Sisukord Mis on ujumine Ujumisstiilid Ajalugu Natalie Anne Coughlin ja Michael Fred Phelps Laste ja noorte vanuselised iseärasused algõpetuses Ujumisõpetuse põhiharjutused Tundides õpitavad stiilid ja harjutused Algõpetuse tulemused Bill Sweetenhami 5 reeglit treeneritele Kokkuvõtteks Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalif...
tõmmet harjutada. Jalgade töö Jalgade töö liigutab edasi, ent on oluline ka keha stabiliseerimisel.Jalad peavad liikuma vee all küllalt väikse amplituudiga. Põlv ja jalalaba peavad olema välja sirutatud, nii et enamik liikumist tuleb reiest. Pöördest ja stardist väljudes tehakse kergelt külili asendis (kuid mitte rohkem kui 90° nurga all) delfiiniujumise liigutusi. Üldiselt kasutatakse seliliujumises pikka väljumist, sest ujumise ajal on lihtne kompenseerida hingepeetust veealusest osast. Kere Minimaalseks energiakuluks on oluline kere õige pöörlemine. Tõmbeiseloomu tõttu pöörleb ujumise ajal terve keha. See on loomulik ja aitab ka tugevamalt tõmmata. Tõmbava käe õlg peab koos sellepoolse küljega olema basseinipõhja poole suunatud. Keha aitab vee peal hoida pea väljasirutamine ja rinna vee peal hoidmine. Start, pöörded ja finis Start toimub veest ja võistlejad tõmbavad märguande "Kohtadele
· lähim ujula ei olegi tegelikult väga kaugel · veekeskkonnas on termoregulatsioon märksa tugevam, võrreldes põhiainevahetusega on vees energiakulu 20 - 100% suurem · ujumisel põletatakse sama palju kaloreid kui jooksmisel Olulised on õige ujumistehnika ja sobiv ujumisstiil Kindlasti peab tervisesportlane ujuma õige tehnikaga, algaja võiks nõu küsida ujula töötajatelt. Kui 50m ujumise järgselt algaja tervisesportlane väsinud on, võib põhjuseks olla just vale ujumistehnika. Kui vabaltujumises, selili- ja delfiinujumises langeb ligi 75% lihaskoormusest kätele, siis rinnuliujumises on käte- ja jalgade töö suhe võrdne. Seni on vaieldamatult populaarseimaks ujumisstiiliks tervisesportlastele olnud rinnuliujumine, kuid soovitav on õppida selgeks ka vabaujumine ja seliliujumine. Erinevate ujumisstiilide
TREENINGTUNNI TÖÖKAVA Spordiklubi Tartu Tamme Kooli ujumisring Treeningrühm (treenitusaste, vanus) …12-14a, algajad…………...... Sportlik eriala ujumine Treeningrühma suurus ……12………… Tunni toimumise aeg (kuupäev) …sügis………………………….….. Treeningtunni kestvus .....1,5-2 h.............................. Tunni teema vastupidavuse arendamine, tõmmete efektiivsuse arendamine. Makrotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Eesmärk võistelda jaanuaris koolidevahelises ujumisvõistluses Mesotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Ettevalmistavas faasis tõsta maksimaalse hapnikutarbimise taset ja arendada jõudu, Mikrotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Arendada aeroobset vastupidavust Tunni (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Harjutada jalgade tööd ja tõmmete tehnikat Tunniks vajalikud õppevahendid Käelapatsid, kummili...
Samuti on ujumisel terapeutiline ja stressivastane mõju, masseerides keha, lõdvestades lihaspingeid ning stimuleerides veresoonkonna tööd. Ujumine mõjub hästi ka lihasvastupidavusele, üleüldisele rühile, annab hea painduvuse, kuna vesi voolib lihaseid. Seetõttu tasuks alati peale trenni veel lisaks venitusharjutusi teha. Ujumine on aeroobne treening - tavaliselt ujutakse pikka aega mõõdukal pulsil ning anaeroobsesse tsooni üldjuhul ei minda. Väga oluline on ujumise puhul õige hingamine. Üks põhilisi vigu, mida algajad teevad, on, et ei julgeta pead vee alla panna või siis hoitakse vee all hinge kinni ning hingatakse nii sisse kui ka välja vee peal. Õige on aga hingata vee alla välja ja sisse siis, kui pea on pinnal. Nii saab keha piisaval hulgal hapnikku ja ka väsimus ei teki nii ruttu. NEGATIIVSED KÜLJED: Basseinivesi võib tekitada nn. klooriallergiat, eriti kurgus, ninas ja kõrvades, sageli võivad kipitama hakata ka silmad
13. Mis ülesanne on 1) distantsikohtunikul 2) pöördekohtunikul 3) finishikohtunikul? 1) Distantsikohtuniku ülesandeks on lugeda läbitud disantsi pikkust ning arvestada, palju on võistlejal veel ujuda jäänud. 2) Pöördekohtuniku ülesandeks on jälgida, et võistleja sooritaks pöörded vastava ujumisstiili reeglite järgi. 3) Finišikohtunik jälgib Finišeerimise korrektsust ning seda, millises järjekorras võistlejad ujumise lõpetavad. 14. Kas paremad tulemused saavutatakse 25- või 50 m ujulas? Miks? 25m ujulas, kuna pöörded toimuvad tihedamini ning pöörde sooritamisel on võistlejal pärast tõuget suur kiirus. 15. Kirjelda ühe ujumisviisi tehnikat (käte töö, jalgade töö, hingamine). Vabaujumine. Vabaujumist alustatakse pukilt. Jalad liiguvad vaheldumisi üles-alla, käed vahelsumisi ja sümmeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja uuesti vee alla
Miks ujumine on tervisele kasulik, mida ujumisoskus arendab? Ujumise võistlusstiilid. Ohutusnõuded ujuma minemisel. 1. Miks ujumine on tervisele kasulik? Igasugune ujumine aitab olla terve ja püsida heas füüsilises vormis, seda ka kõrge eani, ning see on ka kõige efektiivsem trenn kalorite põletamiseks, ainevahetuse kiirendamiseks ning musklite kasvatamiseks. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust, mistõttu võivad ujumisest ning vees viibimisest abi saada ka astmaatikud
· püstitõusmine ujuvasendist. Esimesed ujumisliigutused koer, koerakrool, algeline seliliujumine: · jalgade töö, · käte töö, · rütmiline hingamine, · terviklik sooritus. 2.Tehnikaõpetus Eri ujumisstiilide tehnika krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine, liblikujumine: · jalgade töö, · käte töö, · rütmiline hingamine, · terviklik sooritus. Stardihüpe: · pea ees vettehüpe. Ujumisstiili, ujumise omandamine Ujumisel kui spordialal on põhiliselt neli erinevat ujumisstiili ehk tehnikat krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine ning liblik- ehk delfiiniujumine. Krooli- ja seliliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Rinnuliujumises meenutab jalgade töö konna ujumist, käed töötavad paaris ees.
Analüüs- minu ujumine Koolis ujun ma kõige tihedamalt vabaujumist ehk krooli- me õpime seda, sest sellel ujumisstiilis saab kõige kiiremini edasi, kui õpitut tehnikat kasutada. Kuid igakord mina ei uju õigesti krooli, täpsemalt ma unustan teinekord õigesti käsi liigutada õige käe kuju ja sõrmede hoiak. Lisaks kroolile ujun veel selili, mis lõõgastab vahelduseks peale mitme otsa ujumist kroolis. Selili ujumises töötavad käed ja jalad eraldi. Minule isiklikult tundub, et ujun selili õigemini kui krooli. Ujumise juurde kuulub ka kindlasti alustamine - stardi pukilt hüppamine, kuid seda ma eriti ei oska. Aga, kes harjutab see saab ka selgeks. Lõpuks, peale vaatlemist mõistan et pean rohkem ujudes tä0elepanu viima oma kätele ja usinalt õppima uusi ujumisstiile ja kõike seda mida ma veel ei oska. Rinnuliujumine Rinnuliujumine on ujumisstiil, mida rahvapäraselt nimetatakse konnaks. Konn on tehniliselt küllaltki raske ja suhteliselt aeglane e...
1.RINNULIUJUMINE EHK KONNAUJUMINE Asend peab olema sirge, õlad ühekõrgusel, rütm õige ning hingamine, tõmme ja jalgade löök ajastatud. Jalalöök on sümmeetriline ja terav. Käed ja õlavöö tuleb hästi ette sirutada. Tõmbe alguses peavad käelabad olema pööratud väljapoole. Tõmme on kaarjas, käelaba juhib kogu liigutust. Küünarnukid peavad kogu tõmbe vältel olema kõrgel. Käed viiakse ette korraga kas veepinna peal või selle all. Kõige tähtsamad neist on: · õige rütm · käelabade õige asend · käte sirutus ette · jalgade löögitaoline liigutus Rinnuliujumine e. konnaujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finisiseina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, peale pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätet...
Krooli ujumine Sissejuhatus (kuidas ujutakse krooli võistlustel): Võistlustel vabaujumist alustatakse stardipukilt vette hüppades. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks. Pöördeseinast pööratakse tagasi nii, et ujuja painutab keha ette, sukeldub veidi allapoole ja teeb kukerpalli. Ujuja tohib puudutada seina ükskõik millise kehaosaga, kuid tavaliselt tehakse seda jalgadega, et keha sirutades uut hoogu saada. Ujumine vee all peale pööret ei tohi olla pikem kui 15 meetrit. Lähemalt: Asend on voolujooneline/veepiir kulgeb juuste joone otsmikul.Jalalöök algab puusast/ tavaliselt on 6 löögiline, kasutatakse ka 2 ja...
UJUMISE KUI SPORDIALA MÕJUTUSED KEHALE JA TERVISELE Uurimustöö Autor: Juhendaja: ANNOTATSIOON Töö pealkiri: Ujumise kui spordiala mõjutused kehale ja tervisele Kuu ja aasta: aprill 2010 Lehekülgede arv: 15, jooniseid kuus, lisasid üks Referaat Selle uurimustöö eesmärk on uurida ujumise kui spordiala mõjutusi meie kehale ja tervisele. Uuritakse seda, mis on kõige olulisem ujumise juures, kuidas on ujumine mõjutanud füüsilist ja keha arengut. Samuti uuritakse, kuidas ujumine toob endaga kaasa negatiivseid probleeme ja kuidas suhtutakse ujumisse kui spordialasse üldiselt. Kuressaares on kaks ujulat: Kuressaare Gümnaasiumi ning SPA Hotell Rüütli ujula. Mõlemal asutusel on olemas 25-meetrine bassein. Ujujad, kes soovivad saada ka
KERGEJÕUSTIK 1.Kui pikk on staadioniring? Sinu vastus oli: 400m. 2.Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi Sinu vastus oli: 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. Lisaks võib veel olla 110m ja 400m tõkkejooksu ja 3000m takistusjooksu ning 4x100m või 4x400m teatejooksu. 3.Nimeta viske- ja tõukealasid Sinu vastus oli: Kuulitõuge, odavise. Kettaheide, vasaraheide. 4.Nimeta hüppealasid Sinu vastus oli: Kõrgushüpe, kaugushüpe, teivashüpe, kolmikhüpe. 5.Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Sinu vastus oli: Stardikohtunik annab käsklusi "Kohtadele!" ja "Valmis!" oma emakeeles. Jooks algab, kui stardikohtunik vajutab stardipüstoli päästikule. 6.Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Sinu vastus oli: Üks. 7.Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? Sinu vastus oli: Ei või. 8.Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Sinu vastus oli: Oma rajal jookstakse esimese kaare lõpuni ja seejärel jätk...
Vabaujumine ehk krool Vabaujumine on üks ujumise võistlusaladest. Tavaliselt vabaujumise all mõeldakse siiski tihti krooliujumist. Krool on pärit Havailt 1893. aastast ja olümpiamängudel oli krool esimest korda kavas 1912. aasta olümpiamängudel. Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kõige kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. Krooli ujumise juures rakendab ujuja edasiviivat jõudu. Vahet pidamata lükkab üks käsi vett tagasi ning jalad sooritavad pidevalt üles-alla lööke. Krooli ujumise ajal väljub küünarnukk veest ja viib lõdva käe üle vee. Enne vett läheb käsi pingesse ja me haarame peoga vett ning viime käe seljataha. Hingamisel on krooli tehnika omandamisel otsustav tähtsus. Kogu sisse-välja hingamise ajal ei tohi tõsta pead. Nägu keeratakse kõrvale, kuid pea asend keha suhtes peab
Tagajärjeks ebameeldivad mälestused ja loobumine kogu harrastusest. Kuid alustagem siis koos uuesti , tasa ja targu ning rahulikult. Ujumise õppimisel ja õpetamisel kehtivad kõik pedagoogika kuldsed reeglid: lihtsamalt keerulisemale; kergemalt raskemale; aeglaselt kiiremale jne. Et õppida ära vees elegantselt liikuma punktist A punkti B, peame esialgu omandama ujumise algtõed: õiged asendid ja hingamisrütmi. Seejärel jalgadekäte liigutused ja lõpuks need kõik osad individuaalselt sobivasse paketti köitma. Seliliujumise käte liigutuste õppimisel kuival tuleb hoida kere otse ja püüda kätega sooritada ringikujulisi tõmbeliigutusi sirutades üles. Seliliujumise kätetöö õppimist oleks kõige lihtsam alustada hoides ennast varvastega kinni ujula ääre torust/kui selline on olemas/, või kasutada kaaslase abi
01,26 MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2008. a Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas Martti Aljand 100 meetri rinnuliujumises uue Eesti rekordi 1.02,46. Tulemus andis 63 konkurendi hulgas 45. koha. TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · Aastal 2005 Triestes toimunud lühiraja Euroopa meistrivõistlustel 100 m komleksujumises saavutas Martti Aljand 6. koha. · Aastal 2006 Shanghais toimunud ujumise lühiraja maailmameistrivõitlustel saavutas Martti Aljand 200 m kompleksujumises 9. koha. · 2006. aastal Helsingis toimunud lühiraja Euroopa meistrivõitlustel ujumises saavutas ta 8. koha 100 m kompleksujumises. · 2008. aasta lühirajaujumise EMil Horvaatias Rijekas ujus Martti Aljand 100 meetri kompleksujumises uue Eesti rekordi 53,97 ning pääses sellega poolfinaali. Aljandi aeg oli eelujumiste 11. tulemus. · 2009
Olümpiamängud Pekingis . 2008 Mariliis Toome ja Annabel Kalev . Rocca al Mare kool . 6b 14.11.2008 SISSEJUHATUS. Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel toimus 9.21. augustini. Võisteldi 34 alal, millest võrdselt 17 ala oli nii meestel kui naistel. Kõik ujumise alad (välja arvatud pikamaaujumine) peeti Pekingi Riiklikus Veekeskuses Eesti meeste Pekingireisi loodetud tipp lähen aia taha : poolfinaalikohad jäävad väga kaugele . Negatiivseid emotsioone võimendab suurlootuse Martin Liivamägi põrumine 200 m kompleksis. MARTTI ALJAND Meeste 100 m rinnuliujumine 1.02,46 Eesti rekord (45.koht) 200 m rinnuliujumine 2.16,52 (46. Koht) Sünniaeg ja koht: 22. november 1987, Tallinn Mõõdud: 184 cm, 82 kg Klubi: TOP
TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Ateena olümpiamängudel saavutas seitsmendas ujumises 3. koha, kaotades esimesena lõpuseinani jõudnud taanlannale Jeanette Ottesenile 0,24 sekundiga. Viimasena tagas edasipääsu 25,68, mis võrdus täpselt tema isikliku rekordiga. 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas ta 100 meetri liblikujumises uueks Eesti rekordiks 59,43. Selle ajaga jäi ta jagama 32.33. kohta. TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 30. juulil 2005. püstitas ta ujumise maailmameistrivõistlustel Montréalis 50 m liblikujumises uue Eesti rekordi 27,31 sekundit ning saavutas sellega 15. koha · 2008. aasta lühirajaujumise EMil Horvaatias Rijekas parandas Triin Aljand 50 m liblikujumise Eesti rekordit 1,35 sekundi võrra ning sai ajaga 25,57 finaalis 4. koha. Medalist jäi tal puudu vaid kaks sajandikku · 2009. aastal Roomas toimuvatel ujumise maailmameistrivõistlustel püstitas Triina Aljand 100 m
Spordikompleksi ujulas. Püüdsin näidata, et veesport võib olla väga lõbus ajaviide, kui kasutusele võtta uusi ja lastele huvipakkuvaid tegevusi. Püüdsin korraldada kaasahaarava ja meeldejääva hommikupooliku. Lisaks spordimängude korraldamisele, sain võimaluse organiseerida ja teha erinevaid ettevalmistusi ürituseks. Praktiline töö koosneb kahest osast. Esimeses osas on antud ülevaade ujumise kasulikkusest, erinevatest stiilidest ja selle spordiala ajaloost. Teine ja suurem osa tööst on pühendatud sportlikule päevale ujulas. Töö koostamisel on kasutatud ujumist kajastavat kirjandust. Enamus veega seotud mängudest on leitud erinevatest allikatest, samuti kogusin palju informatsiooni internetist. Lisaks sain ürituse lõppedes kõigilt osalejatelt tagasisidet. Tahan tänada praktilise töö läbiviimisel suureks abiks olnud gümnasiste: Birjo
iseloomu, vastastikust seost ning ujuja võimet tunnetada ja kasutada edasiliikumiseks kõiki jõude, mis mõjutavad tema keha. Mõisted „ujumistehnika“, „liigutuslikud võimed“, „tehnilistaktiline meisterlikkus“ kuuluvad kõik kokku ühte punti. Antud sportliku meisterlikkuse aspektide täiustamine on ühtne. Ujumistehnika areneb pidevalt ja on väga mitmekülgne. Näiteks rinnulibrassi tehnikas lühiaajalise tsüklisisese sukeldumisega, delfiini ujumise suhteliselt tasase õlavöö asendiga ning katkematu nõtkete jalaliigutustega, vabaujumises pika jõulise tõmbega, startide ja pöörete sooritamise tehnikas pika veealuse osaga. Tänapäeval on igal ujumisstiilil mitu erinevat variatsiooni. Variatiivsuse allikaks on pidev loominguline treeneri ja treenitava koostöö, mis arvestab: Sportlase individuaalsete iseärasustega Biomehhaanika seaduspärasustega Võistlusreeglitega
asus minuga vestlema. Ta rääkis kiirustades, natuke kärsitult, kuid piisavalt põhjalikult ja üksiasjalikult, et ma ei teinud tema kärsitusest väga väljagi. Kõik sujus hästi kuni... Dialoog minu ja kl.t vahel MINA "Oleksin huvitatud läätsede ostust" Kl.t "Jaah. Milleks teil neid vaja?" MINA "Need muudaksid mu elu mugavamaks, sest tegelen palju spordiga" Kl.t "Kas siis prillidega ei ole võimalik sporti teha või?" MINA "eee..on küll. Aga tegelen nt ujumise ja ekstreem spordiga. Prillidega on ebamugav" Kl.t "Ujumise jaoks on olemas +/ prillid. Ma ei saa aru miks te häbenete prille? Mis küll tänapäeva nooretel inimestel viga on..." MINA " Ma ei häbene prille" Kl.t "Te vaadake kui palju on erinevaid mudeleid. Mõni kannab ainult moe nimel null klaasiga prille. Ja muideks, läätsed kahjustavad silmi !!" MINA " jaa, ma saan aru, et prillid on moes ja ilusad. Aga sooviksin läätsesid kasutada ainult sporti tehes" Kl
Võistlused ja ajalugu Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioon esinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association. Ujumise maailmameistrivõitluste ajalugu algas 1973. aastast, kui Belgradis toimusid esimesed võistlused maailmameistritiitli pärast. Võitjad selgitati ujumises, vettehüppetes, meeste veepallis ja uudsel alal kujundujumises. Järmine ujumise MM toimub 2009. aastal Roomas, Itaalias. Tegemist on 13. ujumise MM-ga. Ujumisvõistlusi korraldatakse vaba-, rinnuli-, selili-, liblik-, kompleks- ja kombineeritud teateujumises. Võistlustel starditakse enamasti pukilt vette hüpates, seliliujumisel starditakse vees, äratõukega stardiseinast. Vabaujumisel on lubatud kasutada kõiki ujumisviise ja neid vabalt vahetada. Võistlustel ujutakse harilikult krooli. Üks silmapaistvamaid vabaujujaid on ameeriklane Janet Evans, kes
Curriculum Vitae (näidis) Isiklikud andmed Eesnimi XXX Perekonnanimi XXX Sünniaeg 19. Mai 1985 Vanus 21 Sugu naine Rahvus Eestlane Aadress Lille 7-10, 10619 Tallinn, Eesti Telefon +372XXX XXXX E-post [email protected] Haridustee September 2004... Tartu Ülikooli Pärnu kolledz, Turismi-ja hotelliettev_tluse eriala, diplomi_pe 1993-2005 Haapsalu Gümnaasium; keskharidus Töökogemus Juuli- September 2006 Restoran Pike; t^^tasin ettekandjana. Peamisteks t^^¸lesanneteks olid- tisvrtuslik klienditeenindus, t^^keskkonna korrashoid, v iksemate s¸nnipevade ja ¸rituste organiseerimine. Detsember- Mai 2006 Pannkoogi kohvik; kohustuste hulka kuulus klientide teenindamine ja aeg ajalt ka pannkookide k¸psetamine Ke...
ISELOOMUSTUSKIRI Tartu, 26.11.2012 Katrin Murumets, Tartumaa, Annelinn, Anne 92-88, 56565656. Töötamist alustas antud ettevõttes 21.08.2011. Töötaja tööülesanded nägid igapäevaselt välja sellised: klientidega suhtlemine: nendest arusaamine, erinevate võõrkeelte tundmine, ettekandja töö: söögi lauda viimine, koristamine, administraatori töö: erinevate failide avamine, broneerimine, hinnapakkumiste tegemine. Katrin Murumets suhtus tööle väga hästi, kõik oli alati korrektselt tehtud ja mingeid probleeme meil Temaga ei esinenud. Katrin on väga kohusetundlik naisterahvas ja positiivse ellusuhtumisega. Katrin sain väga hästi hakkama tööülesannetega, alguses esinesid väiksed probleemid arvuti kasutamisega, kui see laabus peagi. Katrini positiivsed küljed: rõõmsameelne, hea suhtlemisoskusega, suurepärase keeleoskusega, annab alati endast maksimumi. Negatiiv...
Nad tegid ka kaasa vabariiklikus võistlussarjas "nahkpall".Erki mängis alati keskründaja kohal. Erki oli varasest east väga aktiivne laps.Tema esimesi mäletamisi on lõpputu ukse peal turnimine.Kuid agressiivne või probleemne laps ta ei olnud.Aktiivsuses võis mängida oma osa suures peres kasvamine,nelja hulgast kõige väiksemana tuli ka enda eest seista. Ujumise õppis erki ära juba esimeses klassis , aga kõige pealt õppis ta ära veeall ujumise. Erki südamesoov oli saada algul poksjaks aga kui ta sai teada et võrus mingit poksi elu ei olegi tekkis tall huvi kergejõustiku vastu. peale võrust tulekut laksid Erkil hinded paremaks kuid kauaks .Erkil oli kriitilisi hetki mill ta karjäär rippus niidi otsas.Tema treener läks kord esmaspäeval vaatama Erki hinnete seisu ja neljapäeval pidid hinded väljas olema.Erkil oli 7-es aines 2 seis ja üks kaks oligi juba välapandud.ülejäänd 6
Anne Tarum UJUMISEST · Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt, kus juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. · Taastab tervist, parandab tuju, maandab stressi. · Parim aeg ujumiseks on suveperiood. · Enne ujumist on soovitatav teha võimlemist Kus ujuda ja millises temperatuuris? Looduslikes veekogudes. Soovitatav temperatuur 18 kraadi. Basseinis. Soovitatav temperatuur 20-27 kraadi. Ujumise õpetamise faasid 1. Algõpetus 2. Tehnikaõpetus Kohandumine veega ja Ujumisstiilide tehnika sukeldumis õpetus. Start Lamavuse ja ujuvuse tagamine Esimeste ujumisliigutuste õpimine Ujumine kui spordiala Vabaujumine ehk rinnulikrool. Rinnuliujumine Liblik-ehk delfiinujumine Seliliujumine Mis on ujumisoskus? Minimaalselt Täiskasvanul 100 meetrit Lapsel 25 meetrit Ohud ja vastunäidused vees Jalakramp. Jalakrambi puhul tuleb rahuneda, ajada jalg sirgek...
Kõverda veidi põlvedest ja hoia pea all. Tõuge- vajuta kiiresti puki esiservale või heida hooge käed ette, tõsta pea ja tõuka. Õhulend- tõmba jalad ja sääred pingesse, pööra pea alla ja peata käed kõrvuti ees. Sukeldumine- mine vette ühest august, käed teineteise peal. Hoia pea käte vahel ja pöiad sirutatult. 5 2. VABA- EHK KROOLIUJUMINE Vabaujumine on üks ujumise võistlusaladest. Tavaliselt mõeldakse vabaujumise all krooliujumist. Krool on pärit Havailt 1893. aastast ja olümpiamängudel oli krool esimest korda kavas 1912. aastal. Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. Erinevate kehaosade töö vabaujumisel: Jalgadetöö: Jalad sooritavad vahelduvaid lööke üles-alla; Jalalöök algab puusast ja tehakse kogu jalaga; Allalöögi ajal kõverdub jalg kergelt põlvest;
TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Ateena olümpiamängudel saavutas ta 200 m vabaujumises 28. koha. Pekingi olümpiamängudel püstitas 200 meetri vabaujumises uueks Eesti rekordiks 2.00,64. Selle ajaga jäi ta kokkuvõttes jagama 28.29. kohta TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Elina Partõka 200 m vabaujumises 20. koha ja 100 m vabaujumises 16. koha. · 2004. aastal Madridis toimunud ujumise Euroopa meistrivõistlustel saavutas ta 200 m vabaujumises 14. koha. · 2007. aastal Melbourne'is toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Elina 200 m vabaujumises 41. koha. ELULUGU (LÜHIDALT): Sündinud 2. augustil 1983 KohtlaJärvel. Tema treeneriteks on ema Tatjana ja isa Valentin. Pdi kolmeaastasena äärepealt ära uppuma ja kartis kaua aega kohutavalt vett. Nüüd on neiu aga Eesti naisujujate esinumber.
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.RINNULIUJUMINE 4 2. KROOLIUJUMINE 5 3. SELILIUJUMINE 6 4.LIBLIKUJUMINE 7 5. UJUMISOSKUS 8 6. UJUMISE AJALOOST 9 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUD KIRJANDUS 12 SISSEJUHATUS Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine
Enda koolilt ootan saada kvaliteetset ja mitmekülgset haridust. Suurt huvi pakkuvad mulle võõrkeeled. Ma õpin eesti, vene, inglise, saksa ning sellest aastast ka prantsuse keelt. Teada mitut võõrkeelt on väga tähtis kuna keeled annavad võimaluse valida ning suhelda teiste inimestega kogu maailmas. Vabal ajal tegelen ma spordiga, käin väljas sõpradega, reisin ning suhtlen paljude erinevate inimestega ,saades teada palju uut ja huvitavat. Käin ujumise trennis, olen kooli ujumismeeskonna koondises. Sõpradega käin väljas ainult nädalavahetusel kuna tööpäevadel ma õpin. Mulle väga meeldib reisida, jälgida, mis elu elavad inimesed teistes riikides. Üldiselt olen ma enesekindel ning tasakaalustatud inimene. Mulle meeldib saavutada endale püstitatud eesmärke, mis aitavad mind elus edasi liikuda ning olla pidevas arengus. 05.11.2011
87 Fototroofsed eugleniidid on pigmentatsioonilt sarnased rohevetikatega, neil on klorofüllid a ja b 88 Eugleniidide rakku katab pelliikula 89 Eugleniidide plastiid, kui see esineb, on tõenäoliselt tekkelt rohevetikas 90 Eugleniidid on fülogeneetiliselt lähedalt seotud kinetoplastiidsetega 91 Ühisesse monofüleetilisse klaadi kuuluvad rohevetikad ja maismaataimed 92 Eugleniidide vibur on kaetud peenikeste karvakestega 93 Eugleniidne liikumine on eugleniididele spetsiifiline ujumise viis, mille käigus rakk vahetab kiiresti ujumise suunda 94 Haptofüüdid on rakuehituslikult enamasti kahe viburiga monaadid 95 Kokolitoforiidid on haptofüüdid, mida katavad lubjastunud soomused 96 Kokkoliidid on moodustunud kaltsiumkarbonaadist 97 Kinetoplast on osa kinetoplastiidsete mitokondrist 98 Bodoniidid esinevad nii magevees, meres kui mullas 99 Rafidiofüüdid on ilma jäiga rakuseinata
Nagu nende nimigi ütleb, on nad mürgi viskamise konnad kes võivad vabastada toksiine oma nahalt, mis on väga ebameeldiv ja potentsiaalselt surmav isehakanud röövloomadele või inimesele. Kolm väga mürgist liiki konnad asuvad, Kolumbias ja Lõuna-Ameerikas nende konnade mürki kasutavad indiaanlased noolte tippudes et saaklooma maha saada. Sinised mürk konnad on aktiivsed ka päevasel ajal ja neid võib leida prahi seest või ojade ligitalt, kuid neil puuduvad ujunahad mis teevad neil ujumise raskeks, sellepärast polegi neid kunagi veest leitud. Toit Looduses on konna toitumine allikaks, tema naha toksiidile. Sinine mürk konn sööb sipelgaid, termiite, väike mardikaid ja muid väike putukaid keda võib leida lehtede pealt. Sellise toiduga on raske varustada vangistuses olles olevaid konni. Vangistuses olema on kui konn on sündinud või pandud akvaariumi ja ta ei saa endale toidu varuda. Vangistuses sündinud konna söödetakse kärbeste ja beebi ritsikatega mis on
NIMI: Martin Liivamägi RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: vahelduvstiilis ujumine ISIKLIKUD REKORDID: 100 m vabaujumises aeg 51,67 200 m vabaujumises aeg 1.44.27 100 m rinnuliujumises aeg 54,46 200 m rinnuliujumises aeg 1.55,22 100 m liblikujumises aeg 49,43 100 m seliliujumises aeg 51,18 MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · Euroopa Noorte Olümpiapäevad aastal 2003 · Pekingi olümpiamängud aastal 2008 TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Euroopa Noorte Olümpiapäevad 16. koht 200 meetri kompleksujumises. Pekingi Olümpiamängude 200m kompleksujumise 35. koht TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 2008/2009 hooaja Euroopa edetabeli 12. koht 200m kompleksujumises ajaga 1.59.95 · 2007/2008 hooaja Euroopa lühiraja edetabeli 16. koht 100m kompleksujumises ja 18. koht 200m kompleksujumises · 4. koht Pekingi eelolümpial ,,Swimming China Open" 200m kompleksujumises · 2007. a Tallinna meistrivõi...
PARIM AASTAAEG Suvi on soe aastaaeg,päike paistab sätendades ja on mõnus aeg suplemiseks. Kõik on roheline, lilled õitsevad, saab päevitada,ei pea nii soojalt riides käima. Kõige rohkem, miks mulle suvi meeldib on soojus. Ma armastan soojust ja vihkan külma. Mulle meeldib käia lühikestes riietes, mitte toppida end paksult riide ja katta igalt poolt kinni. Suvel kutsuvad alati sõbrad mind õue, randa suplema. Kõige parem on suve juures see ,et ei pea koolis käima. Teiseks miks mulle suvi meeldib on trenn.Minu arvates on suvel kõige mõnusam trenni teha eriti hommikul koos lindude lauluga .Ma teen ka teistel aastaaegadel trenni aga suvel on kõige parem.Suvel sa saad värske õhu käes, mõnusa tuulega, staadionil trenni teha mitte ei pea minema sisehalli trenni nagu talvel. Treener ka alati trennis lausub: ,,usinalt harjutamata on raske saada osavaks ja vastupidavaks.” Kuigi mulle väga meeldib suvi, tema sooj...
... sarnase välimusega: seljasulestik on must, kõhusulestik valge … täiskasvanuna kuni 7 cm paksuse alusnaha rasvakihiga … väga seltsivad, nad elavad suurtes kolooniates (kuni miljon isendit) Liikumine Maismaal paterdavad taarudes Tihti komistavad, kuid olles sellega harjunud, viskavad nad end kõhuli, et liuelda Ujumiseks on nende tiivad loivakujulised Tugevad jalad ja väike saba on tüüriks Head sukeldujad (45 m) Ujumise kiirus kuni 40 km/h Jääle tagasi saamiseks viskuvad nad suure kiiruse pealt veest välja ja maanduvad jääserval täpselt jalgadele. Vaenlased, toit Vaenlased Suur-änn Merileopard Toit Kalmaarid, kalad, vähilised Paljunemine Pingviinlased ei vaheta paarilisi kiiresti, hoiavad ühte paarilist mitu aastat Kui pesitsev paar kohtub, hõõruvad nad teineteise peasid, puhastavad ja kohendavad vastastikku sulgi
Kõik peajalgsed on eranditult mereloomad. Nad elavad ainult ookeanides ning normaalse (ehk okeaanilise) soolsusega meredes. Seepia elutseb madalates merevetes. Ta eelistab liivase põhjaga piirkondi. Päeval lesib merepõhjas kivide vahel peidus. Tema värvus maskeerib teda suurepäraselt. Öösel ujub välja jahti pidama. TOITUMINE Öösiti püüab seepia kalu ja vähilaadseid. Tänu arenenud silmadele on ta võimeline hästi enda ümbrust nägema. Näeb ka endast tahapoole. Kombitsad on ujumise ajal ettepoole suunatud. Kui saak vastavas kauguses paikneb, sirutab seepia enda ette välja kaks pikka kombitsat, haarab nendega saagist ning tõmbab suhu, kus toit hõõrla abil peenestatakse. PALJUNEMINE Innaajal on isastel seepiatel silmatorkavad kreemikad ja purpursed ristivöödid. Kui isasloomale mõni teine seepia läheneb, tõstab ta ühe kombitsatest püsti. See on seemnerakkude liigutamiseks kohastunud kombits.
KEHAD VEDELIKUS JA GAASIS *Vedelikus vi gaasis kandub rhk edasi igas suunas hte viisi. Seda seadust nimetatakse Pascali seaduseks. *Maa klgetmbeju tttu avaldab vedelik anuma phjale ja seintele ning vedelikus asuvatele kehadele rhku. *Rhk vedelikus on vrdeline vedelikusamba krgusega ja vedeliku tihedusega. *Raskusjust phjustatud vedelikurhku saab arvutada jrgmiselt: p=roo x g x h. p-rhk[1Pa] roo-vedeliku vi gaasi tihedus. [1kg/m3] h-vedelikusamba vi gaasisamba krgus.[1m] g-9,8N/kg. *1 Pascal on niisugune rhk, mida avaldab jud 1 njuuton 1m2 suurusele pinnale. 1Pa=1N/m2. *Raskusju tttu avaldab hk rhku maapinnale ning atmosfris olevatele kehadele. *hurhku mdetakse baromeetriga; aeromeetriga; manomeetriga. *Normaalrhuks loetakse 101 325 Pascali see on ligikaudu 100kPa. *hurhku saab mta ka 1mmHg (1mmH20) 1mmHg-1mm elavhbeda sambarhku. 1mmH20-1mm veesamba rhku. *Normaalrhk on 760 mmHg. *Hdraulilise masina tphimte: Hdraulilise masinaga videtak...
Hüdrostaatika põhivõrrand on võrrand, mille järgi on rõku tasakaalus olevas vedelikus võrdne vedeliku samba poolt avaldatava lisarõhu ja vedeliku pinnale mõjuva rõhu summaga. 15. Hüdrostaatilise rõhu jaotus horisontaalpinnal ja kõverpinnal. Horisintaalpinnal mille suurus on ja mis on täidetud sügavuseni h on rõhujõud järgmine Kõverpinna jaoks tuleb määrata horisontaal- ja vertikaalkomponendid ning summarne rõhujõud on järgmine 16. Kehade ujumise tingimused Ujumist nim stabiilseks juhul kui ujuva keha kõrvalekallutamisel keha esialgne tasakaaluasend taastub. Kui raskuskese C kuhu on rakendatud raskusjõud G on madalamal rõhukeskmest D, kuhu on rakendatud üleslüke P, kusjuures mõlemad punktid asuvad samal vertikaaljoonel, on ujumise stabiilsus alati tagatud. 17. Hüdrodünaamika põhimõisted, millised on voolamise vormid aja suhtes? Hüdrodünaamika uurib vedelike liikumise seaduspärasusi. Hüdrodünaamikas on tähtis
ajupõrutus) · võib eelneda valusokk- näiteks ,,kõhuka" hüppamisel (eriti tundlik päiksepõimik) 4. Surm vees · tavaliselt südamehaige hapnikuga varustus südames häirub · INFARKTILE järgneb uppumine NB! Üleväsimuse korral võib saabuda sama juhtum. Tegutsemisjuhised: · kui uppuja on olnud vee all ega hinga, alusta kiiresti hingamiselustamist. Ainult väga hea ujuja on suuteline ujumise ajal puhuma õhku päästetava inimese kopsudesse. Tavaliselt võib alustada elustamist kohe pärast uppuja veest välja toomist. · Kui kaelal ühisel unearteril pulss puudub, alusta kohe kunstlikku hingamist ja välist südamemassaazi ning jätka seda. · Vaatamata sellele, et uppuja võib kiiresti teadvusele tulla, toimeta ta kindlasti haiglasse, sest kopsudesse sattunud vesi võib hiljem põhjustada eluohtliku seisundi.
Ka suvises soojas vees langeb kehatemperatuur alkoholi mõjul kiiresti, liigesed jäigastuvad ja lihasjõud nõrgeneb. Isegi üsna vähene alkoholi tarvitamine suurendab uppumisohtu. Nõrgal jääl liikujal peavad alati olema kaasas vajalikud päästevahendid, mida saab kasutada jääst läbivajumise korral. 2. Esmaabi: · Kui uppuja on olnud vee all ega hinga, alustan kiiresti hingamiseelustamist. Ainult väga hea ujuja on suuteline ujumise ajal puhkuma õhku päästetava inimese kopsudesse. Tavaliselt võib alustada elustamist kohe pärast uppuja veest välja toomist. · Kui kaelal ühisel unearteril pulss puudub, alusta kohe kuntstlikku hingamist ja välist südamemassaazi ning jätka seda. · Vaatamata sellele, et uppuja võib kiiresti teadvusele tulla, toimeta ta kindlasti haiglasse, sest kopsudesse sattunud vesi võib hiljem põhjustada eluohtliku seisundi.
jne.). Siiski on mõlemas eas ka palju sarnasusi. Võõraste inimestega suheldes tuntakse end ebamugavalt ning nägu läheb üleni punaseks. Tuntakse hirmu võõraste käest abipalumise ees ning tutvudes uute inimestega ( The Ultimate Book Of Knowledge, 2007). Mõlemates vanustes oldakse enamjaolt aktiivsed. Lasteaialapseeas piisab lapsele oma mängudest ning jooksmisest mis sellega kaasa tuleb. Ka selles vanuses lapsed käivad trennides. Neil on võimalus käia ujumise algõpetuses, judos, jalgpallis ning paljudes muudes trennides. Murdeeas on trenn väga oluline kuna selles eas muutub keha kõige rohkem ning selle eest tuleb väga hästi hoolitseda. Iga murdeealine käib vähemalt ühes trennis, või siis ise jooksmas. Kokkuvõtteks saab järeldada, et vanuste vahe ei muuda seda kui sarnasena käituvad inimesed erinevates vanustes. Kõik ei ole muidugi samasugused ning ei arene sama kiiresti, kuid sellegipoolest on erinevusi ning sarnasusi
Lisaained toiduainetes Mitmekülgse ja tasakaalustatud menüü koostamine Toidukorrad Toiduainete toitainelise koostise hinnang Tervisliku toitumise keskkonnad Internetis Toit Organismi esmane vajadus Toiduvajadus sõltub inimese vanusest, soost ja füüsilisest aktiivsusest Toiduvalikut mõjutavad erinevad tegurid NB! Tea millest toiduaine koosnevad!!! Energiavajadus Toiduenergia-toitained Erinev energiavajadus igal inimesel erinev Erergiakulu eriti suur: rattaspordis, ujumise Suur energiakulu: tantsimises, lume lükkamises Vähene: jalutamises, shoppamises Väga väga vähene energiakulu:magamine,lugemine Suurim energiavajadus on sportlasel:4000-7000 kcal Väikseim energiavajadus on beebil:880 kcal Tähtis!!! Energia saamine ja kulutamine peavad olema tasakaalus!!! Inimese eluajal muutub inimese energiavajadus!!! Süsivesikud Lihtsüsivesikud Liitsüsivesikud Puuviljasuhkur e. sahharoos fruktoos Viinamarjashkur e. Piimasuhkur laktoos glükoos
viiepäevane sõda. Kuidagi ei saa uskuda juhust, et mõlemad pooled kaotasid kannatuse just siis, kui mõni tuhat kilomeetrit eemal algas olümpia. Tänapäeva üliprogrammeeritud maailmas ei alga sõjad juhuslikult. Pekingi suveolümpiamängudel toimus 302 võistlust 28. spordialal. Mängude suurimad kangelased olid kindlasti ameeriklane Michael Phelps ja jamaikalane Usain Bolt. Pekigis varjutab üks mees ujumise finaalihommikutel kõik ka juhul, kui kõigi teiste saavutused kokku liita. Selleks on 23-aastane Michael Fred Phelps. Ta tuli juba 2004 aastal Ateenas kuuekordseks olümpiavõitjaks ja sai lisaks veel kaks pronksi. Maailmameistrivõistlustel 20. medalini 17. kulla ja 3. hõbedani jõudmisega rekordi purustanud Phelps veendub, et võimalik on täita veel suurem eesmärk: ühelt tiitlivõistluselt kaheksa kulda. Imemeheks hüütav Phelps üritab vägevat saavutust just Pekingis, et paisata
jooksevad ühest kohast teise, kas siis käivad lasteaias, koolis, tööl, või treeningutel. Arvan, et tänapäeva tempo juures, ei ole kellelgi aega ümber enda vaadata, seda mis tegelikult toimub. Kui "peata kanad" lõpetame ühe asja, kui juba peame alustama järgmisega. Meil ei jää piisavalt aega pere ja sõprade jaoks. Kuigi olen alles 17 aastane, tunnen, kuidas aeg lihtsalt rebitakse minu kätest. Hommikul vara kooli, peale seda kas siis autokooli, võrkpalli-, tantsimise-, ujumise treeningule, või võistlustele. Nädalavahetused on vist ainus aeg, kui ma tegelikult ei peaks midagi tegema, kuigi juhtub, et ka puhkepäevadel tuleb võistkonnaga Tallinnast välja sõita. Pinge on tappev. Peale selle pean kodus ema ja oma kahte väiksemat õde ja kolme venda abistama. Kas siis jagub veel aega minu enese jaoks? Usun, et kõikidel inimestel nii suurt pinget õlgadel ei lasu, kuid siiski on meil kõigil kohustused ja toimetused, mida lihtsalt oleme sunnitud täitma
Tihedus: ainemassi ja ruumala jagatis. Üleslükke jõud: Tähis: Fü. Mõõteriist: Dünamomeeter. On jõud, mis tõukab kehasid vedelikus või gaasis ülespoole. Fü = ρ* V(tihedus)*g(gravitatsioonijõud 10). Fü sõltub vedeliku v gaasi tihedusest, mida tihedam on vedelik, seda suurem on Fü. Vedelikus oleva keha ruumalast ja mida suurem on ruumala, seda suurem on fü. (Tõus vedeliku pinnale lõpeb, kui raskusjõud (Fr = mg) = üleslükke jõuga (Fü) Mg=Fü – Ujumise tingimus. Kui Fü = Mg, r=r, siis keha on vees seal, kus ta pannakse. Mehhaaniline töö,energia ja võimsus. Füüsikalised suurused. Mehhaaniline töö:nimetatakse kehale mõjuva jõu ja selle jõul läbinud nihke korrutist. A = Fs. F=1N. S=1m. Mehhaaniline energia: E=J(džaul). Kui kehal on energiat, siis saab teha tööd. Mehhaanilist energiat on 2 tüüpi: potentsiaalne (ep) Ep=mgh (mass*gravitatsioon*kõrgus) ja kineetiline energia Ek = (m*v(ruudus)):2. (mass*kiirus jagatud 2-ga).
lisaks sellele kuulub suuremate staadionite juurde erinevaid teenindusehitisi ja muud vajalikku. Maailma suurim staadion asub P'yŏngyangis ja mahutab pea 150 000 pealtvaatajat. Sisevõistluste jaoks on võimla ehk spordisaal. Seal saab sisetingimustes mängida sportmänge, võimelda ja korraldada sportüritusi. Võimla juurde kuuluvad tavaliselt ka pesu- ja riietusruumid. Ujumisvõistluste jaoks kasutatakse ujulaid. Ujulas saab tegeleda ujumise ja muude veespordialadega. Siseujula on ruum, hoone või hoonetekompleks basseinide ja muu sisustusega. Väliujula võib olla rajatud looduslikule veekogule või tehislike basseinidega. Jalgrattavõistluste jaoks kasutatakse velodroomi. Velodroomi tuntakse veel ka kui trekk või velotrekk. Velodroom on kinnine või lahtine spordirajatis, kus on eriline puit-, asfalt- või betoonkattega kaldringrada, millel toimuvad jalgrattaspordi trekivõistlused. Tavaliselt on
Enamikul kilpkonnadel on rüü kaetud sümmeetriliste sarvkilbikestega. Sarvkilbikeste ja luuplaadikeste õmblused ei ühti - see annab kilpkonnale erilise tugevuse. Kilbistel on näha aastarõngad, mille järgi saab hinnata kilpkonna vanust. Kilpkonna kilbi kuju oleneb tavaliselt tema elukeskkonnast. Maismaa kilpkonnadel on kõrge ja kumer kilp ja tugevad ning jämedad jalad. Veekilpkonnadel on lamedad, voolujoonelised kergemad kilbid. See on ujumise kergendamiseks. Peale selle on veekilpkonnade eesjalad muutunud loibadeks ja ka tagajalgade varvaste vael on ujulestad. Pehmenahalise kilpkonna luurüüd katab pehme nahk ning neil ei ole sarvkilbiseid. Nende luurüü sisaldab suuri tühikuid, mis teevad kilpkonna kergeks ja kergendab ujumist. Lame kehakuju lubab neil end vaenlase eest edukalt järvede, tiikide ja jõgede põhjamutta peita. Pea paikneb liikuval kaelal ja on tavaliselt kilprüü varju tõmmatav. Enamik kilpkonnalisi võib
nõrgem isiklikust rekordist ja 0,49 sekundit halvem tema sama aasta parimast resultaadist. Eestlanna sai seitsmendas ujumises kolmanda koha, kaotades esimesena lõpuseinani jõudnud taanlannale Jeanette Ottesenile 0,24 sekundiga. · 73 ujuja konkurentsis sai Aljand 26. koha. Parima ajaga läks poolfinaali hollandlanna Inge de Bruijn 24,66-ga. Viimasena tagas edasipääsu 25,68, mis võrdus täpselt Aljandi isikliku rekordiga. · 30. juulil 2005. püstitas ta ujumise maailmameistrivõistlustel Montréalis 50 m liblikujumises uue Eesti rekordi 27,31 sekundit ning saavutas sellega 15. koha. · 2007. aastal Melbourne'is toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 21. koha. · 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas Triin Aljand 100 meetri liblikujumises uueks Eesti rekordiks 59,43. Selle ajaga jäi ta jagama 32.33. kohta, poolfinaali pääseti viimasena ajaga 58,49. Uus Eesti rekord on 1,08 sekundit parem 18. juulil
“Rekord parimateks tunnistati Triin Aljand ja Viilep pidigi tulema, Triin on piisavalt ning juunioridest Jane Trepp ja Rasmus Kütt. Keegi ei tea, kui paljud eestlased ujuda oskavad! Ujumisliidu treenerite kogu juhatuse esimees Riho Aljandi sõnul ei tea ilmselt keegi, kui paljud eestlastest ujuda oskavad või mis tasemel. “Seda ei tea keegi. Eks see ole seinast seina,” ütles Aljand. Tema sõnul on kooli õppekavas olevast ujumise algõppest selgelt vähe ning riik peaks panustama esmalt inimeste põhjalikku teavitamisse, et ujumisoskus on eluliselt oluline. “Üks asi, mida riik saaks teha, oleks teavituskampaania, mitte ühekordne, vaid aastaringne. Kõigepealt kevadel, siis suvel ja võib-olla ka sügisel korrata. Et lapsevanemateni jõuaks, et ujumisoskuse puudumine on nende lastele selge oht. Et see info jõuaks kõigini.”
Kollast anakondat esineb kuni Argentinani. Anakondasid ohustab vihmametsade maharaiumine ning nende küttimine naha pärast. Tänapäeval on anakondade eluiga liiga lühike selleks, et rekordilisi mõõtmeid saavutada. Anakonda iseloomulikud omadused: Kaitsevärvus: Mustad laigud selja peal, hallikaspruunil taustal on tihedas metsapadrikus suurepärane maskeering. Ninasõõrmed: Anakonda ninasõõrmed paiknevad nagu krokodillilgi nina otsas, et ta saaks ujumise ajal hingata. Pikkus: Kollane anakonda kasvab üle 5 m, anakonda aga kuni 10 m. Kaal: Anakonda on kahtlemata kõige raksekaalulisem madu, seetõttu liigub ta vees palju paremini kui maa peal. Saagi passimine: Anakonda ootab kerratõmbunult jõgede ja järvede kaldaäärses madalas vees, kohtades, kus loomad joomas käivad. Tema saagiks langevad harilikult suured närilised, vahel õnnestub aga tal koguni jaaguar kinni püüda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
