Kuidas õnnestus Stalinil niikaua Nõukogude Liidus võimul olla. Ametlike andmete järgi sündis Jossif Stalin 21. detsembril 1879. Aastal 1922, kui Stalinist sai partei peasekretär. Kui marksistlikule tõlgendusele ja selle rakendusele Lenini valitsemisajal viidatakse kui leninismile, siis eriti I viisaastakut (19281932) ja II maailmasõja perioodi käsitletakse Nõukogude ajaloos tavaliselt stalinistlikuna. Aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin, kes oma (potentsiaalsed) konkurendid kõrvaldas (Kamenev, Zinovjev, Buhharin). Iseloomulikud on laiaulatuslikud näidiskohtuprotsessid. Jossifi tunnustamine 'geeniuse võimetega juhina', 'Suure Stalinina' jne. muutus sellal nii konstantseks, universaalseks ja täielikuks, et võib rääkida tema diktatuurist. Alguses töötas Stalin peamiselt NLKP-ga ja esines avalikkuse ees harva. NLKP peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922. aastal ...
1. Stalinil oli ainuvõim. Valitsemisel tugines ta kitsale lähiskondlastele. Plaanimajanud oli ja inimesed kartsid riigikorda. Paljud saadeti Siberisse. Hruštšov pehmendas režiimi, vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna eri valdkondades kehtinud piirangud. Tema valitsemis aega nimetati sulaajaks. Sulaajal pöörati tähelepanu vajadusele arendada Nõukogude Liidus põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust ja tarbimissfääri. Nõukogude riigi sise- ja välispoliitika liberaliseerimine mõjutas kõiki eluvaldkondi, sealhulgas ka kultuuri. Brežnev püüdis esialgu teha palju uuendusi ja ümberkorraldusi, kuid loodetud edu jäi saavutamata. Liidu sisepoliitilises elus tugevnesid aja jooksul tagurlikud poliitilised jõud. 1970. Aastatel ilmnes järjest selgemalt, et kehtiv poliitiline režiim on maandunud, ega suuda enam normaalselt toimida. Tekkis stagnatsioon. 2. Isikukultus – Liidri, enamasti riigipea tõstmine teist...
Seos sport ja propaganda kuivõrd on totalitaarsed süsteemid sporti ära kasutanud oma huvides? Stalin eriline spordimees ei olnud. Arusaadav, sest tol ajal ei olnud kerge riiki juhtida. Informatsiooni jagas Artjom Sergejev. Artjomi isa hukkub traagiliselt uue vaguni testimisel. Stalin teatas, et võtab oma sõbra poja enda juurde elama. Seega on kasupoeg näinud Stalinit koduses keskkonnas. Stalin kutsus teda hüüdnimega ,,Domik". Artjom Sergejev suri 2008. Stalinil oli käsi vigastatud, aga kui seda poleks teadnud, siis ei oleks aru saand. Seega vigastus ei takistanud sportimist. Stalinile pakkus huvi vene rahvamäng ,,Gorotki" (kurni taoline). Väidetavalt harrastas seda mängu ka Peeter I, Lenin ja muud tähtsad ninad. 1923. aastal toimuvad ka 1. üle Venemaalised võistlused. 1936-st aastast ka korraldatud Nõukogude Liidu meistrivõistlusi. Veel huvitas Stalinit ka piljard. Tema hoonetes oli eraldi piljardiruum. Lemmikuks oli Stalinil laskmine
kosmosesse, nihutada kogu inimkonna rajajooni Suur Ühiskond leevendada sotsiaalseid vastuolusid, õnnestus põhja- ja lääneeuroopas Yom Kippuri sõda 1973 Egiptus, Süüria vs Iisraeli vaheline sõda? Reaganoomika aitas usal majanduskriisist väljatulla, vähendati makse, riik sekkus vähem majandusse Briti Rahvaste Ühendus riikide ühendus, millest enamik on endised kolooniad, Partei keskkomitee poliitbüroo kogu võim Stalinil ning tema lähikondlastel Gerontokraatia valitsejad on oluliselt vanemad, kui on enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast Otto Tiefi valitsus sept. 44 , üritati taastada iseseisvust enne okupeerimist Kresteni komisjon 1000 lk raport , mis tegelikult toimus baltimaades 1940 Rahvamajandusnõukogu vähendada üleriigiliste keskministeeriumide võimu ning võimaldada kohalikele suuremat autonoomiat Balti apell kiri ÜRO'le, avaldada MRP aegne lisaprotokoll NLKP juhid:
2)kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused 3)kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis 4)majandus, tööstus ja kaubandus oli valdavalt riigistatud 5)sõjaväestus suurem, kulutused suuremad riigikaitsele. Stalin hoidis kõiki hirmuseisundis, et diktatuuri kindlustada. GULAG-i(vangilaagrite võrgustik) vajas S majanduse käigushoidmiseks. Massilised arreteerimised, küüditamised. Elatustase madal, raha sõjatööstusesse. Kogu võim Stalinil. Tahtis võimu kogu GER üle, ebaõnnestu. 1949 kuulutati välja Saksa DV. 5.03.1953 suri Stalin. Võimule Beria- tegi elu paremaks, aga arreteeriti, sest osad kartsid, et laseb nad kõrvaldada ja hiljem Beria lasti maha. Korea 1950-53- P-K ründab L-K NSVL ja Hiina toetusel, kuid ei õnnestunud hästi, sest L-K-d toetasid lääneriigid. Tekkis P-K ja L- K.Berliin 1953- Töölised hakkasid mässama. Nad said osaliselt võimu, kuid lääs ei osanud neid aidata. Seega ei suutnud nad võimu
Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, P-Vietnam, P-Korea, Mongoolia. Berliini blokaad 1948 juunis alanud BB käigus lõikas NL L-Berliini ära välismaailmast, elektrist, toitainetest jms, lootes teda endaga liituma sundida. USA suutis L-Berliini varustada õhusilla abil. 324 päeva möödudes blokaad lõpetati. Võidurelvastumine külma sõja alguses oli NSVL-il ülekaal tavarelvastuses, USA-l aga tuumapomm. Varsti oli tuumapomm ka Stalinil. Tuumarelvade levik aitas ennetada sõjapuhkemist, kuna võitjat poleks olnud. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) ~ 1955, NL sidus oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, VLO kujutas endast NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendit. Hiina kodusõda 1946-49. Kommunistid sõdisid Rahvusliku Rahvapartei vastu. NSV Liit toetas kommuniste, RR-i omakorda veits USA, vaid majanduslikult. Lõppes kommunistide võiduga. Taivani saarel säilis Hiina Vabariik USA kaitse all. Korea sõda 1950-53
aastal saadeti Nõukogude Liidust välja. Samal ajal kaotasid oma ametikohad Kamenev, Zinovjev ja Nikolai Buhharin 1888- 1938. Kõik nad olid Lenini mõttekaaslased ja palju haritumad kui Stalin. 1930. aastate teisel poolel kõik need inimesed hukati. Kasutades ära nende inimeste toetust, keda ta ise oli ametisse määranud, kindlustas Stalin oma võimu kogu riigis. 1928. aasta lõpuks oli ta käes täielik kontroll. Osavate intriigide abiga õnnestus Stalinil 1920. aastate II poolel elimineerida oma põhivaenlane Lev Trotski, kes 1929. a. NSV Liidust välja saadeti. 1940. a. lasi Stalin Trotski mõrvata tema Mehhiko kodus. Pärast Trotski kõrvaldamist läks jäme ots riigis Stalini kätte. 1928. a. algatas Stalin muudatused majanduspoliitikas. Lenini poolt 1920. aastate alguses sisse viidud NEP, ehk "Uus majanduspoliitika" tühistati ning võeti suund kollektiviseerimisele ja industrialiseerimisele.
ja pikka kurnamissõda ei järgnenud. Selle asemel jõudis Hitler Nõukogude Liitu enne rünnata: 22. juunil 1941, kaks nädalat enne Nõukogude Liidu plaanitud rünnakut Saksamaa vastu 6. juulil. Hitler ründas Nõukogude Liitu kõige kaitsetumal hetkel, mil Nõukogude Liit oli ise suurrünnakuks valmistumas ning seega kaitsetu. Seetõttu kandis Nõukogude Liit alguses tohutuid kaotusi. Lisaks oli Punaarmee valmis ainult ründesõjaks, kuid mitte kaitsesõjaks. Sellepärast õnnestus Stalinil sõja tulemusena endale allutada vaid Ida-Euroopa. Nii Stalini tegevus Teise maailmasõja vallapäästjana, Teise maailmasõja olemus kui ka Molotov-Ribbentropi pakti eesmärk kuulutati Nõukogude Liidu riiklikuks saladuseks. Tõde hakkas vargsi selguma alles 1980ndatel aastatel, suuresti aga alles pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Eksisteerib selge erinevus Stalini diktatuuri ning niiöelda 'puhta isikudiktatuuri' vahel. Jossif Stalin, ehkki oma isikliku poliitilise masinavärgi
Võimukeskmeks kujunes siiski kommunistlik partei. Uus võimustruktuur kinnistus järk-järgult. 1918. aastal saadeti Asutav Kogu laiali. Mõne aasta jooksul likvideeriti kõik parteid ja kehtestati ühepartei süsteem. Enamlaste võimule tulekuga hakkas Venemaal kodusõda, kus lõpuks võitjana väljusid enamlased. 1924. aastal suri Lenin, kes oli kommunisliku partei juht. Tema surmaga hakkas võimuvõitlus, kus peale jäi Stalin, kes oli kommunsliku partei peasekretär. Stalinil kujunes välja ainuvõim. Saksamaad hirmutas kommunism, aga saksa rahvale see väljavaade ei meeldinud. Nende vastu hakkas võitlema Saksa Töölispartei, mille ees otsas oli Adolf Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud salgad ja hakkasid oma vaenlaste vastu võitlema. Natsionaalsotsialistliku partei ridadesse tuli üha uusi liikmeid. 1932. aastal said nad võimule. 1933. aastal nimetati Adolf Hitler vabariigi viieteistkümnendaks kantsleriks. 1933
enam ennast. nüüd kehtestati talupoegadele kindlad maksud, ja ülejäägid võis talupoeg turule viia. Taastati kauplemise vabadus ja laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Selline osaline majanduslik vabadus lepitas talupoega nõukogude võimuga. Nõukogude võimu esimestel aastatel oli võimul Lenin. Ta jäi aga raskelt haigeks, ning suri 1924. aastal tuberkuloosi. Tema asemel sai võimule Stalin. Ta kehtestas täieliku ainuvõimu. Ainuke usaldusisik oli Stalinil Molotov: Stalini võimuletulekuga muudeti ka majanduspoliitikt. ta asus tööstust eelisarendama. Arendati suurtööstusi- INDUSTRIALISEERITI. Selline arendamine pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse ja võimaldama edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Majanduses toimis plaanimajandus, kõik oli paika pandud. Tekkisid aga probleemid viljavarumisega. Viljakokkuostuihind oli madal ja talupoeg ei tahtnud enam vilja müüa
Puhkes nälg ja suri palju inimesi. Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse asumisele. 1934. alustas Stalin võimu kindlustamiseks vägivallakampaaniat- suur terror. Hakati puhastama komparteisid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Terrori alla satusid ka need inimesed, kes olid aidanud Stalinil seda üles ehitada. 1937. Hävitati kogu Punaarmee juhtkond. Mõrvati või vangistati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Hävitati ka enamik NSVL-i rahvusvähemuste juhtivaid kommuniste, ka tähtsamad Eesti kommunistid. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem (GULAG). Kommunistliku diktatuuri tõttu hukkus 20-40 tuhat inimest. Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomuliks osaks, milleta on võimatu ühiskonda võimu all hoida. See määras ka NSVL-i
"Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost" (Georg Wilhelm Friedrich Hegel) Läbi aegade oleme näinud erinevaid ajaloo kulgi. Inimeste edevus on viinud meid erinevate katastroofideni, mis on mõjunud tervele inimkonnale laostavalt. Kas inimesed on sellest õppinud? Inimkond ise ei ole end viinud selliste katastroofideni, küll aga on seda teinud riikide juhid. Näitena võiks tuua Hitleri ja Stalini. Stalinil oli mitmeid teooriad, kuidas inimesed alluksid riigile ehk tema diktatuurile. Need kes võimule ei allunud ja hakkasid vastu, hukati. Vasakpoolsete diktaatorlike reziimides NSVL-s ja Hiinas oli ühiseid jooni nagu vaba ajakirjanduse puudus, reformid, ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvaste välja suretamine, repressioonid. Väga palju mõjutab rahvaste saatust nende ajalooline pärand. Näiteks vene rahvas, kes oli
Mussolini õpetuses oli tähtsaimal kohal rahvuse kui terviku heaolu, üksikisikul polnud rahvuse kõrval mingit tähtsust. Hitler arvas, et Saksamaa ei kaotanud tegelikult sõda, vaid et vapralt rindel võidelnud mehed langesid reetmise ohvriks. Võitlus ebaõiglase Verailles´ rahulepingu vastu muutus Hitleri üheks olulisemaks eesmärgiks. Kuigi Lenin soovis oma järglaseks Lev Trotskit, ei suutnud teine end maksma panna ja esile tõusis Jossif Stalin. Stalinil oli algusest peale üks eesmärk saada võim. Minu arvates ei ole totalitaarsetes riikides erilist suurt vahet märgata. Riikidel olid ühesugused eesmärgid, aga neid täideti teistmoodi. Loodi erinevad rühmitused või koondamised, aga tulemus pidi ikka sama olema, juhi kindlustatud võim.
Samal ajal valmistus Nõukogude Venemaa Ida-Euroopa anastamist ette. Peagi vallutas sõjategevus enam-vähem terve Euroopa. Armastusest vihkamiseni on vaid üks samm, nii oleks saanud seletada tõsiasja, et sõja Blitzkrieg'i edenedes valmistus Saksamaa ründama Nõukogude Liitu. Tegelikult oli see vaid aja küsimus, kuna kaks nii suurt võimuihkajat ei mahu nii väiksele alale nagu selleks on Euroopa. Ambitsioonid olid mõlemal suured, nii Hitleril kui Stalinil, aga täide ei suutnud neid viia kumbki, sest lahinguid tuli pidada mitmel rindel korraga ning lõppude lõpuks oleks neid olnud ikkagi võimatu täide viia. Pöörde tõi suurde verevalamisse USA sekkumine. Peagi sõlmiti mitmed paktid, lepingud, näiteks Atlandi harta ja natuke vähem äärmusliku Nõukogude Venemaa sai endale tugevamad liitlased. Natsi Saksamaa alistati ja lõppes sõjategvus üsna varsti ka mujal maailmas. Jaapanis
Eriti kiirelt edenes põllumajandus. Kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus, esimesel võimalusel tuli see likvideerida. Võimuvõitlus Lenini surma järel. Stalini tõus võimule · 1924.a suri Lenin. Ta soovis oma järglaseks Lev Trotskit, kes aga ei suutnud end maksma panna. Tema asemel kerkis väliselt tagasihoidlik partei peasekretär Jossif Stalin ( keda Lenin oli kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast) · 1927.a õnnestus Stalinil Trotski ja tema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemaldada, 1929 saadeti Trotski Nõukogude Liidust välja. Stalini võimuletõusule järgnes tema lõputu ülistamine ehk isikukultus. Ta kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks", kõikjale ilmusid teda kujutavad plakatid ja skulptuurid. Isegi kompartei ajalugu kirjutatid ümber tema tähtsuse suurendamiseks , ka võltsiti fotosid, kus Stalin muudeti Lenini ,,lähimaks" kaastööliseks.
Kommunistide jaoks oli NEP ajutine lahendus , mis tuli likvideerida. Stalini võimuletulek Peale Lenini surma soovis ta enda järglaseks Trotskit, kui võimuvõitluses ei suutnud ta ennast maksma panna ja võimule sai Stalin.Oma positsiooni kasutades kehtestas ta kontrolli kompartei liikmete üle, tagades selle juhtivates rganites endale meelepärase enamuse. Stalin tõrjus tugevamad konkurendid eemale ja pöördus seniste liitlaste vastu. Üks eesmärk- saada võim. Stalinil õnnestus Trotski ja tema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemdalda. Trotski sadeti Nõukogueliidust välja. Stalin saavutas ainuvõimu. Stalini võimule tõusule järgnes tema ülistamine. Suur terror Stalini vägivallakampaania, mis oli suunatud esialgu talupoegade ja monarhistide vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastastest puhastama komparteid,nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ja armeed. Tihti langesid terrori ohvriks inimesed kes olid teda aidanud
Saksamaa majanduslik nõrkus ja raskused kandusid edasi ka Euroopasse ning see tõi kaasa tööpuuduse ja inflatsiooni mujalgi, sellega kaasnes ülemaailmne majanduskriis. Nõukogude liidu eesmärgiks oli kogu aeg olnud kogu maailma vallutamine ning algav II maailmasõda oli Nõukogude liidu meelest vältimatu. Lenini valitusajal aastal 1914, oli ta vastu võtnud Euroopa Ühendriikide loomise teise imperialistliku sõja tulemusel. 1924. aastal võimule saanud Stalinil ei olnud küsimustki kas astuda sõtta või ei, Nõukogude Liit ei tahtnud ise sõda alustada, kuid olid meeleldi nõus sõtta astuma. Stalin algatas industrialiseerimise, mille eesmärgiks oli võimalikult head ja suured sõjatehnika varud ning võimalikult suur armee. Kõik selleks, et vallutada Euroopa. Alates 1929. aasta majanduskriisist jäeti vaikselt unustusse Saksamaa reparatsioonid, kuid 1930. aastal tulid need uuesti jutuks ning toimusid läbirääkimised sõja kaotanud Saksamaa
aga minu arvates ei purusta, analüüs ja arusaamine aga tõstab ansse. Minu arvates seisnebki stalinismi olemus võimu kultuses, mitte konkreetses inimeses. Jääb mulje, et võimukandjaid ei huvitanud nende tegevuse resultaat, vaid nad olid ükskõik mis hinna eest valmis tõestama oma vajalikkust. Üks paljudest totalitarismi paradoksidest seisnes selles, et võimu kandjal oli kõik, aga mitte miski sellest polnud tema enda oma. Uhked majad, autod, suvilad ei kuulunud talle, vaid võimule. Stalinil ei olnud sõpru ega lähedasi inimesi, need on kõrge võimu kandjale ohtlikud ning neist tuleb loobuda. Kõik, mis võib olla inimesele kallis, vahetas ta võimu vastu. Võim oli Stalini elu, võimust eemaldumine oli ta surm. Niisuguse totalitaarse võimu haardesse sattus 1940. aastal ka Eesti. Hävitustöö põllumajanduses Stalini kurikuulus hävitamiskäsk tabas raskelt Eesti põllumajanduslikku ühistegevust. Eriti
rünnata, mängides vabastajat ja kehtestades kogu Euroopas nõukogude võimu. Tema plaan aga nurjus, sest Saksamaa sai lääneliitlastest välksõjaga jagu ja pikka kurnamissõda ei järgnenud. Selle asemel jõudis Hitler Nõukogude Liitu enne rünnata: 22. juunil 1941, kaks nädalat enne Nõukogude Liidu plaanitud rünnakut Saksamaa vastu 6. juulil. Hitler ründas Nõukogude Liitu kõige kaitsetumal hetkel, mil Nõukogude Liit oli ise suurrünnakuks valmistumas ning seega kaitsetu. Stalinil õnnestus sõja tulemusena endale allutada vaid Ida-Euroopa. Ehkki Stalinit kujutati täiuslikuna on tänaseks selgunud tõde:Stalini reziimi läbi hukkus ligikaudu 3 miljonit inimest. Eksisteerib selge erinevus Stalini diktatuuri ning niiöelda 'puhta isikudiktatuuri' vahel. Jossif Stalin, ehkki oma isikliku poliitilise masinavärgi ehitaja, kasvatas oma võimu peamiselt partei liinis ning tegutses NLKP raames, mis eksisteeris enne
aastal suri kompartei juht Lenin. Lenin soovitas endale järglaseks Lev Trotskit. Siiki ei suutnud Trotski end maksma panna ja võimule tuli Jossif Stalin, keda Lenin oli kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast. Stalin kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Konkurendid alahindasid Stalinit, see võimaldas tal neid üksteise vastu välja mängida. Seejuures muutis Stalin mängleva kergusega oma seisukohti, allutades kogu oma tegevuse ühele eesmärgile- saada võim. 1927.aastal õnnestus Stalinil Trotski ja tema toetajad juhtkonnast eemaldada. See-eest tegi karjääri Stalini truu toetaja V.Molotov, kes o i aastatel 1930-1941 Nõukogude Liidu valitsusjuht. 1929. Aasta saadeti Trotski Nõukogude Liidust välja ja tähistati Stalini 50.juubelit. Stalin oli saanud ainuvõimu. Sellele järgnes Stalini lõputu ülistamine ehk isikukultus. Ta kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks". Kõikjal olid teda kujutavad skulptuurid ja plakatid
kontrollis riiki, tohutu võim julgeolekuorganitel, majandus/tööstus/kaubandus riigistatud. Stalinistlik riik sõja alal Stalini võim nõrgenenud, kuid taastas seda, vangilaagrid, küüditamised, massilised arreteerimised. Karistust kandsid 5.5 mln inimest erinevatel põhjustel. Vangilaagrite võrgustik(GULAG) oli Stalinile vajalik majanduse tomimiseks. Sõjatööstustesse ressursid, rahva elatustase madal, kogu võim Stalinil. 1950 aastate algul nõrgenev riik, mis vajas reforme, et maailmaga sammu pidada. Stalini surm,võimuvõitlus 5. märts 1953 Stalin suri, enne surma süvenes terror. Selget järglast polnud, võim julgeoleku juhi Beria kätte. Nsvl vajas kiiret moderniseerimist, kurnatud majanduslikult ja terrori jätk võimatu. Muudatused ei meeldinud paljudele, Beria arreteeriti vandenõuga 26 juuni 1953, lasti maha detsembris
Tsehhoslovakkia. Sellega sai lääneriikide mõõt täis. 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSVL-ga. Hitler vajas kindlat seljatagust. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääneriigid kui Saksamaa. Stalin pidas kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salakontakte Hitleriga. Stalinil oli vaja uut maailmasõda ja et keegi seda alustaks. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping). Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola. Teise maailmasõja algus 1939-1941 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone
Võimuvõitlus- Peale Lenin surma pidi saama järglaseks Lev Trotski, kuid järgnenud võimuvõitluses ei suutnud Trotski end maksma panna. Esile tõusis J. Stalin. Konkurendid alahindasid Stalinit, see võimaldas tal neid üksteise vastu välja mängida. Liitudes ühe või teise võitleva tiivaga, tõrjus Stalin tugevamad konkurendid eemale ning pöördus seniste liitlaste vastu. 1927 Stalini ainuvõim- 1927.a õnnestus Stalinil Trotski ja tema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemaldada. Seeeest tegi karjääri Stalini truu toetaja V. Molotov, kes oli aastatel 19301941 Nõukogude Liidu valitsusjuht. 1929.a saadeti Trotski Nõukogude Liidust välja ning Stalin oli saanud ainuvõimu Isikukultus- Stalin kuulutati maailmarahva ,,juhiks ja õpetajaks", kõikjale ilmusid teda kujutavad plakatid ja skulptuurid.
1921 puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas.NEP-uus majanduspoliitika, toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla maksuga, mille tasumise järel sai talupoeg toodangu ülejäägid turule viia, raharefrom,mis taastas raha väärtuse, ennistati kauplemisvabadus. 1924 suri juht Lenin, kes soovis oma järglaseks Lev Trotskit, kuid selleks sai hoopis Jossif Stalin, keda Lenin kritiseeris liigse võimuahnuse pärast. 1927 õnnestus Stalinil Trotski koos teotajatega juhtkonnas teemaldada. Stalini isikukultus- kuulutati maailma töörahva juhiks ja õpetajaks, plakatid skulptuurid, tema tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu ja võltsiti ajaloolisi fotosid.Stalin likvideeris igasuguse eraettevõtlus, põllumajanduse, võttis kursi maailmarevolutsioonile, käivitas ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed
tehniliselt meisterlikku käsitööd. Vastupidiselt Bauhausi koolkonnale. 12. Kes oli Marc Chagall? Milline oli tema looming? Nimeta tema teoseid? Marc Chagall oli naivismi tunnustega kunstnik, kes laenas nii mõndagi kumismilt ja orfismilt. Kuid oma mälestuste ja ulmade esitamisel oli ta iseseisev. "Tsellomängija" 13. Milline nähtus andis tõuke moodsa kunsti levikule USA-s? Moodsa kunsti levikule USA-s aitasid kindlasti kaasa, Hitler kes vihkas moodsat kunsti ja Stalinil oli sama põhjus avangardismi keelata ja jälitada. Paljud kunstnikud olid sunnitud põgenema USA-sse. 14. Mis ühendas USA ja Mehhiko kunsti 1930. aastatel? USA hakkas valitsuse rahadega kunstnikelt tellima monumentaalkunsti teoseid ühiskondlikele hoonetele. Selles osalesid Mehhiko kunstnikud Diegi Rivera, Jose Clemente Orozco ja Jose David Alfaro Sigueiros, kes olid loonud vägaomapärast kunstistiili, kus liitusid vanaaegne Ameerika kõrgkultuur, uusaegne
liiduvabariike: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia (Aserbaidšaan, Armeenia, Gruusia) - Lenini surm 1924 sureb V.L. Lenin Lenin jätab maha poliitilise testamendi “Kiri kongressile” - Võimuvõitlus pärast Lenini surma (1924)- Jossif Stalin ja Lev Trotski. - Poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisse teisitimõtlemise mahasurumise teel õnnestus Stalinil 1927 aastaks kõik konkurendid kõrvale tõrjuda. DIKTATUURI TUNNUSED 1. Ühe ideoloogia ja erakonna ainuvõim - Võimu keskmeks kujunes Lenini juhitud kommunistlik partei - Ainsaks lubatud ideoloogiaks sai NSV Liidus communism ning ainsaks erakonnaks sai kommunistlik partei, täpsemalt üleliiduline kommunistlik partei ehks ÜK(b)P 2. Inimõiguste rikkumine ja reparatsioonid - Vägivalllapoliitika NSV liidus (Gulag) - Sõnavabaduse piiramine - Inimõiguste rikkumine 3
Lõpp teha taganemise mentaliteedile! Komandörid, kes on lubanud positsioonidelt vabatahtlikult lahkuda, tuleb ametist maha võtta ja kohe tribunali alla anda. Nendes kirjades on mõlemad diktaatorid üritanud oma vägesi juhendada ja käsklusi anda. Stalin väljendas oma käskkirjas selgelt, et ta on vihane, kuna Saksa armee liikus kogu aeg edasi ja Punaarmee üksused muudkui taganesid. Stalinil oli õigus selle peale pahane olla, kuna Saksa armee koguaeg rüüstas NSV Liitu ja Punaarmee hakkas alistuma. Sõja lõpuaasatad Hitleri-vastase koalitsioon Tippkohtumised Aeg ja koht Osalejad Tähtsamad otsused Atlandi harta 14. august 1941 USA ja Suurbritannia Sõjaeesmärgid, Newfoudnland sõjajärgse maailmakorralduse
asemel et tunnetada 1950. aastate uusi tuuli. Väga paljus oli rõhk pigem taastamisel kui uuendamisel. Nagu nähtud, oli see tegelikult kooskõlas Stalini poliitilise tulevikuväljavaatega. Millele toetus Stalini võim ? Stalin sai võimule tänu sellele, et ta saavutas kontrolli partei üle, ja ta püüdis seda säilitada ühiskondliku sunni ja puhastuste abil. Kogu tema võinuloleku ajal aga kujundasid stalinismi neli tegurit: ideoloogia, ajalooline traditsioon, isikukultus ja terror. Stalinil ei olnud algselt mingit filosoofireputatsiooni, ta tahtis aga saada marksismi autoriteediks ning kohandada marksismi industrialiseeruva ühiskonna tarbeks. Ta kirjutas neli tähtsamat teost ´´Marksism ja rahvusküsimus´´, ´´Leninismi alused´´, ´´Marksism ja keeleteadus´´, ´´ Sotsialismi majanduslikud küsimused NL'is ´´. Iga tähtsamat poliitilist avaldust, isegi sõja ajal rahvale peetud kõnesid alustas ta alati ideoloogiliste sissejuhatustega
Ennistati kauplemisvabadus 4. Eraettevõtlusele anti taas õigus tegutseda 5. Suurtööstus jäi riigi kontrolli alla · Uue majanduspoliitika tingimustes hakkas Venemaa majandus taastuma, ehkki ebaühtlaselt · Eriti kiirelt arenes põllumajandus VÕIMUVÕITLUS LENINI SURMA JÄREL. STALINI TÕUS VÕIMULE · 1924 suri juht Lenin · Lenin soovitas enda järglaseks Lev Trotskit kuid esile tõusis peasekretäri kohal töötanud Jossif Stalin · 1927 õnnestus Stalinil Trotski ja tema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemaldada. · 1930-1941 Nõukogude Liidu valitsusjuht Vjatseslav Molotov · 1929 saadeti Trotski NL'st välja · Stalini võimuletõusule järgnes tema lõputu ülistamine ehk isikukultus UUE MAJANDUSPOLIITIKA LÕPP. INDUSTRIALISEERIMISE ALGUS · Stalini võimule tõus tähendas NEP'i lõppu · Saavutamaks täielikku kontrolli ühiskonna üle otsustas Stalin: 1
hoobi, vähenes teravvilja saaks ja loomade arv, tootlikkus ei tõusnud isegi 1930.a lõpuks, tagajärjed olid nii rängad et NSV Liit ei toibunudki neist Suur terror 1934.a alustas Stalin vägivallakampaaniat, et kindlustada oma võimu, mis on tuntud suure terrori nime all. Stalin hakkas vaenlastest puhastama ka komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed, tihti langesid terrori alla need inimesed, kes Stalinil oli aidanud terroriaparaati üles ehitada 1934.a langes Stalini käsul korraldatud atendaadis üks NSV Liidu juhte Sergei Kirov, kellest Stalin kartis endale vastast 1937.a hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu Terrori ohvriks langesid ka NSV Liidu vähemrahvuslased, hukati enamasti esikommuniste, eestlastest Jaak Anvelt, Hans Pöögelmann
Miks ei tõstetud punase vägivalla vastu häält rahvusvaheliselt mõistetavate protestide abil? Kujutagem ennast aastasse 1939. Müncheni lepingust, mis pidi Briti peaministri sõnul tooma ,,rahu meie ajale", polnud pooltki aastat möödunud, kui Saksamaa okupeeris Tsehhoslovakkia ja sundis Leedut loovutama Memeli (Klaipeda). Suurbritannia ja Prantsusmaa mitu kuud väldanud läbirääkimised Nõukogude Liiduga natsismivastase koalitsiooni loomiseks nurjusid. See-eest võttis Hitleril ja Stalinil vaid mõni päev aega, et heaks kiita vastastikune mittekallaletungileping. Poolasse tungis Wehrmacht 1. septembril, Krasnaja Armija 17. septembril. Poola avaldas vastupanu, kuid vähem kui kuuga oli Vahe-Euroopa suurim sõjaline jõud likvideeritud. Eesti kaitsestrateegia oli tollal ja on ka praegu üles ehitatud lihtsale doktriinile. Agressioonile osutatakse vastupanu kuni ühest või mitmest sõbralikust välisriigist saabub sõjalist abi
vaenlaselt mingisugust abi vastu võtta. Prantslased ja inglased suhtusid ka ise skeptiliselt nõugulastesse(tunne oli vastastikune).Poola vastuseisuta oleks jõutud kokkuleppele. Nii jäidki lääne demokr. riikide ja Stalini läbirääkimised kogu 1939a. suveks venima. H.-l olid seevastu välja pakkuda ahvatevad peibutised. Oli eelnevalt Venemaaga läbirääkimisi pidanud ja said aru, et neil pole tahtmist riskida sõjaga. H. võttis nõuks proovida, tehes läbipaistva pakkumise, et laseb Stalinil võtta osa Poola idaosast, kui ta nõustub mitte takistama Saksamaa sissetungi Poolasse läänest. Venelased regeerisid elava huviga ja 22.aug. kirjutasid väliministrid Ribbentrop ja Molotov Moskvas alla mittekallaletungipaktile. Selle salaprotokoll andis Nõukogude Liidule loa annekteerida Saksa-Poola sõja puhul Ida-Poola kuni Wislani ja Balti riigid. Saksa maavägede peastaap e. Oberkommando des Heeres (OKH) valmis saanud plaani, mille
- Selgus, et NSV liit polnud sugugi sõjaks sugugi valmis. - Suurele ülekaalule vaatamata ei suutnud punaarmee kuidagi läbi tungida Karjala kannasele rajatud Mannerheimi liinist. - Ilm läks väga külmkas, mitmed nõukogude üksused piirati neile tundmatul maastikul ümber ja hävitati. - Punaarmee oli sunnitud pealetungi peatama. - Inglismaa ja Prantsusmaa olid valmis juba soomet abivägedega aitama, mis sundis Stalinil vallutamise kavast loobuma. Mida kujutas endast Saksamaa sõjakäik Lääne-Euroopas? - Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler teinud ettevalmistusi välksõjaks läänerindel. Väejuhatus oli välja töötanud plaani, mille kohaselt tuli saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii prantsuse-inglise põhijõude Belgiasse. - Tegelikult pidid saksa armee põhijõud hõivama väiksese Luksemburgi, tungima üle
Lenin tuli välja mõttega, et Stalini võimu tuleks kärpida. Kui Lenin 1924. aasta jaanuaris suri, otsustas Kommunistliku Partei juhtkond tema testamenti mitte avalikustada, kuna paljud kartsid eelkõige Trotskit, kui inimest. Temast pidi saama Venemaa uus valitseja. Jossif Stalinit peeti ju vaid "halliks laiguks," erilist ohtu temas ei nähtud. Pealegi andis Stalin lubaduse, et võtab Lenini kriitikat arvesse ja püüab oma iseloomu parandada. 1926.aastal sündis Stalinil tütar Svetlana. 1928. a. algatas Stalin muudatused majanduspoliitikas. Lenini poolt 1920. aastate alguses sisse viidud NEP, ehk "Uus majanduspoliitika" tühistati ning võeti suund kollektiviseerimisele ja industrialiseerimisele. Sellega suudeti ära hoida näljahädad, kuid rahval oli ikkagi raske. Samal ajal tugevdas Stalin välismaal oma positsioone. Alates 1932. aastast ei õigustanud selline majanduspoliitika enam ennast. See ei andnud Stalinile
· Võitlus kõige läänepärase vastu. · Propaganda, juhikultus. · Võimuvõitlus ka partei sees, mis tihti lõppes vaenlase hävitamisega. · 5.03.1953 suri Stalin. · Stalini surma järel algas NSV Liidu ajaloos uus ajajärk, mille keskseks tegelaseks sai Nikita Hrustsov, kes võitis võimuvõitluse Beria ja Malenkovi vastu. KRIISID: Kriis Põhjused Osapooled Tulemused/Tagajärjed Korea · Euroopas oli Stalinil · Põhja-Korea · NSVL kaotas ja Juuli ees NATO, NSVL NSVL, Hiina autoriteet langes 1950 - keeras pilgu Aasia · Lõuna-Korea · Tekkis kaks Korea 1953 poole USA riiki · Eesmärk muuta Lõuna-Korea kommunistlikuks · Kommunismi levitamine
"19 Terrorist ei jäänud puutumata ka Punaarmee juhtkond. 11. juunil 1937 teatati, et Punaarmee kõrgemat juhtkonda süüdistatakse riigireetmises ja järgneval päeval, et nad mõisteti kohtuotsusega surma20. Terrorit viidi läbi kvoodisüsteemi alusel. Kui puhastusoperatsioonide läbiviijad ei suutnud leida piisaval hulgal vaenulikke elemente, valiti inimesi isegi suvaliselt. Ohvriks võis saada igaüks. Ka Stalin ise valis oma ohvreid suva järgi. Ilmselt oli Stalinil kavas suurem osa NSV Liidu ametlikust juhtkonnast välja vahetada. Terror oli Stalini operatsioon vabanemaks nendest, kellel on mingigi võimalus tema vastu välja astuda.21 ,,Suur terror lõppes alles 1938. aasta novembris; Stalin hakkas ettevaatlikumalt käituma alles siis, kui terrori võimalused olid ammendunud." 22 Terror oli kasvanud Stalinil ülepea ning ta pidi meetmeid natukene nõrgendama. 2. Terror ja repressioonid rahva vastu 2.1
Temast sai sotsialist, kes kritiseeris avalikult erinevaid valitsusi idas ja läänes. Erinevalt mõttekaaslastest polnud ta sugugi sisse võetud Nõukogude Liidust ja ei arvanud, et Nõukogude Liit oleks positiivne sotsialistlik ühiskond. 3. Teose tegelaskond Hr. Jones Inimene, kes on farmi algne inimesest peremees ja kelle loomad ära ajavad. Napoleon - Siga, kellest saab peale ületõusu Loomade farmi juht. Tema tegelaskuju põhineb Stalinil. Ta kasutab jõudu (enda poole üles kasvatatud koeri) teiste loomade hirmutamiseks ja oma võimu kindlustamiseks. Ta ei huvitu Loomade farmi heaolust, vaid selle kontrollimisest ja oma võimu all hoidmisest. Tõeline olemus ilmneb, kui korraldab koosolekul hukkamise. Lumipall Siga, kes peale ülestõusu tõuseb esile Napoleoni kõrvale üheks juhi kandidaadiks ja jääb Napoleonile alla. Tegelaskuju põhineb Lev Trotskil. Lumipall on intelligente, kirglik ja kõneosav. Ta on idealist
Peale Andrei Zhdanovi surma, kes oli peamine Stalini järglase kandidaat, Stalin ja Beria hakkasid tegema plaane järgmiseks ,,puhastuseks", mis oleks eemaldanud enamuse vanematest erakonnapealikest nagu näiteks Molotovi oma ametitest. Uued juhid, näiteks Georgii Malenkov ja Nikita Khrushchev nautisid Stalini hoolt. Kindel märk Molotovi ebakindlast positsioonist oli tema suutmatus takistada tema juudist naise, Polina Zhemchuzhina, arreteerimist detsembris 1948 ,,reetmise" eest. Stalinil oli teda kogu aeg umbusaldanud. Paar sai uuesti kokku pandud Beria poolt peale Stalini surma. 19. partei kongressil 1952. aastal, valiti Molotov uueks laiendatud kommunistliku partei presiidiumiks, kuid ta jäeti välja väiksemast presiidiumi komiteest. Näib nagu Stalini surm 1953. aasta märtsis päästis Molotovi ,,puhastamisest" Nõukogude Liidu juhtkonnast. Peale Stalini surma, taheti juhtkonna ümberkorraldamist, mille käigus muidugi Molotovi positsioon tugevnes
3. Selgita, mida tähendab sundkollektiviseerimine. Talumajapidamiste ühendamine ühismajandustesse e. kolhoosidesse 4. Miks asus Stalin ellu viima vägivallakampaaniat, mida tuntakse suure terrori nime all? Kes oli selle kampaania ohvrid? Millised vägivallameetodeid Stalin inimeste kõrvaldamiseks kasutas? Et kindlustada oma võimu enne uut maailmasõda. Tema ohvriks langesid samas inimesed, kes olid aidanud Stalinil terroriaparaati üles ehitada ning osalenud innukalt repressioonides ja mõrvades. Stalin sundis inimesi end süüdi tunnistama. Kõikvõimalikud süüteod ja lasi need inimesed siis maha. Ohvriks olid ka NSV Liidu rahvusvähemused. Inimesi saadeti sunnitöölaagritesse, kus vangid surid massiliselt, ebainimlikud tingimused ja ülejõu käiv töö. Ühesõnaga ohvrid olid kõik, kes mõtlesid teisiti.
ühel korral. Sinna jääb ka kingaga tagumise lugu. Üks Filipiinide delegaat tõstatas üles kolonialismi küsimuse ning ütles otse välja, et NL on haaranud kolmanda maailma riigid enda alla. Hrustsov võttis oma mokassiinkinga jalast ning tagus sellega vastu lauda. 1962. aastal toimus Kuuba kriis. Poliitikal kaks äärmust: esiteks sõnum, et sõdu võib ära hoida, teisalt jõudis tema ajal maailm kolmanda maailmasõja ääre peale (Kuuba kriisiga). Stalinil oli põhimõte, et mida edukamalt kulgeb NSV Liidus sotsialismi ehitamine, seda enam teravneb klassivõitlus. See põhimõte andis kogu aeg võimaluse vaenlasi otsida ja leida ning kogu rahvast hirmu all hoida. Nõukogude inimene pidi kogu aeg meeles hoidma, et vaenlane ei maga hirm oli kogu aeg sees. Väliskülalistele torkas Stalini ajal samuti silma kohalike tohutu hirm. Kokkuvõttes võib öelda, et võrreldes Stalini ajaga toimus Hrustsovi ajal teatud pingelõdvendus
Ühelt poolt võib tunduda , et eesmärk polnud kuigi raskesti saavutatav: niisugustes riikides nagu Rumeenia või Ungari oli vana eliit end diskrediteerinud ja tõenäoliselt polnud eriti raske seda võimult kõrvaldada ja alustada osast peale .Paljudes kohtades võeti nõukogulastest okupante esialgu vastu kui vabastajaid ja muutuste ning reformide ettekuulutajaid. Pidades silmas jätkuvat vaidlust teemal, et kes vastutab Euroopa lõhenemise eest, tasub võib olla rõhutada , et ei Stalinil ega tema kohalikel esindajatel polnud vähimaidki kahtlusi oma kaugema eesmärgi üle. Koalitsioonid olid tee, kuidas tuua kommunistlikud parteid võimule seal, kus nad olid ajalooliselt nõrgad ; koalitsioonid olid kõigest vahend eesmärgi saavutamise nimel. Sõjaohu risk Euroopas oli tugevasti liialdatud , aga see ei puudunud ka täielikult. Stalin kaalus tõepoolest võimalikku kallaletungi Jugoslaaviale, mitte Lääne - Saksamaale,
Üks Filipiinide delegaat tõstatas üles kolonialismi küsimuse ning ütles otse välja, et NL on haaranud kolmanda 3 maailma riigid enda alla. Hruštšov võttis oma mokassiinkinga jalast ning tagus sellega vastu lauda. 1962. aastal toimus Kuuba kriis. Poliitikal kaks äärmust: esiteks sõnum, et sõdu võib ära hoida, teisalt jõudis tema ajal maailm kolmanda maailmasõja ääre peale (Kuuba kriisiga). Stalinil oli põhimõte, et mida edukamalt kulgeb NSV Liidus sotsialismi ehitamine, seda enam teravneb klassivõitlus. See põhimõte andis kogu aeg võimaluse vaenlasi otsida ja leida ning kogu rahvast hirmu all hoida. Nõukogude inimene pidi kogu aeg meeles hoidma, et vaenlane ei maga – hirm oli kogu aeg sees. Väliskülalistele torkas Stalini ajal samuti silma kohalike tohutu hirm. Kokkuvõttes võib öelda, et võrreldes Stalini ajaga toimus Hruštšovi ajal teatud pingelõdvendus
majandusest jäi riigi kontrolli alla, omapärane segamajandus 2. Majandus hakkas taastuma (ebaühtlaselt), kommunistide jaoks NEP ajutine lahendus Võimuvõitlus Lenini surma järel. Stalini tõus võimule 1. 1924 suri Lenin, soovitas järglaseks Lev Trotskit, kuid võimuvõitluses ei suutnud viimane end maksma panna esile tõusis partei peasekretäri kohal töödanud Jossif Stalin, keda Lenin oli kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast 2. 1927 õnnestus Stalinil Trotski ja tema toetajad juhtkonnast eemaldada (karjääri tegi Molotov, 1930-1941 NL valitsusjuht) 3. 1929 Trotski liidust välja, samal aastal suure pidulikkusega Stalini 50. juubel, sai ainuvõimu 4. isikukultus: kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks", kõikjal plakatid, skulptuurid, kirjutati kompartei ajalugu, võltsiti ajaloolisi fotosid. 5. Riiklik propagandaaparaat, kommunistlikes noorteorganisatsioonides õpetati lapsi muu
Nimelt 7. oktoobril kui sakslased blokeerisid rinde Vjazma all, said alguse ka tugevad sügisvihmad. Selletõttu raskenesid teeolud ning edasiliikumine muutus üha raskemaks ja aeglasemaks. Olulist rolli mängis ka Hitleri käsk mitte tungida kohe Moskvasse vaid piirata see ümber. Oktoobri keskpaigaks olid sakslased vaid 160 km kaugusel sihtmärgist. NSVL keskuses tekkis paanika ja paljud valitsusasutused ning välisriikide saatkonnad põgenesid Moskvast. Isegi Stalinil oli plaanis lahkuda, kuid viimasel minutil otsustas ta siiski jääda. 18.oktoobril olid sakslased juba 130 km kaugusel Moskva vallutamine tundus olevat väga lähedal. Siiski lahendus see situatsioon teisiti. Stalin määras väejuhiks marssali Georgi Zukovi, kelle poolt moodustati uuesti Läänerinne ning hakkad pealetungi peatama. Lisaks sellele aitas kaasa ka kliima, sest vihm asendus lumesajuga ning edasiliikumine pidurdus veelgi. Saksamaa
Prantsusmaa ja Jaapaniga. · neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. · 1930.-1939.a., kui välisasjade rahvakomissaariks oli Maksim Litvinov, siis avalik välispoliitika taotles kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas (näiteks Idapakti idee) ja NSVL lähenes mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale · 1934.a. võeti NSVL Rahvasteliidu liikmeks. · Salaeesmärgina säilis Stalinil maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: alustati Punaarmee moderniseerimist NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistidega Hispaania kodusõjas vabariiklasi; Hiina kodusõjas algul vabariiklasi ja hiljem kommuniste; Hiina- Jaapani sõjas 1937.-1939.a. Hiinat. · 1939.a. sai uueks välisministriks Vjtseslav Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikas: NSVL alustas lähenemist natslikule Saksamaale
raskesti saavutatav: niisugustes riikides nagu Rumeenia või Ungari oli vana eliit end diskrediteerinud ja tõenäoliselt polnud eriti raske seda võimult kõrvaldada ja alustada osast peale .Paljudes kohtades võeti nõukogulastest okupante esialgu vastu kui vabastajaid ja mjuutuste ning reformide ettekuulutajaid. Pidades silmas jätkuvat teaduslikku vaidlust teemal, kes vastutab Euroopa lõhenemise eest, tasub Võib -- olla rõhutada , et ei Stalinil ega tema kohalikel esinedajatel polnud vähimaidki kahtlusi oma kaugema eesmärgi üle.Koalitsioonid olid tee, kuidas tuua kommunistlikud parteid võimule seal, kus nad olid ajalooliselt nõrgad ; koalitsioonid olid kõigest vahend eesmärgi saavutamise nimel. Sõjaohu risk Euroopas oli tugevasti liialdatud , aga see ei puudunud ka täielikult. Stalin kaalus tõepoolest võimalikku kallaletungi -- Jugoslaaviale, mitte Lääne -- Saksamaale - , aga
aasta novembris-detsembris toimus Teherani konverents (Churchill, Roosevelt, Stalin). Alustati teise rinde avamist. Arutati sõjajärgse Euroopa piiride küsimust. Lepiti kokku, et Poola peab loovutama NSV Liidule Ida-Poola. Kompensatsiooniks saagu alasid Saksamaal. Balti riikide iseseisvust ei taastata , need jäävad NSV Liidu osaks. Selleks ajaks oli NSVL saavutanud suri võite Stalingradi ja Kurski lahingutes, mis võimaldas Stalinil dikteerida liitlastele oma nõudmisi. 1945. Aasta veebruaris toimus Jalta konverents. 1944. Aasta lõpus tegi Hitler viimase pealetungioperatsiooni Ardennides, mis ebaõnnestus täielikult: a) Kooskõlastati Saksamaa lõpliku purustamise plaan. b) Lepiti kokku, et 2-3 kuud pärast Saksamaa purustamist, alustab NSV liit kallaletungi Jaapanile ja saab selle eest Kuriilid ja Lõuna-Sahhalini. Kesk-Euroopa riigid lubati jätta NSV Liidu
aasta juuniks oli Punaarmeel juba 900 (!!) suurtükiväepolku. 19. augustil 1939 võttis VK(b)P poliitbüroo vastu otsuse Euroopa ,,vabastamisest”. Juhinduti põhimõttest: tõmmata Euroopa sõtta, jäädes ise neutraalseks, seejärel aga, kui vastased on verest tühjaks jooksnud, paisata lahingusse kogu Punaarmee võimsus. 1939. aasta augusti algul avaldasid Suurbritannia ja Prantsusmaa sõjaväedelegatsioonid Moskvas toimunud läbirääkimistel Stalinile informatsiooni, mis võimaldas Stalinil kombineerida nii, et sõja puhkemisel jäävad kõik eelised Venemaale. Nimelt ütlesid nad Stalinile, et Saksamaa kallaletungi puhul Poolale kuulutavad Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Seda Stalin ainult vajaski. 19. augustil 1939 teatas Stalin Hitlerile, et kui viimane tungib Poolasse, ei jää Nõukogude Liit mitte ainult neutraalseks, vaid ka abistab Saksamaad. Diplomaatilises kitsikuses viibiv Hitler neelaski konksu alla. Ribbentrop tuli Moskvasse ja 23
maailmavallutamise/puhastamise plaanil. 9. Millal ühendati Memel ehk Klaipeda Saksamaaga? Miks?1939 14.märts; Hitler tajus Lääne nõrkust ja tegi mida tahtis. 10. Miks nurjusid NSVLi ja Suurbritannia-Prantsusmaa kolmepoolsed läbirääkimised Ida-Euroopa julgeoleku tagamise küsimuses 1939. a. suvel? Kas nende läbirääkimiste õnnestumine oleks II maailmasõja võinud ära hoida? Põhjenda! Stalinil oli kõik sõjaks vajalik juba ettevalmistatud, Hitler vajas Stalini abi ning oli samuti pigem sõjaks valmis ning samal ajal hakkasid ka Inglased valmistuma sõjaks. Seega oli vähetõenäoline, et läbirääkimised õnnestuvad. Kui, aga NSVL oleks suudetud Saksamaa vastu suunata, oleks siiski sõda tulnud. MRP sõlmimine kindlustas samuti sõja kindlat tulekut. 11. Täida tabel MRPst! Millal sõlmiti
Kui see tasutud, võis talupoeg oma toodangu ülejäägid turule viia. · Rahareform - taastati raha väärtus · Taastati kauplemisvabadus ja eraettevõtlus; suurtööstus jäi riigi kontrolli alla Venemaa majandus taastus, kuigi ebaühtlaselt. Põllumajandus arenes eriti kiiresti. Kommunistide jaoks oli NEP ajutine lahendus. 1924. a algul suri Lenin. Esile tõusis nüd Jossif Stalin. Lenin tahtis, et tema järgijaks saaks Trotski, kuid Stalinil õnnestus Trotski kompartei juhtkonnast eemaldada. 1929 saadeti Trotski Nõukogude Liidust välja, Stalin sai ainuvalitsejaks. Järgnes Stalini lõputu ülistus. Kommunistlikes noorteorganisatsioonides õpetati lapsi oma vanemate järele nuhkima ja neid üles andma. Stalini võimuletulek => NEP lõpp: · Eraettevõtlus likvideeriti sh põllumajanduses. · Uus kurss maailmarevolutsioonile - maailma vallutamine.
annaabi.ee 
