Statistilne uurimus Mitu korda päevas sa keskmiselt läbi hoone ukseava käid? Lisa vastavalt kas M/N. (Uurimuse viisin läbi paberilehel oleva küsitluse ja internetiküsitluse abil). Statistilised read: M: 50, 45, 100, 70, 65, 60, 80, 75, 40, 90, 100, 100, 30, 55, 60, 70, 80, 80, 95, 40, 50, 60, 66, 55, 76, 100, 78, 80, 60, 85, 55, 58, 69, 50. N: 100, 80, 85, 85, 85, 70, 80, 55, 50, 70, 60, 65, 75, 80, 90, 90, 110, 100, 100, 60, 70, 75, 85, 90, 75, 55, 70, 80, 55, 80, 60, 75, 100, 70, 65, 75, 75, 80, 90, 70, 60, 55, 70, 80, 90, 100, 55, 60, 40, 60, 45, 80, 68, 80. Variatsiooniread: M: 30, 40, 40, 45, 50, 50, 50, 55, 55, 55, 58, 60, 60, 60, 60, 65, 66, 69, 70, 70, 75, 76, 78, 80, 80, 80, 80, 85, 90, 95, 100, 100, 100, 100. N: 40, 45, 50, 55, 55, 55, 55, 55, 60, 60, 60, 60, 60, 60, 65, 65, 68, 70, 70, 70, 70, 70, 70, 70, 75, 75, 75, 75, 75, 75, 80, 80, 80, 80, 80, 80, 80, 80, 80, 85, 85, 85, 85, 90, 9...
Statistiline uurimus Küsimus: Mitu tassi (üks tass umbes 250 ml) kohvi sa nädala jooksul ära jood? Küsitlesin sadat (50 poissi ja 50 tüdrukut) oma tutvusringkonda kuuluvat noort inimest (vanusevahemikus 16-20). Uurimuse viisin läbi paberilehel oleva küsitluse ja internetiküsitluse abil. 1.Statistiline rida: Tüdrukud: 3,7,4,0,1,16,5,9,7,7,4,6,8,1,0,12,10,14,5,13,4,2,14,3,5,7,6,14,7,2,5,14,1,5,0,8,15, 11,0,7, 0,2,1,7,8,12,5,8,7,0 Poisid: 0,5,7,2,10,0,1,8,14,7,5,0,0,5,6,5,8,14,7,9,11,7,7,5,2,8,3,10,4,2,7,0,5,8,2,12,7,5,0,13,7, 14,0,5,2,10,7,5,4,1 2.Variatsioonrida: Tüdrukud: 0,0,0,0,0,0,1,1,1,1,2,2,2,3,3,4,4,4,4,5,5,5,5,5,6,6,7,7,7,7,7,7,7,7,8,8,8,8,9,10, 11,12,12,13,14,14,14,14,15,16 / kogumimaht n=50 Poisid: 0,0,0,0,0,0,0,1,1,2,2,2,2,2,3,4,4,5,5,5,5,5,5,5,5,5,6,7,7,7,7,7,7,7,7,7,8,8,8,8,9,10,10, 10,11,12,13,14,14,14 / kogumimaht n=50 Variatsiooni ulatus: Tüdrukutel: 16-0=16 Poistel: 14...
MATEMAATIKA ARVESTUS 1. Kombinatoorika põhiprintsiibid-liitmis ja korrutamisprintsiip. Liitmisprintsiip- ,,kas üks või teine" . kui mingit objekti A on võimalik valida n erineval viisil ja objekti B m erineval viisil ning valida tuleb kas objekt A või objekt B, siis kõigi erinevate võimalike valikute arv on n + m. Korrutamisprintsiip- ,, nii üks kui ka teine" kui mingit objekti A on võimalik valida n erineval viisil ja objekti B m erineval viisil ning valida tuleb nii objekt A kui ka objekt B, siis kõigi võimalike erinevate valikute arv on n · m. 2. Permutatsiooni permutatsioonideks n erinevast elemendist nimetatakse nende elementide kõikvõimalikke erinevaid järjestusi. Pn = n! 3. Variatsioonid Variatsioonideks n elemendist k-kaupa (k n) nimetatakse nelemendilise hulga kõigi k-elemendiliste osahulkade elementide erinevaid järjestusi. Vnk = n!/(n-k)! k 0! = 1 Variatsioonides on oluline liikmete järjestus erinevalt kombinats...
B 7500 C 8000 D 6000 E 9000 Hinnata regressioonimudeli a) kirjeldatuse taset; b) statistilist olulisust; c) parameetri (regressioonikordaja a1) statistilist olulisust olulisuse nivool 0,05; d) leida parameetri a1 95%-lised ja 99%-lised usalduspiirid. SUMMARY OUTPUT Regression Statistics Multiple R 0,992007635 0,992008 R Square 0,9840791479 PEAB HAKKAMA JÄLGIMA
· Uurija peab välja töötama oma subjektiivse "mõõduriista" - ankeedi, skaalad jne. Need unikaalsed vaid selle uurimuse tarvis. · See, mida käsitleme andmestikus objektiivsena, on sageli saadud läbi uuritavate inimeste subjektiivsuse (nt rahvaloendus). Empiirilise sotsiaaluurimuse erijooned Sotsiaalteadlane puutub kokku olukorraga, kus tema poolt uuritavad protsessid ja väljatoodavad seosed on loomult juhuslikud. See eeldab enamasti statistilist lähenemist: * empiirilised sotsioloogilised uurimused on sageli kvantitatiivsed, arvulised; * andmed kogutakse massiuurimustes; * rakendatakse statistilist andmetöötlust; * tulemused on tõenäosusliku iseloomuga. Osa uurimusi on kvalitatiivsed, nende juures oluline uurijapoolne tõlgendamine. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimused Kvantitatiivne uurimus Kvalitatiivne uurimus · eesmärk on saada võimalikult · eesmärk on saada terviklikku
külmemalt kehalt kuumemale. THOMSONI(lord Kelvini) sõnastus:Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel,nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi(st kogu soojuat ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks) OSTWALDI sõnastus:Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas. ENTROOPIA on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu. Tihti öeldakse, et entroopia mõõdab "korratust". Protsessidele, milles entroopia kasvab, vastavad pöördumatud muutused süsteemis, mis vähendavad süsteemi võimet teha tööd, sest osa
Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks). Ostwaldi sõnastus: Teist liiki perpetuum mobile on võimatu. Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas. Termodünaamika kolmas seadus väidab, et absoluutsel nulltemperatuuril võrdub entroopia nulliga. Aine, mille entroopia absoluutsel nulltemperatuuril võrdub nulliga, peab olema täiusliku kristallstruktuuriga. Seega on entroopial erinevalt entalpiast olemas nullpunkt, millest on võimalik arvutada erinevate ainete entroopiate absoluutväärtusi vastaval temperatuuril.
(Euroopa Keskpank... 2013) Euroopa Keskpanga üldnõukogu koosneb EKP presidendist, EKP asepresidendist ja Euroopa Liidu kõigi liikmesriikide keskpankade presidentidest. Üldnõukogu ei tegele rahapoliitikaga euroalas, peamiseks kohustusteks on koostada aruandeid euroalasse mitte kuuluvate liikmesriikide edusammude kohta ja anda nõu euro kasutuselevõtuks vajalike ettevalmistuste tegemisel. Üldnõukogu ülesandeks on koguda statistilist teavet ning koostada Euroopa Keskpanga aastaaruanne. Lisaks tegeletakse raamatupidamis- ning aruandlusstandardeid ühtlustamisega. Lisaks Euroopa Keskpanga otsustusorganitele tegutsevad ka Euroopa Keskpankade süsteemi komiteed, kuhu kuuluvad keskpankade esindajad ning ka teised spetsialistid. Nende eesmärgiks on abistada otsustusorganite tööd koostades analüüse ning arutades läbi peamisi seisukohti. Euroopa Keskpanga ülesanded
· Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks). · Ostwaldi sõnastus: Teist liiki perpetuum mobile on võimatu. Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas. Minu isiklik arvamus II printsiip e.entroopia seadusele vastavad näited elust koos oma arvamusega: · Korratus tekib iseenesest, kord aga mitte. See kirjeldab protsessi, kus igasugune korrastatud liikumine püüab muutuda korrastamata liikumiseks. Mõnes mõttes on see hirmutav, kuna mida rohkem sa lood korrastatud maailma
INFOOTSING 2b 1.SAAGA Riigiasutused 1.1Leida Omakaitse Tartumaa Maleva poolt väljastatud telefonogramm nr. 150 14. Juulist 1942. Anda lühike sisukirjeldus. Tartust põgenes sõjavang ,,Petr Postolnik" ja ta tappis enne põgenemist taluperemehe ning on antud vangi kirjeldus 1.2 Leida ühe (vaba valik) Harjumaa kooli kohta 1880. Aastast materjale.(vt rahvakoolide olukorra statistilist ankeeti). Koiba 1.3 Anda lühiülevaade kooli nimi , asukoht, õpilasi, vanus , õppetöö keel jms Koiba,Harjumaal,Kageri kihelkonnas asuv kihelkonna kool,koolis õppis 39 poega ja 20 tütart.Õppiti eesti keeles. 2.Tallinna Linnaarhiivi kaardikogu: vt kompleksotsing 2.1 Leida viimsi mõisa maadest maaseadusega eraldatud Linde nr A89 maatüki plaan 2.2Millised tähtsamaid andmeid sisaldab antud plaan ?
Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole Soojusmasina skeem. Soojusallikalt saadav energiahulk Q1 jaguneb võimalik täielikult konverteerida tööks). masinas kasulikuks tööks A ning jahutatakse antavaks jääksoojuseks Q2 Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas. Meid ümbritsevas maailmas on kahesuguseid protsesse: ühed neist toimuvad iseenesest ja teiste läbiviimiseks tuleb teha tööd. Nt. Vesi voolab mäest alla , kuid tema tagasi mäkke saamiseks tuleb teha tööd. Võttes aluseks termodünaamika teise printsiibi saab aga iseeneslikult toimuvaid protsesse kasutada ära töö tegemisel. Näiteks vee jõud paneb käima ratta, mis pumpab vett mäkke.
Termodünaamika teine printsiip Termodünaamika tugineb kahele printsiibile. Need printsiibid on tõestamatud ehk aksioomid. Kuna ei ole leitud veel sellist asja, et lükata need printsiibid ümber siis ei kahelda nendes. Teine printsiip, mis on meie teemaks, käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ning on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas. Teine pritsiipt on praktikast võetud väide, millele tugineb termodünaamika. Ning teine printsiip on suletud süsteem. Termodünaamika teisel printsiibil puudub veel üldine ja kõikehõlmav sõnastus. Rudolf Clausius saksa füüsik on teinud teisest printsiibist kõige lihtsama sõnastusega seletuse. Ta
protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni sõnastus: · Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks). Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuurimõiste defineerimisel termodünaamikas. Esitan mõned termodünaamika teise seaduse tuntumad põhimõtted: 1) Teist liiki perpetum mobile on võimatu. (Joonis 1) 2) Soojusmootor saab toota mehaanilist energiat ainult soojusallikalt saadava ja jahutajale äraantava soojuste vahe arvel. (Joonis 2) Q L=Q MOOTOR Joonis 1
o. mõõdetavaga võrdelise füüsikalise suuruse) pideval muutumisel tema hindamine toimub kindla kohtade arvuga numbri järgi Tänapäevaste elektrooniliste elementide mitmekesisus lubab laialdaste võimalustega mõõteriistu, mis on võimelised mõõtma alalis- ja vahelduvvoolu, takistust, kondensaatorite mahtuvust, poolide induktiivsust jne. Mikroprotsessorite kasutamine mõõteriistades lihtsustab mõõtmise protsessi, võimaldab teostada automaatkalibreerimist, mõõtetulemuste statistilist analüüsi jne. Levinum mitmefunktsionaalne digitaalne mõõteriist on digitaalne multimeeter Suure sisetakistuse tõttu avaldavad digitaalmõõteriistad minimaalset mõju mõõdetavale suurusele. Nende tundlikkus sõltub eelkõige primaarmuunduri (anduri) tundlikkusest. Ülejäänud probleemid on lahendatavad konstruktsiooni ja skeemi valikuga: nt muundurite ebalineaarsus on programmiliselt kompenseeritav. Selliseid mõõteriistu on võimalik paigutada mõõtmiskoha vahetusse lähedusse
väga selgelt aru, et haridussüsteem toodab liialt akadeemilise haridusega inimesi. Luhman märkis ära, et majanduslikult edukates ühiskondades arvestatakse, et 50% töökohtadest eeldavad kutsehariduslikku ettevalmistust, 25% rakenduslikku ja 25% akadeemilist kõrgharidust, meie riigis läheb 71% noortest hankima kõrghariduse diplomit. Ükski riik ei suuda aga pakkuda 70% töökohti, millel vajatakse kõrgharidusega tippspetsialiste. Praxiseski toodud statistilist andemete põhjal võib järeldada seda, et mitte kõik kõrghariduse omandanutest saavad oma erialast tööd. Siit võib minu arust välja tuua omakorda põhiprobleemi: suur osa ülikoolides õpetatavatest erialadest on liiga laialivalguvad, puudub kindlaksmääratletud erialasuunitlus, mistõttu ei tea lõpetanud, mida oma erialaga peale hakata ning sellest tulenev teine kitsaskoht- paljud akadeemilise hariduse omandanutest ei tööta vastvalt oma erialale.
Paraku küünib nende ainete eluiga kuni paarisaja aastani, mis tähendab, et isegi päevapealt nende kasutamise lõpetamine annaks tulemusi alles aastate pärast (Jürgens i.a). ,,Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" seab eesmärgiks kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. Kodumajapidamistes kasutusel olevate freoonide kohta ei ole statistilist ülevaadet, kuid tööstustes/ettevõtetes on haloonide ja freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohutuid, kuid väga kõrge GWP-ga fluorosüsivesinikke (HFC) (Jürgens i.a), ehk kõrge globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga aineid. Eesti saavutused: · osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis on 98% ulatuses lõpetatud;
1. Kvantitatiivse uuringu andmeid võib esitada... Vali üks või enam: a. Pildina b. Joonise ehk diagrammina c. Tsitaadina d. Tabelina e. Tekstina 2. Uurimistöö metoodika valik uuringus sõltub ennekõike... Vali üks: a. Metoodika kasutamise lihtsusest b. Kavandatava uuringu probleemist ja eesmärgist c. Uurija metoodika kasutamise oskustest 3. Mis iseloomustab statistilist mõtlemist? Vt. küs-lehelt 11 4. Millal eelistame kvantitatiivset uurimismeetodit? Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui on vaja saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. Mida? Kui palju? 5. Uuringutes võib koos kasutada kvalitatiivset (struktureerimata) ja kvantitatiivset (struktureeritud) metoodikat. Vali üks: Tõene Väär 6. Mis on plagiaat ja kuidas seda oma uurimistöös vältida? Vt. küs-lehelt 5 7
perspektiivide peegeldus. Võib uurida sündmusi, organisatsiooni talitust, sotsiaalseid keskkondi, vastasmõju ja suhteid. Mõnedes nendest uuringutest võivad andmed olla kvatifitseeritud, kuid analüüs ise on kvalitatiivne, nagu rahvaloendusaruannete puhul. uurijate seas on üsna tavaline koguda oma andmed vaatluste ja intervjuudega, meetoditega, mis tavaliselt seotud kvalitatiivse uurimistööga. Kuid uurimus võib kogutud andmed kodeerida sel moel, mis lubab statistilist analüüsi. Teisisõnu, on üsnagi võimalik kvantifitseerida kvalitatiivsed andmed. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid ei ole seetõttu vastastikku välistatavad. Erinevus on üldises vormis, rõhuasetuses ja uuringu eesmärkides. Kvalitatiivne uurimus on segu ratsionaalsest, avastuslikust ja intuitiivsest, kus uurija oskused ning kogemus mängivad tähtsat rolli andmete analüüsis. See võtab fookusse
täidavad erinevaid funktsioone. Genotüpiseerimine indiviidi geeni(de) erinevuste tuvastamine ühte liiki kuuluvate indiviidide geeni erinevuste määramine Mendel näitas kuidas on genotüüp fenotüübiga seotud. Uuris kuidas tunnused kantakse üle järgmisele põlvkonnale. Jälgis mitut põlvkonda. Eksperimendid: - objekti valik - eksperimentaalne ristamine - mitme põlvkonna jälgimine - piisav järglaste arv, mis võimaldas statistilist analüüsi Vaatas 7 tunnust: värvus, seemne värvus, seemne kuju, herne kauna värvus, herne kauna kuju, kuidas asetsevad õied kõrge, madal. Monogeensed tunnused! 1 geen määrab selle tunnuse. (Monogeense haiguse puhul on 1 geen defektne- värvipimedus) Põlvkonnad: P=vanemad F1= I järglaste põlvkond F2= II põlvkond Ristamised: 1. monohübriidne = 2 erineva homosügoodi ristamine (erinevad tunnused) 2
Inimesed kolivad linnadesse paljudel erinevatel põhjustel, kuid enamasti siirdutakse sinna paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel ning varjule näljahädade eest. Ühtedele on linn võimaluste, teistele lootusetuse koht. Mõnedes arengumaades toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse juba eelpool nimetatud agulid ja slummid. Maailma linnastumine ei tähenda mitte ainult statistilist muudatust rahvastiku paiknemises. See muudab ka maastikke, inimesi ja institutsioone, sest viimased peavad järjest enam järgima linnareegleid. Ka kombed ja tavad muutuvad linnadele omasteks. Linnad on üksikisikute ühiskond, millel on kindel rütm ning mida iseloomustavad mobiilsus, ühetaolisus ja iseseisvus. Kuid on väga palju inimesi, kes lähevad suurlinnast mitte väiksematesse linnadesse, vaid just maale
soojushul-gale (Q), mis saadakse väliskes-st ning tööle (A), mida süs. teeb välisjõudude vastu: U = Q - A, TD II seadus: Isoleeritud süst kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks). TD II seadus väljendab TD protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel TD-s. TD III seadus: abs. T=0 võrdub entroopia nulliga. Aine, mille entroopia absoluutsel nulltemperatuuril võrdub nulliga, peab olema täiusliku kristallstruktuuriga.Seega on entroopial erinevalt entalpiast olemas nullpunkt, millest on võimalik arvutada erinevate ainete entroopiate abs.väärtusi vastaval temperatuuril. Gibbs-Helmholtzi võrrandid:
Üldistatud vähim.r. meetodit kasutatakse saame efektiivsemad hinnangud kui tavalise vähim.r. meetodi kasutamise korral. e) tehisnärvivõrgud bioloogilistest närvivõrkudest inspireeritud tehissüsteemid. f) tugivektorid - 11. Ökonomeetrilise mudeli analüüs statistiliste näitajate (kriteeriumite baasil). Põllumajandusstatistik näitajate süsteem Näitajad võib süstematiseerida vägagi erinevate tunnuste alusel. Mistahes statistilist näitajat iseloomustavad järgmised tunnused: 1.Statistilisel näitajal on olemas nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne külg (mistahes näitaja omab arvulist väärtust ja vastavat mõõtühikut), 2.Statistiline näitaja on oma olemuselt üldistav näitaja, 3.On ajalooliselt konkreetne (näitajal on olemas nii aja kui koha koordinaadid), 4
toodetud finantskapitali ekspordi nõudlus välisturgudel. Mida suurem on Eestis toodetud kaupade järele nõudlus maailmaturgudel, seda rikkamaks muutub riik, saades nii paremini rahuldada riigisiseseid nõudlusi ja vajadusi. Seoses pidevalt kasvavale üldnõudlusele maailmaturgudel erinevate toodete järele, on Eesti riigisisene kogutoodang viimase aastakümne jooksul oluliselt kasvanud. Sellest saab järeldada ka riigi ekspordi statistilist kasvu. 2009. ja 2010. aasta võrdlusena kasvas Eesti eksport aastal 2010 35%, mis oli Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas suurim tõus. (ERR, 2011) Peale finantskapitali ehk materiaalsete kaupade ekspordi on Eestis ka infoühiskonna tulemusel intellektuaalse kapitali (mittemateriaalsete väärtuste) ekspordi osakaal suurenemas. (Tiidemann, 2011). Välisinvestorid jaettevõtted ostavad eestlaste pantenteeritud ideid ja lahendusi, nähes neis turupotentsiaali
peab omama vähemalt üht peamist uurimisküsimust, mis võib seejärel olla jagatud väiksemateks uurimisküsimusteks. Uurimisküsimused on kontseptuaalsed uurimust suunavad küsimused (uurimisprobleemi atribuudid), mis selgitavad, mida uurida kavatsetakse ning millele loodetakse vastata uurimuse lõppedes. (Sirje Virkus, 2010) 2. Mis on valim? Kirjelda valimi moodustamise tehnikaid? Milline valim on esinduslik? Valim on objektide kogum, mis on valitud üldkogumist ja mille kohta tahame statistilist infot saada. Valimi moodustamise tehnikaid on erinevaid ja väga palju. Ühted näited: 1. Juhuslik valik – igal inimesel on võrdselt teistega võimalus sattuda valimisse. Nt võetakse kogu elanike nimekiri ja siis nt juhuslikult valitakse sealt vajalik arv inimesi välja, keda küsitletakse. Tänapäeval tehakse see suures osas ära arvutiga. Samas võib juhtuda, et
korrelatiivne. · Kahe nähtuse vahel on funktsionaalne seos ehk täielik seos siis, kui ühe nähtuse mingile arvväärtusele vastab ainult üks arvväärtus teise nähtuse väärtuste hulgast. · Selliste seoste korral eeldatakse tavaliselt põhjuslikkust, st eeldatakse, et ühe nähtuse muutumine toob kaasa teise nähtuse kindla muutumise kindlas ja muutumatus koguses ja suunas. KORRELATIIVNE SEOS · Statistilist tõenäosuslikku seost, mis ei ole rangelt funktsionaalne, nimetatakse korrelatiivseks seoseks. · Korrelatiivne ehk mittetäielik seos valitseb nähtuste vahel siis, kui ühe suuruse igale arvväärtusele vastab teise suuruse hulk arvväärtusi, mis jaotuvad selliselt, et igaüks neist võib esineda teatud tõenäosusega · Korrelatiivset seost iseloomustavat joont, mille geomeetriline koht korrelatsiooniväljal leitakse vähimruutude meetodil, nimetatakse
uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga. Termodünaamikas on kesksel kohal soojusnähtused ja nendega seonduvad mõisted (soojushulk, temperatuur, entroopia, soojusmahtuvus jne). Termodünaamika II seadus Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi. Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas. Kuidas on seda seadust sõnastatud? Saksa füüsik R. Clausius (elas aastatel 1822 1888) sõnastas järgmiselt: "Soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale, ilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates teistes kehades." Kuidas on seda seadust sõnastatud? W
muutumise eelduseks. Seos kahe nähtuse vahel on PÕHJUSLIK kui põhjusnähtus on tagajärgnähtuse esilekutsumiseks ühtaegu piisav ja tarvilik. Kahe nähtuse vahel on FUNKTSIONAALNE EHK TÄIELIK SEOS kui ühe nähtuse mingile arvväärtusele vastab ainult üks arvväärtus teise nähtuse väärtuse hulgast. Statistilise sõltuvuse puhul saab rääkida ainult teatud iseloomulikest seostest kahe tunnuse elementide vahel. Statistilist tõenäosuslikku seost, mis ei ole rangelt funktsionaalne nimetatakse korrelatiivseks seoseks ning korrelatiivne ehk mittetäielik seos valitseb nähtuste vahel siis, kui ühe suuruse igale arvväärtusele vastab teise suuruse hulk arvväärtusi, mis jaotuvad selliselt, et igaüks neid võib esineda teatud tõenäosusega. Korrelatsioon on kahe omaduse või muutuja seose mõõt. Korrelatsiooni ilmnemine ei eelda aga põhjus-tagajärje suhet kahe muutuja vahel
Mudeli aluseks teoreetilise normaaljaotuse parameetrid- keskväärtus ja standardhälve ning intervallide keskmised. Graafik 2. Modelleeritud arv juhuslike arvude tabelist · Ligikaudne meetod normaaljaotuse puhul. Võtame juhuslike arvude tabelist järjestikuselt 12 arvu ja summeerime need ja jagame 100. zi= Esimene modelleeritud arv xi=sB*zi+B= OSA C. MÕÕTEMÄÄRAMATUS 9.Hinnata mõõtme B mõõtmise liitmääramatus u tasemel k=1 9.1 Liitmääramatus uA ainult statistilist komponenti arvestades; Kui ühes mõõtepunktis samale detailile on korratud mõõtmisi statistiliselt palju kordi, siis on võimalik arvutada ka uA sellele punktile. Kuid antud töös ei ole sellist võimalust. Mõõtemääramatuse uA leidmiseks on normaaljaotuse korral rakendatav valem: uA= Kui detaili partii n=50 ja saadud standardhälve on s=0,073 mm, siis uA=0,073*SQRT(1/(50-1))=0,010mm partiile. Laiendmääramatus U=2 uA=0,020 mm. 9
Loodusteaduslikule uurimistööle on omane eksperimentaalne ehk katseline uute teadmiste hankimine. Eksperiment Uuringud püütakse läbi viia piiratud ja kontrollitud katsetingimustes, mis aitab tagada uurimuse korratavust ja võimaldab tulemusi üldistada. Katseid viiakse läbi korduvalt (väga oluline on katse korratavus samadel tingimustel) Tulemusi analüüsitakse usaldusväärsete meetodite järgi. Laialduselt kasutatakse statistilist analüüsi, mis võimaldab avastada ja määrata võimalikke vigu. Oma meetodite poolest on see empiiriline ja kvantitatiivne uurimisviis. Eksperiment Nt. Uuringusse kaasatakse 20 kandidaati ja 2 erinevat jooki coca cola ja coca colalight. Kandidaadid jaotatakse kaheks. Kõik 20 kandidaati peavad ainult neile määratud jooki 1 aasta tarbima, määratud aja möödudes kontrollitakse kandidaatides muutusi ja mõlemalt poolelt võetakse keskmised tulemused,
Seisevlaine sagedusspekter on diskreetne. · III. Molekulaarfüüsika ja termodünaamika. · 1. Termodünaamiline ja statistiline uurimismeetod. · Termodünaamika uurib suurest arvust osakestest koosnevaid süsteeme kui makrosüsteeme, kirjeldades nende soojuslikke omadusi makroparameetrite (rõhk p, ruumala V, temperatuur T) abil. · Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust lähtudes molekulaarkineetilisest vaatepunktist. Kõik ained koosnevad aatomitest ja molekulidest. Kasutatakse statistilist uurimismeetodit, st, et rakendatakse hästi tuntud statistilisi seadusi ja opereeritakse lõpuks keskmiste füüsikaliste suurustega. · Molekulaarfüüsika ja termodünaamika täiendavad teineteist, kuid termodünaamika on üldisem. · 2. Ideaalne gaas. · Ideaalne gaas lihtsaim termodünaamilise süsteemi mudel, so. punktikujuliste molekulide kogum, mille vastastikust mõju ignoreeritakse
Tallinn 2010 1. Sissejuhatus Kodutöö tegemisel kasutasin Eesti Statsitikaameti kodulehelt saadud andmeid. Valimis on abortide arv Eestis 1970. aastast kuni 2008. aastani. Valimi kirjeldamiseks kasutasin keskmisi ja variatsiooninäitarve ning aegrea analüüsi, mille käigus leiti vajalikud juurdekasvud ja kasvutempod. Samuti viisin läbi erinevad silumised ning koostasin nendele vastavad diagrammid. Käesoleva töö eesmärgiks on lähtuvalt uurimisülesandest kogutud statistilist materjali töödelda ja analüüsida (tabel 1 ja joonis 1). Töö käigus püüan kirjeldada ja analüüsida valimit ning seletada valimis toimunud muutusi ja tendentse. Tabel 1. Aasta Abortide arv 1970 40663 1971 42256 1972 42309 1973 41381 1974 39902 1975 38927 1976 38341 1977 38145 1978 36865 1979 36129 1980 35497 1981 35052 1982 36272 1983 34250 1984 33747 1985 35652
9 10.7666666667 ANOVA =3,4968*10^-10 Source of Variation SS df MS F P-value Between G 598.2 3 199.4 31.5672823219 3.4968E-010 Within Gro 227.4 36 6.316667 Total 825.6 39 eesmärk on kontrollida gruppidevaheliste erinevuste statistilist olulisust. Erinevalt dispersioonanalüüs võrrelda enam kui kahte gruppi nende keskväärtuste põhjal. 4968*10^-10 F crit 2.86626555 Näide 5.7. Olgu funktsioonitunnuseks teatud metsatüübist juhuslikult valitud kümne puistu hektaritagavara ja kõrguse suhte aritmeetiline keskmine Eesti riigimetsa 50-aastastes puistutes. Antud suurus on teatud mõttes metsatüübi puistu tiheduse näitaja, mis iseloomustab puidutagavara kõrgusühiku kohta
Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevateskehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks). Ostwaldi sõnastus: Teist liiki perpetuum mobile on võimatu. Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas. Termodünaamika teine seadus väidab, et kõigis looduslikes protsessides entroopia kasvab. Entroopia on Universumi korrapäratuse määr. Teise seaduse üks järeldus on, et soojus liigub kuumemast kohast külmemasse kohta. Kuuma objekti kogunenud soojus levib laiali väljapoole ja on vähem korrapärane, sel viisil see protsess suurendabki entroopiat.
Tavapäraselt on laenu pikkuseks 1224 kuud ning tagasimakse tähtaeg kuni 5 aastat. Pikema perioodi laen (Extended Fund Facility, EFF) tõsisemate ja pikaajalisemate maksebilansiprobleemidega riikidele Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas pakub IMF tehnilist abi. Pakub statistilist abi peamiselt järgmistes valdkondades: eelarvepoliitika kujundamine (sh maksu ja tolliküsimused, eelarve koostamine, kulude juhtimine, sotsiaalse turvavõrgu kujundamine, võlajuhtimine); raha ja finantssektori poliitika kujundamine (sh pangandusregulatsioonid, järelvalve, panganduse restruktureerimine, raha ja vahetuskursipoliitika, makse ja
info edastaja sponsorisse. Sealjuures sisaldas esimene muutuja nelja erinevat uuringut ja teine sõltuvate muutujatega klaster kirjeldas, kuidas poliitiline kandidaat oli positsioonist mõjutatud. Kolmas sõltub muutuja oli kombinatsioon sellest, kuidas positiivne ja negatiivne informatsioon mõjutavad valimistahet ning viimane arvestas seda, kuidas negatiivse reklaami kasutamine mõjutab sponsorit. Analüüsitehnika sisaldas kolme osa: a) tavalist statistilist mõõtesüsteemi, b) erinevate efektide keskmist ja c) ning originaalandmete muutlikkuse uurimist. Tulemused Kokkuvõttes tõestas uurimus negatiivsusefekti olemasolu poliitilises reklaamis. Samas, kuigi negatiivsusefekti vähendab tahtmist hääletada, ei tohiks seda fenomeni ülehinnata, sest tulemuse keskmine oli pärit heterogeensest valikust. Uurimus kinnitas ka ajakirjanduses läbi viidud uuringute tulemusi, et kuigi
31. Mida iseloomustab determinatsioonikordaja? Determinatsioonikordaja R2R2 iseloomustab mudeli kirjeldusvõimet. See näitab, kui suure osa sõltuva tunnuse koguhajuvusest moodustab regressioonhajuvus 32. Mida iseloomustab jääkstandardhälve? Jääkstandardhälve e. prognoosiviga iseloomustab funktsioontunnuse erinevust regressioonijoonest. 33. Milleks kasutatakse dispersioonanalüüsi? Analüüsi lugemisoskus. Dispersioonanalüüsi eesmärk on kontrollida gruppidevaheliste erinevuste statistilist olulisust. 34. Mis on funktsioontunnus? Y=b0+b1*x 35. Mis on argumenttunnus? Y=b0+b1*x 36. Ronald Fisher, Carl Friedrich Gauss, Sir Francis Galton, Ernst Hjalmar Waloddi Weibull. Ronald Aylmer Fisher (17. veebruar 1890 29. juuli 1962) oli inglise matemaatik ja evolutsiooniteoreetik. Ta formaliseeris loodusliku valiku teooria ja formuleeris loodusliku valiku teoreemid. Ta tegeles statistiliste meetoditega ning arendas katse planeerimise teooriat. Carl Friedrich Gauss (1777-1855)
x4 69 91 62 68 3 66 25 22 91 48 36 93 Σ/100 : 6,74 zi : 0,74 xi : 25,125 x5 9 89 32 5 5 14 22 56 85 14 46 42 Σ/100 : 4,19 zi : -1,81 xi : 25,044 OSA C. 8. Mõõtme B mõõtmise liitmääramatus arvestades ainult statistilist komponenti, uA 0,0045 uA mm 0,009 U mm a. Hinnatud komponendi alusel, uB Mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus. Kellindikaator + selle paika panemine pikkusplaadiga 25,000 E mm 0,0015 U mm K 2 uMI 0,0007 5 mm Lugemi võtmise määramatus JV 0,001 mm uRE 0,0006 mm Määramatus meetodist uMET 0,001
seadmetest pärinevate kasvuhoonegaaside kaudset emissiooni. Tarvitusele võetavad meetmed sõltuvad suuresti kasutusalast, riiklikest oludest ja muudest tingimustest. Osoonikihi kaitsmine Eestis ,,Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" seab eesmärgiks kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. Kodumajapidamistes kasutusel olevate freoonide kohta ei ole statistilist ülevaadet, kuid tööstustes ja ettevõtetes on haloonide ja freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohutuid, kuid väga kõrge globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga fluorosüsivesinikke (HFC) Kehtivad õigusaktid Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus (vastu võetud 5.05.2004). aastal ning Vabariigi Valitsuse määrused ,,Osoonikihti kahandavatele ainetele esitatavad nõuded" ja 2008. aastal
/100 : 6,74 zi : 0,74 xi : 25,125 x5 9 89 32 5 5 14 22 56 85 14 46 42 /100 : 4,19 zi : -1,81 xi : 25,044 OSA C 9. Mõõtme B mõõtmise liitmääramatus: 9.1 arvestades ainult statistilist komponenti, uA uA 0,0045002 mm U 0,0090005 mm 9.2 hinnatud komponendi alusel, uB 1) Mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus. Kellindikaator + selle paika panemine pikkusp E 25,000 mm U 0,0015 mm k 2 uMI 0,00075 mm 2) Lugemi võtmise määramatus
muutumise korral Dispersioonanalüüsi eesmärk: Uuritava nähtuste tegurite mõju olulisuse hindamine Dispersioon on: standardhälbe ruut hälvete ruutude aritmeetiline keskmine Regressioonanalüüsikäigus regressiooniseose selgitusvõimet kirjeldab determinatsioonikordaja hinnatakse parameetreid enamasti vähimruututde meetodil kasutatakse parameetrite leidmisel sageli vähimruutude meetodit tuleb kontrollida parameetrite statistilist olulisust Regressioonianalüüsi eesmärk: Kirjeldada korrelatiivset seost matemaatika funktsioonina Lineaarne regressioonimudelil: Regressiooni kordaja b abil saame kirjeldada seose tugevust Tugeva negatiivse lineaarse seose korral regressioonikordaja iseloomustab sõltuva muutuja vähenemist sõltumatu muutuja ühe ühikulise muutumise korral (õige) Seoste analüüsil korrelatsioonikordaja peab olema alati vahemikus -1 kuni +1
47 60 72 46 43 68 Σ/100 : 5,53 zi : -0,47 xi : 25,087 x5 94 86 43 19 94 36 16 81 6 51 34 88 Σ/100 : 6,48 zi : 0,48 xi : 25,117 OSA C. 9. Mõõtme B mõõtmise liitmääramatus: 9.1. arvestades ainult statistilist komponenti, uA 0,00451 uA 5 mm 0,00902 U 9 mm 9.2. hinnatud komponendi alusel, uB 1) Mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus. Kellindikaator + selle paika panemine pikkusplaadiga E 25,000 mm U 0,0015 mm k 2 uMI 0,00075 mm 2) Lugemi võtmise määram atus (Digitaa lne indikaat
Majandusprogrammi tingimused fikseeritakse saajariigi ja RVF-i vahel kokkulepitavas kavatsuste protokollis, mille peab seejärel heaks kiitma direktorite nõukogu. Laenuosad eraldatakse järk-järgult vastavalt majandusprogrammi täitmisele. Tehniline abi RVF-i poolt pakutava tehnilise abi eesmärgiks on tavaliselt tugevdada oskusteavet majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas rahandusministeeriumites, keskpankades, statistikaametites jt riiklikes institutsioonides. RVF pakub statistilist abi peamiselt järgmistes valdkondades: - eelarvepoliitika kujundamine (sh maksu- ja tolliküsimused, eelarve koostamine, kulude juhtimine, sotsiaalse turvavõrgu kujundamine, võlajuhtimine); - raha- ja finantssektori poliitika kujundamine (sh pangandusregulatsioonid, järelvalve, panganduse restruktureerimine, raha- ja vahetuskursipoliitika, makseja arveldussüsteemid, samuti keskpanga kui institutsiooni ülesehitamine); - makromajandus- ja finantsstatistika; - koolitus.
käsitluses (erinev kõnepruuk väljendub sotsiolektidena). Eesmärgiks uurida soo, klassi, elukoha, vanuse jms suhet inimese keelekasutusega. St kui isik kuulub mingisse teatud sotsiaalsesse klassi, kasutab ta keelendi variante suhteliselt stabiilse sagedusega(nt hobune/obune). Leidis ka, et põlvkondade keelelised erinevused võivad olla käimasoleva keelemuutuse eri staadiumid. Labov kasutas statistilist võrdlust. Keelekollektiiv ei ole kunagi staatiline ega homogeenne, vaid dünaamiline ja heterogeenne. Keeles on olemas sotsiaalne ja geograafiline variatiivsus(võib olla keelemuutuse vaheetapiks). Uued keelevormid levivad inimeselt inimesele kuni muutuvad valdavaks ja tõrjuvad varasema keelevormi kõrvale (mitte alati!). Grupisisesed normid. Varjamatu ehk avalik ja varjatud prestiiz(nt võrokad on uhked oma keele üle ega püüdlegi ühiskeele kasutamise poole). Uuritakse variaableid
K: Tulum väärtpaberite müügist 3040 ÕPIK LK 194 SKEEM Debitoorne võlg tasumata arved Otsene mahakandmine Kui on lootusetu D: Kulu ebatõenäolisest laekumisest K: Ostjate tasumata arved Aga kuna meil on tegemist tekkepõhise arvestusega, siis kulu peaks kajastama arve väljastamise hetkel. Aga siin on probleem, sest arve väljastamisel ma ei tea, kas mulle makstakse raha ära. SELLEPÄRAST EI SAA OTSEST MAHAKANDMISE MEETODIT KASUTADA. Kasutan hoopis statistilist meetodit. D: Kulu ebatõenäolisest laekumisest siia tuleb prognoositud summa Siin vahel peab vahekonto olema K: Väärtusvähend see konto käitub nagu kontraaktiva konto. See kajastub aktivas miinusmärgiga, nagu akumuleeritud kulumi konto. Nüüd: D: Väärtusvähend nüüd juba konkreetne summa, mitte enam prognoositud K: Ostjate tasumata arved Bilansis AKTIVA Arvelduskonto ... Ostjate tasumata arved Väärtusvähend (miinusmärgiga)
a. sai Duke Ülikool USA akadeemilistes asutustes tähtsuselt teiseks, et tegeleda meeltevälise taju ja psühhokineesi õpetamisega laborotoorsetes tingimustes. Psühholoog William McDugalli juhendamisel algasid meeltevälise taju laborotoorsed katsetused, kasutades vabatahtlikeks uurimisobjektideks üliõpilasi. Erinevalt neis psüühilistest uuringutest, mis tavaliselt nõudsid kvalitatiivset tõendusmaterjali paranormaalsete nähtuste uurimiseks, pakkus Duke'i Ülikool kvantitatiivset, statistilist lähenemist, kasutades kaardimängu ja täringuid. Kui meeltevälise taju tagajärgi katsetatakse Duke'i Ülikoolis, siis arenesid ka standartsed laboratoorsed protseduurid meeltevälise taju testimiseks ja need omandati neist huvituvate uurijate poolt üle maailma. J. B. Rhine'i raamatu ,,Mõistuse uued piirialad" välja andmine tegi need laborotoorsete uuringute tulemused kättesaadavaks tavalisele publikule. Rhine populariseeris oma raamatus
haldamise moodul. Nii lahenduse haldamise kui ka lisaarenduste loomise juures on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile abiks olnud Net Group nii enda dokumendihaldusvaldkonna teadmiste kui ka tehnoloogiate tundmisega. (Avalik sektor ... 2011) Peamised omadused (GoPro for ... 2011): · Informatsioon ja suhtlus koondatakse struktureeritud keskkonda; · Toetus standard dokumentide loomiseks; · Kõik võimalused dokumendihalduseks; · Statistilist teavet saab toota ja eksportida analüüsiks; · Võimas administraatori liides; · Lihtne uuendada. GoPro toimib samal põhimõttel nagu teisedki samalaadsed dokumendihaldussüsteemid. Dokument sisestatakse (Joonis 1.) dokumendihaldussüsteemi ning siis hakatakse sellega edasi tegelema. See kas saadetakse edasi või hakatakse seda kasutama. Kasutades registreeritakse dokument uuesti, kui selles on tehtud muudatusi ja/või uuendusi. Kui
- differentseeritud oligopoli - täielikku oligopoli - monopoli 6. Uuel autotootjal on raske siseneda autoturule järgmiste põhjuste tõttu, välja arvatud: - suur vertikaalne integreerumine (mida selle all mõelda?) - suur alginvesteering - mastaabisäästu olemasolu - turul pikka aega tegutsenud ettevõtete kõrge maine VALE 7. Kes on vahendaja? - konkurent VALE - üldsus - tarnija - laialiveofirma 8. Missuguses keskkonnas tehakse rahvastiku statistilist uurimist? - kultuurilises - sotsiaalses VALE - majanduslikus - demograafilises 9. Turult väljumisbarjäär võib olla kõrge, sest seda hoiavad: - vastavasisulised riiklikud piirangud - eetilised piirangud - raskused varade realiseerimisel - emotsionaalsed põhjused (kahju loobuda harjumuspärasest tegevusest) - kõik eespoolöeldu ÕIGE
keerulise kompleksi mõjul. 7. kuidas defineeritakse kliimat? Kliimat võib defineerida kui ilmade paljuaastast režiimi, mis on tingitud päikesekiirgusest, selle toimest maa tegev kihis ning on seotud ookeanide- ja atmosfääritsirkulatsiooniga. 8. mida tähendab mõiste „globaalne kliima”? Kui klimaatilist süsteemi (ookean- maismaa- kriosfäär ) läbivate seisundite statistilist ansamblit, pikema ajavahemiku jooksul. 9. mida tähendab mõiste „lokaalne kliima”? Lokaalne kliima on kohakliimade uurimise põhiobjekt. 10. mis on kliimat kujundavad tegurid? Füüsikalised mehhanismid, mis määravad välise mõju kliimasüsteemile ja põhilised vastasmõjud kliimasüsteemi komponentide vahel. 11. millised on välised kliimat kujundavad tegurid? Energeetilised mõjutused kliimasüsteemile väljastpoolt
Õpitud interaktsiooni mudeli põhjal saab robot jäljendada selle osapoolte rolle. Teiseks saab enne käitumismudeli kasutuselevõttu tõelise operatsiooni tingimustes matemaatiliselt tõestada käitumismalli sobivust ja ohutust arvatavates opitingimustes. Märkimist väärib ka TTÜ küberneetika instituudi juhtimissüsteemide osakonnas välja töötatud liigutuste tuvastuse hübriidne meetod. See kasutab paralleelselt mitut tuvastusalgoritmi - närvivõrke, sh Kohoneni võrke, ja statistilist mudelit. Lõpliku otsuse vastuvõtmiseks liigutuse tuvastusel korraldab arbiiter-automaat meetodite vahel hääletuse. Kõige tõepärasema otsuse valib ta välja hääletustulemuste ja meetodite usaldusväärsuse põhjal. Meetod annab liigutuste tuvastusel keskmiselt üle 90 protsendi õigeid tulemusi, mis ei ole küll veel ideaalne täpsus, kuid edasine häälestamine lubab loota oluliselt paremaid tulemusi.
infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis. (infoteadus on teadus, informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ja levitamisest). Infoteadus uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija Infoteadused uurivad informatsiooni kui füüsikalist semantilist, statistilist, jne nähtus Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd teadus- ja uurimisasutused haridusasutused kirjastamine jt meediaasutused raamatukogud jt mäluasutused jpt
annaabi.ee 
