Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Niels Bohr (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille eest sai Bohr preemia?

SISUKORD




SISUKORD 1
1.SISSEJUHATUS 2
2.ELULUGU 3
2.1 Perekond 3
2.2 Ülikool 3
2.3Saavutused füüsikuna 5
2.4 Elu lõpp 6
3. BOHRI AATOMITEOORIA 7
3.1Kuidas sündis? 7
3.2 Teooria alused 7
4.NOBELI PREEMIA 9
4.1 Mis on? 9
4.2 Mille eest sai Bohr preemia? 10
5.KOKKUVÕTE 11
6.KASUTATUD KIRJANDUS 11
  • SISSEJUHATUS


    Soovisin antud füüsikust teha referaadi kuna käsitlesime teda sügisel füüsikatunnis ning õpetaja ütles, et tema elulugu on kirev ja põnev. Õpetaja öeldust inspiratsiooni saades otsustasingi valida just Niels Bohri.
    Niels Bohr on Taani füüsik, keda on pälvitud Nobeli preemiaga, kellele kuulub keemiliste elementide perioodilisusetabelis number 107 Bohrium element ning tänu kellele pandi alus mitmete sel ajal arusaamatute avastuste tegemisele.
    Antud referaadi eesmärk on teada saada palju huvitavat Niels Bohri elu, avastuste ja koolitee kohta. Samuti soovin rohkem teada saada Bohri aatomiteooriast.
  • ELULUGU


    2.1 Perekond


    Niels Henrik David Bohr sündis 7. Oktoobril 1885. aastal Kopenhaagenis füsioloogiaprofessor Cristian Bohri perekonnas. Tema isa oli luterlne ja ema Ellen Adler Bohr oli pärit jõukast juudi perekonnast. Pärast Nielsi sündi möödus 1,5 aastat, kui perre sündis teine poeglaps, Harald , tulevane tuntud matemaatik ja jalgpallur , kes Taani rahvusmeeskonna poolkaitsjana võitis 1908. aasta Londoni olümpiamängudel hõbemedali. Kuigi iseloomult erinevad, olid vennad lapsepõlves väga lähedased ja see lähedus säilis elu lõpuni. Neid kutsuti lahutamatuteks. Nad tahtsid ka kooli koos minna, kuid kuid erineva vanuse tõttu ei olnud see võimalik. Ometi osutus Harald kiiremaks- ta jõudis oma arengus vennale järele ning lõpetas ülikooli Nielsist varem. Niels kes oli aeglasem oli ka põhjalikum. Isa kutsus Nielsi hellitavalt „perekonna vaatamisväärsusseks“ nind nägi ette tema suurt tulevikku. Ta olevat kord öelnud, et Nielsi juurde hakkavad tulema inimesed ja teda kuulama . Nii see tegelikult sündiski.

    2.2 Ülikool


    Nielsi edusammud ei jäänud tulemata. Astunud 1903. aastal Kopenhaageni ülikooli, sai temast aktiivne üliõpilane, kes osales filosoofiaringis ning leidis aega ja tahtmist iseseisva teadusliku uurimustöö tegemiseks. Juba üliõpilasena sai ta 1907. aastal Taani Kuningliku Teaduste Akadeemia kuldmedali vedelike pindpinevuse eksperimentaalse uurimise eest. Oma uurimustöö teostamiseks kasutas ta oma isa ülikooli laborit. Selle eduka katse järel otsustas Bohr loobuda filosoofiast ning alustada õpinguid füüsika valdkonnas.
    1909. aastal valmis tal magistritöö ning 1911. aasta aprillis kaitses Niels Bohr väga edukalt oma doktoritööd metallide elektronteooriast. Samal aastal sai värske doktor tänu „õllestipendiumile“ võimaluse santažeerida välismaal, mida ta otsustas kasutada töötamiseks J.J Thomsoni juures laboratooriumis. Rutenfordi juures algaski Niels Bohri teaduslik „tähelend“. Siin alustas ta aatomi planetaarse mudeli stabiilsuse teoreetilise põhjenduse otsinguid ning juba 1913. Aastal sai valmis tema esimene artikkel aatomi kvantiseerimise kohta.
    Tänu teaduslikud töös saavutatud edusammudele sai N.Bohr 1916. aastal Kopenhaageni ülikooli professoriks ning 1917 aastal valiti ta ka Taani kuningliku Akadeemia liikmeks. 1921 loodi kopenhaagenis Niels Bohri jaoks teoreetilise füüsika instituut, kus kujunes välja kuulus füüsikute koolkond. Erinevatel aegadel töötasid siin mitmed kuulsused ja füüsikud. Nende seas:W. Pauli, W. Heisenberg, L. Landau, O. Klein, A. Pais jt ( http://nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1922/bohr-bio.html loetud: 25. veebruar 2010, kell18.04).
  • Saavutused füüsikuna


    1922. aastal omistati Niels Bohrilie Nobeli füüsikapreemia teenete eest aatomi ehituse uurimisel . Üldse on teadlase panus füüsikateadusesse märkimisväärselt suur. 1918 aastal sõnastas ta uue aatomteooria tarvis väga täntsa prontsiibi, mis näitas, millal on kvantpiirangud olulised ning millal võib piirduda klassikalise füüsikaga. 1923 aastal andis ta seletuse keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi iseärasustele. 1927. aastal aga sõnastas Bohr täiendusprintsiibi.
    Bohr tegi palju ka tuumafüüsika arendamiseks . Nii on tema loodud vahetuuma teooria, samuti on ta heks tuuma tilgamudeli ja ka tuumade lõhestumise teooria loojaks.
    N. Bohr on valitud 20 riigi teadusete akadeemia liikmeks. Ta osales ka Los Alamose aatomprojektis. Mõtles esimesena võimalikku tuumašantaaži, esitas ta juba enne tuumapommi valmimist 1944 aastal Suurbritannia peaministrile Churchullile ja USA presidendile Rooseveldile ettepaneku seada sisse rahvusvaheline kontroll tuumarelva üle. 1950 a on pärit tema „Avalik kiri“ ÜRO-le, mis sisaldas rahuprogrammi.

    2.4 Elu lõpp


    N. Bohr suri oma kodus 18. Novembril 1962. aastal, tähistatud mõni kuu enne seda kuldpulma Margaret Norlundiga. Neil oli viis poega. Üks neist Aage- hakkas samuti füüsikuks nind on nagu ta isagi Nobeli preemia laureaat.
    http://www.scientific-web.com/en/Physics/Biographies/images/NielsBohr1.jpg
  • BOHRI AATOMITEOORIA


    3.1Kuidas sündis?


    Niels Bohr oli füüsik, kes realiseeris Rutenfordi aatomi stabiilsuse probleemi. Bohr esitas uue teooria, mis lähtus Ruthenfordi aatomimudelist. Rutenfordi mudeli stabiilsuse seletamiseks sõnastas ta kaks põhimõtet, mis moodustasid tema vesinikuaatomi teooria aluse. Need põhimõtted tähendavad seda, et aatomil on olemas teatud statsionaarsed olekud, mis aatom ei kiirga, ning ühest küljest, aatom kiirgab teatud koguse energiat ainult üleminekul ühest olekust teise. Arendades seda mõtet edasi, tuli Bohr järeldusele, mida võiks seletada postulaatide abil (Ü.Ugaste 2000: lk 22).

    3.2 Teooria alused


    Selle teooria aluseks on järgmised postulaadid:
  • Elektron liigub tuuma kuloonilises väljas ringjoonelistel orbiitidel klassikaliste liikumisvõrrandite järgi.
  • Võimalikud on vaid sellised orbiidid, kus elektroni orbitaalne impulsimoment on Plancki konstandi täisarvkordne: , n=1,2,3,...
  • Vastupidiselt klassikalise elektromagnetteooria ennustusele lubatud orbiitidel elektron ei kiirga elektromagnetlaineid, kuigi liigub kiirendusega.
  • Siirdudes orbiidilt energiaga Em orbiidile energiaga En kiirgab (või neelab) elektron elektromagnetlaineid sagedusega .
    Nende postulaatide alusel teostatav arvutus annab elektroni võimalikud energiad :
    eV,
    kus Z on tuumalaeng , on vaakumi dielektriline läbitavus ja e on elektroni laeng.
    Bohri mudel kirjeldas vesiniku (ühe elektroniga aatomi) ehitust piisavalt täpselt, selgitades tema spektrijoonte olemust. Siiski ei suudetud Bohri mudelit üldistada mitmeelektronilistele aatomitele. Bohri mudel ei suuda ka seletada spektrijoonte peen- ja ülipeenstruktuuri, Zeemani efekti ja spektrijoonte intensiivsusi ( http://et.wikipedia.org/wiki/Bohri_aatomiteooria : loetud 24.veebruar 2010, kell 21:20).
  • NOBELI PREEMIA


    4.1 Mis on?


    Nobeli auhind on Rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind.
    Nobeli auhinna määravad Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia (füüsika ja keemia alal), Kuninglik Meditsiiniinstituut (füsioloogia ja meditsiini alal), Rootsi Akadeemia (kirjanduse alal) ja Norra parlamendi Nobeli komitee (rahuauhinna). Need komiteed pöörduvad iga aasta septembris kogu maailma poole, et nad teeksid ettepanekuid, keda auhinnata. Valimised toimuvad oktoobri viimasel neljapäeval. Nobeli surma-aastapäeval, 10. detsembril annab Rootsi kuningas valituile Stockholmis kätte Nobeli kuldmedali, diplomi ja tšeki. Samal ajal annab Norra kuningas Oslos kätte rahuauhinna.
    Lisaks nendele auhindadele annab 1969. aastast Rootsi Riigipank välja Alfred Nobeli mälestusauhinda majanduse alal. Selle saaja otsustab samuti Rootsi Teaduste Akadeemia.
    Nobeli auhind määratakse ühele isikule harilikult ainult üks kord, kuid on esinenud ka erandeid . Surnud isikule auhinda ei määrata.
    Esimesed auhinnad anti välja Alfred Nobeli viiendal surmaaastapäeval 1901. Mõnel aastal on ka juhtunud, et auhinda pole välja antud (sõja tõttu või on puudunud sobivad kandidaadid) ( http://et.wikipedia.org/wiki/Nobeli_auhind : loetud 26. Veebruaril, kell 19.30)

    4.2 Mille eest sai Bohr preemia?

    Pälvis preemia 1922. aastal, mil aitas avastada aatomistruktuuri ja kvantmehaanikat.
    http://www.cord.edu/faculty/ulnessd/legacy/fall2000/pfeifer/Image3.jpg
  • KOKKUVÕTE


    Antud referaadis sain palju uut ja huvitavat teada Taani füüsikust Niels Bohrist. Referaadi tegemine viis mind alles 12. klassi lõpus kurssi kirjalike tööde vormistamise nõuetega Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis. Leian, et taolisi mahukaid ja korrektselt vormistatuid töid peaksid õpetajad tihedamini õpilastelt nõudma.
    Oma referaadi tegemisel pidin kurvastusega tõdema, et Bohri kohta on küll materjali palju, kuid kõik need materjalid ühtivad. Seega olen pettunud, et taolise suursuguse füüsiku kohta jääb inimestel tihti soov saada veel rohkem teada.
    Minu ettepanek on, et 12. klassi lõpuks teha mitte referaat vaid hoopis uurimustöö, mis on märksa mahukam, mis nõuab rohkem aega ja läbi mille hankida kogemusi ülikooli astumiseks.
  • KASUTATUD KIRJANDUS


  • http://nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureate11s/1922/bohr-bio.html : loetud 25. veebruar 2010, kell 18.04
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Nobeli_auhind : loetud 26. veebruar, kell 19.30
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Bohri_aatomiteooria : loetud 24.veebruar 2010, kell 21:20
  • http://nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1922/bohr-bio.html : loetud 25. veebruar 2010, kell18.04
  • Ülo Ugaste; 2000. a AS Bit „Füüsika gümnaasiumile III“ 1. trükk
    12
  • Vasakule Paremale
    Niels Bohr #1 Niels Bohr #2 Niels Bohr #3 Niels Bohr #4 Niels Bohr #5 Niels Bohr #6 Niels Bohr #7 Niels Bohr #8 Niels Bohr #9 Niels Bohr #10
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Laura K Õppematerjali autor
    Põhjalik ülevaade Niels Bohr-ist.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Ernest Rutherford
    10
    doc

    Ernest Rutherford

    McGilli Ülikoolis tegi Rutherford koostööd Frederick Soddyga, kellega ta uuris osakeste transmutatsiooni ning radioaktiivse kiirguse mõju osakestele. 1900. aastal abiellus Rutherford Mary Georgina Newtoniga, nad said ka ühe tütre, Eileen Mary. Kuid oma elu oli Rutherford siiski pühendanud teadusele. 1907. aastal naasis ta Inglismaale, kus hakkas tööle Manchesteri Ülikoolis füüsika professorina. Ta tegi koostööd Hans Geigeri, Ernest Marsdeni, Niels Bohri ja James Chadwickiga. Seal viis Rutherford läbi ka oma kõige kuulsama katse, kus tõestas aatomi tuuma olemasolu. Eksperimenti tuntakse Rutherfordi katse, Geiger-Marsdeni katse ja Kuldlehe katse nime all, kuid just Rutherfordi tõlgendus sellele viis uue aatomimudeli tekkeni. Mitmed Rutherfordi õpilased ja kolleegid tegid samuti suuri avastusi ning mõned neist said isegi Nobeli preemia, näiteks Chadwick, Blackett, Cockcroft, Walton. Rutherfordi töökaaslased on öelnud, et enamik

    Füüsika
    Thomsoni-rosinakukkel-ja Rutherfordi aatomimudel
    15
    doc

    Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

    Mardsen, P.Kapitsa jt. Cavendishi perioodil teostas ta esimese tehistuumareaktsiooni, muutes lammastiku hapnikuks, avastas prootoni, ennustas neutroni ja deutron 1 H 2 olemasolu, tõestas eksperimentaalselt massi ja energia seose tuumareaktsioonides ( 1933 ) ning teostas deutronite sünteesiteaktsioo ,mille tulemusena tekkis triitium 3 H . " Kuulge, aga millal te siis mõtlete ? ". Abielus Mary Newtoniga, surm ootamatult 1937.a. Lähtuvalt Rutherfordi aatomimudelist lõi 1913 .a. taanlane Niels Bohr teooria, mis seletas nii aatomi püsivuse kui ka neeldumis,- kiirgusspektrid.Bohr jõudis lihtsa, kuid ootamatu ideeni : aatomis on kõikvõimalike elektroniteede hulgas teatud hulk orbiite, millel liikudes aatomi energeetiline olek ei muutu. See teooria tugineb tõestuseta aksepteeritavatel väidetel - postullaatidel : Aatom võib olla vaid kindlates ( statsionaarsetes ) olekutes, millest igaühele vastab energia E n . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela.

    Füüsika
    Newtoni eelne füüsika areng
    9
    doc

    Newtoni eelne füüsika areng

    et aatomituumade neutronitega pommitamisel on võimalik saada uusi radioaktiivseid isotoope. Aastal 1938 sai ta Nobeli füüsikaauhinna. Ta töötas Columbia ülikoolis ja hiljem Chicagos ning osales Manhattani projektis. 1942. aasta 2. detsembril õnnestus tal esimene juhitav aheltuumareaktsioon. Fermi järgi on nimetatud keemiline element fermium ja pikkusühik fermi ning tema nimest on tuletatud ainet moodustavate elementaarosakeste üldnimetus fermion. Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 ­ 18. november 1962) oli Taani füüsik, kes aitas avastada aatomistruktuuri ja kvantmehaanikat, mille eest pälvis 1922. aastal Nobeli füüsikapreemia. Ta oli samuti osaline füüsikute rühmas, kes töötasid Manhattani projekti kallal. 1912. aastal kolis Inglismaale ja töötas koos kuulsa füüsiku Ernest Rutherfordiga, püüdes tuvastada, mida aatomid endast tegelikult kujutavad. Bohri katsed näitasid, et aatomi keskmes on

    Füüsika
    Alfred Nobel
    12
    odt

    Alfred Nobel

    Põhikool ALFRED NOBEL referaat autor: 8. klassi õpilane Juhendaja: Füüsika õpetaja Juhendaja: Arvuti õpetaja 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Varane eluiga...............................................................................................................................4 Leiutised......................................................................................................................................5 Nobeli auhind..............................................................................................................................6 Nobeli preemia fond...................................................................................................................7 Rahupreemia................

    Keemia
    Tiit Lauk humanitaar
    414
    pdf

    Tiit Lauk humanitaar

    TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

    Muusika ajalugu
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
    82
    doc

    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

    PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

    Kirjandus
    Surmalähedased kogemused
    317
    pdf

    Surmalähedased kogemused

    UNIVISIOON Surmalähedased kogemused Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn September 2022 Leonardo da Vinci joonistus Märkus: esikaanel olev foto on võetud järgmisest allikast: https://www.pixabay.com. Autor: Marek-Lars Kruusen, september 2022, Tallinn, Estonia. Kodulehekülg: https://www.maailmataju.info Kõik õigused on kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Mitte ühtegi selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on või

    elektromagnetism
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    990
    pdf

    Maailmataju ehk maailmapilt 2015

    UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

    Üldpsühholoogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun