Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Stanley Milgram". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
doktor, milgram, karistus, volti, löök, elektrilöök, stanley, psühholoogia, asch, ütlema, kuuleb, karjub, näitleja, kehakultuuri, soovitabs, kordi, york, monroe, keskkoolis, phil, doktorikraadi, gordan, allport, erinesid, veetis, 1959, solomon, mures, hiljuti, authority, auhinna, täideviija, loosi, lühiülevaade, generaator, suurendamaEksamid on juba lapsepõlvest alates üheks meie elu enamasti eba meeldivaks, kuid kindlaks koostisosaks. Eksamihirm on paljude inimeste jaoks normaalne. Teatud annus hirmu suurendab informatsiooni vastuvõtlikkuse võimet. NB! Eksamihirmu ja rambipalaviku võib ka ,,omandada": nimelt kui vanematel on suur hirm eksamite või autoriteetide ees, siis hindab ka laps neid ohtlikena. Oma vanemate kartusi, reaktsioone ja käitumisviise laps siis lihtsalt jäljendab. Stanley Milgrami katse Hirmu millegi ees saab hästi vaadelda ühes kuuletumise katses. Sotsiaalpsühholoogia kõige kuulsamad on Stanley Milgrami katsed autoriteedi (antud katses ,,õpetaja") nõuete ja südametunnistuse vastuolu tagajärgede uurimiseks. Katse(te) käigus saab näha ,,õpilase" hirmu ,,õpetaja" ees. Katsed viidi läbi Yale'i ülikoolis aastatel 1960- 1963. Hiljem need katsed kuulutati eetika vastasteks ja keelati ära. Kahe katseisiku vahel jaotati ,,õpetaja" ja ,,õpilase" roll
1. Miks on poisid tüdrukutest agressiivsemad? Mehed rakendavad füüsilist agressiivsust sagedamini. Üheks põhjuseks on leitud olevat hormooni testosterooni kõrgem tase meestel agressioon ja testosteroon on omavahel oluliselt seotud. Hormonaalsete erinevuste juures on oluline ka keskkond. Nimelt, naistel ja meestel on kujunenud erinevad soorollid ja neid koheldakse pere, sõprade, institutsioonide poolt erinevalt. Tüdrukutelt oodatakse pigem passiivset ja hella käitumist, poisse julgustatakse olema otsekohesed, agressiivsed. Seega, tegemist on muuhulgas sotsiaalse õppimisega. Samuti on uuringutes raporteeritud meeste ja naiste vahelisi erinevusi vägivalla tüüpides: poisid on märgatud olevat füüsiliselt agressiivsemad, ent verbaalse vägivalla juures erinevusi ei esinenud. Mehed kasutavad vägivalda vahendina millegi saamiseks, naiste arvates on tegu sotsiaalselt ebasoovitava käitumisega, mis väljendub neil stressisituatsioonis või enesekonrolli kadumisel. 2. Millis
Psüühilisteks seisunditeks üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks. 3. Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia? Isiksuse psühholoogia? Sotsiaalpsühholoogia? Arengupsühholoogia? Psühhofüüsika? Too iga haru kohta oma näide. Psühhofüsioloogia uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid (peam. neurokeemilised), tihedalt seotud psühhofarmakoloogiaga ehk organismi manustatavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele. Isiksuse psühholoogia uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte, mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral.
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteeninduse õppetool Joonatan Ansi Geograafia loodusvööndite kontrolltöö 8 klassile Lõputöö 2006 Sissejuhatus Põhikooli geograafiakursuse üks huvitavamaid teemasid on loodusvööndid. Lapsed õpivad loodusvööndite teema kaudu tundma looduse protsesse ja seaduspärasusi erinevatel geograafilistel laiustel. Teema raames õpitakse ka tundma loodusvöönditele iseloomulikke taime- ning loomaliike. Paraku sisaldavad meie geograafiaõpikud pikki loetelusid karakteersetest liikidest, kuid paljude kohta neist puuduvad joonised või fotod. Sellest tingituna jääb ettekujutus väljatoodud liikidest õpilasel tihti saamata. Ka käsitlusprintsiip, kus loomi vaadeldakse kogu loodusvööndi lõikes kõigis maailmajagudes koos tekitab väärkujutelmi õpilase teadvuses. Mõne õpiku illustratsioonidel on paigutatud erinevate maailmajagude ühe loodusvööndi loo
ja anekdootlike lugusid, mis põhinevad tõsielulistel olukordadel. Seda raamatud peaksid lugema kõik ning Melbourne’i Ülikooli haridusinstituudi õppivad ja äsja kvalifitseeritud õpetajad, nagu ka kogenud õpetajad.“ kolleegiumi auliige. SAGE on kirjastanud mit- Chris Stansfield / Põhja-Lincolnshire’i Kutsekvalifikatsioonikeskus, Ühendkuningriik meid doktor Bill Rogersi raamatuid. Käesoleva raamatu „Käitumine klassiruumis“ erinevaid väljaandeid on tõlgitud mitmesse keelde. „Tema esitusviis on ilmekalt elutruu – tema lood esitavad alati mõjusa segu murest ja rõõmust – jutus-
ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – psüühika algelementide uurimine. W.Wundt, E.B.Titchener. Saksamaa. 2. Funktsionalism – psüühiliste protsesside funktsioonide uurimine (kuidas miski mõjutab käitumist). William James. USA. 3. Geštaltpsühholoogia – taju, kui terviklik kogemus (nt. illusioonide uurimine). Max Wertheimer. Saksamaa. 4. Biheivorism – huvitatud sellest osast, mida saab näha/ käitumise uurimine. John Watson. USA.
mäluprotsessid, mõtlemine); 2.2. Emotsionaalsed protsessid; 2.3. Tahtelised protsessid. 3. Aistingute klassifikatsioon. 3.1. Eksterotseptiivsed aistingud 3.2. Interotseptiivsed aistingud 3.3. Proptiotiivsed aistingud 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. 4.1. Eelteaduslik psühholoogia; 4.2. Filosoofiline psühholoogia; 4.3. Teaduslik, akadeemiline psühholoogia. 5. Psühholoogia peamised ülesanded. 5.1. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite kirjeldamine: mille põhjal ma ütlen, et tunnen end nii nagu ma tunnen; 5.2. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite seletamine (põhjuste otsimine): miks ma tunnen end nii nagu ma tunnen; 5.3. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite ennustamine: Kas laps, kes vaatab palju vägivaldseid filme, on ka ise vägivaldne; 5.4. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite muutmine. 6
* Saab anda ajutise keelu klassivälistele üritustele. * Ajutine keeld õppetööst osavõtmisel( võib olla nädal või kaks või üheks veerandiks). Kõikidel õpetajatel on lisa töö, kuna peavad lapsega individuaalselt suhtlema ja õpetama. Kasvatuslik mõju: laps tahab areneda sots. Oskusi ja sõpradega suhelda. Tal hakkab üksi igav. Miks laps peab olema teadlik reeglitest ja õigustest? Lapse oma vastutus. Ma ei taha, et neid reegleid rakendatakse. Õpilaste karistamine: 1) Karistus peab paistma õiglase ja mõistlikuna ning seda tuleb järjekindlalt rakendada. Et areneks sisekontrollimehhanism. 2) Õpilased peavad tegema selget vahet väiksemate ja tõsisemate rikkumiste puhul määratavate karistuste vahel. "näidispoomine"- et teised ka sellest õpiks, kasutatakse kui on oht et keegi teeb järgi. Vanemad kooli, arutlus. 3) Karistus peab alati olema proportsioonis korra rikkumisega.
Üha enam pööratakse tähelepanu individuaalsetele erinevustele motivatsioonis. Kõik see aitab mõista, et inimmotivatsioon on üsna keeruline ilming kus ühe ja sama käitumise aluseks võivad olla täiesti erinevad motiivid. Emotsioonide ja ratsionaalsuse roll käitumise motivatsioonilise alusena. Emotsioonid mängivad suurt rolli inimkäitumise kujunemisel ning mõjutavad inimeste otsuseid ja käitumist. Alguses püüdis kognitiivne psühholoogia piirduda" külma kognitsiooni uurimisega, kus loodeti mõista inimmõtlemist ,,puhtal kujul". Psühholoogid on vaielnud pikalt selle üle, mis on primaarne , kas tunnetus või emotsioonid. Kujunes kaks vastandlikku seisukohta. Näiteks kinnitas Robert Zajonc oma katsetega, et tundeseisundid eelnevad kognitiivsetele hinnangutele. Ta osutas, et seoses afektiivsete reaktsioonide evolutsioonilise päritoluga
-ö. koos doktoriga on purju joonud, sest tarvis on tegeleda heinatöödega, mitte pettekujutelmades istuda. Sonja palub doktorit, et ta ei joodaks endam Vanjat täis ning peale pikka jutu ajamist lubab, et ta ei joo ise ka enam kunagi. Sonja teeb talle lähenemis katse, küsides, et kui tema noorem õde peaks olema temast sisse võetus siis kuidas arsti selle peale reageeriks. Astrov arvab, et ta ütleks ilusate sõnadega ei. Sonja jääb üksi. Ta räägib kuivõrd inetu ta on, kuid et doktor ei ole ikkagi veel talle tegelikult ei öelnud, et lootust veel on. Tuleb Jelena, kes tahab temaga ära leppida. Tüdrukud lepivadki ära, suudlevad ja kallistavad. Joovad sina terviseks. Sonja uurib, et kas Jelena ikka armastab professorit ning saab vastuseks, et ei armasta, pole enam ammugi õnnelik olnud ning kui tal võimalust oleks siis vahetaks ta professori kellegi noorema vastu välja. Jelena arvates on doktor talent, et ta istutab
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi
(Bransford, Brown, & Cocking, 1999;Clayton & Woodard, 2007; Heward,1994, viidatud Hayden, T. jt. 2009:13 järgi). Õpilased peavad olema asjast teadlikud ja neile tuleb õpetada oodatavat käitumist vastuskaartide kasutamisel. Seepärast peaksid õpetajad: · Valmistama ette küsimused, mille vastused on 2-3 sõnalised ja · Andma kaartide kasutamise kohta selgeid juhiseid, eeskuju ja näiteid (näiteks ütlema ette, millal vastust kirjutada, millal kaarti üleval hoida) · Kiiresti hindama õpilaste vastuseid ja andma siis tagasisidet (näiteks "Jah, 64 on õige vastus") · Andma kogu klassile õige vastuse ja selgituse selle juurde, kui märkimisväärne hulk õpilasi kirjutas vale vastuse. Vastusekaardid võivad õpetajalt nõuda eelnevat ajakulu, et muretseda kuivpuhastatavaid tahvleid või valmistada eeltrükitud kaarte
Treening südamelöögisagedus(HR) järgi. Jack ei saa aru ta on sama vana kui ta treeningukaaslane Joe. Mõlemad kasutavad tavalist 220 miinus vanus valemit oma maksimum HR leidmiseks. Nende arvutatud puhke, aeroobne ja anaeroobne treeningtsoon on identsed. Jack ja Joe isegi kasutavad sama firma pulsomeetrit ja alati treenivad koos sama intensiivsusega. Selle tempo juures Joe kannatab samal ajal kui Jack vaevalt higistab. Jack on selgelt parem sportlane va. võistlustel. Nad mõlemad treenivad valesti. Joe on õnneseen. Mõlemad 35 aastased sport klassi võistlejad on eksinud oma treeningtsoonide määramisel, arvutades need maksimum HR järgi. Isegi kui nad oleksid oma maksimum HR teinud kindlaks kallis stressitestis. Lõpuks oleks ikka Joe kiirem kui Jack. Treening AT järgi Pole vahet, kuidas maksimum HR on leitud see on vale number oma treeningtsoonide leidmiseks. Joe läheb võistlustel paremini, sellepärast, et ta teeb päris trenni samal ajal kui Jack seda ei t
Operatsioon Härra Õilis on otsustanud loovutada oma neeru sõbrale. Pärast kõiki seaduses ettenähtud protseduure jõuab Õilis operatsioonilauale. Siis tuleb arst ning lõikab narkoosiunes magava Õilise kõhu lõhki, eemaldab neeru ja õmbleb kõhu kinni. Kas arst pani toime kuriteo? 1 Puudub õigusvastasus. Üldse karistus õiguse kursuse raames mis loetakse on kõige tähtsam asi on kolme astmeline kuriteo mõiste: koosseis, õigussvastasus, süü. Koosseis: Objektiivne- tegu. Tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, eriline iskuktunnus Subjektiivne koosseis- tahtlus, ettevaatamatus, eesmärk, koosseisu eksimus Õigusvastasust välistavad asjaolud- hädakaitse, hädaaseisund, kohustuste kollisioon Süü- süüvõime( 14+ ja täiemõistuslik), süüd välistavad asjaolud( ei ole 14, või ei ole
Operatsioon Härra Õilis on otsustanud loovutada oma neeru sõbrale. Pärast kõiki seaduses ettenähtud protseduure jõuab Õilis operatsioonilauale. Siis tuleb arst ning lõikab narkoosiunes magava Õilise kõhu lõhki, eemaldab neeru ja õmbleb kõhu kinni. Kas arst pani toime kuriteo? 1 Puudub õigusvastasus. Üldse karistus õiguse kursuse raames mis loetakse on kõige tähtsam asi on kolme astmeline kuriteo mõiste: koosseis, õigussvastasus, süü. Koosseis: Objektiivne- tegu. Tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, eriline iskuktunnus Subjektiivne koosseis- tahtlus, ettevaatamatus, eesmärk, koosseisu eksimus Õigusvastasust välistavad asjaolud- hädakaitse, hädaaseisund, kohustuste kollisioon Süü- süüvõime( 14+ ja täiemõistuslik), süüd välistavad asjaolud( ei ole 14, või ei ole
Need olid tavaliselt avalikud arutelud juriidilistel teemadel, mis tavaliselt mõeldi välja või võeti päris elust. Ainukesed inimesed, kellel oli luba selliseid arutelusid korraldada olid ülikooli doktorandid, kuid igal õigusteaduskonna liikmel oli õigus tõsta kätt ja vaielda teema üle. Õigusteaduskondades ei tehtud iga kursuse tagant eksameid, vaid määrati ära kui palju kursusi peab õpilane läbima, et temast saaks magistrant või doktor. Näiteks Bologna ülikoolis sai magistri kraadi õpilane kes oli lugenud 5 kursust õiguslikku raamatut ja doktori kraadi kui oli lugenud 6 kursust kõiki juriidilisi töid. Enne magistri ja doktori kraadi kätte saamist pidid õpilased tegema eksami. Bakalaureuse kraadi saamiseks polnud vaja eksameid teha. Keskajal oli ülikoolis tavaliselt kaks õigusteaduskonna kolledžit. Esimene tsiviilõiguse õppijatele ja teine kanoonilise õiguse õppijatele
Kleptomaaniast saame rääkida alates noorukieast. Anna lapsele võimalus ka endal taskuraha teenida mõne töö eest, see õpetab ka töö tegemist hindama. Õpeta juba varajases eas lapsele seda, et inimene ei saa kõike mida ta tahab. Kasutatakse käske, pole palun vms. Ei kasuta positiivset tagasisidet näiteks siis, kui laps, kes varastas teise lapse raamatu toob selle tagasi. Ei ole palun ja aitäh ja tubli oled, et tagasi tõid. Vargusele järgneb karistus. Tähelepanu tõmbav käitumine 1. Tähelepanu püüdmine: Märka mind!. Näiteks hüüdmine kõva häälega vahele. Sekkumise võimalused: (1) Ignoreerimine + positiivne tagasiside; (2) oskuste õpetamine, suhtlemisoskus; (3) seada laps silmitsi verbaalselt ja anda valikuvõimalusi. 2. Võimu otsimine: Sunni mind! Pane mind tegema!. Sellisel juhul tuleks (1) õhutada
MÄLU Mälu on psüühiline nähtus: tajuteabe, teadmiste, oskuste, vilumuste jms. meeldejätmine, säilitamine, pärastine meenutamine ja kasutamine. Mälu on vaja õppimises, mõtlemises, tajumises, kõnelemises, suhtlemises jmt psüühilises protsessis. Mälu seostab indiviidi minevikku tema oleviku ja tulevikuga. Mälu tähtsaimad omadused on mälu maht ja kestus. [EE 6. kd., lk 498] Lk. 262 Unustamiskõver iseloomustab unustamise kiirust, näidates kui palju meeldejäetust aja möödudes ununeb ehk teisiti öeldes kui palju meeles püsib. Mida suurem on unustamine, seda vähem on jäänud meelde ja vastupidi mida vähem unustati, seda rohkem jäeti meelde. Seepärast võib unustamiskõverat väljendada ka meeldejätmise (säilitamise) kaudu: ordinaatteljele kantakse säilitamise (saving) ulatus protsentides, abstsissteljele esmaõppimisest möödunud aeg (meeldejätmise ehk retentsiooni aeg, retention interval). [joonis 7.9] Unustamiskõverat saab koostada sisutute sil
PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna... Armastuse väljendamine: Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks saab vastavalt oma soovidele vaadata t
Stiimulit. 11. Tasustamist nimetatakse operantse tingimise puhul ka hüveks. 12. Kui loomad õpivad vaid katse-eksimuse meetodil, siis kujunevad inimestel S-R seosed üldjuhul kiiremini, sest neile saab öelda, millist käitumist neilt oodatakse ja inimesi saab informeerida, milline tasustus või hüve kaasneb soovitud käitumisega. 13. Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus, korduma ja need, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema. 14. Millise sagedusega tasustus stimuleerib kõige paremini S-R õppimist? Piisava keskmise sagedusega, kuid ettearvamatu. 15. Kuidas nimetatakse B .S. Skinneri järgi keeruliste reageeringute õpetamist operantse tingimise põhimõtteid rakendades? Vormimise metoodika. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisele. Seda
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
meist. Kutse-eetika järgimine on õpetajale väga tähtis, sest ainult õpetaja enda kõlbeline teadvus võib teda suunata täiendavatele pingutustele ja varjatud võimaluste ärakasutamisele. Kõikide aegade parimad õpetajad on õpilasi kasvatanud paremini, kui nende käest on nõutud. Kutse-eetika normide täitmine nõuab õpetajalt palju pingutusi ja pidevat enesetäiendamist. Ühiskonna kõik liikmed peaksid teda selles toetama, sest õpetajad on meie tulevik. Me oleme harjunud ütlema, et lapsed on meie tulevik. Lapsed kujunevad aga sellisteks, nagu on meie õpetajad. Nii et tõepoolest õpetajad on meie tulevik. Täiendavat kirjandust Kahk J. (toimetaja) Avaliku teenistuse eetika. Infotrükk, 1999. 73 lk. Laanemäe A. Eetika ja poliitika. Halduskultuur 2000. Teaduskonverentsi materjalid. Tln., TTÜ, 2001, lk 86 92. Laanemäe A. Eetika alused. Tln., TTÜ, 2000. 152 lk. Meos I. Valimik teemasid eetikast. Tln., Haridustöötajate Koolituskeksus, 1995. 93 lk. Sutrop M
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus........................................
omavahel. Kolmandaks, kasulikud võivad olla leebed sanktsioonid, nagu kuri pilk või nime hüüdmine. Neljandaks, kui tunnis räägiks keegi minuga samal ajal, kasutaksin erinevaid lauseid, nagu “Kes räägib minuga koos?” või “Kaks tarka ei saa korraga rääkida!” või “Kas kellelegil on midagi lisada?”. Olen märganud, et sellised laused toimivad õpilaste peal väga hästi. Viiendaks, kui kedagi ongi vaja karistada, peab karistus olema õiglane ning kindlasti ei tohi kannatada selle all terve klass. Näiteks, kui näeksin noormeest seina sodimas, paluksin ainult temal sein puhtaks teha ning mitte tervel klassil. Lisaks, püüan mitte ärrituda ja jääda rahulikuks. 10. OLUKORD – VÄGA VARIEERUVATE VÕIMETEGA KLASS Arvan, et igas klassis on õpilasi, kes mõistavad või oskavad mingit teatud teemat teistest paremini, ja õpilasi, kellele on õppimine väga vaevaline ning keeruline protsess
a. Nägemine b. Kuulmine c. Haistmine d. Maitsmine e. Kompimine f. Temperatuuri-, kinesteetilise, vibratsiooni-, tasakaalu-, valu, orgaanilise tundlikkuse jmt aistingud. 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. a. Eelteaduslik b. Filosoofiline 1 c. Teaduslik 5. Psühholoogia peamised ülesanded. Psühholoogia üldine ehk tunnetuslik funktsioon on mõista inimese olemust, teda liikuma panevaid jüude, psüühika ja käitumise seaduspärasusi, teadvuse mehhanisme ja piirvõimeid. Psühholoogial on abistav, otsinguid suunav, konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav. 6. Psühholoogia staatus. Seisund. Praeguseks ei ole tekkinud terviklikku psühholoogiat, eksisteerivad üksikud distsipliinid, psühholoogilised uuringud (Koch, 1981)
on sagedasti purjus. See vastus tuli ootamatult kõigile, ja õpetaja tunnistas oma viga. Peale seda suurt lärmi saabus klassi Direktor, kes küsis, et mis siin toimub. Kuid õpilased kaitsesid õpetajat öeldes, et nad ainult naersid Puskini surma üle. Direktori lahkudes lahkus ka õpetaja. Pärast küsis Direktor Indrekukäest nelja silma all, et kas ta tõesti ütles õpetajale, et ta on purjus. Ja direktor kiitis teda selle eest, et keegi pidi seda talle ütlema. Peale seda kadus kõigil õpi huvi ja suveks läks igaüks oma teed. Ennem ära minekut rääkisid Indrek ja Ramilda surmast ja sellest et kui ilusasti Ramilda räägib, aga see esimene pani Indrekut hiljem kodus olles mõtlema, et kas see pidi midagi tähendama. XVIII Koju jõudes võttis kuri koer Indrekut vastu ja Indrek põgenes ööseks lakka. Hommikul võttis tema isa ta seal vastu. Indrek pani tähele isa konksus näppusid ja selga, millest ta hiljem ka emale rääkis
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie
välja, vaid esinevad varjatud kujul; need tuleb üles otsida. Sageli on eredaid andeid avastatud lastel, keda oli peetud tuimalt keskpäraseks. Üldistavalt võib öelda, et praegu suhtutakse lapse annete arengu ja arendamise võimalustesse hoopis optimistlikumalt kui sada aastat tagasi, mil neid esimest korda tõsiteaduslikult uurima hakati (Unt 2005: 7). Andekuse teoreetiline uurimine sai võimalikuks teadusliku psühholoogia tekkega 19. sajandi teisel poolel. Üheks psühholoogia oluliseks uurimisobjektiks said inimeste individuaalsed erinevused, eriti võimed kui nähtus, mille poolest inimesed üksteisest silmatorkavalt erinevad. Selle ala pioneeriks on peetud Sir Francis Galtonit, kes pani aluse vaimsete omaduste mõõtmisele (Unt 2005: 9). 3 1. ANDEKUSE MÕISTE Andekust kui mõistet iseloomustab sama omadus mis paljusid muid humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonda kuuluvaid mõisteid seda on raske määratleda
õlale (ainult põhikoolis) Verbaalsed võimalused – ütled nime, nimetad, mida õpilne tegema peab, individuaalne vestlus, vestlus vanematega, saadad õppealajuhataja juurde, kutsutakse direktsioon välja (käskkiri), edasi tegutseb õppenõukogu (õpilane koos vanematega), noorsoo politsei Õpilaste kiitmise ja karistamise kord koolis Õpilaste karistamine Karistus peab paistma õiglase ja mõstlikuna ning seda tuleb järjekindlalt rakendada Õpilased peavad tegema selget vahet väiksemate ja tõsisemate rikkumiste puhul määratavate karistuste vahel Karistus peab alati olema proportsioonis korrarikkumisega ning (asjassepuutuvad) õpilane (õpilased) peavad seda aksepteerima ja mõistma. Karistuse ranguse osas võib läbi rääkida Rikkumise heastamine võib olla efektiivsem kui tavaline karistus
Virve mängis flööti ja Juhan ja Laasik kuulasid. Jaak nägi, et Virve oli Laasikuga ka sina peal. · Jaak lahkus Riksi(Laasiku) juurde, et talt eesti keele eksami jaoks raamatut võtta. Laasikut polnud kuuris, kuhu poisi ema Jaagu juhatanud oli. Jaak vaatas raamatuid ja nägi flöödiõpikut, mida ta paar päeva tagasi sirvinud oli. Jaak sai aru, et tal on võitluses rivaal tekkinud. · Wikman oli Viini arsti juurde sõitnud. Kooli raamatukogus küsis Jaak doktor Saare käest kas Wikmanil on võimalust paraneda. Saar vastas, et õhkõrn. · Poiste suveplaanid : Penn pidi isa klaverivabrikus töötama, Laasik pidi harju tegema ja Juhanit õpetama, Jaagul polnud plaane. · Jaak kuulis Laasiku käest, et Virve sõidab tädiga Kanaaridele. Ta oli kade Laasiku peale, sest too juba teadis. · Jaak ja Virve said kokku. Virve kutsus Jaaku Kanaaridele kaasa. Jaagu isa ei olnud nõus. · Papa Sirklil oli Haapsalus korter, kus nad puhkasid
arutlustes ja ka edaspidisel õppimisel. Miinuseks konstruktivistlikest ideedest lähtuval õppetöö korraldusel on omandatud teadmiste kitsapiirilisus ja lünklikus, samas võivad üksikute probleemide osas olla teadmised väga põhjalikud (Krull, 2001). Näiteks referaatide kirjutamisel tekivad meil väga põhjalikud teadmised ühest kindlast teemast, kuid teised teemad jäävad meile palju arusaamatumaks ja me peame nende õppimisel palju rohkem vaeva nägema. Pedagoogilise psühholoogia seminaris kasutamegi me informatsiooni rekonstrueerimist. Iga õpilane teeb ühe teema kohta referaadi, milles on ta hiljem palju pädevam kui teistes teemades. 2.2.3. Empirism ja ratsionalism Probleemiks õppimise käsitlemisel kas informatsiooni vastuvõtmisena või teadmiste konstrueerimisena pole mitte meetodid, mida õpetamisel kasutatakse, vaid arusaam, mis tegelikult teadmine on (Krull, 2001).
,,The Citadel" Archibald Joseph Cronin 1937 Raamat räägib noorest mehest, Andrew Mansonist, kes sai just kätte oma arstipaberid (St. Andrew ülikool). Kohe peale seda võttis ta Sotimaalt suuna Walesi poole, Blaenellysse, kus teda ootas abiarsti töö doktor Edward Page juures. Kohale jõudes tuli aga ilmsiks, et doktor on ise invaliid. Andrew sai see tõttu kõik käsklused ja palga tema naiselt, kes oli igavene koonerdaja, kuigi raha teenis ta hästi. Suurem osa Andrew palgast läks iga kuu Gleni fondile (20 naela kuus), sest tänu sellele fondile sai ta ülikoolis õppida, nimelt maksis fond kõigile Andrew nimelistele üliõpilastele 5 aasta jooksul 15 naelsterlingit aastas, eeldusel ,et peale õpinguid see summa tagasi makstakse. Dr
annaabi.ee 
