Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Macromedia Authorware-ga tehtud geograafita KT (0)

1 Hindamata
Punktid
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Arvutiteeninduse õppetool
Joonatan Ansi
Geograafia loodusvööndite kontrolltöö 8 klassile
Lõputöö
2006
Sissejuhatus
Põhikooli geograafiakursuse üks huvitavamaid teemasid on loodusvööndid. Lapsed õpivad loodusvööndite teema kaudu tundma looduse protsesse ja seaduspärasusi erinevatel geograafilistel laiustel. Teema raames õpitakse ka tundma loodusvöönditele iseloomulikke taime- ning loomaliike. Paraku sisaldavad meie geograafiaõpikud pikki loetelusid karakteersetest liikidest, kuid paljude kohta neist puuduvad joonised või fotod. Sellest tingituna jääb ettekujutus väljatoodud liikidest õpilasel tihti saamata.
Ka käsitlusprintsiip, kus loomi vaadeldakse kogu loodusvööndi lõikes kõigis maailmajagudes koos tekitab väärkujutelmi õpilase teadvuses. Mõne õpiku illustratsioonidel on paigutatud erinevate maailmajagude ühe loodusvööndi loomad ka ühte maastikku . Tegelikkuses erineb loomastik maailmajagude lõikes suuresti. Eelnevast lähtuvalt tuleks visualiseerida õpetatavat materjali. Osade vööndite puhul on hea kasutada National Geographic Video sarjas ilmunud filme, kuid valik ei kata kõiki loodusvööndeid ning ühe tunni jaoks on filmid liiga pikad. Käesoleva töö eesmärgiks on teha abimaterjal geograafia õpetajale kaheksanda klassi loodusvööndi teema õpetamisel ja võimaldada õpilastel paremini tundma õppida loodusvööndite omapära maismaal aga ka maailmameres
Ülesandeks oli valmistada Authorwarega loodusvööndite teemaline mahukas töö.
1. Materjali otsimine internetist
  • Programmiga tutvumine lähemalt
  • Materjali hankimine õpetajalt
    4. Loodusõpetuse ülesannete tegemine
    1. Kontrolltöö
    1.2 Kontrolltöö ülesehitus
    Kontrolltöö on üles ehitatud 8 klassi õpilastel võimete kohaselt. Töös on küsimused valitud 8 klassi õpikust. Minu meelest peaksid 8 klassi õpilased nendele testidele oskama vastata. Panin ka pilte sisse, et õpilastel oleks huvitavam vastata: näeksid milliseid loomi erinevates loodusvööndites elab ja millest nad toituvad.
    1.3 Töö sisu
    Kontrolltöö tegemisel kasutasin kahte programmi: Macromedia Authorware ja Adobe Photoshop CS. Macromedia on üks võimsamaid interaktiivseid programme . Authorware on suurimaid multimeedia töövahendeid terves maailmas. Tegelikult disainiti see algselt õppeprogrammiks. selle tõttu saab kasutada programmi, õppimata programmeerimiskeeli või skripte. Programm töötab liikuvaid kaardimudeleid kasutades. Muidugi ei tähenda see seda, et see sobib kõigile kasutajatele.
    Adobe Photoshop CS see on üks maailma tuntumaid fototöötlusprogramme terves maailmas.
    Joonis 2. Kontrolltöö skeem, teksti ja nuppu paigutus
    Oma kontrolltöös kasutasin ma ohtralt loomade pilte. Töös kasutatud piltide töötlemiseks ja restaureerimiseks kasutasin Adobe Photoshop CS. Edasi tulevad loodusvööndi liigid. Iga loodusvööndi liigi all on väikesed testid.
    Joonis 1. Esimene testi näide loodusvööndite kohta.
    Tekst
    1
    4
    3
    2
    Joonis 2. Tasemetöö skeem, teksti ja nuppude paigutus
    Tähendused.
    1. Nuppuga1, saab edasi liikuda järgmisele lehele
    2. Tekst kastis tähendab pealkirja.
    3. Nupud 2-4 on vastus küsimusele, kas õige või vale.
    Selline näeb välja esimene test. Selles testis tuleb kolme kliimadiagrammi vahel välja valida õige vastus. Kui õpilane valesti vastab, siis antakse üks katse veel.
    Joonis 3. Teise testi näide loodusvööndite kohta. Tekst
    1
    2
    3
    4
    Joonis 3. Kontrolltöö skeem, teksti ja nuppude paigutus
    Joonis 4. Kontrolltöö skeem, teksti ja nuppude paigutus
    Tähendused.
    1.Nuppuga 1, millega saab edasi liikuda järgmisele lehele.
    2. Tekst kastis tähendab pealkirja ja küsimusi.
    3. Nupud 2-4 on vastus küsimustele, kas õige või vale.
    Selline näeb välja teine test. Selles testis tuleb 9 kliimavöötmetme vahel välja valida õige vastus. Kui õpilane valesti vastab, siis talle antakse kaks katset veel.
    Joonis 5. Kolmanda testi näide loodusvööndite kohta.
    4
    3
    2
    Tekst
    1
    4
    3
    2
    Joonis 6. Kontrolltöö skeem, teksti ja nuppude paigutus
    Selline näeb välja kolmas test. Selles testis tuleb kolme pildi vahel välja valida õige vastus. Kui õpilane valesti vastab, siis antakse kaks katset veel.
    Tähendused.
    1. Nupuga 1, millega saab edasi liikuda järgmisele lehele.
    2. Tekst kastis tähendab pealkirja.
    3. Nupud 2-4 on vastus küsimusele, kas õige või vale.
    Taustaks olen valinud kollase värvi, seda just selle pärast, et kollane on lõbus ja ergutav värv. Kollane sümboliseerib päikest, tahtejõudu, elurõõmu, kõike seda, mida lastes on ja mida nad vajavad. See värv inspireerib neid ja teeb lahendamise ning õppimise huvitavamaks. Kontrolltöös olen valinud teksti värviks rohelise, kuna seda leidub palju ka looduses ja see värv sobib kollase tekstiga . Nupp edasi tähendab seda, et sellega saab edasi liikuda järgmise testi juurde.
    Õpilasi inspireerib just see , kui töö on palju pilte, tekst arusaadav ja taust kirju.
    Vastamisel ilmub all tekst, kas vastus oli väär või tõene ja vastaja läheb edasi kohe järgmise testi juurde. Viimasel lehel tuleb kokkuvõte mitmele küsimusele vastati, kui palju neist õigesti, kui palju punkte saadi ja kaua programmi kasutati.
    1.Multimeedia
    Multimeedia - on rakendus , kus kasutajal on olulisel määral võimalus juhtida suhtlust arvutiga(võrguga) ja kus on vähemalt kaks elementi järgmisest valikust: tekst, graafika , heli, pilt, video ja animatsioon . Interaktiivset multimeediumi kasutatakse näiteks hariduslikes ja meelelahutuslikes rakendustes, kirjastamisel ja elektroonilistes äritehingutes. Arvutite maailmas viitab multimeedia programmidele, mis kasutavad inimesega suhtlemisel rohkem kui ühte meetodit. Tehniliselt ei olegi multimeedia nii uus, kui paljud arvavad , sest tekst ja graafika on olnud üsna pikka aega paljude pakettide südameks. Praeguseks hetkeks on multimeediast saanud siiski midagi rohkemat, kui ainult tekst ja graafika. Ta sisaldab endas ka heli ja animatsiooni .
  • Tarkvara, mida läheb vaja multimeedia tegemiseks.
    Macromedia Authorware - on üks võimsamaid interaktiivseid programmie. Authorware on suuremaid multimeedia töövahendeid terves maailmas. Tegelikult disainiti see algselt õppeprogrammik, selle tõttu saab kasutada programmi, õppimata programmeerimiskeeli või skripte. Programm töötab liikuvaid kaardimudeleid kasutades. Muidugi ei tähenda see seda, et see sobib kõigile kasutajatele.

    Macromedia Flash mx - on Sähvatus Programm, mis võimaldab teisi UNIXi kasutusmaterjale rämpsuga üle ujutada, kasutades selleks turvaauku ohvrihosti suhtlustedeemonis. Kasutasin seda liikuva esilehe tegemiseks.


    Corel Photo- Painton fototöötlus programm, millega saab vajaduse korral fotosid restaureerida ja parandada ning sellega saab gife ja moviesid teha.
    HP Precision Scan LT – on skaneriga kaasas olev programm, millega saab skanneerida pilte ja muud materjali arvutisse . Seda programmi võib ka otsida Internetist HP kodulehelt.
    RIISTVARA
    Et üldse multimeedia programmidega tegeleda, kas siis ise midagi luua või kasutada valmistehtud, on vaja teatud eeldusi . Nendeks eeldusteks on vajaliku riisvara olemasolu. See tähendab seda, et teie käsutuses peab olema tehnika, mis multimeedia programmidega töötamise üldse võimalikuks teevad. Lähemalt ei hakka käsitlema vajaliku riistvara spetsiifilisi probleeme s.t. millise riistvara peal vastavad multimeedia programmid üldse töötavad jne. Alljärgnevalt on toodud ära riistvara, mis on nii multimeedia kasutamiseks kui ka tegemiseks tähtsamad ja nende lühitutvustus.
  • Riistvara , mida läheb vaja multimeedia nautimiseks .
    Joystick: Joystick esindab riistvara, mis on mõeldud nooleklahvide mugavamaks kasutamiseks s.t. temas on dubleeritud nooleklahvid. Joystick koosneb alusest, kangist ning nupust. Kasutatakse põhiliselt mängude juures.
    Kõlarid: Kõlareid kasutatakse heli kuulmiseks, kuna üheks multimeedia komponendiks on ka heli.
    Kõrvaklapid: Samuti nagu kõlareid, kasutatakse ka kõrvaklappe heli kuulmiseks. Kõlarite ja kõrvaklappide vahe on ainult selles, et kõrvaklappidega on heli võimalik kuulda ainult ühel inimesel aga kõlaritega enamatel.
    CD-ROM: CD-ROM ehk pikalt välja öeldes Compact Disk - Read Only Memory on optiline kettaseade, mille abil on võimalik CD-delt ehk laserplaatidelt andmeid lugeda. Kasutajal endal pole aga võimalik CD-dele andmeid salvestada.
    CD-le on võimalik mahutada palju rohkem informatsiooni ( kuni 600 MB ), kui tavalisele floppykettale.
    Mikrofon: Mikrofon on seade, millega on kindlasti kokku puutunud iga inimene. Mikrofoni kasutatakse heli sisestamiseks.
    Helikaart: See on riistvara, mida kasutatakse heli sisestamiseks arvutisse ja heli väljastamiseks arvutist.
  • Riistvara, mida läheb vaja multimeedia tegemiseks.
    Scanner : Scanner on seade, millega saab arvutisse tõmmata paberi peal olevaid pilte, fotosid, tekste ja muud. Kasutatakse suuri ( flatbed ) scannereid ning väikesi, hästi mugavalt kasutatavaid käsi ( hand ) scannereid. Scanneriga pildi arvutisse tõmbamist nim. scanneerimiseks.
    Printer : Printer on mõeldud teksti, graafika, fotode jne. trükkimiseks paberile (võib ka öelda, et printer on arvuti väljund paberile ).
    Videomonitor: Monitor on seade, mis võimaldab jälgida elavat videopilti ja haarata sealt lõike arvutisse.
    Videokaart: Riistvara seade, mis võimaldab salvestada graafilisi kujutisi, animatsiooni või elavat videopilti salvestada informatsioonina faili.
  • Multimeedia kasutamine haridusasutustes
    Üks kuumemaid multimeedia alasid on haridus . Kuna multimeedia esitab informatsiooni mitmes vormis, on see väga efektiivne leidmaks uusi võimalusi õppevahendite loomiseks. Tänu kõigele sellele toredusele suudab multimeedia õppeprogramm väga hästi tekitada huvi õpitava asja vastu. Paljud kasutajad leiavad, et multimeedia pakub palju loomulikumat õppimise keskkonda. Selle asemel, et oodata, kuni raamatus mõni peatükk lõppema hakkab ja leida sealt lõpust huvitavamaid fakte teema kohta, võib multimeedias jõuda selle informatsioonini kohe (näiteks animatsiooni või heli abil). Õpetajad on leidnud, et multimeedia motiveerib õpilasi õppima.
    Üks paremaid näiteid multimeediast õpetamises võib olla võõrkeele õppimine. Eriti siis, kui seda peaks tegema omapead, ilma õpetaja juhenduseta. Raamatust õppides ei tea ju kindlalt, kas antud sõna ikka peaks nii hääldama või mitte. Seda on püütud lahendada keelekassettide lisamisega õpikute juurde, kuid siis peab nägema vaeva kasseti edasi ja tagasi kerimisega. Multimeedia programmis võib aga klõpsutada hiirega vastaval sõnal ja arvuti hääldab seda. (Keeleõppe multimeedia klass on Nooruse õppehoones, kus võib õppida saksa keelt).
    Samuti nagu hariduseski, on multimeedia kasulik väljaõppel. Paljud asutused (eriti välismaal) on teinud interaktiivseid multimeedia programme, et õpetada välja endale uut tööjõudu. Arvutitel põhineval treeningul on palju häid külgi. Ei teki mingeid raskusi sellega, et öösiti töötavad inimesed ei saa õppida, kuna ei ole juhendajaid, kes peavad olema kõrval, et jälgida, kas tööline teeb uut tööd just nii nagu vaja. Samuti ei sega ka õppimine endise töö jätkamist, sest õppimise võib vajaduse korral katkestada ja siis jälle vaba hetke saabudes jätkata. Sama programm võib koolitada efektiivselt nii algajaid kui ka eksperte
  • Programmide valikud nende eelised ja puudused
    Macromedia Flash mx – Üheks eeliseks on see, et programmiga saab teha graafilist ja liikuvat lehte, nii kodulehekülge kui ka reklaami, teiste programmide tarbeks. Puuduseks on see, et sellega ei saa teha gife ja moviesid, samuti ei saa teha õppeprogrammi.
    Corel Photo-Paint 10 - Eeliseks on see, et sellega on Võimalikfotosid töödelda:
    fotosid restaureerida ja parandada, kui seda vaja läheb. Selle programmiga saab teha gife ja moviesid.
    Internet Explorer - Suureks eeliseks on see, et sellega saab kõike netist otsida, mida programmi tegemiseks vaja läheb (pildid, gifid jne). Kahjuks pole netist alati kõike leida, mida vaja läheb, seega tuleb mõned asjad ka programmi jaoks ise teha.
    Macromedia Authorware 5.2 – Eeliseks on see, et sellega saab teha õppeprogrammi. Teiseks eeliseks on, et selles õppeprogrammis saab kasutada Macromedia Flash mx-s tehtud graafilisi ja liikuvaid lehti, Internetis leiduvat materjali.
    HP Precision Scan LT – Eeliseks on see, et see programm on skanneriga kaasas ja seda programmi ei pea otsima Internetist. Selle programmi ja skanneriga saab haarata arvutisse pilte ja teisi materjale, mida vaja läheb.
  • Pildid
  • Pildid
    Pilte kasutasin töös selleks, et lastel oleks lihtsam seda elektroonilist tasemetööd teha.
    Pildid tegid lahendamise põnevaks.
  • Värvid ja taustad
    3.1. Värvid

    Kollane – sümboliseerib päikest, tahtejõudu, elurõõmu

    Valge – puhtust,

    3.2. Taustad

    Kollane – sümboliseerib päikest, tahtejõudu, elurõõmu


    4. Loodusvööndi kontrolltöö stsenaarium
    4.1. Kontrolltöö
    1
    TEKST
    Joonis 2. Töö skeem, teksti ja nuppude paigutus
    Taustaks olen valinud kollase värvi, seda just selle pärast et kollane on lõbus ja ergutav värv. Kollane – sümboliseerib päikest, tahtejõudu, elurõõmu, seda kõike mida lastes on ja mida nad vajavad. See värv inspireerib neid ja teeb lahendamise ning õppimise huvitavamaks.
    Roheline mõjub aktiivsusega närvisüsteemile harmoneerivalt, rahustavalt, lepitavalt, kergendavalt, värskendavalt. Sümboliseerib lootust, kaitstust, kindlustatust, elu, looduspärasust, rahu, noorust.

    Järeldused ja ettepanekud


    Elektroonilise kontrolltöö tegemine oli mu esimene suurem töö Macromedia Authorwares, seda arvestades jään ise rahuldavalt rahule.
    Töö kasulikkust hetkel hinnata on väga raske, sest elektroonilist kontrolltööd pole veel kasutusele võetud ja selle tõttu ei ole teada kuidas õpilased selle programmi vastu võtavad. Samuti tuli töö mulle endale kasuks: sain teada palju uut ja huvitavat loodusest.
    Töös kasutatud materjalid
  • Loodusgeograafia põhikoolile 3. osa Are Kont , Jauhiainen Avita 2003
  • Geograafia 8. klassile Tiit Rummo Avita 1998
  • www.blueplanetbiomes.org
  • www.klimadiagramme.de
  • www.geo.ut.ee/ kooligeo /loodus/index.htm
  • Vasakule Paremale
    Macromedia Authorware-ga tehtud geograafita KT #1 Macromedia Authorware-ga tehtud geograafita KT #2 Macromedia Authorware-ga tehtud geograafita KT #3 Macromedia Authorware-ga tehtud geograafita KT #4 Macromedia Authorware-ga tehtud geograafita KT #5 Macromedia Authorware-ga tehtud geograafita KT #6 Macromedia Authorware-ga tehtud geograafita KT #7 Macromedia Authorware-ga tehtud geograafita KT #8 Macromedia Authorware-ga tehtud geograafita KT #9 Macromedia Authorware-ga tehtud geograafita KT #10 Macromedia Authorware-ga tehtud geograafita KT #11 Macromedia Authorware-ga tehtud geograafita KT #12 Macromedia Authorware-ga tehtud geograafita KT #13 Macromedia Authorware-ga tehtud geograafita KT #14 Macromedia Authorware-ga tehtud geograafita KT #15 Macromedia Authorware-ga tehtud geograafita KT #16 Macromedia Authorware-ga tehtud geograafita KT #17 Macromedia Authorware-ga tehtud geograafita KT #18 Macromedia Authorware-ga tehtud geograafita KT #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor joonatan ansi Õppematerjali autor
    Kutsekoolis tehtud lõputöö geograafias Macromedia authorware 5.2 -ga.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Multimeedium- ja Salvestusseadmed
    16
    docx

    Multimeedium- ja Salvestusseadmed

    PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD MULTIMEEDIUM- JA SALVESTUSSEADMED Referaat Koostaja: Allan Pertel Rühm: AA-10 Pärnu 2011 Mis on multimeedium? Multimeedium (inglise keeles multimedia), eesti keeles ekslikult kasutusel ka kui multimeedia, on teabe mitme esitusvormi, näiteks teksti, kahe- või kolmemõõtmelise graafika, heli või video korraga kasutamine näiteks arvutis, telefonis, teatri- või kontserdilaval, kinos või mujal. Multimeedium on meedia ja sisu, mis ühendab endas erinevad sisuvormid. Terminit võib kasutada nimisõnana (meedium mitme sisu vormiga) või omadussõnana kirjeldamaks meediumit, millel on mitu sisuvormi. Terminit kasutatakse vastandina meediale, mis sisaldab vaid meedia traditsionaalseid vorme nagu prinditud või käsitsi toodetud materjalid. Multimeedia on teksti, audio, piltide, animatsiooni, video ja interak

    Arvutigraafika
    Arvutiõpetuse põhimõisted
    6
    docx

    Arvutiõpetuse põhimõisted

    Arvutikasutamine ja failisüsteemid Infotehnoloogia põhimõisted. Riist ja tarkvara,IT Informaatika- On teaduse ja tehnika haru,mis tegeleb arvutite abil toimuva infortöötlusega Infotöötlus- On informatsiooniga järjepidav operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Programm- On üksus mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara- All mõistetakse nii arvuti füüüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid ekh nn. "käegakatsutavad" osad:monitor,hiir,korpus jms. Tarkvara- Hõlmab endas kõiki arutiprogramme ning nende andmeid. Infotehnoloogia(lüh.IT)Tehnoloogia mis tegeleb informatsiooni talletamise,töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil. Arvuti koostisosad: Arvuti(personaal arvuti,raal,ingl,computer) On kahest komponendist koosnev süsteem , mis on määrtud info töötlemiseks.Arvuti komponendid on tarkvara ja riistvara. Sisendseadme -A

    Arvutiõpetus
    Veebiülekanded
    13
    docx

    Veebiülekanded

    Infotehnoloogia Instituut VEEBIÜLEKANDED. TEHNOLOOGIA Ainetöö Õppejõud: Tauno Õunapuu, MSc Rakvere 2010 SISSEJUHATUS Veebiülekanded (webcasting) on laiemas mõttes mingi sündmuse ülekanne üle interneti samaaegselt paljudele kuulajatele ja vaatajatele. See võib olla tele- või raadiosaade, konverents, kontsert, loeng või seminar ning palju muud. Veebiülekannete all mõistetakse tavaliselt lineaarset ja mitte- interaktiivset, voogedastust üle võrgu, kuid autor puudutab töös ka interaktiivset meediat (live webcast/media) ning veebiülekannete tehnoloogiaid. Käesoleva ainetöö eesmärgiks on anda ülevaade veebiülekannete tegemise ajaloost, tööpõhimõttest ja erinevatest tehnoloogiatest. Autori motiiviks teema valikul oli saada uusi teadmisi varemgi huvi pakkunud valdkonnas, multimeedias ja arvutigraafikas- olles ise kasutanud multimeedia võ

    Multimeedia
    IKT põhimõisted
    41
    docx

    IKT põhimõisted

    Uuemale operatsioonisüsteemile kirjutatud rakendustarkvara ei käivitu aga tihti sama operatsioonisüsteemi vanemas versioonis. Näiteid: MSWindows 95/98 tarkvara ei tööta UNIX'il jne. Operatsioonisüsteemi MSDOSile kirjutatud rakendusprogramme on võimalik käivitada operatsioonisüsteemis MSWindows 95/98 vastavas aknas (MSDOS Prompt). Enamikust rakendusprogrammidest, mis töötavad operatsioonisüsteemi MSWindows'i peal, on tehtud ka MAC operatsioonisüsteemide versioonid jne. Tarkvarapakettide uuematel versioonidel on tavaliselt ette nähtud võimalus avada sama tarkvarapaketi vanemas versioonis salvestatud faile ja tihti ka võimalus salvestada loodud fail sama tarkvarapaketi vanemas versioonis. Reeglina tarkvarapaketi uuemas versioonis salvestatud faile ei ole otseselt võimalik käivitada tarkvarapaketi vanemas versioonis. Kasutatakse konverteerimise programme. Veel näiteid rakendustarkvarast:

    Infotehnoloogia
    Tekstitöötlus-Alustamine Windows XP-ga
    33
    docx

    Tekstitöötlus: Alustamine Windows XP-ga

    See kaust sisaldab linke spetsiaalselt piltidega seotud toimingutele (nt pildi printimine), mis aitavad teil oma fotofaile korraldada. Windows pakub piltide korraldamiseks ja vaatamiseks mitut viisi. Saate kõik oma pildid talletada kausta Minu pildid või luua kaustas Minu pildid albumikaustu, mis sisaldavad väiksema arvu omavahel seotud pilte. Albumeid on mugav kasutada, kui soovite säilitada kindlate ürituste pilte või konkreetse eesmärgiga tehtud pilte teistest eraldi. Fotosid ja pildifaile saate vaadata slaidiseansina või filmiriba vaates. Filmiriba vaates kuvatakse pildid pisipiltidena ühes reas. Parem- ja vasaknooleklahvi vajutades saate pilte kerida. Kui klõpsate pilti, kuvatakse see suurema pildina teiste piltide kohal. Pilti topeltklõpsates saate seda redigeerida, printida või teise kausta salvestada. Fotoalbumi koostamine Klõpsake nuppu Start ja siis käsku Minu pildid.

    arvutiõpe
    Infotehnoloogia
    13
    doc

    Infotehnoloogia

    Uurimustöö Varstu Keskkool 10. klass Infotehnoloogia Informaatika Koostaja:Veiko Vent Sisukord Arvuti riistvara......................................................lk 1-4 Operatsioonisüsteemid..........................................lk 5 Operatsioonisüsteemide käsud..............................lk 6-7 Arvutivõrgud ja kaablid........................................lk 8-10 Minu arvamus õpitu kohta....................................lk 11 Allikmaterjalid......................................................lk 12 Arvuti riistvara Arvuti riistvara kõik need arvuti seadmed, mida sa saad käega katsuda. Näiteks korpus, monitor, klaviatuur, hiir, printer ja teised lisaseadmed. Korpus Sisaldab protsessorit, siine, emaplaati, mäluseadmeid ja kettaseadmeid. Protsessor Arvuti põhiosa ehk arvuti "süda" on protsessor. Protsessor juhib kogu arvuti tööd ning prot

    Informaatika
    Uurmiustöö Windows Xp
    50
    pdf

    Uurmiustöö Windows Xp

    Dokumendifail on arvutis säilitatav informatsioon, nt kasutaja poolt koostatud kiri, tabel, pilt vm. Programmifail (ehk programm) on töövahend. Näiteks Paint'iga saab pilte joonistada, WordPad'iga teksti töödelda. Igal programmil võib olla erinev ikoon. Dokumendikeskne igapäevatöö Dokumentide töötlemine Dokumendi avamine Windows XP on loodud dokumendikeskse töö jaoks, st kasutaja saab varem tehtud dokumente avada eelnevalt mingit programmi käivitamata, tehes kaustas My Documents vajaliku dokumendi nimel topeltklõpsu. Stardimenüü korraldusega My Rescent Documents võid avada mõne viimati kasutatud dokumentidest. Uue dokumendi tegemiseks vali stardimenüüst vajaliku programmi nimi, nt Microsoft Word, mis avab uue tühja tekstidokumendi tekstiredaktori aknas. Et dokumente saaks kiiresti leida, tuleks nad paigutada kausta My Documents alamkaustadesse

    Kirjandus
    Juhiabi ja sekretäri tööjuhis
    46
    doc

    Juhiabi ja sekretäri tööjuhis

    Sõrmede tööjaotus Oluline on käte eest hoolitsemine, lõdvestusharjutused, kätega võimlemine ja kätemassaaž. 4.3 Keyboard Pro programm Programmi võimalused: 1. Baasharjutused – 8 harjutust (järjest suureneva raskusastmega), milledest igaüks sisaldab 40-70 rida teksti. 2. Kiirusharjutused – 24 tekstiharjutust, kus tuleb olemasolev tekst üle kirjutada. Võimalus on harjutada ka omi tekste. 3. Interneti harjutused – jututoa simulatsioon. 4. Tehtud harjutuste kuvamine – vigade vaatlemine 5. Harjutuste tulemuste võrdlemine graafiliselt 6. Parandusharjutuste tegemine Internetist on võimalik leida ka teisi erinevaid 10-sõrme pimekirja programme, üks neist asub siin ja teise saab alla laadida siit . 22 5 KASUTATUD KIRJANDUS Arvutikomplekt. (2010). Allikas: http://www.e-uni.ee/e- kursused/baas1/arvutikomplekt.html

    Ametijuhend




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun