub?, miks käitub nii?) · Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist ­ nt stress, mõtlemine, emotsioonid) o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi ­ raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline 2)loodusteaduslik o Wilhem Wund ­ 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi. (loodi nt unustamiskõver ja muu selline).

Psüholoogia
39 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Arengupsühholoogia seminarid

Varasema küpsuse saavutamise mõjud ei ole poistel ja tüdrukutel sarnased. Sõprussuhte kujunemise etapid: Usaldussideme tekkimine Üksteise tundmaõppimine toetus abivajavatas olukorras huvide ja tegevuste teadustamine ootatud stabiilsus Ajaveetmine Kahe või rohkema inimese vaheline intiimne suhe ühised planeeritud tegevused saladused, väärtuste jagamine Sõprussuhe: usaldus väärtuste jagamine armastus mõistmine ustavus, lojaalsus abivalmidu austus sümpaatia IDENTITEEDIKRIIS TEISMELISTEL

Arengupsühholoogia
23 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Teenindussuhtlemine – kliendikesksus

Teenindussuhtlemine ­ kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen

Teenindus
102 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus

(matemaatikud, füüsikud) · Ruumialane intelligentsus tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet. (arhidektid, kunstnikud) · Kehalis- kinesteetiline intelligentsus on seotud oma keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega. (tippsportlased) · Muusikaline intelligentsus hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. Seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis- matemaatilist võimekust. · Personaalne intelligentsus jaguneb omakorda kaheks Interpersonaalne intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda. Intrapersonaalne intelligentsus seondub indiviidi endaga- oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ja eristamisega. Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria

Psühholoogia
136 allalaadimist
thumbnail
81
ppt

Hariduslike erivajadustega (HEV) laste õpetamine ja abistamine

Hariduslike erivajadustega (HEV) laste õpetamine ja abistamine Eve Kikas Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne (haige) laps · Normareng ja patoloogiline areng · Inimeste (laste) klassifitseerimine: haiged ja terved · RHK 10 klassifikatsioonid · Probleemne laps on haige laps, õpetajad jt ei vastuta tema probleemide eest. Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne laps · Inimesed erinevad võimete ja isiksuse omaduste poolest, mida mõjutavad ka keskkonna tegurid (kasvatus, õpetus või selle puudumine) · Iga omaduse osas igas vanuses: keskmine ja sellest kõrvalekalded · Probleemi määratlemist mõjutavad: · Kui palju lapse käitumine erineb keskkonna normidest · Normid eri keskkondades erinevad, traditsiooniline- alternatiivne haridus, mida loetakse normiks · Kui palju lapse käitumine erineb vanuselistest normidest · Mis ühes vanuses lubatud, see tei

Arengupsühholoogia
64 allalaadimist
thumbnail
44
odt

Psühhopatoloogia kordamisküsimused

Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised ­ psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised ­ psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündm

Psühholoogia
169 allalaadimist
thumbnail
26
docx

LAPSE AGRESSIIVNE KÄITUMINE

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö Õppetool ST12KÕ1 LAPSE AGRESSIIVNE KÄITUMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................ 3 1.AGRESSIIVSUS.......................................................................................... 4 2.AGRESSIIVSUSE LIIGID.............................................................................. 5 3.AGRESSIIVSUSE kujunemise soodustajad.................................................6 4.RAVI..........................................................

Psühholoogia alused
56 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Suhtlemise põhioskused

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Inimestevaheline kommunikatsioon on teadlik või alateadlik, tahtlik või tahtmatu protsess, mille käigus väljendatakse oma tundeid ja mõtteid verbaalsete või mitteverbaalsete sõnumite abil (Berko, Wolvin& Wolvin 1992). Kommunikatsiooniprotsessis on eristatavad: Edastaja (allikas) üritab edastada teisele mingit sõnumit. Kommunikatsiooniprotsess toimub kogu aeg nii et kogu aeg võetakse vastu ja edastatakse mingit infot. Sõnumid võivad olla nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed nii tahtlikud kui tahtmatud. a) kavatsuslikud verbaalsed - sellised kus me kasutame sõnu. Mõnikord võib aga sõnadel olla erinevaid või lähedasi tähendusi, mis tekitab suhtlemisel teatavaid probleeme. Lisaks sellele kasutatakse suhtlemisel palju selliseid sõnu, milliste puhul igal inimesel võivad olla oma tähendused. b) tahtmatud verbaalsed on sellised asjad mida me ütleme välja ehkki me ei mõtle seda. Nt igasugused sõnavääratused, lauseeksitused. c) kavatsuslikud

Suhtlemis psühholoogia
19 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Perekonna tähtsus lapse arengukeskkonnas

TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Piret Kala PEREKONNA TÄHTSUS LAPSE KASVUKESKKONNAS Essee Õpperühm: TPALB-1KÕ Tallinn 2015 Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja –faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000) Alates keskajast on lapse kasvukeskkond muutunud järjest turvalisemaks ja sõbralikumaks. Läbi järgnevate sajandite kasvatati lapsi küll karmilt ja neist püüti vormida korralikke inimesi, aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidina. Ühiskonna roll

Arengupsühholoogia
17 allalaadimist
thumbnail
132
docx

Organisatsioonipsühooloogia loengud

SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonips

Organisatsioonipsühholoogia
77 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Organisatsioonipsühholoogia

Heaolutase seostub soorituse, puudumise ja tervisega. See tõuseb seoses tööst haaratusega Org. psüh- võimed, vajadused, hoiakud jms, mis põhjustavad tööalast käitumist. Miks inimesed töösituatsioonis erinevalt käituvad? Kuidas in mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? Kuidas in mõjutavad töötingimused? Org.psüh rõhutab: 1) individuaalsete erinevuste olulisus 2) et tööalast käitumist mõjutavad tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad ( ühe ideega ei saa kõike ära lahendada) 3) tööga seotud probleeme oleks tarvis teaduslikult lahendada ( tihti on see liiga „minakeskne“, teaduslike reeglite järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, uurimuse

Organisatsioonipsühholoogia
63 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt

Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. Konkreetseks tähis

Sissejuhatus psühholoogiasse
98 allalaadimist
thumbnail
78
docx

Neuropsühholoogia

Loeng 1  Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid  Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem  Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihas

Psüholoogia
130 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik

Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või vähem tarbima ning soodsamas või ebasoodsamas valguses teistele inimestele nendest rääkima või kirjutama (Gerald de Goot

Mõjustamisepsühholoogia
51 allalaadimist
thumbnail
240
docx

Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku

sfääris. Hoiakud ja väärtused. Hoiakute muuuutmine. Kognitiivne dissonats. Inimestevahelised suhted • Inimsuhete liigid. Suhete arengurajad: tutvus, meeldivus, lähedus. Rollijaotus suhetes. Armastuse teooriad, armastuse liigid. Suhete püsimise ja purunemise faktorid. Suhtlemismängud. • Tekstid: Berne, E. – kolm suhtlemismängu omal valikul. Fromm, E – Armastuse kunst Inimsuhete ruumiline mõõde • Ruumi roll inimsuhetes. Personaalne ruum ja suhtlemisdistantsid. Personaliseeritud keskkond. Privaatsus ja avatus. Kultuurierinevused ruumikäitumises. • Tekst: Valsiner,J., Heidmets, lk 33-37(1); lk 89-95 (2) Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine • Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid. Viktimiseerimine. Agressiivsuse maandamine ja prosotsiaalsuse tootmine.

Sotsiaalpsühholoogia
146 allalaadimist
thumbnail
69
odt

Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016

funktsioon ühiskonnas Lapse, tudengi, trammijuhi, arsti rollid. Kõik täidame mitmeid erinevaid rolle Rolli kirjeldus: rollieeskirjad, rolliootused, rollimärgid, rolli omaksvõtt, rollikonfliktid Kes ma olen ­ mina või roll. Kas on võimalik rolliväline käitumine? Identiteet Püsiv tervikkonstruktsioon iseendast ­ identiteet. Püsivad, raskeltmuudetavad tunnused: sugu, vanus, keha, rahvus, välimus, elukutse ... Personaalne identiteet ja sotsiaalne identiteet, SP-sse 1960datel, Henri Tajfel Sotsiaalne identiteet (social identity): part of person self-concept, which derives from the knowledge of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine. Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a unique

Sotsiaalpsühholoogia
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun