STALINISM 1945-1953 (kevad) SULAAEG 1953-1968 NEOSTALINISM 1968- Repressioonid tugevnesid Lavrenti Beria Leonid Breznev NLKP Keskkomitee esimene sekretär Massilised arreteerimised Vabastati suur hulk Stalini ajal vangistatud inimesi Improvisatsioonid lõppesid Küüditamised Piirati julgeolekuorganite omavoli Liiduvabariikide õigusi asuti kärpima Vangilaagrite võrgustik GULAG Pingelõdvendus lääneriikidega Stalinistlikku terrorit ei olnud võimalik taastada Peamised ressursid tööstusesse, eeskätt Alustati suhete normaliseerimist Jugoslaaviaga Seisak ehk stagnatsioon sõjatööstusesse, majanduslikult kurnatud ...
Andy Warholi lastes toota oma teoseid nn. vabrikus, kasutanud massikultuuri kujundeid ja võtteid. Edukalt esinenud show-bisnesis luues müüdi oma isiksusest. Mõned välis-eesti kunstnikud said oma loomingut näidata Eestis juba okupatsiooniaja lõpupoole. Paljud on aga sõlminud otsesidemed siinse kunstieluga alles pärast Eesti taasiseseisvumist. Kindel on aga see, et välis-eesti kunst on olnud mitmekesisem ja rohkem seotud Lääne- Euroopa kunstiga. Eesti kunst stalinismi võimuses 1944-1955 Eesti uuema kunstiajaloo süngeim periood. Juba 1944.a. algas eesti kunstnike organiseerimine NSVL-i reeglite kohaselt. Kõik kunstnikud pidid ühinema Eesti NSV Kunstnike Liiduga, sest väljaspool seda oli tegutsemine võimatu. Liikmetel oli hea materjalidega varustamine, parem teenimisvõimalus, õigus näitustel osaleda ja õigus olla vabakutseline, kuid vastutasuks alluti nõukogulikule kont- rollile. Kohe ei surutud peale rangeid kunstireegleid
Stalinism Sula Stagnatsioon Millal/aeg 1944-1953 1953-1968 1968-1985 NSVL/ENSV (E)Nikolai Karotamm (E)Johannes Käbin (N)L.Breznev/Karl Vaino Liider (N)J.Stalin (N)Hrustsov(1953-1964)/(1964-1982)L. Breznev (E)Antropov /Tsernenko Sündmused Massiküüditamine 1949. Märts(20 tuhat) Rahapalk kolhoosis Noorsoorahutused 1980(Propelleri keelamine) Millal/põhjused EKP pleenum 1950 märts Tekkisid kontaktid välismaaga Massiliselt tuli eestisse võõrast rahvast NSVL- Tagajärg Võim läks juunikommunistidelt Käbinile Eestis demokraatlikud liikumised ist Maareform-maa ei ole...
Andy Warholi lastes toota oma teoseid nn. vabrikus, kasutanud massikultuuri kujundeid ja võtteid. Edukalt esinenud show-bisnesis luues müüdi oma isiksusest. Mõned välis-eesti kunstnikud said oma loomingut näidata Eestis juba okupatsiooniaja lõpupoole. Paljud on aga sõlminud otsesidemed siinse kunstieluga alles pärast Eesti taasiseseisvumist. Kindel on aga see, et välis-eesti kunst on olnud mitmekesisem ja rohkem seotud Lääne- Euroopa kunstiga. Eesti kunst stalinismi võimuses 1944-1955 Eesti uuema kunstiajaloo süngeim periood. Juba 1944.a. algas eesti kunstnike organiseerimine NSVL-i reeglite kohaselt. Kõik kunstnikud pidid ühinema Eesti NSV Kunstnike Liiduga, sest väljaspool seda oli tegutsemine võimatu. Liikmetel oli hea materjalidega varustamine, parem teenimisvõimalus, õigus näitustel osaleda ja õigus olla vabakutseline, kuid vastutasuks alluti nõukogulikule kont- rollile. Kohe ei surutud peale rangeid kunstireegleid
Jälle tekivad paralleelid dogmaatilise kirikuga, ainult et stalinistliku luule peategelane on antikristus. Stalini kohalolek kõiges tagatakse samal moel kui kristliku Jumala puhul, nimelt loomisakti omistamisega. Religioossetes tekstides on hästi näha maagilise ja müstilise alge koostöö, samuti stalinistlikus luules. Näiteks liturgia liik litaania, kus korratakse nime (maagiline printsiip) ja sellega seostuvaid kujundeid variatsioonides (müstiline printsiip). Stalinismi peamine maagiline märk ongi Stalini nimi. "Poeem Stalinile" sarnaneb võimukiituslitaaniaga, Stalin kui olemuselt võitja (loomisakti tõttu) on väga oluline motiiv. Näiteks pidavat Stalini nimi aitama põua vastu. Tekkis veel üks huvitav nähtus, mis ei ole samuti uus tegelikult, nimelt sõna performatiivsus. Stalini sõna mitte ainult ei mõjuta kõike maailmas, ta ongi see maailmas toimuv. Sõna võrdub teoga. (Sellepärast võiski vale lause pärast elu kaotada)
Need nõudmised on ketserlikuks kuulutatud Marxile viidates, aga tegelikult ei ole leninism marksismi edasiarendus. 1. Kes püüdleb demokraatliku sotsialismi poole, peab tehtud kogemuste põhjal eitama marksismi ja leninismi võltsi kokkukittimist ja ajaloolisele arengule vastavalt kõnelema leninismist-stalinismist. [leninism ei võrdu marksismiga] Solenitsõn saadeti Nõukogude Liidust välja, kuna tõestas, et leninism oma tegevusega tekitas stalinismi. 2. Kes tahab demokraatlikku sotsialismi, ei saa teha koostööd kommunistidega, kellele endistviisi on püha leninlik parteihierarhia, mistõttu on alati võimalik pööre stalinismi poole. [leninistidega ei saa koostööd teha, lähevad stalinistideks kätte] Kommunistid on lihtsalt pimedad. Lenin võltsis vabadusmeelse sotsialismi teooria ja marksismi autoritaarseks riigikapitalismiks. Nõukogude Liit mõõdab end USA imperiaalsete pretensioonide varal.
Hruštšovi “sulaperiood”- peale Stalinit sai võimule Hrustov 1953-1964, kes alustas ühiskonna teatava liberaliseerimisega lõpetati massireparatsioonid,suhete paranemine lääneriikidega, ning taheti USAle majanduslikult järele jõuda (toidu ja tarbekaupade küllus ning kõige rikkam riik maailmas) ,sõnavabaduse laienemine,stalinismi avalik hukkamõistmine,rasketööstuse eelisarendamine,plaanimajandus, GULAGI vangide vabastamine, vaherahu Korea sõjas, lõpeb soda Vietnamis, majanduslik olukord küll paranes, kuid mitte kauaks . Hrustov muutus kannatamatuks ja sallimatuks ja ta asendati Bresneriga.Brežnev-1964-1982,tagasipäärdumine stalinismi (nö Breznevi doktriin-NSV on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning NSV kavatseb seda teha ka tulevikus), partei ja
2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL 16 6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955 19 7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" 43 10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID
Paljud siinsed arhitektid põgenesid mujale (Herbert Johanson, Olev Siinmaa, Elmar Lohk, Ernst Kesa, Roman Koolmar, Arthur Jürvetson jpt). Sõjaga jäi Eesti arhitektide seltskond väga väikseks. Soositumateks osutusid need, kes olid Punaarmees või Nõukogude tagalas viibinud. Siia toodi ka palju Venemaa eestlasi ja venelasi. Viimase seas kuulsamaks näiteks G. Sumovski, O. Ljalin, I. Raiski ja J. Russanov. 1940ndate teist poolt nimetab Mart Kalm liberaalse stalinismi perioodiks, mil arhitektuuris toetuti 1930ndate esindustraditsionistlikule kogemusele.[12] 1950ndatel hakkasid silma ka Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetanud noored arhitektid. Viiest lennust enam kui 100 arhitekti moodustasid Eesti projekteerijate kandva jõu kuni 1970ndateni.[13] Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis avati 1951. aastal arhitektuurieriala. Arhitektuuri õpetamises suuri muutusi ei toimunud, sest paljud Instituudi õppejõud tulid sinna üle
● Võideldes Aragoni ja Terueli rinnetel, sai ta tõsiselt vigastada ● Hispaaniast põgenedes tekkis tal eluaegne viha kommunismi vastu (“Austusavaldus Katalooniale”) ● Suri Londonis, tuberkuloosi Teosed ● Esimene romaan “ Pariisi ja Londoni heidikud” 1933 ● “Birma päevad” 1934 ● “Kirikuõpetaja tütar” 1935 ● “Hoia liilia lehvimas” 1936 ● “Austusavaldus Katalooniale” 1938 ● “Loomade farm” 1946 ● “1984” 1949 Ulmeromaan “1984” ● Stalinismi ja natsismi võidukäigust inspireeritud düstoopiline hoiatusromaan ● Üritas ette kujutada tema jaoks kauges tulevikus elavate inimeste tundeid ja futuristlikku maailmakorda Kasutatud kirjandus http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item _id=268&table=Persons http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item _id=268&table=Persons Täname kuulamast!
24.juulil Punasel väljakul võiduparaad. 1946 1950 sõjajärgne taastamisperiood. Suurt tähelepanu pööratakse rasketööstusele. 1946 I tuumareaktor Euroopas 1949 I aatomipomm 1953 I vesinikupomm 1954 I tuumaelektrijaam 1957 jäälõhkuja ,,Lenin", 1957 I sputnik 1946 1953 paigalseis põllumajanduses võrreldes tööstusega. Tegeldakse talumajapidamiste lõpliku kollektiviseerimisega (see toimub ka okupeeritud Balti riikides). Ühiskonnas totalitaarse reziimi (stalinismi ) laastav mõju. Sunnitöö laialdane kasutamine. 1953, 5. märts Stalini surm. Võitlus võimu pärast. Juhtimine esialgu L.Beria kätte. Tekkis opositsioon. Juunis 1953 Beria arreteeritakse, detsembris lastakse maha. Beria oli olnud NSVL julgeolekuorgani NKVD juht. 3. Nikita HRUSTSOVI aeg 1953 - 1964 : ,,suur sula". - miljonite inimeste vabastamine vangilaagritest - Stalini isikukultuse paljastamine KP kongressil (lõplikku hinnangut stalinismile siiski ei antud)
Stagnatsioon NSVL-s 1964. aastal tõusis NLKP etteotsa Leonid Breznev. Kraanid keerati jälle kinni ning sula lõpetati. Stalinismi juurde siiski tagasi ei pöördutud, kuid vahepealne liberalism lõpetati. Majanduses üritati kasutusele võtta Lääne tehnoloogiat, kuid peagi loobuti. Uut tehnoloogiat üritas Breznev hankida sel moel, et normaliseeris suhted Läänega. Breznev valitsemise ajal alanud pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise Läänega. Esiteks normaliseeriti suhted Lääne- Euroopaga, seejärel Ameerika Ühendriikidega. Nõukogude Liit ei loobunud
aastatest pärit aegunud meetodid, selle asemel et tunnetada 1950. aastate uusi tuuli. Väga paljus oli rõhk pigem taastamisel kui uuendamisel. Nagu nähtud, oli see tegelikult kooskõlas Stalini poliitilise tulevikuväljavaatega. Millele toetus Stalini võim ? Stalin sai võimule tänu sellele, et ta saavutas kontrolli partei üle, ja ta püüdis seda säilitada ühiskondliku sunni ja puhastuste abil. Kogu tema võinuloleku ajal aga kujundasid stalinismi neli tegurit: ideoloogia, ajalooline traditsioon, isikukultus ja terror. Stalinil ei olnud algselt mingit filosoofireputatsiooni, ta tahtis aga saada marksismi autoriteediks ning kohandada marksismi industrialiseeruva ühiskonna tarbeks. Ta kirjutas neli tähtsamat teost ´´Marksism ja rahvusküsimus´´, ´´Leninismi alused´´, ´´Marksism ja keeleteadus´´, ´´ Sotsialismi majanduslikud küsimused NL'is ´´. Iga tähtsamat poliitilist
organisatsioonid; enamus meediaväljaannetest suleti, säilis ajakiri Looming, loodi Sirp ja Vasar; ENSV Kirjandusja Kirjastusasjade Peavalitsus, tsensuuriamet; Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas; range tsensuuri tõttu ilmus ilukirjanduslikku loomingut vähe; EK(b)P VIII pleenum – Kirjanike Liidu „puhastamine“; suur osa eestikeelsest kirjandusest ilmus paguluses; kirjanike elu stalinismi ajal väga raske, vähesed jätkasid oma tööd. EESTI JA ÜLEJÄÄNUD MAAILM Massiküüditamised Siberisse; kolhoosid; kommunistlik partei; raamatute hävitamine; laialdane emigratsioon; välisilmaga suhted katkesid; riigid taastusid II maailmasõjast. 19401955 KIRJANIKUD Karl Ristikivi „ Võõras majas“, „Rohtaed“; August Gailit „Ekke moor“, „Toomas Nipernaadi“;
George Orwell ,,Loomade farm" 1946 Muinaslugu, mis räägib Nõukogudemaast 30-te aastate lõpul, s.t. stalinismi kõige brutaalsem ja lihtsakoelisem avaldumisvorm. Nagu muinaslood ikka, kajastab ka ,,Loomade farm" läbi aegade ilmnevat elutõde. Just lihtsakoelise võimu-usupreerimise mehhanismi paljastamine võimaldas ja võimaldab lugejal ka tänapäeval läbi näha võitlust võimu pärast ka neil puhkudel, kui see on maskeeritud objektiivsete seaduspärasuste ja õilsate eesmärkidega. Näited, kus võimulepürgija
Rahvarinne Eestis, Tautas fronte Lätis ja Sajūdis Leedus. ● Uudisteagentuuri Reuters andmetel kogunes 700 000 inimest Eestis, 500 000 Lätis ja 1 000 000 Leedus. Tingimused ● Alates NSVL-i osaks saamisest 1940. aastal pidid Baltimaade elanikud elama kommunistliku partei diktatuuri tingimustes – mõtte- ja sõnavabadus ei olnud tagatud. ● 1986. aastal võttis Nõukogu Liidu kommunistlik partei vastu nn avalikustamispoliitika keskkonnakaitseküsimustes ja seoses stalinismi kuritegudega. ● Balti kett on suurim ja olulisim sündmus Baltimaade iseseisvuse taastamise püüdluste hulgas. Tagajärjed ● Ürituse suurim saavutus oli NSVL-i järeleandmine Baltimaade elanike ühise protesti mõjul ja mineviku kuritegude tunnistamine. ● NSVL tunnistas Molotov-Ribbentropi pakti olemasolu ja kuulutas selle kehtetuks. ● Balti kett tõi kolme riigi ühise võitluse suure rahvusvahelise tähelepanu keskmesse.
Inimnäolise sotsialismi võimalikkusest Sotsialistlik riik on riik, kus on kehtestatud tootmisvahendite riiklik omand ehk kaotatud tootmisvahendite eraomand. Sotsialistlikus riigis on võimalik üldine plaanimajandus. Sotsialism pidi olema üleminekuaste kommunismile. Tänapäeval on sotsialistlikud riigid Põhja-Korea, Kuuba, Vietnam, ka Hiina. Stalinismi perioodil kehtestati tugev reziim, mis kiusas inimest taga. Suruti maha demokraatia, vabadused ja õigused. Sotsialismimudelit pidi jäägitult järgima ja tunnustama. Punaarmee olles 1945.a. vabastanud Ida-Euroopa riigid natsismist, surus enda all olevatele riikidele peale kommunistlikku valitsemiskorda. Kõigepealt võeti kommunistliku partei kontrolli alla jõustruktuurid (politsei ja kaitseministeerium), järk-järgult elimineeriti demokraatlikud
Ristikivi - "Võõras majas" 1940 · K.Ristikivi - "Rohtaed" 1942 · A.Gailit - "Ekke Moor" 1941 · F.Tuglas - "Unelmate maa" 1942 · A. Mälk - "Hea sadam" 1942 · M.Under - "Mureliku suuga" 1942 · H.Visnapuu - "Tuule-ema" 1942 1950. aastal toimus EK(b)P 7.bleenum, mille tagajärjel heideti ENSV Kirjanike Liidust välja ja sunniti vaikima B.Alver, K.Merilaas, M.Metsanurk, H.Raudsepp, A.Sang, J.Semper, F.Tuglas, P.Vallak, P.Viiding. 1953. a suri Stalin ja stalinismi aega hakati suhtuma kriiliselt. Luule Ühtseks loomingumeetodiks kuulutati sotsialistlik realism. Kirjanike keskseks ülesandeks sai "kujundamine ja kasvatamine" e. teisisõnu poliitiline propaganda. Sotsialistliku realismi ideaalidest kõrvale kalduvaid tekste kirjutati sel ajal väga vähe. Üksikud käsikirja jäänud tööd trükiti hoopis hiljem (U.Masing, A.Alliksaar, J.Kross). Taoliste näidete vähesust ja sotsialistliku realismi printsiipide järgimist võiks kõige paremini
Retsensioon Vabaduse utoopia Nagu nimestki võib aru saada, on tegemist utoopiliste teostega. Näitus on vaatamiseks välja pandud KUMU's. Seadsingi sammud sinna poole. Näitusel olevad teosed on maailtud 1950. aastatel. Just seda perioodi tajus ühiskond kevadise jääminekuna, sest toimus Stalinismi näilik kokkuvarisemine. Kunsti populaarsus kasvas plahvatuslikult. Selle perioodi üks esindajai maalikunstis oli Olav Maran, kelle töö ,,Kuu katuste kohal", mis on maalitud 1966. Aastal, kujutab kaunist talve, kus paks lumi on katnud maali esiplaanil olevad hoonete katused ning kogu ümbruse, kõrgel majade kohal on paistmas suur kollakas-oranz kuu. Saalis edasi liikudes selgub peagi, et portreesid sellel perioodil eriti ei maalitud, kuid neid leidub siiski, näiteks võib tuua Efraim
traditsioone arsvestades. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut rohkem kui majandus. Mõned rikkad riigid (Saudi Araabia, Kuveit) ei ole demokraatlikud. Mõned vaesed riigid (Mali, Botswana) on. Demokratiseerumise lained: · 1826-1922 selle lõpetas totalitarismi ja autokraatia võimulepääs · Teise maailmasõja lõpuga algas lühike teine laine: Lääne-Euroopas taastati demokraatia, 1953-1956 stalinismi kokkuvarisemine suurendas mõnevõrra vabadust Ida-Euroopas · Kolmas laine algas diktatuuri kokkuvarisemisega Portugalis 1974.aastal, Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas, Nõukogude liidu ja sotsialismisüsteemi lagunemine. 1980.aastate lõpuni olid maailmas ülekaalus autoritaarsed reiimid, kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuri vahekorda maailmas. Vaata tabel lk. 19 demokraatia kasv maailmas!!
perekonda. Kommunismis on kõik varad ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunistliku ühiskonna teoreetilised alused esinevad näiteks Friedrich Engelsi teoses "Perekonna, riigi ja eraomandi tekkimine". 4. Kommunismi voolud Stalinism- Stalinismi iseloomustab siis totalitaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine. Ühiskonna elu kõigi külgede range reguleesimine ja salapolitseilik jälgimine. Demokraatia , vabaduse ja õiguset mahasurumine. Trosksism- ta pooldas punast terrorit sõjakommunismi ja töölaagreid.Tuntud antitotalitaarne kirjanik George Orwell, kes kirjutas raamatu "Loomade farm" (Animal Farm) ja kus on
mõningaid loodusseadusi. Rahva mälu püütakse kustutada põhimõttel ,,mis silmast, see südamest", hävitades kultuuripärandit. 1944. aasta septembris sai EKP ette Nikolai Karotamm. Nõukogude võimu kindlustudes kasvas järsult parteilaste arv, mis siiski jäi 5-8 korda väiksemast teistest liidumaadest. Loodeti, et suure sõja lõppedes on ka Nõukogude võim muutunud leebemaks, kuid okupatsioonivõimu taastamisega algasid ka arreteerimised. 40. aastate lõpus toimus märgatav pööre stalinismi poole, mis oli tingitud nii tugevnevast stalinismist NLis kui ka NL positsioonide tugevnemisest Eestis. Alanud stalinismilainega kaasnes ka muulaste massiline vool Eestisse ning üha ägenev propaganda. 1945. aastal oli Eesti NSV peaaegu ainult eestlastega asustatud, kes moodustasid üle 95% elanikkonnast. Ainsaks ajalooliseks vähemusrahvuseks olid jäänud peipsivenelased. Stalinistlik venestuspoliitika hõlmas eriti kultuuri, loomeinimesed langesid rünnaku alla, kritiseeriti
ilusam, kui oli eelmine. Renè Descartes tahtis maailma muuta ja alustas kõigepealt oma mõtete korrastamisest (Descartes 2016). Seevastu kuulutas marksismiajastu, et muutes mõtlemist muutub ka keskkond, kus me viibime (Kuzmin 2015). Partei juhtkonnast välja kasvanud kunstnik aga tundis tülgastust lääne ideoloogia mõttevälgatuste vastu ja nii alustangi mina oma esseega nõukogude ajal valitsenud stalinismi ajastust, mil kultuur oli justkui loodud kellegi poolt aga selle tähendus oli määratlemata. Teise maailmasõja ajal lõhenes Eesti kultuur kaheks: välis- ja kodukultuuriks. Ilmselgelt oli paguluses loomevabadus suurem kuid eestikeelse kultuuri tarbijaid vähem. (Tannberg 2009) Selleks, et kultuur sai areneda oli vaja rahalisi vahendeid ning tollal oli ainukeseks finantseerimisallikaks riik. Nagu sellele ajale kombeks, tehti otsused enne, kui need läbi mõeldi
- K. Vaino 1978-1988 (üdini Moskva-meelne ja umbkeelne. Vene keele kasutamise propaganda.) - V. Väljas 1988-1990 · Vormiliselt kuulus kõrgem seadusandlik võim ülemnõukogule. · Ebaausad valimised ja võltsid tulemused. · Tänapäevalikku parlamentaalset tegevust ei toimunud. · Valitsus ehk ministrite nõukogu. · Nõukogude salapolitsei KGB. · 1940 teine pool ja 1950. algus Stalinismi tippaeg Eestis. - Peale Teist maailmasõda saabusid paljud inimesed Eestisse tagasi. Enamasti olid need sõdurid - industraliseerimine - põlevkivi tööstuse avamine - inimeste lootus, et ehk läheb paremaks Valge Laev - Metsavennad. Jäid relvade poolest tugevasti alla, kuid olid moraalselt tugevad. - Kooliposte vastuhakud - Palju arreteeriti ja pandi vangi. - Eesti raamatute hävitamine põletamine, määrimine, ära rikkumine. - Kolhoosid. · 1950 teine pool ja 60-ndad
1939.a hakkas kõik väga kiiresti liikuma. NSVL süüdistas Eestit millegi rikkumises, et tuua siia oma baasid. 1941-44.a oli Nõukogude okupatsiooni vahel Saksa okupatsioon. Küüditati palju inimesi, toodi siia õige ideoloogiaga inimesi Venemaalt. Rajati suuri tehaseid, kolhoose. Rahvamajad jäid alles, sai järjepidavust edasi kantud tänasesse päeva. Lahkusid väga paljud arhitektid koos Saksa vägedega. Uusi ehitisi ei algatatud, vaid jätkati pooleli olevaid hooneid. 44.a alates sai stalinismi stiil populaarseks. Võeti eeskuju liidu suundumustest? Sellele järgnes stiil võidutsev stalinism, kus oli kohustuslik kasutada stalinismi asju.... Stalinismi stiilis tuli tagasi hoonele dekoor, hakati monumentaalsust rõhuma. Dekoor mis Venemaal hästi rikkalik ja naeruväärne, pandi juurde sotsialistlike kujundeid. Eestis see ei olnud nii lopsakas, jätkas esindus traditsionalismi stiili. Kino "Sõprus" 1955, Peeter Tarvas + August Volberg, see maja on teisest etapist
Majandus: ¤majandusreformi algatamine ¤erasektori teke ¤alkoholivastane kampaania ¤esmatarbekaupade defitsiidi jätkumine ¤elamuehitusprogramm "Eluase 2000" ¤talongimajandus Sisepoliitika: ¤kaardireform-võimu juurde noor põlvkond ¤poliitilise süsteemi ümberkorraldamine, kohaliku initsiatiivi avardumine ¤mitmeparteisüsteemi teke (ERSP) ¤liidulepingu väljatöötamise algus ¤avalikustamine e. glasnost ¤kultuurisvääri vaimne vabanemine ¤tsensuurialade nõrgenemine ¤stalinismi ja neostalinismi kriitika ¤ajaloo valgete laikude täitmine ¤tähtsaks muutus meedia roll avaliku arvamuse kujudamisel ¤rahvusküsimus esilekerkimine ¤represseeritud rahvaste õigeksmõistmine Välispoliitika: ¤uutmoodi mõtlemine ja initsiatiiv relvastusalasteks läbirääkimisteks ¤regionaalsetest konfliktidest lõrvalejäämine ¤sotsialismisüsteemi kokkuvarisemine ¤Saksamaade ühinemine 1990. sügisel ¤Külm sõda kuulutati lõppenuks
Tavaliselt kas paremas v vasakus äärmuses. 6.Polüarhia-pluralistlik valits.võim on hajutatud erakondade,kodanikuorg. ja survegruppide vahel 7.Esindusdemo-rahvas teostab oma võimu esindajate kaudu.Antiik demo-kodanikud peavad enamuse huvides ka ise osaliselt osa võtma otsuse langetamisel ja seaduste vastuvõtmisel. 8.Demolained: 1(1826-1922)IMS,1922 esimene fasistlik dikt./lõpetas totalitarismi võimule pääsu Eu riigis 2.)peale II MS(1944-56)Stalinismi kokkuvar.IIMS lõpp/Lääne EU taastati demokr.suurenes vabadus Ida-EUs 3.)(1974-1991)Nõukogude Liidu lagun./kommun.bloki lagunemine 9.Majanduse ja demokraatia suhe ei ole küll ühene, aga maj.mõjutab pol 10.Siirdeühis.prob:rahv.nõuab kiireid lah./üleminek toob kaasa majanduskriis/reformide ebaühtlane tempo ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIK ARENDAMINE 1. Põhimõtted-ühtegi prob.ei tohi lahendada teise arvelt/esikohal on ühiskonna kui terviku areng 2
Adenaueri eestvedamisel hakati läbi viima sotsiaalse turumajanduse poliitikat. See tähendas, et riik ei tegele otseselt ettevõtluse reguleerimisega, kuid loob ettevõtjatele vajalikud tingimused ja reeglistiku ning hoolitseb inimeste sotsiaalse turvalisuse eest. Ida-Saksamaa areng jäi Lääne-Saksamaa arengust maha. Hrustsovi aeg NSV Liidus: sept 1953-okt 1964 Stalin suri 5. märtsil 1953. Matusekomisjoni esimees oli Hrustsov, Riigi võimalikud arenguteed olid: stalinismi jätkumine, stalinismi liberaliseeritud variant või radikaalsed reformid Malenkov Ministrite Nõukogu esimees Beria siseministeeriumi ja riikliku julgeolekuameti juht. Hrustsov NLKP Keskkomitee Moskva oblastikomitee I sekretär juba alates 1949. aastast. 1958. a sai Hrustsovist ka Ministrite Nõukogu esimees. Igaüks neist tahtis enda kätte saada kõrgeimat võimu. Esimesena hakkas aktiivselt tegutsema Beria. Ta vabastas vanglast väga palju inimesi, kuid eelkõige kriminaalkurjategijaid. See
ühtesulatamist ei jõutud lõpule viia. 1980.aastate teisel poolel lõdvenes NSV Liidu kontroll vabariigi hariduselu üle. Kümnendi lõpul alustati hariduse detsentraliseerimist, otsustamisõigust anti kohalikele haridusorganitele ja koolijuhtidele. Uuendati hariduse sisu, venekeelset kooli püüti muuta Eesti-kesksemaks. 1988.a. loodi Eesti Laste Organisatsioon. 1987.aastal toimus Eesti õpetajate kongress ja 1988.a. hariduskongress, kus juhtmõtteks oli vaba isiksuse kasvatamine. Nii stalinismi ajal kui 1970.aastate lõpu uusstalinistliku surve tingimustes jäi eesti keel ja kirjandus üheks kõige kesksemaks õppeaineks, emakeelset haridust pidasid nii õpilased kui lapsevanemad eestlaste loomulikuks õiguseks. Haridussüsteemi lausvenestamine 19.saj. lõpu vaimus ei saanud korduda, kuid venestust püüti teostada järk-järgult. Aktiivne vastupanu venestamisele väljendus õpilaste salaorganisatsioonide tegevuses ja noorsoorahutustes (näit.1980.a. sügisel).
tunud eestlastele, Moskva ja Eesti Vene keele arvestas vahel kasutamise liiduvabariigi Venemaa eestlane propaganda vajadustega EKP esimene Venemaa eestlane, Venemaa eestlane sekretär EKP esimene EKP esimene Mugandus stalinismi, sekretär sekretär sulaaja ja Süüdistati kohalikus seisakuajaga, natsionalismis, säilitades oma vääras positsiooni kolhoosipoliitikas ja Polnud äärmuslik muus venestaja Arvestas Eesti
Sõna Hrustsovka tuleb käibele 1960date aastate keskel. Hrustsovka märgistab 5-kordseid hooneid mida Hrustsovi ajal ehitati. Neid leidus/leidub enamikus Nõukogude Liidu linnades. Esimesed Hrustsovkad tekkisid Moskvasse juba 53. aasta sügisel. Need olid esimesed 8 5- korruselist hoonet, mis nägid välja enam-vähem sellised, nagu hilisemad Hrustsovkad. Hrustsovkadega muutus kogu eelnev ehituspoliitika, tekkis eitav suhtumine nendesse hoonetesse mis rajati varasemal, Stalinismi ajal. 1954 aasta augustis võeti vastu otsus, mis puudutas kokkupandavate raudbetoondetailide tootmist. Hrustsovkad ongi kokku pandud raudbetoondetailidest. Kuid hoopis olulisem samm Hrustsovkade suunas oli Keskkommitee ning Ministrite Nõukogu otsus 5. novembril 1955 liialduste kõrvaldamisest projekteerimises ja ehitamises. Kritiseeriti Stalinistlike hoonete tornikesi ja kaunistusi. Leiti, et nende kaunistuste arvelt on kannatanud planeerimine ja inimeste mugavused
Eesti täielikule territoriaalsele isemajandamisele 1988 2. veebruar Tartus tähistati Tartu rahulepingu 68. aastapäeva 24. veebruar Eesti Vabariigi 70. aastapäev, miiting A. H. Tammsaare mälestussamba juures ja "Estonia" kontserdisaalis 1.2. aprill Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, mille dokumentides nõuti Eesti poliitiliste õiguste laiendamist Nõukogude föderatsiooni raames, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja stalinismi ohvrite rehabiliteerimist 13. aprill E. Savisaar tegi telesaates "Mõtleme veel" ettepaneku legaalse opostisiooni Rahvarinde moodustamiseks 14.17. aprill Tartu muinsuskaitsepäevad, välja toodi Eesti rahvuslipp 10.14. juuni nn öölaulupeod Tallinna Lauluväljakul, isamaalisi laule laulis igal õhtul ligi 100 000 inimest 16. juuni K. Vaino vabastati rahva survel ametist, tema asemele pandi V. Väljas 23. juuni seadustati rahvussümboolika 13
Nikolai Karotamme Püüdis arvestada Eesti vajadustega. Teda süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. Vabastati ametist 1950. Johannes Käbin Oli kuulekas Mosva suunist täitja, kuid mitte ka Eesti äärmuslik venestaja. Ta ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- meelne ning samas arvestades ka Eesti NSV eripäradega. Ta suutis muganduda nii stalinismi, sulaaja kui ka 1960. Aastatel seisakuaja poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoht. Vabastati ametikohast 1978. Karl Vaino Üdini Moskva meelne ning peaaegu umbkeelne, tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg. 2. Millised on käsumajandusele iseloomulikud tunnused? Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota ja kellele toot otsustab poliitiline võim ehk poliitilisel võimul on täielik kontroll majanduse üle. Veendumus, et
08) / paljud senised ajalehed ajakirjad lõpetavad ilmumise 1957 1958 1962 1969 1980 Moskva olümpiamängude purjeregatt Tallinnas. / noorterahutused Kadriorus / 40 kiri 1986 Ilmus ,,Vikerkaar" avangardse nooruse ajakiri. 1988 1.- 2. aprill Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, mille dokumentides nõuti Eesti poliitiliste õiguste laiendamist Nõukogude föderatsiooni raames, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja stalinismi ohvrite rehabiliteerimist 1989 eesti keel sätestati riigikeeleks / balti kett
9. Polüarhia - pluralistlik valitsemine- võim on hajutatud kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel 10. Esindusdemokraatia = rahva poolt valitakse esindajad, kes esindavad inimeste arvamust Antiikdemokraatia = kõik kodanikud peavad ise osa võtma otsuste tegemisest ja seaduste vastuvõtmisest. 11. Demokraatia lained: 1826-1922 : I MS, esimene fasistlik diktatuur Muudatused: lõpetas totalitarismi võimulepääsu mitmes Euroopa riigis 1944-56: II MS lõpp, Stalinismi lõpp Muutused: Lääne-Euroopas taastatakse demokraatlik valitsemiskord 1974- 91: NSVL'i lagunemine Muutused: diktatuuri lagunemine, Hispaanias, Portugalis, Kreekas 12. Demokraatia ja majandusarengu vahel on seos kuna peale rahva heaolu tagamise on demokraatlikus riigis tagatud ka paremad võimalused majanduskasvuks. 13. Siirdeühiskonna probleemid: Üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele toob kaasa
Algselt tähendas stalinism 1920. aastatel Jossif Stalin poolt juhitud enamust Üleliidulises Kommunistlikus Parteis. Võitluses Lenini poliitilise ja teoreetilise pärandi tõlgendamise pärast vastandus see trotskismile. Stalini sõnul oli stalinism leninism eriti energiline kaitsmine. Stalini 55. sünnipäeva ajal 1934 tõstis Karl Radeki artikkel Stalini ideed ja poliitika iseseisvaks saavutuseks. Tekkis väljend ,,marksism-leninism-stalinism". Stalinismi teooria nurgakivid olid sotsialismi areng ühel eraldivõetud maal ning sellega kaasnev klassivõitluse teravnemine. Viimasega legitimeeriti repressioone ja stalinlikke puhastusi, mille ohvrid mõrvati või viidi Gulagi poolt juhitud Nõukogude sunnitöölaagritest. Selle poliitika ohvrite arv arvatakse olevat vähemalt 20 miljonit. Lev Trotski kriitika Nõukogude Liidu poliitiliste olude pihta ja dissidentlikke kommunistide publikatsioonid muutsid sõna "stalinism" lääneriikides nii
NSVL mõjuvõimu vähenemine *Rahu maailmas oli kõige ohustatum 1953a puhkenud Berliini ülestõusu ajal avalik vastuhakk NSVL võimule, massimeeleavaldus rahutused haarasid kogu IdaSaksamaa lääneriigid ei osanud abi anda meeleavaldused aeti NSVL poolt jõuga laiali meeleavaldus suruti küll maha, kuid lõppu sellele siiski teha ei suudetud *Kesk ja IdaEuroopa kriis: 1956a stalinismi hukkamõistmine NSVl ja Jugoslaavia suhted normaliseerusid 1955a NSVL viis oma väed Austriast välja 1956a algasid Poolas streigid W. Gomulka tõus Poola valitsuse etteotsa *Ungari ülestõus: 1956a meeleavaldus Poola toetuseks "Molotovi kokteilid" I.Nagy valituses etteotsa nimetamine, kes lubas üles ehitada demokraatia 4.nov 1956a ründas NSVL Budapesti Ungari ülestõus suruti maha Nagy poodi 1958a
Sõjajärgsetel a. juhtis EKPd Nikolai Karotamm. Karotamme ja rema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis,vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950 a toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes(IvAN) Käbin. Käbin ajas mõõdukalt laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva meelne ning samas arvestada ka Eesti NSV eripäradega. Suutis muganduda nii stalinismi, suaaja kui ka 1960a Nõukogude Liidus alanud seisakuaja poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoha. 1978. a asendati Käbin üldini Moskva meelse ja peaegu umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimuletulekuga algas Eesti NSVs uus venestamisaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keelse kasutamise propaganda, mis saavutas haripunktis 1980 aastate esimesel poolel. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Nõukogude võimu taaskehtestamisesse suhtus enamik eestlasi pikka aega eitavalt
Stalinismiga seoses kaotasid miljonid elud oma mõtte ja hinna. Surm oli saanud inimese ja võimu probleemide universaalseks lahenduseks. Veriseid etendusi kasutati päris edukalt, kombati piire terrori ja genotsiidi vahel. Inimesed, kes hääletasid diktatuuri poolt istusid ka ise vangikambris. Terrori hukkamõist ja kangelastele mälestusmärkida püstitamine seda totalitaarse võimu müstikat aga minu arvates ei purusta, analüüs ja arusaamine aga tõstab ansse. Minu arvates seisnebki stalinismi olemus võimu kultuses, mitte konkreetses inimeses. Jääb mulje, et võimukandjaid ei huvitanud nende tegevuse resultaat, vaid nad olid ükskõik mis hinna eest valmis tõestama oma vajalikkust. Üks paljudest totalitarismi paradoksidest seisnes selles, et võimu kandjal oli kõik, aga mitte miski sellest polnud tema enda oma. Uhked majad, autod, suvilad ei kuulunud talle, vaid võimule. Stalinil ei olnud sõpru ega lähedasi inimesi, need on kõrge võimu kandjale
Ooperi loo ideega tuli välja Dortmundi ooperiteatri pealavastajalt John Dewlt. Kuna ooperi kirjutamiseks on tarvis head ja huvitavat lugu. See süzee oli piisavalt intrigeeriv ja ka Erkki-Sven Tüüris tärkas koheselt huvi, sest loos oli ooperile ainet. Lugu keerles tugeva kangelase ümber, kelle saatus lõpus hääbub. Teda inspireeris ka tõsiasi, et Raoul Wallenberg oli päriselt olemas ja ooper võimaldas tal panna ühele mõõdupuule natsismi ja stalinismi. Süzee oli väga huvitav. Teos oli seetõttu huvitavam kui teised ooperid, mida näinud olen, sest rääkis lähiminevikust, mille tagajärjed ulatuvad ka meie eludeni, ja sündmustest, mida õpime ajaloos. Selles ooperis puuduvad ooperitele tüüpilised armastusstseenid ja armastuskolmnurgad. See räägib inimese elust, konfliktidest, sõdadest ja poliitikutest. Süzees on palju antifasismi ja see on poliitiliselt ebakorrektne, aga see-eest peab sisu paika.
kirjanduse hetkeolukorra kajastamine. Loomingut nimetatakse parlamentaarseks ajakirjaks. Loomingu põhistruktuur on aastate jooksul välja kujunenud: ilukirjandus, esseistika ja artiklid, uudiskirjanduse arvustused ja ringvaade. Ajalugu Ajakiri on asutatud 1923. aastal Friedebert Tuglase poolt. Ajakiri Looming hõivas Teise maailmasõja eelsel ajal kirjanduselus kohe keskse positsiooni. 1940. aastate teisel ja 1950. aastate esimesel poolel kandis ajakirjas avaldatav selget stalinismi ideoloo- gia ja politiseerituse pitserit. 1970. aastatel oli sulaaeg. 1980. aastatel oli perestroika. 1990. aastate keskelt alanud muutumine on viinud ajakirja selle profiili poole, mida sooviti 1920. aastate algul ajakirja asutamise aegu, 2000. aastatel on Looming olnud kirjandusajakiri selle sõna täies tähenduses. Väljaandja ja tiraaz Looming ilmub Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Kirjanike Liidu finantstoel, ajakirja sisulise külje
·DEMOKRAATIA Valitsusvorm ,mille tunnusteks on kodanike osalemine poliitikase , võimude lahusus tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim-ja kodanikuõiguste arvestamine . Kõrgeim võim kuulub rahvale. 1950-60 demokraatia vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku protsessi . 1980-90 jõuti järeldusele ,et kultuur mõjutab demokraatia arengut. Demokratiseerimise lained: 1. (1826-1922)lõpetas totalitarismi võidulepääs. 2. (1953-1956) 2 MS lõpp, stalinismi kokkuvarisemine . Siberist hakkavad koju tulema . 3. (1974-1991) algas autoritaarse korra kukutamisega Hisp. Ja Kreekas ,mis lõpeb NSVL lagunemisega. Täna on maailma enamik riike demokraatlikud .Uusi demokraatlikke riike väga juurde ei tekki ,pigem on eesmärk selle süvenemine . Demokraatia tunnused: · konkurents · hääleõigus · kodanikuõigused Demokraatia miinimum nõue on vabad konkureerivat kanditaatidega valimised. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused:
välise mulje pärast. Kohalikud võimuesindajad: Rajooni Keskkomitee ja külanõukogu ENSV haldus: Venemaaga taasliideti Tartu rahuga saadud alad. Kuni 1950 säilis endine haldus ja maakonnad, alates sellest aastast olid rajoonid, mitte maakonnad, külad jne. 1952-1953 moodustati 3 oblastit Tallinn, Pärnu ja Tartu, kuid otsustati, et see ei toimi. Alates 1962 moodustati 15 rajooni tänapäevased maakondade piirid STALINISTLIK AEG Stalinismi aja saab jagada kaheks: 1944-1950 võimu ülesehitamise aeg. Oli võimalik elada ilma hirmuta, polnud sellist terrorit, leevendati nõudmisi jne. Rajati kolhoose. See oli alguses keeruline, inimesed ei tahtnud kolhoosi minema. Algasid repressioonid need ei ulatunud esialgu kõikide ühiskonna kihtideni. Need, kes olid olnud saksa sõjaväes ja Soomes võidelnud, arreteeriti. Kehtestati Nõukogude kultuur, propaganda, kõik läänelik keelustati. Metsavendlus süvenes
kommunistliku ühiskonna väljaarendamiseks. NSV Liidus rakendatuna loos see Stalinliku revolutsiooni tulemusena "sotsiaalautokraatliku" poliitilise süsteemi aastatel 1929–1953 ja määras seeläbi NSV Liidule omased põhijooned, mis ajapikku nõrgenedes ja hägustudes püsisid kuni Nõukogude Liidu lõpuni. Alates 1948. aastast algas ka uute satelliitriikide staliniseerimine. Üldine sotsialismileeri destaliniseerimine algas pärast Stalini surma. Stalinismi iseloomustavad totalitaarne ainuparteisüsteem, ühiskonnaelu kõigi külgede range reeglistamine ja salapolitseilik jälgimine, primitiivne üldkohustuslik kommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene šovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja k lassivõitluse nimel korda saadetud massiterror "vaenulike" klasside (talupojad, aadelkond jt eraomandi
dagi peale taolise valitsema. Kuid mõneaja pärast vahistatud arstid vabastati ja protsess lõpe- tati. Vahistatud arstide protsessi lõpetamine tekitas inimestes palju kõneainet, sest arvati, et sotsialism ei saa inimnäoliseks muutuda. Nüüd ajaloole tagasi vaadates võibki küsida, kas Jossif Stalini surm suutis tolle aja sotsialismi inimlikumaks muuta ning kas sel ajal oli võimalik inimnäoline sotsialism? Stalinismi ajal oli sotsialismileeris ebainimlik ning välismaailma kommunismi allutamisele orienteeritud kord. Nõukogude Liit valis kommunismi levitamise oma kodanike elu heaolu parandamise asemel. Esimesed inimlikuma sotsialismi märgid ilmnesid viiekümnendate alguses, kui sõlmiti vaherahu Koreas, vabastati GULAG-i ( ehk Peadirektoraadile alluvad laagrid ) vange, lõpetati Vietnami sõjaline abistamine ning oldi nõus vabastama Austria
G. A. Nasser Egiptuse president Suessi kriisi ajal (otsus kanal riigistada) F. Castro 1959-1976 Kuuba peaminister ja 1976-2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite nõukogu esimees. Tuli võimule 1953. aastal peale Beria mõrva, tühistas küll osad Beria uuendused, kuid varsti sai are, et N. Hrustsov alternatiivi pole ja NSV Liidus algas suleperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine. A. Novotny Tsehhoslovakkia juht 1953-1968. Stalinismi järgija. Praha kevade ajal (1968) lühikest aega kohaliku kompartei juht, liberaliseeris Tsehhoslovakkiat 5-21 august, A. Dubcek kuni VLO liikmesriigid sisse tungisid. G. Husak Kommunist, Tsehhoslovakkia president 1975-1989. Tühistas peaaegu kõik Dubceki reformid. Y. Arafat Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO) liider G. Bush Bush senior, USA president 89-93 Viimane NSVL juht 1985-1991 (1990-1991 tuntud ka kui president)
Suur põgenemine 80000 inimest. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee iseseisvuse taastamise katse uus valitsus - Uluots. · Ränk kannatus, purustused, 200 000 inimest kadunud/surnud. EESTI NSV, 1944-... · Nikolai Karotamm eestimeelne, natuek arvestas Moskvaga. Süüdistati natsionalismis ja failides. 1950 vabastati ametist. · Johannes Käbin Karotammest kuulekam Moskva nõuete täitja, kuid mitte üdini Moskva-meelne. Mugandas stalinismi, sulaaega ja seisakuaega 1960ndatel. · Karl Vaino umbkeelne imbetsill, Moskva-meelne, venestaja, vene keele propaganda. · 1949 26 märtsi massiküüditamine viidi Siberisse üle 20000 inimese. Edasi vaimne vägivald. · Side Läänemaailmaga raadiokanalid, teadlaste suhted, laevaühendus Soomega: kultuurid ja asjad. · Käsumajandus, industrialiseerimine e tööstuse eelisarendamine,
NSV Liidus rakendatuna sünnitas see Stalinliku revolutsiooni tulemusena "sotsiaal autokraatliku" poliitilise süsteemi aastatel 1929–1953 ja määras seeläbi NSV Liidule omased põhijooned, mis ajapikku nõrgenedes ja hägustudes püsisid kuni Nõukogude Liidu lõpuni. Sulaperiood-Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude Liidus pärast seda, kui Jossif Stalini isikukultus 1956. aastal NLKP XX kongressil paljastati. Seda iseloomustas tendents seaduslikkuse taastamisele stalinismi ajal represseeritute vabastamise ja rehabiliteerimise näol, mis iseendast ei hoidnud aga ära uusi poliitilisi piiranguid ega karistusi. Stagnatsioon-Stagnatsioon on seisak, Ühiskonnas ja majanduses tähendab see edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist. Nõukogude Liidus oli stagnatsioon aastatel 1964–1987 – alates Leonid Brežnevi võimuletulekust 1964 kuni NLKP XXVII kongressini veebruaris 1986, aga veelgi täpsemalt NLKP KK
Hrustsovi aeg (sept 1953-okt 1964) Stalin suri 5. märtsil 1953. aastal kell 21. 50. Matused toimusid 9. märtsil. Matuste ajal hukkus tuhandeid inimesi rüseluses, nad tallati Moskva kitsastel tänavatel jalge alla. Matusekomisjoni esimees oli Hrustsov, matusetseremoonial Punasel väljakul esinesid ametlike kõnedega Molotov ja Beria. Stalini balsameeritud surnukeha paigutati Mausoleumi Lenini kõrvale. Riigi võimalikud arenguteed olid: a) stalinismi jätkumine b) stalinismi liberaliseeritud variant c) radikaalsed reformid Enne Stalini matuseid toimus Kremlis nõupidamine, kus jagati ametikohti. Ministrite Nõukogu esimeheks sai Malenkov, Siseministeeriumi ja Riikliku Julgeolekuameti (MB ja M) juhiks sai Beria. NLKP KK sekretär ja Moskva oblastikomitee I sekretär oli Hrustsov juba alates 1949. aastast. Igaüks neist tahtis enda kätte saada kõrgeimat võimu. Esimesena hakkas aktiivselt tegutsema Beria
Hruštšovi aeg (sept 1953-okt 1964) Stalin suri 5. märtsil 1953. aastal kell 21. 50. Matused toimusid 9. märtsil. Matuste ajal hukkus tuhandeid inimesi rüseluses, nad tallati Moskva kitsastel tänavatel jalge alla. Matusekomisjoni esimees oli Hruštšov, matusetseremoonial Punasel väljakul esinesid ametlike kõnedega Molotov ja Beria. Stalini balsameeritud surnukeha paigutati Mausoleumi Lenini kõrvale. Riigi võimalikud arenguteed olid: a) stalinismi jätkumine b) stalinismi liberaliseeritud variant c) radikaalsed reformid Enne Stalini matuseid toimus Kremlis nõupidamine, kus jagati ametikohti. Ministrite Nõukogu esimeheks sai Malenkov, Siseministeeriumi ja Riikliku Julgeolekuameti (MBД ja MГБ) juhiks sai Beria. NLKP KK sekretär ja Moskva oblastikomitee I sekretär oli Hruštšov juba alates 1949. aastast. Igaüks neist tahtis enda kätte saada kõrgeimat võimu. Esimesena hakkas aktiivselt tegutsema Beria
annaabi.ee 
