Sportlaste toitumine Sportlased kulutavad tänu suuremale kehalisele aktiivsusele palju rohkem energiat, kui mitteaktiivsed inimesed. Kui tavainimesel on energiakulu ~ 2000-2800 kcal päevas, siis sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Kõige suurem energiakulu on mõõdetud rulluisutamisel kiirusega 18,5 km/h 25,9 kcal/min ja suusatamisel mäkketõusul 22,0 kcal/min. Ujumine 45 tõmmet minutis kulutab 19,3 kcal/min ja jooksmine kiirusega 17,5 km/h kulutab 18 kcal/min. Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule, mis sõltub treeningute intensiivsusest ja kestvusest. Noorsportlastel tuleb oma menüüle eriliselt tähelepanu pöörata, kuna nende organismi kasvu ja arenguprotsessid nõuavad lisaenergiat. Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Tasakaalustatud tähendab, et menüü võimaldab saada kõik vajaminevad vitamiinid ja
Uuritakse kuidas neid peaks kasutama. Käsitletakse mõndaid populaarsemaid lisandeid mida inimesed kasutavad. Räägitakse mida nad sisaldavad ja kuidas töötavad. Teema oli valitud autori huvide tõttu fitnessi vastu ning on väga aktuaalne seoses spordi populaarsuse kasvuga. Põhiliseks allikaks oli veebileht www.fitness.ee. Empiiriline osa koosneb ainult kirjanduse analüüsist. On võetud teemaks ,,Massi lisamine" ning selleks enim kasutataimad Eestis toidulisandid internet poest www.fitshop.fitness.ee ja räägitakse mis nad endas sisaldavad ja kuidas töötavad. 1.MIS ON TOIDULISANDID? Toidulisandid on spetsiaalselt tehtud ained nendele kes aktiivselt tegelevad spordiga. Need on ained mis on suunatud sellele, et suurendada vastupidavust, kehamassi, kiirust, jõudu, tervist või lihtsalt hoida ennast heas vormis, saledana ja ilusana. (Mango 2009) Tänapäeva tipsport ei oleks võimalik toidulisanditeta. Ükski sportlane ei saa jõuda
3P riigid ei võta abi vastu, võib rikkuda kohalikku looduslikku mitmekesisust, pole tehtud veel piisavalt uuringuid 16. Põhjenda oma arvamust GMOdest inimese, keskkonna ja majanduse põhjal?3P 17. Kuidas võivad GM-taimed mõjutada keskkonda?1P Rikuvad looduslikku mitmekesisust. 18. Millistest põllukultuuridest käib GMOde puhul peamiselt jutt? Mais, puuvill, sojauba, raps, suhkrupeet TOIDULISANDID 1. Kas toidulisandid on kasulikud või kahjulikud? 4P (kas oled poolt/vastu) Oleneb inimesest ja toidulisandist. Kui sa oled inimene, kes teeb trenni või vajab lisaaineid, siis on need kasulikud. Tavainimese puhul, kes regulaarselt trenniga ei tegele, siis pigem kahjulikud, kuna võivad tekitada rasvumist ja muuta keha väsinuks. 2. Mis rolli mängivad toidulisandid sportlase elus? 3P Kiirendavad taastumisprotsesse, võistluse ajal abistavad energia vabanemist, taastavad
harrastusspordis on tihedalt seoses optimaalse toitumisega. Toitumisvajadused sõltuvad vanusest, soost, tervisest, töökoormusest, kehalisest aktiivsusest ja nii edasi. Seoses tehnika ja tehnoloogia arenemisega väheneb pidevalt inimeste üldine liikumisaktiivsus, kuid teiselt poolt suureneb meie igapäevases elus psüühiline pinge. Kõike seda tuleb arvestada ka toidu valikul (1, lk 5). Valisime oma loovtöö teemaks ,,Sportlaste toitumine ". Uurimustöös tutvustame sportlaste toitumist ning uurime, kuidas peavad kinni toitumisreeglitest meie Audentese kooli sportlased. Viisime läbi küsitluse 10-11 klassi õppilaste seas. Eesmärgiks on tulemuste analüüsimine, mille põhjal selgitame välja sportlaste toitmisharjumused ja -tavad. Vastuste põhjal tegime diagrammid, mis annavad hea võrreldava ülevaate. Töös kasutasime selleteemalist kirjandust, sporditreenerite abi ning materjali internetist.
Toidulisandid Toidulisandid on: erinevad vitamiinid Mineraalid erinevad taimsed lisandid traditsioonilised toidulisandid kõrgtehnoloogilised lisandid toonikumid Millal peaks tarvitama toidulisandeid? Kui toit on ühekülgne peale rasket haigust kevadeti ja sügiseti immuunsuse tõstmiseks haiguse ajal organismi vastupanu suurendamiseks sportlastel Kust toidulisandeid osta? Apteegist Võrkturundusest Click to edit Master text styles Second level Third level
Toidulisandid (kas ja millal?) 11.12.14 Toidulisandid Toidulisandid: Vitamiinid Mineraalained muud toitainelise või füsioloogilise toimega ained või mikroorganismid Rasvhapped/aminohapped Kasutamine toitainete saamine, kui toidust ei saa Tavainimestel pole vaja Vitamiinid, mineraalained, rasvhapped Ei tohi asendada tervislikku toitu Tavainimesed ainult siis kui on kindel, et on puudus Põhjamaades soovitatav D vitamiin Muud ained Sportlastele kasulik valgulisandid, kreatiin, aminohapped
TRE-EN-EN · Koosneb nisuidudest, riisikliidest ning sojaubadest, pluss Omega 6 ja Omega3 · Ainevahetuse teeb korda TreEnEn, Betaquard ning Aloe Vera jook · Parandab rakke ning annab energiat juurde, parandab enesetunnet. Formula IV · Parandab enesetunnet,paneb rakud t ööle · Aitab keskenduda · Tõstab energiapotensiaali. · Annab elujõudu · Stressi ning pingetaluvuse h ävitaja · Algul võib tekkida vastureaktsioon, see t ähendab, et keha hakkab seda omandama ning asi toimib · Sisaldab vitamiine, mineraale,valke ja rasvu. · Sisaldab 11 vitamiini: B1, B2,B6,B12, foolhape A ja C, D2 ja E · Sisaldab 5 mineraali: jood,mangaan,raud,vask ja tsink. · Positiivne efekt saabub juba m õne päeva jooksul.Kuulub gnld "energiaprogrammi" Formula I V Mille vastu on hea? · Radikuliit · Astma · Stress · Veenilaiendid · Diabeet ( stabiliseerib suhkru taste) · Phsoriaas (annab
Toidulisandid 1.MIS ON TOIDULISANDID? Toidulisandid on spetsiaalselt tehtud ained nendele kes aktiivselt tegelevad spordiga. Need on ained mis on suunatud sellele, et suurendada vastupidavust, kehamassi, kiirust, jõudu, tervist või lihtsalt hoida ennast heas vormis, saledana ja ilusana. (Mango 2009) Tänapäeva tipsport ei oleks võimalik toidulisanditeta. Ükski sportlane ei saa jõuda kõrgele tasemele söödes ainult tavalist toitu. Just toidulisandid aitavad inimese kehale eelkõige taastuda peale raskeid treeninguid. (Mango 2009) Paljud arvavad, et toidulisandid on midagi maagilist, kahjuks see nii ei ole. Ainult toidulisandid ei anna inimesele jõudu, tervist ja ilu, kui neid valesti kasutada ei anna nad üldse mitte midagi. Toidulisandid on ainult abivahendid. Kui toituda valesti või teha valesti trenni, siis pole nendest mingit kasu. (Wolter, 2003) Sellised lisad võivad sisaldada vitamiine, mineraale, aminohappeid, ürdiekstrakte
Toidualased õigusaktid esitavad nõuded ka eritoidule, uuendtoidule ja toidu- lisandile. Eritoiduna käsitatakse toitu, mis on mõeldud seedeprotsessi või ainevahetuse kõrvalekallete või füsioloogilise seisundi tõttu tavapärasest erinevate toitumis- vajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku ja väikelapse piimasegud ja -toidud, dieettoidud, sportlaste ja diabeetikute toidud jne. Nende maaletoomiseks ja/või turustamiseks on vaja taotleda käitlemisluba. Käitlemisluba peavad taotlema kas valmistajad, pakendajad või importijad. Uuendtoit on toit, mida ei ole varem ulatuslikult toiduna kasutatud ning: mis sisaldab geneetiliselt muundatud organisme või koosneb neist (näiteks mais, mille ühe valgu aminohappelist koostist on insenergeneetiliselt muudetud; geenide siirdamise eesmärkideks võivad olla näiteks nii taime muundamine
Toidualased õigusaktid esitavad nõuded ka eritoidule, uuendtoidule ja toidu- lisandile. Eritoiduna käsitatakse toitu, mis on mõeldud seedeprotsessi või ainevahetuse kõrvalekallete või füsioloogilise seisundi tõttu tavapärasest erinevate toitumis- vajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku ja väikelapse piimasegud ja -toidud, dieettoidud, sportlaste ja diabeetikute toidud jne. Nende maaletoomiseks ja/või turustamiseks on vaja taotleda käitlemisluba. Käitlemisluba peavad taotlema kas valmistajad, pakendajad või importijad. Uuendtoit on toit, mida ei ole varem ulatuslikult toiduna kasutatud ning: mis sisaldab geneetiliselt muundatud organisme või koosneb neist (näiteks mais, mille ühe valgu aminohappelist koostist on insenergeneetiliselt muudetud; geenide siirdamise eesmärkideks võivad olla näiteks nii taime muundamine
rikkalikumalt rauda, vitamiine, valke ja vabu orgaanilisi happeid. Kõige tugevatoimelisemaks ja väärtuslikumaks aga peetakse ravimtaimedelt kogutud mett. 1.2 Suhkur. Suhkrut saadakse suhkruroost (umbes 2/3 suhkrutoodangust) ja suhkrupeedist (1/3 suhkrutoodangust). Töötlemisastmest sõltub, milline on suhkru maitse ning välimus. Kõige vähem on töödeldud täistoor-roosuhkrut ning kõige rohkem nn. valget suhkrut. Valgest suhkrust on rafineerimise käigus eemaldatud kõik vitamiinid, mineraalid ja kiudained, need kasulikud ained on aga säilinud täistoor-roosuhkrus. Kuna valge suhkur on "toitainevaba", peab keha suhkru metaboliseerimiseks "laenama" puuduvad vitamiinid, mineraalid ja teised toitained oma kudedest. Seetõttu on tervise seisukohast oluline vahe, millist suhkrut tarbida. Lisaks suhkruroole ja suhkrupeedile leidub suhkrut veel puuviljades (2-7%) ja mees (40%); neid suhkruid kutsutakse puuviljasuhkruks ehk fruktoosiks. Fruktoos imendub
Elis Vink TOITUMINE SPORDIS Referaat Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS .............................................................................. 3 1. TOITUMINE SPORDIS .................................................................. 4 1.1 Soovitused toiduainete valimisel ..................................................... 4 1.2 Toidulisandid .......................................................................... 5 2. VÕISTLUSPÄEV .......................................................................... 6 3. LÜHIINTERVJUU ........................................................................ 7 KOKKUVÕTE .................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................10
Diabeet Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Mis juhtub kui insuliini ei jätku? Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini, mida on vaja toitainete omastamiseks ja mis normaliseerib veresuhkrutaseme. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Diabeedi põhjused Haigestumise peamised põhjused: Pärilik eelsoodumus Vähene füüsiline koormus Vale toitumine Viirushaigused Sageli põetud külmetushaigused Ha
...............................................................................3 2.1. Naised...............................................................................................................................3 2.2. MEHED........................................................................................................................... 4 3. JÕUTREENING..................................................................................................................... 5 4. TOIDULISANDID................................................................................................................. 6 5. JÕUSAALI REEGLID........................................................................................................ 11 III. KOKKUVÕTE....................................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................13
välimuse, struktuuri, koostise ning organoleptiliste omaduste parandamiseks. Lisaained jaotuvad looduslikeks lisaaineteks, mis eraldatakse looduslikust toormaterjalist, loodusidentseteks lisaaineteks, mis on saadud sünteesi teel (nt. Sidrunhape) ning sünteetilisteks lisaaineteks, mis on kehavõõrad ning millele looduses analoogi ei leidu. On teada, et sünteetilised lisaained on kõige ohtlikumad, kuid mis siiski on need ohud? On välja selgitatud, et sünteetiline toidulisand on organismile võõras ühend ning metabolismis selle lõplikud lõhustamisvõimalused puuduvad. Mõnede osalisel lõhustumisel võivad aga tekkida mutageensed, teratogeensed või kantserogeensed vaheühendid. Sünteetiliste lisaainetega võib kaasneda tugev allergiline toime. Vaatamata tugevale kontrollile ei suudeta kõiki ohufaktoreid prognoosida. Samuti on alati teatud hulk indiviide, kellele nad on sobimatud või isegi ohtlikud
ADP, AMP, IMP * Vabad aminohapped (türosiin, alaniin, glutamiin)* Hargnenud ahelaga aminohapped (leutsiin) Hormoonid - *Adrenaliin ja noradrenaliin * Testosteroon * Lutropiin * Kasvuhormoon e. Somatotropiin * IGF-1, IGF-2 * Insuliin * Kortisool * Kortikotropiin * Aldosteroon * Opioidhormoonid Ensüümid - * Kreatiini kinaas CK * Anaeroobsed ensüümid * Aeroobsed ensüümid Mineraalained - * Kaltsium * Raud * Kaalium, naatrium * Magneesium * Tsink * Mangaan Vitamiinid - * C-vit * B-grupi vitamiinid * E-vit * D-vit * A-vit jt. Biokeemise kontrolliga saab kontrollida: 1.tervislikku seisundit, 2. organismi metaboolset reaktsiooni kehalisele koormusele (üksikule keh koormusele või ühele treeningule, organismi treenituse/ ületreeningu hindam, taastuskiiruse hindam). 1. Verest määratakse - Milliseid ühendeid? vastupidavusaladel 1. Substraadid (energiaallikad) glükoos, rasvhapped, glütserool, lipoproteiinid 2
Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped taimsetes õlides), vitamiinid on ühendid, mis kindlustavad organismis AVprotsesside normaalse kulgemise (vees lahustuvad B rühma v ja C ja rasvas lahustuvad A, D, E, K), vesi on vajalik AVprotsesside ja organismi soojusregulatsiooni tagamiseks, minained makro- (Ca, Fe, Mg, K, Na) ja mikroelemendid (J, vask, Co, Zn, Mg). Asendamatud toitained: 1. aminohapped->isoleutsiin, leutsiin, valiin, lüsiin, metioniin, trüptofaan; 2. küllastamata rasvhapped- >linool- ja alfa-linoleenhape; 3
tegelikult peaks valminud liha olema tumeda värvusega, sest hapnik on ära kasutatud . Kuumutamisel laguneb globiini kompleks heemiga ja moodustub hallikas denatureerunud hemokroom. See toimub temp. 65oC/150oF, see on valkude denatureerumistemperatuurist kõrgem (seega hall praetükk on ülekuumutatud) Vitamiinid B-rühm, eriti B12 (tumedas linnulihas) Kasutada erinevaid lihaliike vahelduvalt. Kreatiin on tänapäeva üks populaarsemaid sportlaste poolt kasutatavaid taastumisvahendeid. Samas on kreatiin üks väheseid sporditoidulisandeid, mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60 -ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80 -ndate lõpus. Ametlikult tuli kreatiin sporditoidulisandite turule 1994a. Esinemine Kreatiini esineb organismis maksas, neerudes ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest glütsiin, metioniin ja arginiin
toitub piisavalt, et oma energiavajaduse normi rahuldada. Hüpoteesid on, et noorsportlane ei ole teadlik oma organismi energiavahetusest ega toitu piisavalt, et seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb seitsmest peatükist ja neljateistkümnest alapeatükist. Peatükkides käsitletakse toitumise põhialuseid, makrotoitaineid, milleks on süsivesikud, valgud ja rasvad, mikrotoitaineid, milleks on vitamiinid ja mineraalained ning vett. Praktiline osa koosneb kahest peatükist. Esimese peatükk koosneb küsitluse kirjeldusest. Teises peatükis analüüsitakse vastuseid. Teema valiti, et uurida noorsportlaste toitumisviise. Tänapäeval on palju kiirtoidukohti ning poodides müüakse suhkrurikkaid jooke ja snäkke. Et saavutada häid tulemusi spordis, peab toituma tervislikult ja vastavalt oma päevasele organismi energiavajadusele ning spordialale.
Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused: Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor. Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. Aeglane individuaalne areng- järglased vajavad pikka aega hoolitsust. On iseloomulik mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. Järglasi saadakse aastaringselt. Segatoiduline e omnivoor (taimne ja loomne toit). Toitu jahitakse, transporditakse, varutakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne tarvitamist. Kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne. Ainult inimest iseloomustav näide märgisüsteemidele toetuva
seni kindlaks tegemata. Vähesed uuringud on testinud marihuaana mõju sportlikule jõudlusele. Üks esimestest sellelaadsetest uuringutest teostati Steadwardi ja Singhi poolt. Nad testisid marihuaana suitsetamise mõju mitme kehalisesoorituse näitaja suhtes. Pärast marihuaana suitsetamist tõusid oluliselt südame löögisagedus puhkeolekus, diastoolne ja süstoolne vererõhk võrreldes platseebot saanud grupiga ning kontrollgrupiga. Kanep vähendab oma eufoorilise mõju tõttu sportlaste võistluseelset stressi ja ärevust. Kuna kanep vähendab erksust ning on lõõgastava ja rahustava toimega, siis võib tema kasutamine sportlaste seas olla tingitud enda heaolu tõstmiseks ja paremaks uneks. Sportlased on põhjendanud, et kanepi tarbimisest tingitud piisav uni ja lõõgastunud olek enne võistlusi parandab tulemusi võistlustel. Isegi kui kanepil on mingisugune positiivne efekt, mõjutab see siiski kaudselt sportlaste sooritusi. . KOKKUVÕTE
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
jõusaalis, siis enam spordispetsiifilisi harjutusi. Jõutreeningut tuleb alati alustada kerge soojendusega kõigile lihasgruppidele. (Loko: 183) 7. Hingamine 8. Toitumise tähtsus Allikad Rückenberg, J. 2006. Jõusaal sandistab- Noored sportlased ja jõutrenn. [ 23.12.2014] Internet: http://www.fitness.ee/?act=article&articleID=657 Loko, J. 2009. Noorsportlaste treenimine. Tartu: AS Atlex Loko, J. 2007. Sportlaste ettevalmistus. Tartu: AS Atlex Noormets, J. 1999. Abiks jõusaalis harjutajale. Tallinn: TPÜ Kirjastus
teisel päeval 4 g CHO / kg samal kuju, lisaks kofeiini 8 mg / kg, mis lisati spordijoogi hulka, ja seda tarbiti jagatuna kaheks annuseks. Pärast 4-tunnist taastumisaega, tulemused näitasid, et glükogeenisüntees suurenes 66% tänu kofeiini sisaldusele. Uuringud näitavad, et kofeiin ei kahjusta glükogeeni küllastust ja koos eksogeensete süsivesikutega võib parandada sünteesi taastumisfaasis. Praktilisest seisukohast tuleb siiski arvestada, et enamik sportlasi valiksid toidulisandid kofeiiniga enne võistlus, eesmärgiga suurendada jõudlust. Lisaks, vereringe puhastumine kofeiinist toimub vahemikus 3 kuni 6 tundi ning võib kesta kauemgi, sõltuvalt indiviidist. Seetõttu kofeiini tarbimine enne ja pärast võistlust/treeningut peaks olema täpselt ajastatud, et ei häiruks sportlase magamisharjumused, mis võib negatiivselt mõjutada kogu taastumist. Kofeiin: mil viisil, kogus ja vastupidavustreening
180cmpikkuneja 40-aastanekontoritöötajakulutab päevas2200kcal energiat,seevasturasketöö tegijavastavkulu on 4000ringis. Korvpallur võib kulutadapäevasüle 5000,jalgratturüle 6000kcal. SeevastuTour deFra- nce'i pikimateletappidelon energiakuluksmõõdetudüle 12 000kcal. Kõike sedapeame toidumenüükoostamisel arvestama,kindlasti ei saatippjalgratturitoidukogus kuuekordseltületadavõimleja toiduhulka,kuigi energeetiliselt nii oleks.Lisaksõigele toiduvalikuletulevadappi toidulisandid,kuid vajalikudtoidulisandid. Toidulisandivajalikkusemääravadveel muudki faktorid, näiteksorganismitervislik seisund,väsimusaste.Tugevaüldväsimusekorral on organismil puuduserinevatest ainetest,konkreetsehaigusevõi vigastusepuhul aitavadtaaskindladained.Kui hai- gestumesageli, peameabi otsimaimmuunsüsteemitugevdajatestvõi antioksüdantidest. Sügisesepööripäevaeelseltja kevadväsimuseennetamisekson abiks vitamiinid.
veresuhkru taseme liigset ja järsku langust: o 50 grammi shokolaadi o 1 suur õun või apelsin o I keskmise suurusega banaan o 6-7 kuivatatud ploomi o 3 supilusikatäit rosinaid Suurte füüsiliste koormuste korral on vedelikukaotus suur ja selletõttu tuleb juua iga 10 -15 minutilise liikumise järel 100 - 200 ml (1 - 2 dl) vedelikku, milleks kõige sobivamad on süsivesikuid sisaldavad joogid nagu: o 100% naturaalne mahl o sportlaste jõujook o 2 dl (200 ml) naturaalset mahla + 1 supilusikatäis suhkrut + 8 dl (800 ml) vett o morss: 1 osa mahla + 2 osa vett Süstimiskoha valik ja insuliini süstimine füüsilise koormuse puhul Rahulolekus imendub insuliin kõige kiiremini kõhunaha alla süstitult, liikumise ajal aga sellest piirkonnast, kus lihaste töö on aktiivne. Enne füüsilist koormust on turvaline süstida insuliini
[Kool] [nimi] Toidulisandid: Vitamiinid Referaat Juhendaja: [õp. Nimi] [koht, aasta] 2 Sisukord: Millal peaks tarvitama toidulisandeid?........................................................................................................4 TOIDU VITAMIINID................................................................................................ 4 VITAMIINIDE ÜLESANDED INIMESES.................................................................................................5 VITAMIINIDE KLASSIFIKATSIOON......................................................................................................6 VITAMIINIDE DEFITSIIT.....................................................................................................................
printsiipidele sportlikku sisu, aga samuti tuletatud uusi spordi- ja treeningu spetsiifilisi printsiipe. Perspektiivikate noorte mitmeaastase treeningu planeerimisel on otstarbekas toetuda empiirilist kinnitust leidnud printsiipidele ja suunitlustele: siht või eesmärk saavutada kõrgeid tulemusi täiskasvanute klassis, antud alale optimaalses tipptulemuste tsoonis liigutuslike võimete ärakasutamise efekti sõltuvus noorte sportlaste ealistest iseärasustest põhiliste liigutuslike võimete arendamise vastavuse suunitlus Erinevate maade spetsialistid on võistlusspordi tarbeks välja töötanud spetsiaalseid treeninguprintsiipe. Üldtuntud on professor Matvejevi sportliku treeningu printsiibid: suunitlus maksimaalsele tulemusele, süvendatud spetsialisatsioon ja individualiseerimine üldise ja spetsiaalse ettevalmistuse ühtsus
seedimine, imendumine, struktuuride uuenemine, jääkainete väljutamine · Vesi loob tingimused teiste protsesside toimumiseks organismis ja säilitab normaalse pH taseme · Vesi säilitab normaalse vererõhu ja reguleerib organismi soojusreziimi (higistamine, ülekuumenemine Vesilahustuvad vitamiinid · B1, tiamiin · B2, riboflaviin · B6, püridoksiin · B10, 11, folaadid, foolhape, folatsiin · B12, (tsüaan)kobalamiin · C, askorbiinhape · PP, niatsiin, nikotiinhape, nikotiinhappe amiid Rasvlahustuvad vitamiinid: · A, retinool · D, kaltsiferool · E, tokoferool
· 10% 450kcal · 20% 900kcal · 15% 675kcal · KOKKU 4500kcal Toitumine jõualadel · Spordialadel on kesksel kohal lihasmassi arendamine, siit suurem valguvajadus · Suurem valgutarbimine võib põhjustada vajaduse teatud vitamiinide (B6) järgi, samuti võib suureneda erituva uriini hulk. · Väga oluline loomse ja taimse valgu tasakaal (1:1) · Optimaalse valgu ja aminohapete koguse tagamiseks on sageli vajalikud vastavad toidulisandid · Efektiivseimad toidulisandid jõu arendamiseks on hargnenud ahelaga aminohapped (BCAA) ja kreatiin. · Vajalik süsivesikutevajadus on 5 8g/kg Toidu kalorsus jõualadel, maadluses, judos · 1. hommikusöök · 2. hommikusöök · Lõunasöök · Õhtuoode · Õhtusöök · Hiline oode · 25% 1250kcal · 5% 250kcal · 25% 1250kcal · 10% 500kcal · 20% 1000kcal · 15% 750kcal · KOKKU 5000kcal Toidu kalorsus kiirusjõualadel ja sportmängudes
Kuidas jaguneb hügieen? Hügieen jaguneb: Isiklik hügieen- iga inimese ensese puhtus Tööhügieen- puhtus ja kord töökohal Spordihügieen- sportlaste treeningu ja võistlemisega seotud hügieen Mida jälgida käte pesemisel? Käte pesemisel jälgida käte pesemise tehnikat. Et sõrmeotsad vastu peopesa oleksid, Peopesad vasakuti sõrmedel Sõrmede vahed mõlema käeselja poolt Sõrmed risti vastakuti, sõrmed vastakuti klammerdunult, kumbi pöial eraldi Sõrmed vastakuti klammerdunud Kumbki pöial eraldi.
põhimõte: Täpsus Iga liigutus peab olema täpne Pilatese treeningu sujuvuse tõttu. Pilatese puhul on kvaliteet tähtsam kvantiteedist. Väiksem hulk täpseid liigutusi toovad suurima tulemuse. Vajadusest suurem hulk liigutusi toob tihti kaasa väsimuse. Näiteks, kui mäesuusataja ei oska piisavalt hästi ümber lippude sõita, väsib ta kergemini ja tõenäoliselt läheb see talle ka aega maksma. Kellele pilates on mõeldud? Pilatese harjutused on mõeldud sportlaste jaoks, aga mitte ainult. Need on loodud sportlasele, kes on olemas meis kõigis, sellele osale meist, mis tahab ületada füüsilisi takistusi ja end paremaks muuta. Pilatest saavad teha kõik, trennivõhikutest aktiivsete inimesteni, terve kehaga inimestest nendeni, kes paranevad vigastustest. Ükskõik, millega te tegelete, teie tulemused paranevad, tehes kolm korda nädalas Pilatese harjutusi. Pilates on ohutu ja tõhus treeningumeetod,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi ajalugu..............................................................................................5 1.3Kuidas kaubamärki kaitsta?...................................................................................6 2SALVEST...........................................................................................................