Jossif Stalin Koostas: Daire Toova TKoG 2008 Jossif Vissarionovits Stalin(Dzugasvili) Sündis Gori linnas, Gruusias Sündinud ametlikult 1879. aastal 21 detsember(vana kalendri järgi 9. detsembril) Tegelikult 1878. aastal vana kalendri järgi 6. dets. Stalini isa oli Gori talupoeg Vissarion Ivanovits Dzugasvili. Vägivaldne ja alkohoolik. Ema aga Jekaterina Georgievna, väga usklik. Stalini Gruusiapärane nimi: Soso 1888. aastal astus Soso vaimulikku kooli ning lõpetas selle 1894. aastal hiilgavalt. Asus õppima Tiflisi vaimulikku seminari Paljud vene revolutsionäärid, kellel oli keelatud elada pealinnas, valisid elupaigaks mõnusa Tiflisi. Noored seminaristid puutusid nendega tihti kokku. Ka Soso. Marksism vallutas kiiresti Tiflisi
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Referaat Jossif Vissarionovits Stalin Koostaja: Tõnis Soa Juhendaja: Olev Teder Viljandi 2012 Jossif Vissarionovits Stalin vene ; tegelik nimi Ioseb Dzugasvili (gruusia , vene ); 18. detsember 1878 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel) oli Nõukogude Liidu diktaator. Nime Stalin kasutas ta esmakordselt 1913. aastal. Sünniaeg Ametlike andmete järgi sündis Stalin 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril 1879). Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski
Jossif Stalin Aidi Majas Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 9a kl Stalin sündis Gori linnas Tbilisi kubermangus kingsepp Vissarion Dzugasvili perekonda poeg Jossif. On levinud arvamus, et tegelik sünniaasta erineb ametlikust - tõenäolisemate variantidena on pakutud aastaid 1870 ja 1878, täielik kindlus puudub ka sünnikuupäeva osas. Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski leidis väljavõtte (fotokoopia NLKP Keskarhiivis) Gori katedraali meetrikast, kus ta sünnikande kohta seisab kirjas: 1878. aasta 6. detsember, ristiti 17. detsembril, vanemad Gori linna elanikud talumees Vissarion Dzugasvili ja tema seaduslik naine Jekaterina Georgijevna. Ristiisa Gori linna elanik talumees Tsihitatrisvili. Sakramentaalse ristimise viis läbi ülempreester Hahalov köster Kvinikidze juuresolekul.
Nooruspõlv Jossif Stalin sündis 21. detsembril 1879. a. Gruusias Gori linnakeses. Stalini sünnijärgne nimi oli Jossif Vissarionovits Dzugasvili. Hiljem otsustas vahetada välja oma perekonna nime Dzugasvili varjunime ,,Stalin" vastu. Stalini ema töötas preestri juures, tehes erinevaid majapidamistöid, isa oli kingsepp Vissarion Dzugasvili. Nad elasid väikeses puidust ning savist- ja õlgedesegust ehitatud majas. Vanemate soov oli, et Stalinist saaks õigeusu preester. Stalini koolitee algas 1888. aastal, kui ta asus õppima Gori kirikukooli. Sealsed õpingud kestsid kuus aastat- 1894. aastani
STALIN LÄHIVAATES. Stalin, sünnijärgse nimega Jossif Vissarionovits Dzugasvili, sündis 21.detsembril 1879 aastal (teistel andmetel 18.12.1878) Goris Gruusias, rahvuselt oli ta gruusialane. Isa Vissarion oli kingsepp ja ema teenis raha preestri juures majapidamistöid tehes. Perekond Dzugasvili elas väikeses puidust ning savi ja õlgede segust ehitatud maja. Noor Jossif lõpetas 1894.a Gori vaimuliku kooli ja astus Tbilisi vaimulikku seminari, kuid heideti sealt marksismi propageerimise pärast 1899. a välja. 1898. aastal astus ta kommunistlikku parteisse ja oli 1901. aastast elukutseline revolutsionäär. 1906 aasta juunis abiellus Stalin gruusia iluduse Jekaterina Svanidzega. 1907.a oktoobris, kuus kuud pärast poja sündi suri Jekaterina tüüfusesse. Poja nimi oli Jakov. Ta õppis ülikoolis ning oli 15a. kui isa võimule tuli ning 1943
............................................................................................8 1.7 Austerlasest Saksamaa kodanikuks...................................................................................8 1.8 Isiklikku............................................................................................................................ 9 1.9 Hitler ja homod................................................................................................................. 9 2 Jossif Stalin............................................................................................................................ 10 2.1 Sünniaeg..........................................................................................................................10 2.2 Haridustee....................................................................................................................... 10 2.3 Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani..................................
....................... 4 4. Stalini roll II Maailmasõjas.................................................................................................5 5. Stalini surm......................................................................................................................... 7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 II Maailmasõja ajal valitsev suur ja võimas diktaator Stalin jõudis väga madalast seisusest nii kõrgele positsioonile. Tänu tema töökusele ning suurele lugemishulgale sai ta valitsejaks. Loomulikult oli temas väga palju mõjuvõimu ning juhioskust. Ta leidis endale mõttekaaslasi ning ka kõrvaldas neid. Põhiliselt lasi ta tappa inimesi, kes võisid tema võimu ohustada. Tema külmaverelisus tulenes arvatavasti tema lapsepõlvest, kuna see ei olnud kerge. Ta pidi palju tööd ja vaeva nägema, taluma sõimu ja peksu isa poolt......................
Kodusõda Bolsevikud tulid võimule 1917. a. okt/nov. (okt vana kalendri järgi). Rünnati Talvepaleed, võimult kukutati Ajutine Valitsus. Peaminister Aleksandr Kerenskil (1881-1970) õnnestus põgeneda. Hiljem elas Kerenski kuni surmani USA-s. Teised Ajutise Valitsuse liikmed arreteeriti. Ülestõusu käigus hukkus 6 inimest (olevat tsaari veinikeldris end surnuks joonud). Nõukogude võimu esimesed dekreedid (seadused) Rahudekreet Maadekreet Võimudekreet valitsuse juhiks sai Lenin Üleminek uuele kalendrile. (Vana kalender oli 2 nädalat maha jäänud). Vastavalt kalendrireformile järgnes nüüd 31. jaanuarile 1918 14. veebruar 1918. Septembris 1918 asendati senine vene kaalu- ja mõõdusüsteem uuega, Kesk-Euroopa süsteemiga: puudad ja arssinad asendati kilogrammide, tonnide, meetrite ja kilomeetritega. Peagi järgnes kodusõda ja interventsioon. Kodusõjas võitlesid nn valged punaste vastu. Valgetele tulid appi välisriigid. Kuulsamad valgekaartlikud kindralid olid
Referaat Jossif Stalin Stalini elulgu Sündis vaeses perekonnas Gori linnakeses Tbilisi lähedal Gruusias 21. detsembril 1879, kuid Edvard Radzinski (vene näitekirjanik) andmetel sündis Stalin tegelikult 6. detsembril 1878. Radzinski leidis Gori katedraali arhiivist ankeedi, mille Stalin on ise omakäeliselt täitis ning seal on tema sünnikuupäevaks kirjas 6. detsember 1878. Stalin oli väikest kasvu ja kõhetu. Tema nägu katsid rõugearmid. Rõugete haigust põdes ta raskelt ning pääses sellest haigusest vaevalt eluga. Tema hüüdnimi oli ´´Armiline´´ Arvututel piltidel on Stalinit kujutatud piibuga, mida ta hoiabkergelt kõverdatud vasakus käes. See piip pidi varjama tema käe vigastust. Tema enda sõnul olevat talle lapsepõlves otsa sõitnud hobukaarik, kuna aga raha arstile maksmiseks ei olnud, siis läks käe vigastatud koht mädanema ja käsi ja kõveraks.
VSDTP eristas end selgelt esseeridest, kuigi tema liikmete hulgas oli mitmeid endisi tuntud narodniklasi Georgi Plehhanov, Lev Deutsch (1855-1941), Vera Zasulich (1849-1919), Pavel Axelrod (1850-1928), jt. Taotleti Venemaa proletariaadi esindamist, töölistes nähti võimalust sotsialistlikku revolutsiooni teostada. Partei ajaleheks oli "Iskra", mille toimetusse kuulusid 1903. aasta algul Plehhanov, Zasulich, Axelrod, Julius Martov (1873-1923), Vladimir Lenin (1870-1924), Dmitri Uljanov (1874-1943) ja Aleksandr Potressov (1869- 1934). Nemad olid seega ka partei ideoloogid. 3 Partei II kongress toimus Londonis, kus Lenini vaated lahknesid selgelt teiste parteijuhtide vaadetest ja partei sisuliselt lõhenes kaheks. Lenini pooldajad, keda oli parteis küll selge vähemus, kuid kes sel hetkel juhtusid olema enamuses, hakkasid end kutsuma bolsevikeks.
NL keeldus lennuvälju eraldamast ja Briti lennukeid oma õhuruumi lubamast. Sakslased suunasid Armija Krajowa ülestõusnute vastu need reservväed, mis olid kohale toodud Punaarmee pealetungi peatamiseks. Poolakad panid uskumatult visalt vastu -august, sept, okt esimeste päevadeni, siis jõud läbi. 50 000 Armija Krajowa võitlejast oli surma saanud 10 000, sakslased olid Varssavi pommitamisega tapnud u 200 000 tsiviilisikut, linn sisuliselt tehtud maatasa. Stalin üritas end välja vabandada sellega, et Punaarmeel ei jätkunud jõudu. Tegelikult põhjused olid poliitilised, selleks ajaks oli Stalini lähikonnas olnud üks väheseid Poola kommuniste Koleslaw Bierut, kelle juhtimisel moodustati Poola rahvusliku vabastamise komitee- Ljublini Komitee. Pärast Armija Krajowa lüüasaamist sai Ljublini komiteest ja Beirutist selle eesotsas Poola ainus reaalset võimu omav ja seda teostav valitsus. Poolas pärast
usuliselt. Vene impeeriumi ametlikuks riigiusuks oli Vene õigeusk, mille mõju ja ulatust püüti igati laiendada, ka see ise ei olnud jäägitult ühtne. Juba Peeter I ajast olid lahku löönud vanausulised, lisaks leidus Ukraina ja Valgevene läänepoolsetel aladel uniaadikiriku liikmeid- vormiliselt õigeusklikud, alluvad Rooma paavstile. Poola-Leedu alad täielikult katoliiklikud, Balti kubermangud luterlikud. Põhja-Kaukaasias islam, Taga-Kaukaasias iseseisvad Armeenia ja Gruusia kristlikud kirikud. Hiina piiri ääres levis laialdaselt budism. Ida-Siberi ja põhja väikesed rändrahvad olid loodususulised. Kõige kirevam oli Vene impeeriumi rahvastiku sots jaotus, tulenes sellest, et kui Eur Vm oli pmst astumas ühte jalga Lääne-Eur-ga, kapitalistlik, siis paljudes prk-des polnud kapitalismist kaugemale jõutud. Kõigest sellest tulenevalt on Vm rahvastiku sots jaotusest kõneldes rakendatud kahte lihtsustatud süsteemi
inimest. "Maha sõda!" "Maha 10 ministrit kapitalisti!" Enamlik riigipööre/oktoobrirevolutsioon 1917. okt 25.- 26. okt 1917 relvastatud riigipööre Petrogradis jt suuremates Venemaa linnades Juht L. Trotski Talvepalee, riigiasutuste, telegraafi jm hõivamine relvastatud tööliste, soldatite, madruste poolt - Punakaart Ajutise valitsuse arreteerimine. Enamliku valitsuse moodustamine: Rahvakomissaride Nõukogu. Peaminister Lenin, välisminister Trotski, rahvusasjade minister Stalin rahvakomissarid. Riigipöörde õnnestumise tagas enamlaste organiseeritus, mõju armees, sõjalaevastikus, tööliste hulgas ning kaos riigis tänu Ajutise valitsuse nõrkusele Vladimir Lenini (Uljanov) 1870 -1924 Eluloolisi andmeid Sündis Volgamaal, isa koolide inspektor, ema kodune. Suur pere. Haridus: Kaasani Ülikool, Peterburi Ülikool õigusteadus. Valdas vene, saksa, prantsuse keelt
1947 loodi EKP KK Partei Ajaloo Instituut. Keskmeks oli Moskvas asunud instituut. Ülesandeks uurida kommunistliku partei ajalugu Nõukogude Liidus, marksismi ja sotsialismi ajalugu maailmas. Intsitutsioonil oli olemas oma arhiiv, mis säilits kommunistliku partei dokumente. Marksismi, leninismi, stalinismi klassikute publitseerimine (Marksi, Lenini ja Stalini tööde väljastamine). Institutsioon tegeles kuni NSVL lagunemiseni. Keskseks figuuriks jääb Lenin peale Stalini surma. Kui oli Lenini allkirjaga dokument väljaspool Moskvat siis tuli saata Moskvasse. 1980ndatel hakati koostama kartoteeki Lenini kohta, kuhu pandi kirja kõik sõnad, mida Lenin oli kunagi öelnud (Sõna all oli kirjas, kus Lenin kasutas seda sõna eriteostes ja mitu korda). Kartoteek hävis peale NSVL lagunemist. Eesti KK Partei Ajaloo Instituudi ülesanne oli materjalide uurimine ja kogumine, klassiku tööde tõlkimine ja kohalikus keeles väljaandmine
Kuningas Vittorio Emanuele III määras peaministriks Mussolini. Itaalia jäi endiselt kuningriigiks. Musoliini kehtestas oma diktaktuuri järkjärguliselt. Lõplikult kinnistus see 1929. aastal. 1924 toimusid parlamendi valimised. Uues valitud parlamendis võttis sõna sotsiaal-demokraat Matteotti, kes hoiatas Itaaliat fasismi eest. Kõne lõppu lisas ta: "Võite mulle matuse kõne valmis kirjutada." Nagu ta ise ka arvas, kadus ta mõni aeg hiljem kahtlaselt ära. Mõne kuu pärast leiti ta surnuna. Itaalia fasismile oli iseloomulik, et rahvas oli kõigest üle - kõik itaalased pidid tegutsema ühe eesmärgi nimel. Rahvus on üksikisikust tähtsam. Itaalias kehtestati korporatiivne süsteem - ettevõtjad ja töölised pandi ühte ametiühingusse. Itaalia majanduses kehtestati autarkia. Välispoliitikas oli iseloomulik agressiivsus. 1935-1936 Itaalia vallutas Etioopia
augustil, kui Budapesti sisenesid Rumeenia väed, tehes igasuguse lõpu kommunistide tegevusele Ungaris. Paljud kommunistid vangistati ja hukati ilma kohtuta, mõned aga anti hiljem, kunagise Austria-Ungari kontradmiral Miklós Horthy, kes Ungari antikommunistide väejuhina 1919 võimu haaras, valitsusajal (1919-1944) üle Nõukogude Liidule. Kun ise aga hukati Stalini-aegsete repressioonide ajal, 29. augustil 1938. Maailmarevolutsiooni ülistav karikatuur: "Seltsimees Lenin pühib maailma rämpsust puhtaks". (umbes 1920. aasta) Autor: Viktor Deni (1893-1946) Allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/a/aa/Tov_lenin_ochishchaet.jpg 1.2. Olukord Eestis enne mässu Peale Vabadussõda ja Tartu rahu sõlmimist ei olnud Eesti olukord kerge. 1920. aasta alguses loodeti veel Venemaa turule ja sealsetele tellimustele, mida lubati palju, kuid mis hiljem kadusid, mille täitmiseks olid ka paljud Eesti ettevõtted laenu võtnud. Majanduse
Vastavalt rahulepingule loovutas Rootsi Ingerimaa koos sealsete linnuste ja linnadega. Määrati kindlaks Vene-Rootsi piir Soomest kuni Põhja-Jäämereni. Rootsi sai vastavalt lepingule oma kaupmeestele vabade kaubahoovide kasutamise Moskvas, Novgorodis ja Pihkvas. Täyssinä rahu oli Vene-Rootsi suhete aluseks kuni 1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuni. 16. 16.saj. Usupuhastus. Mikael Agricola. Gustav Vasa muutis trooni päritavaks. Tal oli endal kolm poega, sellest segane aeg. Nimetas pojad hertsogiteks ja andis igale pojale hertsogkonna. Arvas, et see muudab riigi tugevamaks, tegelikult vastupidi. Üks hertsogkond oli Soome, selle hertsog oli Juhana. Pärast oli ta kuningas Juhana III. Juhana armastas kunsti jne, õppis soome keele ära. Õukonnas väga kaunis elu. Gustav Vasa andis Juhanale oma vapi, sellest ajast Soome vapp. Juhana abiellus Poola kuninga õega. Sai alasid Liivimaalt. Pärast Gustav Vasa surma sai kuningaks tema poeg Erik.
ja tema romaanid ,,Ülestõusnud inimene"7 (1935), ,,Noore inimese manifest"8 (1940) . 1 Lõpetas 1927 Aserbaidzaani Riikliku Ülikooli. Aktiivseimaid kirjanduselu organisaatoreid 20. aastatel, Punaste Sulgede Liidu loomise initsiaatoreid. 2 Vaeslaps. Õppis 1929-31 Moskva Riiklikus Ülikoolis Keele ja Kirjanduse teaduskonnas, lõpetas Bakuu Pedagoogilise instituudi. 1936 sai Lenini ordeni. Pärast 30ndaid hakati tema luuletusi tõlkima teiste NSVL rahvaste keeltesse (vene, ukraina, gruusia, usbeki, turkmeeni jt keeltesse). 1956 sai esimese aseri kirjanikuna rahvapoeediks. Sõja ajal käis kultuuribrigaadi koosseisus tihti rindel. Pärast sõda külastas välisriike (Saksamaa, Poola, Bulgaaria, Hiina, Prantsusmaa, Inglismaa), propageerides rahu, rõhutud rahvaste vabastamist. Aserbaidzaani Teaduste Akadeemia esimehe asetäitja. NSVL Ülemnõukogu ja Aserbaizaani Ülemnõukogu saadik.
säilinud tänaseni. Lõplikult kehtestati vabariik 1919. a. Riigipeaks sai president, kellel olid ulatuslikud võimuvolitused. Soomet iseloomustab mitmeparteilisus, kus pahempoolsetel meeleoludel on küllaltki suur mõjujõud olnud. 1929. a. algas Lapua liikumine (Lapua kirikuküla järgi). Korraldati "marss Helsingisse" ja nõuti kommunistide vaoshoidmist ning "tugevat kätt." Liikumine keelustati. VÄLISPOLIITIKA. Esialgne Saksamaa suunitlus kadus 1918. a. lõpul, kui tugevnesid suhted Antandiga. Sel puhul abistati ka Eestit Vabadussõjas, kuid Soome-Eesti uniooniidee lükati tagasi. Koostöö Soome ja Baltikumiga (eeskätt Eestiga) jätkus majanduse-ja kultuurielu vallas. Soome eraldumine Balti riikidest jätkus 30-ndail aastail. 1935. aastal kuulutas ka Soome välja neutraliteedipoliitika, millest Skandinaaviamaad olid aastakümneid kinni pidanud.
Leedu unioon, mis tõid kaasa Poola-Leedu ja Rootsi piirkonna esilekerkimise. Lõppes Rootsi lüüasaamisega ja Venemaa impeeriumi jõudmisega Euroopasse. - Sõda tõi kaasa laastavad näljahädad ja taudid, kuid 18.sajandi rahuaastad suutsid siiski demograafilist olukorda parandada. - Poola-Leedu ühisriigi sisemised nõrkused jätsid ta viimaks Venemaa, Preisimaa ja Austria meelevalda, kes jagasid riigi mitmes järgus omavahel, kuni see kadus 1795.aastal üldse Euroopa maakaardilt. Poola-Leedu unioon ja võitlus ülevõimu pärast Liivimaal - Kuigi Poola soovis juba 1386.aastal luua ühisriiki, siis Leedu oli klammerdunud oma iseseisvuse külge ning proovis igal võimalikul moel tõkestada Poola katseid. Moskva lakkamatu laienemine ja Jagelloonide dünastia otseliini väljasuremine sundis siiski Leedu magnaate ümber mõtlema. 1558.aastal tundis Ivan Julm Liivimaale, mis
Ilus V-V ehitis. Nõuka ajal avati-suleti mitmeid kordi. Ka oluline pol keskus. Kaubahoovi võtmed seina kloostrisse hoiule (Novgordodi?). Kristianiseerimine ühest küljest pol akt ning selle juurdumine pika aja jooksul. Kiriku institutsiooni sisseseadmine olulisel kohal riigi loomisel. Vanim Vm käsikiri Ostromiri evangeeliumi käsikiri (Novgorod). 1054- Ostromiri sõjakäik Eestisse. 1015- Vladimir suri, pärimisküsimus. 13 poega, 10 tütart(vähemalt), lapsendas vennalt poja. Sel ajal 2e pärimiskorra vahel võitlus: primogentur (esmasündinu õigus). V-Vl pärimisprintsiip vanemsuse järgi- kogu maa ühe vürsti all (Kiievi)- samas suurem teiste seas. Vähemtähtsates osades sama suguvõsa liikmed vanemsuse alusel. Suurvürsti surma korral liikusid kõik koha võrra edasi. Samas ka seal tendents anda isalt pojale. Suguvõsa käsitleti ühtsena. Poegade vahel võimuvõitlus enne isa surma (Vladimiri)
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvab põllul soola, vastab küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, muutes ta tüdrukuks. Tüdrukute seas laoti relvad lauale ja linnas tekitati vallutamist. Kõik tüdrukud tormasid kiljudes minema, ainult Ach haaras relva. Nii saadi ka tema kätte. Oli vaja Trooja alla purjetada, kuid tuult polnud, sest sõitu oodates tappis Agamemnon Artemise lemmikhirve, mille peale Artemis pahaseks sai. Tuul tuleb tingimusel, et toodaks ohver. Agamemnon ohverdas oma tütre Iphigeneia, kellest sai Artemise preester. Parise vennast Hectorist sai Trooja sõjapealik.
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
Sisu: Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku Kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvas põllul soola, vastas küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, pannes pojale selga tüdrukute riided ja viies ta tüdrukute juurde mängima. Tüdrukute seas laoti relvad lauale ja linnas lavastati vallutamist. Kõik tüdrukud tormasid kiljudes minema, ainult Achilleus haaras relva. Nii saadi ka tema kätte. 4 Oli vaja Trooja alla purjetada, kuid tuult polnud, sest sõitu oodates tappis Agamemnon Artemise
Troojale sõja. Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvab põllul soola, vastab küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, muutes ta tüdrukuks. Tüdrukute seas laoti relvad lauale ja linnas tekitati vallutamist. Kõik tüdrukud tormasid kiljudes minema, ainult Ach haaras relva. Nii saadi ka tema kätte. Oli vaja Trooja alla purjetada, kuid tuult polnud, sest sõitu oodates tappis Agamemnon Artemise lemmikhirve, mille peale Artemis pahaseks sai. Tuul tuleb tingimusel, et toodaks ohver. Agamemnon ohverdas oma tütre Iphigeneia, kellest sai Artemise preester
Teda huvitab, mida kujutab endast kaasaegse aadelkond. T on oma vaadetelt läänlane. Oluline on 8. peatükk. Seal kirjeldatakse vanavanaisa, kes oli julm, tark ja kaval. Naine oli tal rahvuselt mustlanna rõhutatud on kirgede tormi. Tegemist on stiihiliste inimestega, keda kultur ei ole veel puudutanud. Vanaisal oli 2000 hinge, aga ta armastas pillata. Ivan ei kasva enam kodumõisas, vaid ta saadetakse linna rikka tädi juurde. Isal ei tahtnudki poega harida, ta tahtis, et pojal oleks varandus. Pojal on meessoost kasvataja, kes on rahvuselt prantslane, Rousseau õpilane. See õpilane oli fine fleur pr keeles eliit, koorekiht. Ta oli emigrant, kes pages pr revi eest. Rikas tädi ei jätnudki poisile pärandust, vaid ta abiellus fine fleuriga ja jättis kogu varanduse talle. Ivan tuleb maale tagasi ja Ivani ja tema isa vahel leiab aset konflikt. Ivan armub lihtsasse talutüdrukusse ja isa vihastab selle peale
Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H
pealt saadi tuhandeid rublasid honorariks. "Päevade kaupa istuti KuKus. Mahajoodud raha võis ju lühikese ajaga tagasi teenida," kõneleb Jüri Tuulik vaimustunult. Boheemlus käis kokku ka ülemaailmse ajavaimuga. "Ma ei oska seda siiski mingiks elupõletamiseks või raha hävitamiseks pidada, see oli pigem lihtsalt olemise rõõm," arvab Jüri Tuulik. Ta meenutab Jaltas veedetud draamaseminare, mis möödusid kõik ohtra veinijoomise tähe all. Juhtus, et kogu seminari käigus ei pandud ühtegi repliiki paberile. Kaugver valdas vene keelt suurepäraselt ja oskas seltskonda nautida. Eestlase head suhtlusoskust ja härrasmehelikku käitumist hindasid isegi Moskva ametnikud, kes tema näidendeid lavale aitasid. Ega päris alati joomist ohjata saanud. Nii jäänud Kaugveril kord Bulgaarias (välismaal!) Kuldsetel Liivadel käimata, sest meest ei saadud lihtsalt rongi peale. Viinaravil käimine oli kah omamoodi moes
kreeka moodi rihmadega kinni seotud olnud, siis oleks võinud teda ta range välimuse poolest võrrelda ükskõik millise bretoonlasest ammukütiga de Berry sõjaväest. II. PIERRE GRINGOIRE * Sel ajal kui ta pidulikult kõneles, hajus üldine rahuldus ja imetlus, mida ta ülikond oli äratanud, ja kui ta jõudis nende õnnetute sõnadeni: «Niipea kui kõrgeauli-kum kardinal siia jõuab, alustame kohe», kadus ta hääl kisa ja lärmi sisse. «Silmapilk alustage! Andke meile müsteerium, aga kohe!» kisendas rahvas. Ja kõigist häältest üle kuuldi Joannes de Molendino häält, mis tungis lärmist läbi nagu vilespill Nimes'i karnevalil. «Alustage silmapilk!» kiunus skolaar. «Maha Jupiter ja Bourboni kardinal!» üürgas Robin Poussepain ja ka teised skolaarid ülal aknalaual. «Andke moralitee!» kordas rahvahulk. «Silmapilk! Jalamaid! Komödiandid ja kardinal maha ja nöör kaela!» 1 0
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal aastal välja ka esimese eesti keele süstemaatilise grammatika. Esimene ilma saksakeelse paralleeltekstita teos on 1686 Riias trükitud "Wastne Testament" väga kaunis ja rahvapärase keelega, tolleaegse Eesti trükisõna suursaavutus. Raamatuid pole mõtet trükkida, kui keegi neid ei loe. Rahvakoolide eest seisis aktiivselt Forselius, kes 1684 Piiskopi mõisas Tartu lähistel koolmeistrite seminari asutas, tema koostas ka esimese aabitsa 17. sajandi lõpul. Raamatuid levitasid raamatuköitjad, kuna trükiseid transporditi (peamiselt mereteid mööda) lahtiste poognatena ja köideti kohalike köitjate poolt. Veel enne piibli tõlget hakkasid 1700. a-te alguses ilmuma PLAKATID kuberneri käsud ja korraldused, mis olid kaunistatud suurte puulõikeinitsiaalidega, mida raamatutes väga harva kasutati. 1715 ilmus Uus Testament, 1721 kodu- ja kirikuraamat, mis kujunes kõige
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
