Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Niels Bohr (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille eest sai Bohr preemia?
Vasakule Paremale
Niels Bohr #1 Niels Bohr #2 Niels Bohr #3 Niels Bohr #4 Niels Bohr #5 Niels Bohr #6 Niels Bohr #7 Niels Bohr #8 Niels Bohr #9 Niels Bohr #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Laura K Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
ppt

Niels Bohr

Niels Henrik David Bohr 7. oktoober 1885 ­ 18. november 1962 Elulugu Isa-Christian Bohr vend-matemaatik ema-rikkast juudi perekonnast 1912 Margarethe Norlund 6 last Kopenhaageni ülikool (õpilane->professor) jalgpall,suusatamine,purjetamine,lau atennis 1912 Inglismaa Ernest Perforeeri 1913 Usa-tuumapomm II maailmasõda-juudid Taani füüsik Aatomstruktuur Kvantmehaanika 1922 Nobeli preemia 1913-Bohri aatomiteooria

Füüsika
thumbnail
4
docx

Niels Henrik David Bohr

Niels Henrik David Bohr Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 – 18. november 1962) oli taani tuumafüüsik, kes pälvis 1922 Nobeli füüsikapreemia. Niels Bohri isa Christian Bohr oli Kopenhaageni ülikooli füsioloogiaprofessor, ema Ellen Adler Bohr oli pärit jõukast juutide suguvõsast, mis tegutses Taanispanganduses ja parlamendis. Nielsil oli 2 aastat noorem vend Harald Bohr. Niels Bohr õppis Kopenhaageni

Füüsika
thumbnail
2
rtf

Niels Bohri biograafia

Niels Bohr Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen ­ 18. november 1962 Kopenhaagen) oli taani tuumafüüsik, kes pälvis 1922 Nobeli füüsikapreemia. Niels Bohri isa Christian Bohr oli Kopenhaageni ülikooli füsioloogiaprofessor, ema Ellen Adler Bohr oli pärit jõukast juutide suguvõsast, mis tegutses Taanis panganduses ja parlamendis. Nielsil oli 2 aastat noorem vend Harald Bohr. Noorena harrastasid mõlemad vennad jalgpalli. Harald Bohr mängis koguni Taani jalgpallikoondises 1908. aasta suveolümpiamängudel ja pälvis seal hõbemedali. Nad mängisid sageli ühes meeskonnas, kusjuures Niels oli väravavaht. Bohr abiellus 1912 Margrethe Nørlundiga, kellega oli tutvunud 1910. Üks nende poegadest Aage Niels Bohr pälvis 1975 Nobeli füüsikapreemia. Kokku sündis sellest abielust 6 poega, kellest üks suri lapsena meningiiti ja vanim uppus paadisõiduõnnetuses

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Kaasaegne ja Bohri aatomimudel

Bohr Rutherfordi planetaarse aatomimudeli suurim viga on see, et ta on õige üksnes mittekiirgava aatomi korral 1913. a. muutisTaani füüsik Niels Bohr selle vastuolu seaduseks, sõnastades oma esimese postulaadi: Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. -> Selleks, et aatom kiirgaks, peab elektron orbiiti vahetama (2.postulaat): Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi. 3. postulaat: Aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektroni tiirlemine teatud kindlatel orbiitidel

Füüsika
thumbnail
13
docx

Füüsika konspekt - aatomifüüsika, aatomimudelid

kiirgamisel. Kui elektron, liikudes ümber tuuma, kiirgab pidevalt elektromagnetilisi laineid, siis aatomi energiavaru peab vähenema. Aatomi energia vähenemisel peab tiirlev elektron pidevalt lähenema tuumale ja elektriliste tõmbejõudude tõttu kukkuma lõpuks tuuma. Aatom kaotab oma elektronkatte ja koos sellega ka oma füüsikalised ja keemilised omadused. Aatomid on aga väga püsivad süsteemid. 1913. a. lõi taani füüsik Niels Bohr teooria, mis käsitleb aatomite energia kiirgamist ja neelamist. Bohri postulaadid: ( postulaat ­ põhieeldus, teooria või mõttekäigu aluseks võetav väide, mille kehtivust eeldatakse.) 1) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. 2) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust

Füüsika
thumbnail
15
doc

Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

Mardsen, P.Kapitsa jt. Cavendishi perioodil teostas ta esimese tehistuumareaktsiooni, muutes lammastiku hapnikuks, avastas prootoni, ennustas neutroni ja deutron 1 H 2 olemasolu, tõestas eksperimentaalselt massi ja energia seose tuumareaktsioonides ( 1933 ) ning teostas deutronite sünteesiteaktsioo ,mille tulemusena tekkis triitium 3 H . " Kuulge, aga millal te siis mõtlete ? ". Abielus Mary Newtoniga, surm ootamatult 1937.a. Lähtuvalt Rutherfordi aatomimudelist lõi 1913 .a. taanlane Niels Bohr teooria, mis seletas nii aatomi püsivuse kui ka neeldumis,- kiirgusspektrid.Bohr jõudis lihtsa, kuid ootamatu ideeni : aatomis on kõikvõimalike elektroniteede hulgas teatud hulk orbiite, millel liikudes aatomi energeetiline olek ei muutu. See teooria tugineb tõestuseta aksepteeritavatel väidetel - postullaatidel : Aatom võib olla vaid kindlates ( statsionaarsetes ) olekutes, millest igaühele vastab energia E n . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela.

Füüsika
thumbnail
9
doc

Newtoni eelne füüsika areng

et aatomituumade neutronitega pommitamisel on võimalik saada uusi radioaktiivseid isotoope. Aastal 1938 sai ta Nobeli füüsikaauhinna. Ta töötas Columbia ülikoolis ja hiljem Chicagos ning osales Manhattani projektis. 1942. aasta 2. detsembril õnnestus tal esimene juhitav aheltuumareaktsioon. Fermi järgi on nimetatud keemiline element fermium ja pikkusühik fermi ning tema nimest on tuletatud ainet moodustavate elementaarosakeste üldnimetus fermion. Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 ­ 18. november 1962) oli Taani füüsik, kes aitas avastada aatomistruktuuri ja kvantmehaanikat, mille eest pälvis 1922. aastal Nobeli füüsikapreemia. Ta oli samuti osaline füüsikute rühmas, kes töötasid Manhattani projekti kallal. 1912. aastal kolis Inglismaale ja töötas koos kuulsa füüsiku Ernest Rutherfordiga, püüdes tuvastada, mida aatomid endast tegelikult kujutavad. Bohri katsed näitasid, et aatomi keskmes on

Füüsika
thumbnail
13
doc

Ülevaade aatomifüüsikast - ülevaade aatomist ning tema ehitusest.

Nõnda meenutab aatom Päikesesüsteemi: aatomituum vastab Päikesele ja elektronid planeetidele. Aatomit hoiab koos elektriline külgetõmbejõud. See nn Rutherfordi aatomimudel oli vastuolus elektrodünaamikaga, mille järgi kiirust või liikumissuunda muutev 6 elektron peab emiteerima elektromagnetkiirgust ning sellega energiat ära andma, nii et elektron peab lõpuks langema tuumale. Rutherfordi aatomimudelit modifitseeris 1913 Niels Bohr (Bohri aatomimudel). Bohr võttis aluseks hüpoteesi, et aatomitel on statsionaarsed olekud ning elektrodünaamika ei ole nende puhul rakendatav. Elektronide stabiilsus peab tulenema tundmatutest loodusseadustest. Bohri esimese postulaadi järgi saab aatom eksisteerida üksnes ühes või mitmes kindlas statsionaarses olekus. Igale olekule on iseloomulik teatud energianivoo. Bohri teise postulaadi järgi saab aatom üle minna ühelt energianivoolt teisele ning selle ülemineku käigus vabaneb

Füüsika



Lisainfo

Põhjalik ülevaade Niels Bohr-ist.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun