Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sportlase toitumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sportlaste, süsivesiku, võistlus, sportlase, olga, treening, vitamiin, sportlastel, vitamiinid, kehakaalok, menüü, hoidu, sportlased, kcal, energiakulu, treeningut, töövõime, kehalist, valgud, juur, seedetrakti, lihasmass, toimeaine, rasvad, kartul, energiaallikas, soovitav, riisoki, suud, regulatsioon, kompositsioon, süsivesikud, kulutabKüsitlesin ka oma tädipoega, kes mängib välismaa käsipallikoondises. 3 1. TOITUMINE SPORDIS Sportlased kulutavad palju energiat tänu oma suurele kehalisele aktiivsusele. Kulutatav energia peab olema tasakaalus tarbitava energiaga. Seega sportlased peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule, mis sõltub treeningute intensiivsusest ja kestvusest. Noorte sportlaste menüü on eriliselt tähtis, kuna nad on veel kasvu eas ja see nõuab lisaenergiat. Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Tasakaalustatud toidu all mõeldakse toitu, kust saab kõiki vajaminevaid vitamiine ja mineraalaineid ning süsivesikute, rasvade ja valkude vahekord on paigas. Kõiki vitamiine pole organismis ja seepärast on nende täiendav toiduga saamine eriti vajalik. Regulaarselt spordiga tegeldes organismi vitamiini vajadus suureneb.
ning selle osakaal treenituse parandamisel väga suur. Aeroobsel lävel on laktaadi sisaldus veres kuni 2 mmol/l. (varieerub spordialadel) Koormustestil tunneb spordiarst aeroobse läve ära järsu tõusuna hingamissageduses, ventilatsioonis ja hapnikutarbimises enne, kui organism satub hapnikuvõlga. Tavaliselt juhtub see umbes 2040 pulsilööki allpool täielikku hapnikuvõlga sattumist ehk anaeroobset läve. (Treenitud sportlastel võib olla ka vahe 10 lööki). Aeroobne treening Aeroobse läve ümbruses treenides paraneb organismi võime teha pikaajaliselt rahuliku intensiivsusega tööd. Organism saab küllaldaselt hapniku ning seetõttu arendab selline treening hästi südant, hingamist ja vereringet. Suureneb väikeste veresoonte võrgustik lihastes ja lihaste võime muundada toitaineid hapniku abil energiaks Positiivne mõju südamele tekkib sellest, et
TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" põhjal tehtud kokkuvõte. Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks,
puuvili, puuviljamahl, spordijoogid) Tavaliselt on probleemiks valkude saamine. (tailiha, linnuliha, kala, muna, piima ja kõik piimaproduktid, pähklid) Hoiduda tuleb treeningujärgselt kohesest rasvarikkast toidust. Võistluspäev Enne võistlust tuleks süüa süsivesikuterikast toitu ning tuleks hoiduda rasva ja valgurikastest toiduainetest. Kolm tundi on piisav aeg, et seedida ja omastada süsivesikuterikas einet. Lisaks toitumisele on sportlastel oluline ka vedeliku tarbimine. Soovitused toiduainete valimisel Kasuta nahata linnuliha, rasvavaba looma ja sealiha, mune, tuunikala konservi vees mitte õlis ja hoidu praetud kanast ja kalast ning rasvasest sea ja lambalihast ning rasvasest kastmest. Kasuta rasvavaba jogurtit, piima ja hoidu jäätisest, hapukoorest, vahukoorest, täispiimast. Kasuta värsket, külmutatud või kergelt keedetud juurvilja ja hoidu praetud ning või rasva kastmes olevast juurviljast.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5
Loo Keskkool TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUS uurimustöö Koostaja: Johannes Kukebal Klass:10 Juhendaja: Rain Peerandi Loo 2011 Sissejuhatus Tänapäeva spordis on toitumise osatähtsus sportlase elus väga oluline ning see mõjutab sportlase tulemusi, füüsilist vastupidavust, vigastuste ennetamist ja nendest taastumist. Tippsportlaseks pole võimalik saada ilma oma toitumist reguleerimata. Kirjutan antud teemal, kuna tegelen aktiivselt spordiga ja soovin teada, milliseid aineid vajab minu organism paremate tulemuste saavutamiseks ja kuidas üldiselt sõltub sportlik saavutus toitumisest. Tahan koostada enda vajadusi rahuldavat menüüd kasutades saadud teadmisi.
Organism omandab süsivesikuterikast toitu kiiresti ja sellest tulenev energia aitab treeningut sooritada. Energiavarude lõppedes on soovitav varud kiiresti taastada, et taastumine oleks kiire ja sportlane oleks valmis järgmiseks soorituseks. Eriti turniiridel on mängude vahel vajalik süüa puuvilju, leiba ja palju juua, et süsivesikute tase oleks kõrge ja organism valmis uueks pingutuseks. Süüa on soovitav 3-4 tundi enne trenni või mängu. Samuti on jalgpalluri, kui sportlase vajalike toitude hulgas need, mis sisaldavad valkusid, kuna valgud on samuti väga tähtsad energiaallikad inimorganismile, mis osalevad meie kasvamisprotsessis, ehitavad üles meie keha ning samuti aitab valgurikas toit kaasa ka lihasjõu arenemisele. Samuti on jalgpalluritel oluline tarbida igapäevaselt vett ning spordijooke, milles on vajalikke vitamiine ning mis aitavad treeningutel tõhusalt töötada.
Tervisesportlase treening TALLINNA TEENINDUSKOOL TERVISESPORTLASE TREENING Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 Sisukord TALLINNA TEENINDUSKOOL..........................................................................................1 TERVISESPORTLASE TREENING........................................................................ 1
Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped taimsetes õlides), vitamiinid on ühendid, mis kindlustavad organismis AVprotsesside normaalse kulgemise (vees lahustuvad B rühma v ja C ja rasvas lahustuvad A, D, E, K), vesi on vajalik AVprotsesside ja organismi soojusregulatsiooni tagamiseks, minained makro- (Ca, Fe, Mg, K, Na) ja mikroelemendid (J, vask, Co, Zn, Mg). Asendamatud toitained: 1. aminohapped->isoleutsiin, leutsiin, valiin, lüsiin, metioniin, trüptofaan; 2. küllastamata rasvhapped- >linool- ja alfa-linoleenhape; 3
toitub piisavalt, et oma energiavajaduse normi rahuldada. Hüpoteesid on, et noorsportlane ei ole teadlik oma organismi energiavahetusest ega toitu piisavalt, et seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb seitsmest peatükist ja neljateistkümnest alapeatükist. Peatükkides käsitletakse toitumise põhialuseid, makrotoitaineid, milleks on süsivesikud, valgud ja rasvad, mikrotoitaineid, milleks on vitamiinid ja mineraalained ning vett. Praktiline osa koosneb kahest peatükist. Esimese peatükk koosneb küsitluse kirjeldusest. Teises peatükis analüüsitakse vastuseid. Teema valiti, et uurida noorsportlaste toitumisviise. Tänapäeval on palju kiirtoidukohti ning poodides müüakse suhkrurikkaid jooke ja snäkke. Et saavutada häid tulemusi spordis, peab toituma tervislikult ja vastavalt oma päevasele organismi energiavajadusele ning spordialale.
samuti ei paranenud tulemused tippsportlastel. Head valikud päevaratsioonis on taimeõlide baasil valmistatud salatid ja kalatooted,samuti pähklid ja seemned (Rein Jalak, Peeter Lusmägi 2010:156). Vee tarbimine ja kehaline aktiivsus Vedeliku balansi säilitamine nii treeningul kui ka võistlustel on näidanud vee tarbimise olulist rolli füüsiliselt aktiivsetel inimestel ja kõrge treeningukoormusega sportlastel. Kui vee tarbimist alahinnata, võib dehüdratsioon viia ohtliku seisundini. Tegelikult tähendab see, et nii vedelikku kui ka mineraalaineid tuleb tarbida nii treeningu ajal kui taastumisel.Pärast koormust peaks sportlane taastama kaalukaotusest 150% vedelikuga.Selle hulka arvatakse osaliselt ka söödava toidu koostises olev vedelik. Mina arvan, et kui inimene, kes tegeleb spordiga toituks tervislikult, siis sporditulemused oleksid parem ja ei oleks probleeme tervisega. Sisukord
Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine Töövõime langust põhjustavate vaegnähtude (vitamiinid, süsivesikud) ärahoidmine Vajaliku kehakaalu säilitamine Energiavajaduse tagamine kehaliseks tööks Taastumisprotsesside kiirendamine Nõuded toidule: Toit peab olema süsivesikuterikas, soovitavalt kiudained koos väikese koguse valgu ja rasvaga. Sellise toitumise juures ei lõpe organismi süsivesikute varud. Toit peab olema rasvavaene. Sportlastel on kõrge valguvajadus. 100kg sportlase valguvajadus on 150-200g. Peab sisaldama täisväärtuslikke valke. Omavahel tuleb kombineerida taimse päritoluga valke (teravili, kaunvili, kartul) loomse valguga (piim, liha, kala, muna). Toit peab olema ka kõrge toitainesisaldusega sellistel toiduainetel on soodne vahekord vitamiinide ja mineraalide sisalduse ning energeetilise väärtuse vahel (täisteratooted, värske puu- ja köögivili, rasvavaesed piimatooted)
harrastusspordis on tihedalt seoses optimaalse toitumisega. Toitumisvajadused sõltuvad vanusest, soost, tervisest, töökoormusest, kehalisest aktiivsusest ja nii edasi. Seoses tehnika ja tehnoloogia arenemisega väheneb pidevalt inimeste üldine liikumisaktiivsus, kuid teiselt poolt suureneb meie igapäevases elus psüühiline pinge. Kõike seda tuleb arvestada ka toidu valikul (1, lk 5). Valisime oma loovtöö teemaks ,,Sportlaste toitumine ". Uurimustöös tutvustame sportlaste toitumist ning uurime, kuidas peavad kinni toitumisreeglitest meie Audentese kooli sportlased. Viisime läbi küsitluse 10-11 klassi õppilaste seas. Eesmärgiks on tulemuste analüüsimine, mille põhjal selgitame välja sportlaste toitmisharjumused ja -tavad. Vastuste põhjal tegime diagrammid, mis annavad hea võrreldava ülevaate. Töös kasutasime selleteemalist kirjandust, sporditreenerite abi ning materjali internetist.
seedimine, imendumine, struktuuride uuenemine, jääkainete väljutamine · Vesi loob tingimused teiste protsesside toimumiseks organismis ja säilitab normaalse pH taseme · Vesi säilitab normaalse vererõhu ja reguleerib organismi soojusreziimi (higistamine, ülekuumenemine Vesilahustuvad vitamiinid · B1, tiamiin · B2, riboflaviin · B6, püridoksiin · B10, 11, folaadid, foolhape, folatsiin · B12, (tsüaan)kobalamiin · C, askorbiinhape · PP, niatsiin, nikotiinhape, nikotiinhappe amiid Rasvlahustuvad vitamiinid: · A, retinool · D, kaltsiferool · E, tokoferool
antioksüdantide poolest ja mida tuleb pärast kehalist aktiivsust täiendada. Tumedamad marjad sisaldavad fütokemikaale ja muid kaitse elemente, mis hoiavad ära oksüdatiivse stressi, mis ilmneb kehas pingelise tegevuse ajal. Lõhe See õline kala on pakitud lihaseid arendava valgu ja oomega-3 rasvhapetega, mis mõjutavad pideva sportliku aktiivsuse korral tekkida võivaid põletikke. Pasta Kõik süsivesikud pole halvad! Tegelikult on need sportlase dieedi oluline osa. Kuigi keha põletab rasva ja valku, peab ta kõigepealt need süsivesikuteks muundama, pannes keha rohkem tööd tegema Banaan Banaanid on madala kalorsusega suurepärased looduslike elektrolüütide allikad, mis tuleb pärast treeningut või spordiüritust asendada. Nad tegid ka kõrge kaaliumi sisalduse, mis teeb neist ideaalse üritusjärgse suupiste. Köögiviljad Tumedad lehtköögiviljad nagu spinat ja lehtkapsas, aga ka spargelkapsas, lillkapsas
köögiviljadest ning kalast. Piimasaaduste ja liha tarbimine peab olema mõõdukas, suhkru ja maiustuste ning lisatavate rasvade toidurühma osakaal peaks olema piiratud. Mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete kättesaamine igapäevasest menüüst. Näiteks on piimasaadused rikkalikud kaltsiumi ja valgu poolest, kuid samal ajal rauavaesed. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis puudub C vitamiin, mida leidub jällegi puuviljades (Deikina & Jõeleht: 2010). Toitumisekspertide poolt on välja toodud soovitused mitmekesiseks toitumiseks: · kindlasti peab sööma hommikusööki, mis koosneks süsivesikutest, sest see annab terveks päevaks energiat; · süüa tuleb regulaarselt, 3-5 korda päevas, 3 põhitoidukorda ja vahele puu- ja köögivilju; · kindlasti tasub süüa kiudaineterikast toitu, sest need on seedimisele väga kasulikud;
Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. Inimese päevane süsivesikute norm on 55-60%, rasvade norm 25-30%, sealhulgas 1/3 peaks olema loomsed rasvad ja 2/3 taimsed rasvad, ning valkude norm 10-15%, lisanduvad veel mineraalained ja vitamiinid. Joonis 1. Toidupüramiid 1 5 Püramiidi alus: liikumine Toitumine ja liikumine on omavahel tugevas seoses. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Tervisliku kehakaalu tagabki mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine. Täiskasvanutel soovitatakse liikuda iga päev vähemalt 30 minutit.
..........................................................6 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................8 SISSEJUHATUS Tänapäevases ühiskonnas on tervislik elulaad ja liikumine üha haruldasemaks muutuv nähtus. Inimesed kalduvad enam istuvamale eluviisile. Kui tehaksegi sporti, siis enamjaolt unustatakse, et kunagi ei piisa ainult liikumisest selleks, et treening oleks tervisele positiivse mõjuga. Selleks, et kehalise aktiivsusega kaasneks positiivne mõju ja tervistav tulemus, on vaja ka jägida toitumisharjumusi. Oma referaadis käsitlen toitumise ja treeningu vahelisi seoseid ning leian optimaalseima ja kasulikema viisi terveks elulaadiks seoses toitumisega ja kehalise aktiivsusega. TIPPSPORTLASED Enamajaolt kalduvad sportlased, kes on tõsiselt enda alale pühendunud, olema äärmiselt
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava KAROLIINA SOONBERG, MARILIIS VIPP DIABEET JA TOITUMINE Referaat Juhendaja: Piret Simm, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Diabeet ehk suhkruhaigus on haigus, mille puhul on tegemist häiretega süsivesikute omastamisel. Toitumine on suhkrutõve ravi aluseks. Eesmärk on normaalse veresuhkru sisalduse saavutamine kindla, päevast päeva mittemuuutuvale toiduhulgale sobiva insuliini või tablettide doosi valimisega. Toitumise tähendus diabeediravis on aastatega muutunud. Ravi areng on andnud võimaluse suhtuda söömisesse endiselt loomulikumalt ja vabamalt. Tänapäevane suhkruhaige dieet ei erine enam oluliselt muule elanikkonnale antud toitumissoovitustest (Joassoone ja Täht 2003). I tüüpi diabeetikud vajavad diagnoosimise hetkest alates ravi süstitava insuliiniga. Ravireziim tuleb taga
SISSEJUHATUS MILLEKS VAJAME TOITU? Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. TOIT KOOSNEB TOIDUAINETEST Toiduained on näiteks leib, või, vorst, kurk jne. TOIDUAINED KOOSNEVAD TOITAINETEST Toitained on süsivesikud, rasvad, valgud (ka alkohol), mineraalained, vitamiinid, vesi. ENERGIAKULU JA VAJADUS Energia on vajalik igapäevaseks eluks. Energiat saame rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Mineraalained, vitamiinid ja vesi energiat ei anna . Toidust saadav liigne energia talletub organismis rasvana. Toidu energiat moodetakse kilokalorites (kcal) voi kilodzaulides (kJ). 1 kcal = 4,2 kJ Toiduained sisaldavad energiat väga erineval hulgal. See sõltub toiduaine rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldusest
Toitumisõpetus Soovitatav kirjandus: 1.Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine. Toitumine. Dieedid. Tartu, 1998. (1993). 2. Zilmer M., Kokassaar U., Vihalemm T., Pulges A. Vitamiinid, Tartu, 1996. 3. Zilmer M., Vihalemm T., Kokassaar U. Toit antioksüdantsus, oksüdatiivne stress, ennetuslik tervisekaitse. Tartu, 1995. 4. Kokassaar U., Vihalemm T., Zilmer M., Pulges A. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Tartu, 1996. 5. Kuivjõgi K., Liebert T., Mitt K., Saava M., Teesalu S. Eesti toitumissoovitused. Tallinn, 1995. 6. Zilmer, M. Normaalne söömine 7. Maser, M. Igaühele oma tõde. Pegasus OÜ, 2005. 8. Teesalu, S
organismi põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga, peab tagama kudede ja rakkude ehitusmaterjali ning säilitama ensüüme ja hormoone. Tervislik toitumine hoiab ära mitmesuguseid vaegusnähte, mis võivad töövõime langust põhjustada, vitamiinide ja süsivesikute abiga. Samuti aitab see ennetada haiguseid organismi vastupanujõudude mobiliseerimise abil. Eriti just sportlase vaatenurgast on üks oluline näitaja kindlasti ka vajaliku kehakaalu säilitamine ning piisavate energiavarude (eeskätt glükogeenivarude vastupidavuskoormustel) tagamine. Samuti aitab toitumine kiirendada sportlaste taastumist peale füüsilist pingutust. Toidu kogus, mis tuleb tarbida sõltub erinevatest faktoritest näiteks soost, kehapikkusest ja kaalust, ent ka spordialast, millega tegeletakse ning kuivõrd suur on kehaline aktiivsus üldiselt
sisestada enda andmed programmi, et arvutada välja päevane energiavajadus. Soovituslikuks päevaseks energiakoguseks sain 2567 kcal. Nutridata järgi on osakaal päevasest energiast süsivesikutel 55-60%, rasvadel 25-30% ning valkudel 10-15%. 12 3.1.1 Koolipäev Koolipäevadest võtsin vaatluse alla esmaspäeva, 15.detsembri 2014.a, sest see koolipäev oli nii vaimselt kui ka füüsiliselt raske. Sellel päeval oli üheksa koolitundi ja raske jõusaali treening. Vaatlusalusel päeval sain toidust kokku 818 kcal. Päeva jooksul täiendavalt vajaminev energiakogus oli 1749 kcal. Energia puudujääk oli seega suur ja tõenäoliselt võis see olla ka treeningujärgse nõrkushoo ning lihaskrampide põhjuseks. Analüüsimise all oleval päeval sõin ma lõunaajal ühe muffini (40g) ja õhtul pärmitaignast hakkliha-riisipiruka (262g). Tarbitud toidu vähesest kogusest hoolimata sisaldas see rasvu soovitatavast kogusest enam, tervelt 48,4%
Juba vedelikukaotus 2 % kehakaalust kutsub esile inimese töövõime languse, 70 kg kehakaalu juures tähendaks see vedelikukaotust 1,4 kg ja 100 kg kaaluval mehel 2 kilogrammi. Reegel ei kehti loomulikult siis, kui sportliku tegevuse eesmärgiks on ülemäärase kehakaalu vähendamine. Toodud arvud näitavad, kuivõrd oluline on sportliku tegevuse järgselt kaotatud vedeliku kogus taastada. Teadusuuringud on tõestanud, et kõige enam kannatab aeroobne töövõime , mis teatavasti iseloomustab sportlase vastupidavust. Mida enam me kaotame vedelikku, seda enam kajastub see ka sportlikus saavutusvõimes, nii võib vedelikukaotus 3 % kehakaalust esile kutsuda töövõime languse kuni 8 protsenti. Ebasoovitavad muutused kajastuvad ka südame- vereringe talitluses, mis veelgi pärsib organismi töövõimet. Seda peab tingimata arvestama ka raskejõustikualadel , kui vahetult enne võistlusi soovitakse kiiresti liigsest kehakaalust vabaneda. Veelgi suurem oht on
Kuidas toituda tervislikult? Mai Maser, MD, PhD Söö ainult nii palju, kui energiat kulutad! Meie organism vajab mitmekülgset toitumist eelkõige selleks, et tagada hea tervis, kasvamine ja võime järglasi saada. Kõik sellele lisanduv on juba inimese ajutegevuse vili mõnud ja ahvatlused, gurmaanlus, heaolu, erilised kehalised saavutused jm. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Kui me ei söö piisavalt, tunneme väsimust, meil esineb keskendumisraskusi ja hingeldamist, samuti oleme vastuvõtlikumad haigustele. Inimkeha funktsioneerimine sõltub rakkude tööst. Rakud aga vajavad tasakaalustatud ja mitmekülgset toitumist, kus erinevatel toiduainetel on kindlad soovituslikud kogused. Määrava tähtsusega on nii toidu hulk kui ka selle väärtuslikkus. Toidu koguse määrab põhimõte söö ainult nii palju, kui reaalselt jõuad kulutada! Lapsed ja noored kulutavad keharakkude ülesehitamiseks olulise osa toiduenergiast. Täiskasvanutel ja eakatel inime
Ühes uuringus uuritigi just nimelt seda. Kuus nädalat kestval jõutreeningu perioodil anti tervetele katsealustele suur annus (0,9 g rasvavaba kehakaalu kohta päevas) glutamiinilisa või platseebot. Ootuspäraselt lisas jõutreening nii rasvavaba kaalu, lihasmassi kui ka jõudu, kuid mingeid erinevusi glutamiini- ja platseeborühmade vahel ei leitud. Seega näib, et glutamiin kaitseb lihasmassi vaid neil, kelle vigastused või stressitase on erakordsed, mitte aga tervetel sportlastel treeningstressi korral. (Greta, 2007) On olemas vihjeid selle kohta, et glutamiin suurendab kasvuhormooni eritumist. See on tegelikult tõestatud ainult ühes uurimuses, kus selle mõju oli väike ja kestus lühike (ainult 90 minutit). Lisaks, kui glutamiin tõesti mõjuks niiviisi kasvuhormoonile, suureneksid arvatavasti ka lihasmass ja jõunäitajad, mida aga ei täheldatud mainitud uuringutes. (Greta, 2007) 5.3 MÕJU IMUUNSÜSTEEMILE
Tervislik toitumine Mis see on? Teades nüüd mis on tervis, peaks selgeks tegema, mis täpselt on toitumine ning mis on tervislik toitumine. Et mõista, mis on toitumine peaks teadma, mis on toit. Mõiste ,,toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega ,,toit" hõimatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste ,,toit" alla ei kuulu: sööt, elusloomad, välja arvatud juhul kui need on ette valmistatud turule viimiseks inimtoiduna; taimed enne saagikoristust; ravimid; kosmeetikatootet; tubakas ja tubakatootet; narkootilised ja psühhotroopsed ained; jääkproduktid ja saasteained. Toitumine on järelikult kõige selle, mida loetakse toiduks, tarbimine. Meie organism vajab mitmekülgset toitumist eelkõige sell
Laktatsiooni ajal on emapiim imikule küllastumata rasvhapete allikaks ta vajab neid kesknärvisüsteemi ja aju funktsioonide arenguks. Toitumise planeerimisel on oluline vältida rasvarikkaid toiduaineid: viinerid, margariin, rasvased saiakesed ja küpsised, friikartulid ja kartulikrõpsud, keeduvorstid jm. Kindlasti tuleks eelistada kergelt omastatavat võid, taimeõli ja koort. Rasvadest loobuda ei tohiks, sest neis on rasvlahustund vitamiinid A, E, ja D. Sarnaselt üldpopulatsioonile on soovitatav ka rasedal tarvitada vähemalt kahel korral nädalas kala, üks neist õlirikas kala, mis on oomega-3 rasvhapete adekvaatseks allikaks. Süsivesikute vajadus Süsivesikute vajadus on suur ja nendest saadav toiduenergia peaks moodustama ligi 60% kogu organismi päevasest saadavast energiast. Suurenenud energiavajadus raseduse ja laktatsiooni ajal tuleb katta peamiselt süsivesikutega
· Hoida puhastatud köögivilju niiske riide all (v.a. kartul ja mustujuur) · Tükeldada köögiviljad vahetult enne kuumtöötlemist · Kasutada roostevabu töövahendeid · Kasutada osa köögivilju toidus toorelt · Panna köögiviljad keema keevasse vette · Kuumtöödelda köögivilju võimalikult lühikest aega · Keeta köögivilju kaane all · Jätta puljongi pinnale õhuke rasvakiht, mis kaitseb C-vitamiini hapniku lõhustava toime eest Vitamiin A on rasvlahustuv vitamiin, mis esineb looduses kahel kujul : vitamiin A ja beeta-karotiin. Vitamiin A head allikad on maks, või, munad ja piim. Vitamiini A provitamiini beeta-karotiini leidub taimsetes toiduainetes: porgandid, tumerohelised lehtköögiviljad, apelsinid, sügavkollased ja punased puuviljad. Vitamiin A tähtsus: · Vajalik kasvuks ja organismi kudede taastootmiseks · Vajalik, et hoida nahk sile, pehme ja haigustevaba · Limaskestade kaitse infektsioonide eest
Vitamiin A tagab nägemise teravuse, hoiab terve naha ja limaskestad ja stimuleerib kasvu ja sigimisvõimet. Selle puudusel võib tekkida kanapimedus, naha kestendamine, kasvu pidurdumine ja vastuvõtlikkus nakkushaigustele. Parimateks allikateks on maks, või, munad ja piim. Vitamiin D soodustab luude kasvu, hammaste moodustumist ja on oluline südametegevusele ja närvisüsteemile. Selle defitsiidil tekkib luude pehmumine, hammaste lagunemine, lihasnõrkus ja lühinägelikkus. Vitamiin D-d leidub kalas, lihas, maksas, munas, juustus, seentes, võis, pärmis ja peamiselt päikesevalguses. Vitamiin E-l on kaitsefunktsioon teiste vitamiinide ja rakkude ees ja sel on vähivastane toime, ning kaitseb vananemise eest. Selle vähesusel võib tekkida sigimatus või raseduse katkemine, aneemia, kuiv nahk või vähkkasvajad. Parim allikas on rafineerimata taimeõlid, idud, kalamaks ja pähklid-seemned.
J. Liivi nim. Alatskivi Keskkool 10. Klass TERVISLIK TOITUMINE Koostas : Keity Eres Toiduvaliku põhimõtted Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Füüsilist ja kontoritööd tegeva inimese energiavajadus võib erineda kuni kaks korda. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. Tarbi organismil
3 Toidu keemiline koostis...................................................................................... 6 1.3.1 Süsivesikud................................................................................................. 6 1.3.2 Valgud......................................................................................................... 6 1.3.3 Lipiidid......................................................................................................... 6 1.3.4 Vitamiinid.................................................................................................... 7 1.3.4.1 Foolhape............................................................................................... 7 1.3.4.2 D-vitamiin.............................................................................................. 7 1.3.4.3 C-vitamiin.............................................................................................. 8 1.3.5 Mineraalained......
annaabi.ee 
