veendunud, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid, millele tuleb allutada kogu visuaalne keskkond. Nad põlgasid esemete ja ehitiste dekoreerimist. Arvasid, et ühiskonna hädade põhjuseks on liigne individualism ning selle ületamiseks on vaja subjektiivsus allutada üldisele harmooniale. Prantsusmaal esindasid konstruktivismi Amédéé Ozenfant (1886-1966) ja Charles Édouard Jeanneret (1887-1968). Nad kiitsid kubismi, kuid tahtsid seda puhastada dekoratiivsusest ja subjektiivsusest. Vladimir Tatlin III Internatsionaali monumendi makett. Gerrit Rietveldi tool Theo van Doesburg Kompositsioon Aleksandr Rodtsenko reklaam Mosselpromi hoone välisseinal El Lissitzky Kõnepult Vennad Vesininid Ajalehe "Leningardskaja Pravda" Moskva büroo hoone projekt Gerrit Thomas Rietveld ja Truus Schröder-Schröder Schröderi maja ja interjöör Utrechtis Le Corbusier ja Pierre Jeanneret Villa Savoye Naum Gabo Esimene konstrueeritud pea · AITÄH KUULAMAST!
(Stiil). Sellesse kuulus nii kunstnikke, arhitekte kui disainereid keda ühendas veendumus, et lihtsuses peitub ilu saladus. Nende ideed on tugevasti mõjutanud modernistlikku arhitektuuri ja disaini. Samalaadselt mõtlesid ka Edouard Jeanneret (18871968, rohkem tuntud kui Le Corbusier ) ja Amedee Ozenfant (18861966), kes avaldasid purismi (ladina keeles 'purus' puhas) manifesti (1921). Purismi eesmärgiks on kunst, mis on vaba igasugusest subjektiivsusest ning milles valitsevad range matemaatiline kord ja puhtad kujundidvormid. Nii Malevit kui ka paljud teised vene avangardistid liitusid 1917. aasta revolutsiooni järel bol evikega, lootes oma ideedele leida praktilist rakendust. Nõukogude võimu algaastatel leidsid nad seda tõesti, üritades tões ja vaimus viia kunsti rahvani ja proovides kunsti abil ümber kujundada elulaadi. Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik ideoloogia modernistlike kunstnike
mustal pinnal". Malevits leidis, et tema teostes on maalikunst jõudnud oma loogilise lõpuni, absoluutse tipuni ja nimetas oma stiili seepärast "suprematismiks". Suprematismi järel pidi senine asenduma uut tüüpi kunstiga, mis ei tegele tavaliste esemete ja tavalise ruumiga. 5. Samlaadselt mõtlesid ka Edouard Jeanneret(rohkem tuntud kui Le Corbusier) ja Amedee Ozenfant, kes avaldasid purismi manifesti. Purismi eesmärgiks on kunst, mis on vaba igasugusest subjektiivsusest ning milles valitsevad range matemaatiline kord ja puhtad kujundid. Le Corbusier sai üheks 20. sajandi tuntumaks arhitektiks ja disaineriks ning ühtlasi funktsionalismi rajajaks. 6. Funktsionalism ütles täielikult lahti endisest arhitektuuripärandist ja lõi uue arusaama inimese elukeskkonnast, mis pidi olema mõistuspärane, loogiline. Ehitiste ja esemete vorm pidi lähtuma ainult otstarbest - funktsioonist. 7
1. Andre Breton otsis järjekindlamat ja positiivsemat tegevussuunda. 1924 nimetas andis ta oma arusaama sürrealismist: ,,puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väjlendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi. 2. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri (ühiskonna reeglite) kahtlaseks muutmine või kaotamine. 3. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikust nõudva ühiskonna survest. 4. Kirjanduses ja teatrikunstis püüdsid sürrealistid otsese spontaansuse abiga vabastada alateadlikke jõude harrastati nt automaatset kirjutamist ja vabu assotssiatsioone. 5. Sakslane MAX ERNST tegi frotaaze (krobedalt pinnalt saadud jäljendid paberil, hõõrutud). 6. JOAN MIRO (katalaan, Hispaania) fantaasia- ja värviküllastest kujunditest arendas Miro hiljem d...
Le Corbusier (1887-1865) Üks 20. sajandi mõjukamaid arhitekte, sveitslane Pidas funktsionalistlike põhimõtete kõrval oluliseks ka hoonete vormi-ilu Tema loodud hooned on äärmiselt lakoonilise, kuid efektse vormiga Sageli kasutas ta lindina üle terve fassaadi ulatuvaid aknaid ja toetas terve hoone sammastele Le Corbusier ise nimetas oma loomelaadi purismiks, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast purus - puhas Purismi eesmärgiks on kunst, mis on vaba igasugusest subjektiivsusest ning milles valitsevad range matemaatiline kord ja puhtad kujundid-vormid. Tantsija. 1932. Notre Dame du Haut' kabel Ronchampis . 1955. (all) Le Corbusier. ÜRO peakorter New Yorkis. lõpetatud 1953. (üleval) Frank Lloyd Wrighti (1889-1959) Tema loodud eramud on hästi liigendatud, et kõik ruumid saaksid ühevõrra valgust ja õhku
Teisesed andmed- ei olnud algselt kogutud käesoleva uurimuse jaoks, vaid mõnel muul eesmärgil (nt maj. a aruanded, müügiaruanded jm). Vaatlusvead- nimetatakse vaatlusel saadud tunnuste väärtuste hälbeid nende tõelistest väärtustest. Eristatakse: Metodoloogilised vead- põhjustatud kasutavate vaatlusmeetodite ja- mudelite ebatäielikkusest. Registreerimisvead- tekivad vaatluse käigus ja on põhjustatud vaatlusel kasutavate vahendite ebatäiuslikkusest ning vaatlejate subjektiivsusest. Arvutusvead- ebatäpsused andmete sisestamisel. Vaatlusvigade iseloomu järgi saab vead jaotada kaheks: Juhuslik viga- iseloomustab erinevusi väärtuste vahel, mis on saadud juhusliku valimi kasutamise korral ja väärtuste vahel, kui oleks uuritud kogu üldkogumit. Süstemaatiline viga- viga, mis võib tekkida nii kõikse kui valimvaatluse korral ning selle põhjuseks on halb või puudulik andmete kogumise tehnika.
Eriti tuntuks on saanud tema tööd "Must ruut", "Must ruut mustal pinnal" ja "Valge ruut valgel pinnal". Malevits leidis, et tema teostes on maalikunst jõudnud oma loogilise lõpuni, absoluutse tipuni ja nimetas oma stiili seepärast "suprematismiks"(ladina keeles 'supremus' - kõrgeim). Suprematismi järel pidi senine asenduma uut tüüpi kunstiga, mis ei tegele tavaliste esemete ja tavalise ruumiga. Purism Purismi eesmärgiks on kunst, mis on vaba igasugusest subjektiivsusest ning milles valitsevad range matemaatiline kord ja puhtad kujundid-vormid. Seda stiili püüdlesid Edouard Jeanneret (tuntud kui Le Corbusier) ja Amedee Ozenfant. Le Corbusier sai üheks 20. sajandi tuntumaks arhitektiks ja disaineriks ning ühtlasi funktsionalismi rajajaks. Funktsionalism ütles täielikult lahti endisest arhitektuuripärandist ja lõi uue arusaama inimese elukeskkonnast, mis pidi olema mõistuspärane, loogiline. Ehitiste ja
peitub ilu saladus. Nende ideed on tugevasti mõjutanud modernistlikku arhitektuuri ja disaini. Kuna kunstiteose loomine Mondriani stiilis meenutab hoone või seadme konstrueerimist, nimetatakse sedalaadi kunstisuunda konstruktivismiks . Samlaadselt mõtlesid ka Edouard Jeanneret (1887-1968, rohkem tuntud kui Le Corbusier ) ja Amedee Ozenfant (1886-1966), kes avaldasid purismi (ladina keeles purus - puhas) manifesti (1921). Purismi eesmärgiks on kunst, mis on vaba igasugusest subjektiivsusest ning milles valitsevad range matemaatiline kord ja puhtad kujundid-vormid. Le Corbusier Le Corbusier Ozenfant Villa Savoye Modulor Kitarr ja pudelid Le Corbusier sai üheks 20. sajandi tuntumaks arhitektiks ja disaineriks ning ühtlasi funktsionalismi rajajaks. Funktsionalism ütles täielikult lahti endisest arhitektuuripärandist ja
4. Dialektiline objektiivsus 5. Asjatundlikkus ehk ekspertiis/ekspertteadmine kui subjektiivne pädevus, selle koht teaduses Iga küsimuse juures tooge, palun, näiteid. 1. Milles on probleem: abs objektiivsuse mõiste , raskused sellega? v: Meil peaks olema absol tõde, mis on saavutamatu kuid abs kehtiv. Raskus seisneb selles, et universaalne vaatepunkt on ju kõigile saavutamatu. kõik näevad alati asju läbi oma mustri, elavad oma paradigma sees. Subjektiivsusest vabaneda soovimine. 2. Formaalsed lahendused objektiivsuse probleemile, probleemid, mis sellest omakorda teadus/mõõtmispraktikas tekivad? v: Et kui teadlane käitub teadust tehes määratud reeglite alusel, siis saab ta objektiivsuse vastavalt nende reeglite raames. Pos: teised teadlased saavad nende alusel kontrollida ; neg: reeglid võivad innovatiivsust arvesse võttes olla piiravad 3. Objektiivsus kindlapiirilise standardi kehtestamise mõttes ehk distsiplinaarne objektiivsus.
uuringu korraldamisel, uurijast endast ja uuritavast. Uuringu korralduse vead jagunevad: a)sisemistekstuleneb uurimuse plaani ebatäpsest järgimisest uuringu teostamisel (ei järgita täpselt meetodit ning näiteks tingimusi, kus uuringut läbi viiakse) b)välisteksseisneb uuringu korralduse mittevasta- vuses uurimisülesandele. Viga tekib järelduste tegemisel. Uurijast tingitud vead tulenevad meeleelundite piiratusest, ebakorrektsusest ja subjektii- vsusest. Ei tohiks esineda subjektiivsusest tingitud vigu. Subjektiivsus avaldub materjali valikulises kasutamises, kõrval- tegurite tähelepanemata jätmi- ses, ebameeldivate tulemuste välistamises. Mida aktiivsemat osavõttu uuritavalt nõutakse, seda rohkem mõjutab tulemusi tema suhtumine kõigesse sellesse, mis temaga tehakse. Näiteks kehaliste võimete määramine toimub enamasti testimise teel (nt Cooperi test). Testi tulemus aga sõltub sellest, kas uuritav tahab pingutada või mitte. Meetodi viga on iseloo-
· Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. o Kõigepealt inimene eksisteerib, kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja defineerib end pärast. Kui inimene, nii nagu seda mõistab eksistentsialist, pole defineeritav, siis seetõttu, et alguses pole ta midagi. Ta saab kellekski alles hiljem ja saab selleks, kelleks ta end ise teeb. o Lähtuda tuleb subjektiivsusest. Konkreetse asja valmistamiseks ette nähtud eeskirjad ja asja definitsioon on olemas enne, kui nende järgi valmistatud ese. (religioon: jumal loob inimese enda valmistamisõpetuse järgi ja see valminud asi realiseerib üht jumalikus mõistuses asuvat mõistet; ateist: inimene on see, kelleks ta end teeb. Kõigepealt inimene eksisteerib ja pärast defineerib end ise.) · Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab.
Loodusfilosoofiliste, kosmoloogiliste ja ontoloogiliste probleemide asemel nihkusid huvikeskmesse eetilised ja sotsiaalsed küsimused. Just sofistid tõid filosoofia Ateenasse, kus osalt ka nende tohutu mõju kutsus esile vastuliikumisi Sokratese, Platoni ja Aristotelese filosoofia näol. Neid mõtlejaid ajendas ennekõike sofistide epistemoloogiline ja eetiline skeptitsism. Pragmaatiline kogemus tajude ja otsuste suhtelisusest ja subjektiivsusest viis sofistide üldisele seisukohale, et igasugune üldkehtiv ja kindel teadmine on võimatu. Seetõttu loobusid nad filosoofia tõetaotlusest: nad ei püüdnud veenda mitte argumentide tugevuse, vaid kõnekunsti abil. Tänu retoorika esiletõstmisele hakkas arenema ja levima kommunikatsiooniteoreetiline filosoofia. Sofistid olid rändõpetajad, kes õpetasid Kreeka linnade poliitiliselt ambitsioonikale noorsoole eelkõige avaliku kõnelemise kunsti, lubades, et selle abil võivad nad
Vigade vältimine. Meetodi viga iseloomustab ebatäpsuse suurust. Meetodi viga koosneb süstemaatilisest ja juhuslikust komponendist. Metoodika viga summeerub meetodi veast, vigadest valimi moodustamisel, uuringu korraldamisel, uurijast endast ja uuritavast. Uuringu korralduse vead jagunevad sisemisteks (intervjueerija esitab kõsimuse valesti) ja välisteks (viga tekib järelduse tegemisel). Uurijast tingitud vead tulenevad meeleelundite piiratusest, ebakorrektsusest, subjektiivsusest. Meetodi viga on iseloomustatav selliste näitajatega nagu valiidsus ja reliaablus. Uurimuse reliaablus tähendab mõõtmistulemuste korratavust ja näitab, et saadud tulemused ei ole juhuslikud. Valiidsus tähendab mõõtevahendi ja uurimusmeetodi võimet mõõta just seda, mille mõõtmiseks ta on mõeldud. Vigade vältimiseks soovitatakse uurijal täpselt selgitada uurimuse läbiviimist. Andmete kogumist tuleb kirjeldada selgelt ja tõepäraselt. 21
kasutasid spektri värve ja kindla vormiga kujundeid. Nende hulka loetakse ka hollandlane Mondrian, kes andis välja kunstiajakirja ,,De Stijl" osad kutsuvad tema kunsti abstraktsionismi eristiiliks de stijliks, ta kujutas pilti ainult vertikaalsete või horisontaalsete joontega, ristkülikud kas valged või värvis puhaste värvidga. Uusplastitsism Seda suunda nimetatakse abstraktsionismis ka konstruktivismiks Purism Üritati kunsti veel puhastada subjektiivsusest, range kord ja matemaatiline seaduspärasus, maailmakuulsuse saavutas Le Corbusier arhitektina, oli funktsionalismi rajaja, seadis esiplaanile funktsionaalsuse. Elamud, mööbel, sisekujundus vorm pidi tulema otstarbest, funktsioonist. Abstraktsionismi tipuks loetakse Malevitsi loomingut, ta oli Valgevene juut ning 1915 tuli välja oma revolutsioonilise tööga ,,Must ruut", see oli süsimust ruut valgel pinnal. Ta nimetas oma kunsti suprematismiks (supremus on ld.k
*Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.Selgitage mis on teooria ning milline on selle roll teaduslikus uurimises. Kuidas erinevad teooria roll kvantitatiivsetes ja kvalitatiivsetes uurimustes. Kõige üldisemalt on teooria väidete süsteem, mille abil kirjeldatakse ja selgitatakse mingi nähtust või tegelikkuse valdkonda
Pildistab läbi klaasvõre, mis muudab pildi kaleidoskoopiliseks. 11. MINIMALISM (jüri kaarma poeg) TAUST Terminit kasutas esimest korda USA kriitik Richard Walheim 1962. TUNNUSJOONED 1. kunstiteose vorm lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, taandatakse kõige algsemate struktuurideni joon, punkt, ring, ruut, ristkülik mida liigendatakse. 2. jooned ja geomeetrilised kujundid on ülimalt lihtsad, vaataja tajub minimaalsust, teos on vaba subjektiivsusest 3. 23 erksa värvi abil kaotatakse ruumiefekt 4. teos on tumm, ebaisikuline KUNSTNIKUD Barnett Newman (19051970) on New Yorki koolkonna tuntuim esindaja. Maalis monokroomseid ühtlase värviga kaetud maale. Vahel tõi maalidele pikad kitsad triibud maali servadesse. Frank Stella (1936) kasutab ebatavalises formaadis lõuendeid, millele maalib erksavärvilisi ja dekoratiivseid triipe. Tihti tegi maalidesse sisselõikeid, mis muutis teose skulptuuri ja maali vahepealseks 12
eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. o See tähendab, et kõigepealt inimene eksisteerib, kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja et ta defineerib end pärast. Kui inimene, nii nagu seda mõistab eksistentsialist, pole defineeritav, siis seetõttu, et esialgu pole ta midagi. Ta saab kellekski alles hiljem ja saab selleks, kelleks ta end teeb. o Lähtuda tuleb subjektiivsusest. Konkreetse asja valmistamiseks ette nähtus eeskirjad ja asja definitsioon on olemas enne kui nende järgi valmistatud konkreetne ese. (religioon: jumal loob inimese enda teatud valmistamisõpetuse järgi ja see valminud asi realiseerib üht jumalikus mõistuses asuvat mõistet.) (ateist: inimene on see, kelleks ta end teeb. kõigepealt inimene eksisteerib ja siis pärast defineerib end ise.)
Schilleri "Orléans'i neitsi", mida mängiti Üldlaulupeol vabaõhuetendusena). Edasi suudus Sepp ka ekspressionistliku stiili suunas. Peale Draamateatri töötas Sepp veel Vanemuises, Estonias ja Draamastuudios ning Lavakunstikooli õppejõuna. . 18. Ekspressionism ja Hommikteater. Ekspressionism sai alguse Esimese maailmasõja eel Saksamaal. Eestisse jõudis vabariigi algusaastatel, mõjutades enim luulet (ajaluule). Ekspressionism lähtub rõhutatud subjektiivsusest, indiviidi (looja) tunnete, ideede, kogemuste väljendamisest, mitte välise tegelikkuse järeleaimamisest. Seda voolu kannab humanistlik paatos, mida mõjutasid tugevalt maailmasõja koledused. Igatseti uut ja kõlbelist inimest. Ekspressionistliku draama erijooned: - üldnimelised tegelased (Mees, Poeg, tööline) ning massistseenide kandev roll; - kõrgendatud emotsionaalsus (ekstaas, paatos, grotesk, teravad kontrastid); - subjektiivne reaalsus: unenäod, visioonid jne;
kontraarset mõistet omavahel. Mõistetevaheliste seoste käsitlemisel on seesugused mõisted nimetatud vastupidisteks ehk kontraarseteks mõisteteks. Seega on selgunud, et vastupidiste mõistete puhul teoreetiliselt korrektses käsitluses puudub kolmandat välistava printsiibi rakendamise võimalus. Teisest küljest, kõnesoleva printsiibi lõtv tõlgendamine loob võimaluse relativismi tekeks (relativism on tunnetusteoorias esinev suund, milline ilmneb mõtlemise subjektiivsusest ja tinglikkusest põhjustatuna), mis omakorda "toidab" sofistlikku mõtteviisi, olles seeläbi arendatud demagoogilise arutluse üheks meetodiks. Relativismi võib ilmestada järgmise mõistepaari abil: vabadus ja sundus (filosoofias: paratamatus, ka määratus, determineeritus). Piir nende mõistete vahel on subjektiivne, tinglik, mis taandub valdavalt tõlgendamise probleemiks. Ei saa väita, et seal kus lõpeb vabadus (kus ta lõpeb?), algab sundus, või vastupidi. Nagu
Sisuliselt on selge, et vili on väline kujund see kuulub üksnes meelelise esituslaadi juurde. Tegelikult tähendab see, et inimkond on ise jõudnud hea ja kurja tundmiseni, ja see teadmine, see eristus, on kurjuse allikaks, see ongi iseenesest kuri. Kurjus asetatakse tunnetusprotsessi, teadvusesse. Eedeni aia lugu lugu kujutab süütut inimkonda, kes elab vahetus ühtsuses Jumala ja loodusega, kuid sellistes tingimustes ei ole inimesed teadlikud oma subjektiivsusest ja vaimust. Teadmiste puu vilja söömine õpetab inimest tundma head ja kurja, andes talle tunnetuse, et iseseisvate valikute tegemine võib kaasa tuua nii head kui halba. Nõnda sünnib individualism ja personaalne vastutus. Vahetu ühtsus on purunenud ja inimene püüab kõigi Hegeli poolt filosoofiliselt kirjeldatud kogemise viiside abil mitmel eri kombel realiseerida oma individuaalsust. Kuid taas esindab kristlik usk võimalust lunastuseks, mis ei seisne aga
esemete tootmises. 9. Millega tegelesid vennad Pevsner ja Gabo? Nad arendasid konstruktsionismi teooriat ja lõid osalt kineetilisi skulptuure. 10. Nimeta kaks hollandi kunstnikku, kes kuulusid rühmitusse ,,De Stijl". T. van Doesburg ja G. T. Rietveld 11. Milline sõna on aluseks mõistele ,,purism"? Mida taotlesid prantsuse kunstnikud- puristid? Purism-puhas. Nad kiitsid kubismi, kuid tahtsid seda puhastada juhuslikkusest ja subjektiivsusest. Nende eesmärgiks oli kunst, kus valitseb range geomeetriline kord ja pole kohta tunnete väljendamisele. 12. Millise nime all sai maailmakuulsaks Edouard Jeanneret? Le Corbusier 15. Lääne-Euroopa kunst 1920-1940 1. Milline linn oli I maailmasõja järel Läänemaailma kunstipealinnaks? Pariis 2. Kuidas kirjeldad sealset kunstikoolkolnda? Mis oli sellesse kuuluvate kunstnike peaeesmärgiks? Stiilidelt mitmekülgne, peamine eesmärk ilu loomine ja naudingu pakkumine.
Arusaamad eseme kohta ei anna vastust teose esemelisuse üle. Esemeline alus ei kuulu teosele, teos on midagi enamat. Teose mõistmisel ei peaks liikuma mitte esemelt teosele, vaid teoselt esemele. Kunstiteose tõde on esemelisuses; esemelisus ja kunstilisus ei ole lahutatavad. Teose iseolemine. Loodud teosel on oma elu. Insichselbststehen (enese sees ise seisma). Teost võime mõista sõltumatult teose loojast, geeniusest, ja teisalt ka vaataja retseptsiooni subjektiivsusest. Teos on ise olev, oma maailma konstitueeriv. Ta saab loojast sõltumatuks, hakkab elama oma elu, läheb üle oma puhtasse ja sõltumatusse iseolemisse. Kunstnik jääb teosega võrreldes tundmatuks ja vähemnähtavaks. Mida enam elab teos igavikus, seda vähem mäletab ta kunstnikku. Teos on hävitav selle suhtes, kes võimaldab tal esile tulla. (vt. Eva Lepik: Hermes) Hans Georg Gadamer (1900-2002) Tõde ja meetod (1960), Mis on kirjandus (1981)
sobivaimad nimetused, sümpaatsemad või antipaatsemad isikud jne. Sellise teadmise toel kujundatakse reklaamid ja kaubad teadlikult sellisteks, mis lubavad loota sihtrühmale tüüpilise inimese eelistusi. "Neurotestida" saab võrdlevalt ka erinevatele reklaamteadetele või firmanimedele aju poolt antud vastuseid. Selliseid meetodid on vabad ankeetküsitlustes või fookusgruppides saadud intervjuude subjektiivsusest ning võimaldavad uuritavate isikute "kavaldamisest" läbi murda. Enamgi veel, on teada, et sageli ei oska inimene ise endalegi seletada oma eelistusi, valikuid või spontaalseid otsuseid. Vastava ajuaktiivsuse signatuuri korral aga saab eelistusi ja tõrjumisi objektiivsemalt välja selgitada. Kasutatud kirjandus: 1. http://eope.eek.ee/oo/2011/sotsiaalpsuhholoogia/hoiak.html 2. Cialdini, R.B (2014). Mõjustamise psühholoogia. Kirjastus Pegasus, Tallinn 3. Bachmann, T (2009)
arhitektuuri ja disaini. Kuna kunstiteose loomine Mondriani stiilis meenutab hoone või seadme konstrueerimist, nimetatakse sedalaadi kunstisuunda konstruktivismiks . Samlaadselt mõtlesid ka Edouard Jeanneret (1887-1968, rohkem tuntud kui Le Corbusier ) ja Amedee Ozenfant (1886- 1966), kes avaldasid purismi (ladina keeles 'purus' - puhas) manifesti (1921). Purismi eesmärgiks on kunst, mis on vaba igasugusest subjektiivsusest ning milles valitsevad range matemaatiline kord ja puhtad kujundid-vormid. Le Corbusier sai üheks 20. sajandi tuntumaks arhitektiks ja disaineriks ning ühtlasi funktsionalismi rajajaks. Funktsionalism ütles täielikult lahti endisest arhitektuuripärandist ja lõi uue arusaama inimese elukeskkonnast, mis pidi olema mõistuspärane, loogiline. Ehitiste ja esemete vorm pidi lähtuma ainult otstarbest - funktsioonist.
tootmises. 9.Millega tegelesid vennad Pevsner ja Gabo? Nad arendasid konstruktsionismi teooriat ja lõid osalt kineetilisi skulptuure. 10.Nim. Kaks hollandi kunstnikku, kes kuulusid rühmitusse „De Stijl“. T. van Doesburg ja G. T. Rietveld 11.Milline sõna on aluseks mõistele „purism“? Mida taotlesid prantsuse kunstnikud-puristid? Purism-puhas. Nad kiitsid kubismi, kuid tahtsid seda puhastada juhuslikkusest ja subjektiivsusest. Nende eesmärgiks oli kunst, kus valitseb range geomeetriline kord ja pole kohta tunnete väljendamisele. 12.Millise nime all sai maailmakuulsaks Edouard Jeanneret? Le Corbusier 15. Lääne-Euroopa kunst 1920-1940 1.Milline linn oli I maailmasõja järel Läänemaailma kunstipealinnaks? Pariis 2.Kuidas kirjeldad sealset kunstikoolkonda? Mis oli sellesse kuuluvate kunstnike peaeesmärgiks? Stiilidelt mitmekülgne, peamine eesmärk ilu loomine ja naudingu pakkumine. 3
mingisuguse pildi, olemuse. Selle pildi loomisel ei mängi niivõrd rolli see, millisena inimene tahab et teda nähtaks, kui see kuidas inimene end üleval peab. Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialsim on rangemast rangem õpetus. Leidub kaht eksistentsialiste: kristlased ja ateistlikud eksistentsialistid, kelle hulka loeb Sartre ka ennast. Nad kõik jagavad ühist arusaama, et eksistents eelneb olemusele, et lähtuda tuleb subjektiivsusest. Sartre järgi on eksistentsialismi põhimõtte see, et inimene on üksnes see, kelleks inimene end ise teeb. Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Homset maali ei saa täna juba teada- maali tervik on esmakordselt silmale nähtav valmimise hetkel. Nii kunstiteose loomisega kui ka moraalse valiku tegemisega kaasneb mõtlemine,loomine, millegi koostamine. Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on? Millega ta seda põhjendab?
vastuvõetavaks inimeseks - nad tajusid keskklassi nivelleerivat mõju. Jeremy Bentham - hea on see, kui võimalikult suur inimesi elab võimalikult hästi, seda kergem on neid valitseda, sest et nad ei kipu vastu hakkama. Mida suurem on see inimkiht, seda vähem on tarvis kedagi karistada. Stendhal ja Balzac kahetsevad, et aristokraatiat enam ei ole, et see sama kodanlik demokraatlik ühiskond nüüd juhib. 27.02.12 Romantismi esteetika. Lähtudes selle suuna subjektiivsusest, siis siin on üks olulisemaid jooni kuntsniku imago. Romantismi ajal seoses tema subjektiivsusega kerkib esile kuntsniku aktiivsuse nõua. Romantiline kuntsnik ei sotsiaalne nagu oli valgustuslik kirjanik. Kuntsnik eemaldub ühiskonnast ja loob iseenda maailm, see maailm on kui hingeabi, sest selles maailmas hingeliselt olemine on kuntsnikule ja lugejale abiks ja aitab tal elada. Sellise esteetilise maailma looja on äärmiselt võimekas inimene - geenius.
Väärtused Väärtused näitavad, mis on inimesele tema elus oluline. o Situatsioonide ülesed o Suhteliselt püsivad o Suunavad inimeste käitumist, nende kohta antavaid hinnanguid o Järjestatud oma suhtelise tähtsuse järgi. Väärtussüsteem kujuneb välja murdeeas (stabiliseerub varases täiskasvanueas) – identiteedi oluline komponent o (Meta)kognitiivsed oskused o Autonoomia o Arusaam subjektiivsusest Formaalsed (nt kool) ja mitteformaalsed (nt vanemad, sõbrad, meedia) sotsialiseerijad. Teismeeas tundlikkus väärtusalaste sõnumite osas. Lapsevanemad ja õpetajad Mis on hea mulle ja mis lapsele? Väärtuste paljusus: enesele orienteeritud väärtused aga ka traditsioonilised sotsiaalsed väärtused. Sotsialiseerimine on kahesuunaline protsess o Vanemad: milliseid väärtusi edasi anda?
palju gliseesid. Aja jooksul lisandub kurja munga kuju, nt Claude Frollo, kes on ,,Jumalaema kiriku kellamehe" peamine antagonist. tondilood on üks gootika elemente, mis on folkloorne. Nt oli neid ka lugenud Joosep Toots, kes sellest oma kaaslastele rääkis, kus on sees tüüpilised gooti gliseede elemendid. Gooti moment tipneb Edgar Allan Poega. Suur osa romantikuid kasutab gooti elementi. Morte d'Arthur gooti õhustik. 4.loeng romantism oli teedrajav suund. Lähtudes selle suuna subjektiivsusest võib öelda et siin üks olulisemaid jooni oli kunstniku imago ehk kuvand, mis vastandus klassitsistlikule arusaamale kus oli oluline looduse peegeldamine, kunstniku aktiivsust toetab valgustuslik suhtumine, kuigi tal ei ole selline roll nagu valgustusaja kunstnikul (ta ei ole revolutsionäär ja teerajaja nagu nt oli Voltaire). Tema ülesandeks oli tegeliku maailma muutmine mida võis seostada nii revolutsionäärilisuse kui uute arvamuste väljapakkumisega
tulemusperioodi lõpus, vahetult enne hindamist. Arendusjuht kindlustab, et juhid omandavad selleks ajaks arengu-, tulemus- ja hindamisvestluste läbiviimise oskused ja valdavad täiuslikult hindamismeetodeid, kõik teised hindamises osalejad aga teavad hindamiskriteeriumide sisu. Raskeimateks arendusjuhi ülesannetaks on sellel etapil järgmised: - juhid peavad omandama piisavalt teadmisi, et vältida hindamisvigu (hoiduma eelarvamustest ja subjektiivsusest); - analüüsis osalejad peavad omandama vestluste jt meetoditega saadud andmete interpreteerimise oskusi. 4. etapp: hindamisjärgsed tegevused 16 Hindamisjärgne periood on mitmeti keeruline. Hindamise tulemuste avalikustamise kohta peavad organisatsioonis olema kehtestatud kindlad reeglid. Nende tundmine ja täitmine sõltub arendus- ja
pole. Valiidsuse liike: – Usaldusväärsus (credibility – kvant. sisemine valiidsus) – Uurija mõistab konteksti, uuritavat teemat ja kontsepte – Ülekantavus (transferability – kvant. väline valiidsus) – kas saab laiendada ka teistele kontekstidele? Kas teised sarnased uuringud on andnud ligilähedasi tulemusi? – Kinnitatavus (confirmability) – uurija objektiivsuse küsimus - kuivõrd tulemused on mõjutatud uurija enda väärtustest ja subjektiivsusest? Kvalitatiivse uurimistöö kriitika ja üldistamise võimalusi • Kriitika: – Subjektiivne – mis on oluline, mis mitte, uurija enda otsustada – Raske korrata – Vähene läbipaistvus – kuidas tulemusteni jõuti, valim koostati – Pole esinduslik – pole esinduslikku valimit, • Üldistamise võimalused: – Empiiriline üldistamine – ei saa tulemusi laiendada statistilisel alusel, kuid on võimalik eripalgelisi juhtumeid põhjalikult uurides tulemusi teatud piirini
· B kriitika fasistliku (auraatilise) kunsti ja poliitika esteisteerimise aadressil! Kunsti politiseerimise nõue Martin Heidegger (1889-1976) · Saksa filosoof , eksistensialistliku filosoofia peaesindaja, peateos ,,Olemine ja aeg" esteetika-alastest töödest on olulism ,,Kunstiteose algupära" · Arutleb oma teoses kunsti olemuse üle, millele loodab vastuse saada kunstiteosest lähtuvalt, mis tähendab, et H ei defineeri kunsti · Vastuvõtja subjektiivsusest lähtuvalt (kant ja esteetiline nauding, maitseküsimused jms) · Metafüüsilisest spekulatsioonist lähtuvalt (Platon) · Sotsioloogilisest vaatenurgast ( mis on kunsti funktsioon ühiskonnas?) · Esteetilisest tunnustusest lähtuvalt (nt Hegel: kunst on ilus näivus) · Hermeneutika- õpetus arusaamisest. H peetakse hermeneudiks. Hermeneutiline ring liikumine osadelt tervikule ja tervikult osadele.
Uurime teost ise ja selle mõjutust järgnevatele ajalugudele. Aga see mõjutus ei mõjuta uurijat ennast; vaid järgmist aega. Mõjutusajalugu sisaldab objektiivsust. Märkame objektiivselt vahetult, kuidas teosed on järgnevaid aegu mõjutanud. See vahetus on näivus; meie pilk on mõjutatud samast ajalookäigust. Huvituvus – oleme selles ajaloosfääris; huvituvus on ajalooliselt määratud. Subjektiivselt huvitav paistav? Tuleb lahti saada teadusliku objektiivsuse nimel subjektiivsusest. Histroorilise objektivismi kriitika. Lk 196. Histooriline objektivism- käsitlema asju objektiivsekt. Objektiivsus põhineb meetodile, allika kriitiline meetod. Peaks aitama vabastada mõjutusajaloo vaimust. Gadamer on selle hoiaku suhtes kriitiline ja ütleb, et jätab varju fundamentaalse käsitluse. Pole võimalik teadvustada endale mõjutusi. Ajalooteadus pole täiesti väär ettevõtmine; on olemas need teosed jne. Kui minna kaasaegsete arvamustega, siis võib esineda meelevaldsus
Lava ja saal eraldusid rohkem. Sellest tingituna prooviti kodanlikku publikut sokeerida; mõned liikumised kasutasid teatri võimu uhkes üksilduses eksperimenteerida ja uut vaadet kunstile. Palju oli, mida maailmas muuta. Maailmapilt muutus: traditsiooniline kiriklik usk vahetus relativistliku maailmavaatega, mille tõi kaasa antropoloogia areng. Polnud enam ühtset, objektiivset tõde. See maailmavaade mõjutas kunstide arengut. Tõdede paljusus. Siia lisati ka usk inimese taju subjektiivsusest: kunsti vaatlemiseks pole ainult üht viisi! Mõiste pärinemine prantsuskeelest pole juhuslik: alates valgustusest oli Prantsusmaa intellektuaalsete debattide kohaks. Enamik voole produtseeris manifeste, esseid. Reaalne vaade teatrile, teostus jäi tihti marginaalseks või ähmaseks. Oluline eristada kirjutatud ja reaalselt laval tehtut. Lavastaja tähtsus sai määravaks. Polnud võimalik enam läbi saada lavastajata, sest lavastusest sai terviklik lavastaja looming
tehtavad järeldused ei pruugi olla usaldusväärsed); objekti piiritlusega seotud vead (keda siis ikkagi täpselt mõõta-küsitleda) ning ebaõnnestunud vaatlusviisiga seotud vead. Metodo- loogilised vead tekivad tüüpiliselt uuringu planeerimise etapis. Registreerimisvead võivad olla juhuslikud või süstemaatilised, seda tüüpi vead tekivad vaatluse käigus ja on põhjustatud vaatlusel kasutatavate vahendite ebatäiuslikkusest ning vaatlejate subjektiivsusest. Juhuslik viga on paljus seotud valimi juhuslikkusega ning seda on võimalik matemaatilise statistika meetodite abil hinnata ning selle mõju vähendada. Süstemaatilise vea tekkimise põhjuseks on halb või puudulik andmete kogumise tehnika. Töötlemisvead tekivad peale andmete kogumist ning seisnevad kas sisestusvigades või ka arvutuslikes vigades. Tegelikult erinevad üldkogumi ja valimi näitajad peaaegu alati. Korrektse uuringu korral on selle
annaabi.ee 
