Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kodusõda Inglismaal (0)

1 Hindamata
Punktid
Kodusõda Inglismaal #1 Kodusõda Inglismaal #2 Kodusõda Inglismaal #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kriss16 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
pptx

Kodusõda Inglismaal

Kodusõda Inglismaal Sisukord Inglismaa Stuartite valitsusaja algul Pikk parlament Kodusõda Kuninga hukkamine ,,Õiguste Deklaratsioon" Cromwelli valitsus Inglismaa Stuartite valitsusaja algul 1625. aasta võimule tulnud kuningas Charles I püüdis valitseda parlamendist sõltumatult. Kui parlament keelas kuningal uusi makse nõuda, saatis Charles I 1629. aastal parlamendi laiali. Kuningas kiusas taga ka puritaane, kes jäid oma usuliselt vaatelt katoliku kirikust veelgi kaugemale kui anglikaani kiriku toetajad. Pikk parlament Sotimaal puhkenud mäss, mille mahasurumiseks kuningal raha ei jätkunud, sundis teda 1640. aastal parlamenti uuesti kokku kutsuma. See parlament jäi kokku 12 aastaks, mistõttu on ajalukku läinud nn pika parlamendina. Kodusõda Tüli kuninga ja parlamendi vahel lõhestas Inglismaa kahte leeri. Kuningat toetasid aadlikud ja anglikaan kiriku pooldajad. Parlamendi poolele jäid tööndusega tegelevad kihid ja ka puritaanid. Kuninga väed kaotasid ja parlamen

Ajalugu
thumbnail
12
odp

Kodusõda Inglismaal

Kodusõda Inglismaal 16431651 Inglismaa kodusõda jaguneb kolme etappi: · Esimene (16421646) · Teine (1647/16481649) · Kolmas (16491651/1652) Põhjused Kuningas (Charles I Stuart) süüdistas parlamendi liikmeid reetmises Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast Kuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt Konfliktide algus 1640 tungisid sotlased Põhja Inglismaale Uus parlamendi kokkukutsumine, nim Pikaks parlamendiks (kuni 1653) Parlament likvideeris 1641. aastal Tähekoja, Kuninga Kõrge Komisjoni ning saatis laiali kuninga sõjaväe. ,,Suur remonstrants" Pooldajad Kuninga pooldajad ­ aadlikud, anglikaani kiriku esindajad, rojalistid e ,,kavalerid" Parlamendi toetajad ­ kodanikud, puritaanid. Eesotsas oli Oliver Cromwell Parlament Parlament koosnes kahest kojast: Alamatekoda ­ mille valis piiratud arv

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Kodusõda Inglismaal 1642-1660

*Töökad ja kokkuhoidlikud *Loobumine lõbustustest ja pidustustest 3. Kuninglik teater *Puritaanidele ei meeldinud asjatud lõbustused *Teatris tulid nüüdsest lavale ka naised ja isegi kuninganna *Puritaanid nägid kõlbluse langust ja liitusid kuningavastastega *Osa puritaane lahkus kodumaalt Pikk parlament 1. Sotimaal puhkes mäss *Kuningas oli sunnitud parlamendi tagasi kokku kutsuma *Kuningalt võeti palju õigusi ning selle tagajärjel ta lahkus pealinnast *Inglismaal hakkas kodusõda Kodusõda, kuninga hukkamine 1. Kodusõda Inglismaal jagas riigi kahte leeri *Kuningat toetasid aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad *Parlamendi poolele jäid puritaanid, kaupmehed ja tööndusega tegelevad keskkihid 2. Parlamendi vägede etteotsa pürgis maa-aadlik Oliver Cromwell *Ta kehtestas armees kindla korra *Sõdurid olid truud ja neile maksti palka *Charles esimese väed said paljudes lahingutes lüüa ning kuningas põgenes Sotimaale

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Absolutism Euroopas, kodusõna Inglismaal.

AJALUGU Absolutism euroopas. Absolutism ­ Riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule, Euroopas oli see kuningas, Venemaal oli tsaar ja Türgis kandis ta sultani nime. Kuningas vajas ametnike, kuna kuningakotta kogunes üha rohkem asjaajamisi. Seisuste esinduskogud ­ Tänapäevaste parlamentide eelkäijad. 17. saj loodi alalised sõjaväed. See koosnes esialgu palgasõduritest, hiljem kehtestati kord, mille alusel saadetakse sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi ( eelkõige talupoegi ). Alaline armee oli kasulikum palgaarmeest, kuna nii hoidis riik kokku sõjalisi kulusid ja paranes sõdurite väljaõpe. 1. seisuses olid vaimulikud. 2. Seisuses olid aadlikud 3. Seisuses olid talupojad ja linlased. ( Kaupmehed ) Tekkis uus majanduspoliitika ­ merkantilism. Merkantilism ­ majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja siss

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Inglismaa

- Inglismaa rahvaarv oli sel perioodil ca 2 miljonit b) 14.-15. sajandil (1337-1453) Saja-aastane sõda Prantsusmaaga: Inglismaa lootis saada ka Prantsusmaa alad endale, seda enam, et Prantsuse kuninga domeen oli väga väikseks kahanenud, sõja algus oligi inglastele edukas, kuid lõppkokkuvõttes aeti nad Prantsusmaalt sisuliselt minema. c) Nagu ajaloos ikka: pärast ebaõnnestunud sõda välisvaenlasega puhkeb kodusõda, Inglismaal puhkeski vaid 2 aastat hiljem kodusõda kahe vaenutseva aadlisuguvõsa vahel (1455-1485 Rooside sõda ­ nimetus tuleneb mõlema suguvõsa vapil olnud roosist); alles pärast seda sõda (NB! eelnenud Saja-aastane sõda oli ju olnud ka väga kurnav) algas Inglismaa rahumeelne areng. d) 16. sajandil mõjutas reformatsioon ka Inglismaad ­ kuningas Henry VIII ei nõustunud alates 1534. a.

Ajalugu
thumbnail
41
doc

Ajalugu TH

Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Antropogenees....................................................................................................................................... 4 Muinasaja arengujärgud...................................................................................................................... 5 Egiptus................................................................................................................................................... 6 Egiptuse usk.......................................................................................7 Mesopotaamia....................................................................................................................................... 8 Kaananimaa........................................................................................................

Ajalugu
thumbnail
66
doc

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

Järgnevat ühteist aastat (1629–1640), mil kuningas valitses ilma parlamendita, nimetab inglise ajalookirjutus türannia aastateks (ingl Eleven Years Tyranny). Absolutistlikku võimustruktuuri Inglismaal luua ei õnnestunudki. Nagu oma eelkäijad, toetas ka Charles I anglikaani kirikut, soovides laiendada selle mõju ka tema valitsemise all olevale Šotimaale. Anglikaani liturgia kehtestamise katse vallandas 1638. aastal šotlaste mässu, mille järel puhkes kodusõda ka Inglismaal. Kodusõda, selle usulised motiivid. Kodusõja sündmused vallandusid 1640. aastal, mil Šoti mässulistest vaevatud kuningas Charles I oli rahapuudusel ikkagi sunnitud parlamendi kokku kutsuma. Pärast ühtteist aastat vaheaega taas kokku tulnud esinduskogu kasutas otsekohe võimalust ja esitas kuningale pika kaebuste nimekirja. Kolme nädala pärast saatis kuningas „lühikese parlamendi” (Short Parliament) laiali, kuid veel enne aasta lõppu tuli kuningal

Ajalugu
thumbnail
16
doc

Inglismaa Kodusõda Referaat

5 leevendada. Neutraalsus ajal, mil enamik Euroopast oli haaratud kolmekümneaastasesse sõtta aitas Inglismaal jõukust kasvatada. Charles I oli autoritaarne, mittesalliv ja polnud eriti kompromissialdis (4), ühesõnaga kehv valitseja, kuid 17 sajandi Inglismaal peeti riigikorraldust jumalikult määratuks. Mässu ja kodusõda peeti sarnaseks rahvuse keha vaevava katkuga. Vaid puritaanidest parlamendiliikmed pidasid kuningat avalikult türanniks, kes tuleb kukutada. Pilt 1 : Chales I 2.2 Oliver Cromwell Oliver Cromwell (25. aprill 1599 ­ 3. september 1658) oli inglise riigimees ja sõjaväelane, lordprotektor 1653. aastast kuni surmani (2). Oliver Cromwell sündis 1599. a. rangelt puritaanlikus väikeeaadliku perekonnas, kus ta pärast kahe lapseeas venna surma kasvas üles viie õe seltsis

Ajalugu



Lisainfo

Konspekt

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun