elukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks. 5 Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. "valgekraed" on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 6 Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 7 Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine 15. Sotsiaalne mobiilsus, horisontaalse ja vertikaalse mobiilsuse liigid SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja gruppide liikumist süsteemi sees. Eelindustriaalses kastisüsteemis omandatud staatus mõjutab, paika pandud inimese koht sotsiaalses süsteemis. Sotsiaalne mobiilsus on võimatu. Avatusd ehk industriaaless ühiskonnas on võimalik individuaalne sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne mobiilsus tähendab indiviidi, sotsiaalse objekti või inimtegevusena loodud väärtuste liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees ühest
Kihitus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimrühma kindlale positsioonile. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi, aastakümnete või -sadade jooksul. Vaid revolutsioonid toovad järske muutusi ühiskonna klassistruktuuri. Nüüdisajal ühiskonna üldine arengutempo kiireneb, tuues rohkem liikuvust ka kihistumusse. Teisiti väljendudes suureneb sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Tugevate traditsioonidega ühiskonnas (nt India, Prantsusmaa) pole liikumine ühest kihist või klassist teise nii suur
1. koht ühiskondlikus tootmises; 2. suhe tootmisvahenditega; -- omandisuhted (ori orjapidaja omand) 3. osa ühiskondlikus organisatsioonis; -----tootmissuhted (kes määrab eesmärgi) 4. rikkuse saamise viis ja suurus----jaotussuhted (kes otsustab jaotuse). Klasside tekke aluseks on majandus. Nad kujuneva d objektiivselt tootmissuhete kaudu. Klassid on läbi ajaloo olnud majanduslikult determineeritud: orjad ja orjapidajad, feodaalid ja pärisorjad, kodanlus ja proletariaat.--Marx defineeris stratifikatsiooni läbi suhte; valitsev -allutatud. Marx tõestab küll vastandklasside olemasolu, kui sellest ei järeldu üleminek teise ühiskonda. Feodaali pärisorja vastuolust ei järeldu , et see viiks kapitalistlikku ühiskonda. Tegelikuks mootoriks üleminekul oli hoopiski vastuolu feodaali ja linnakodanluse vahel. Klassivõitlus on arengu alus. Klassivastandlikkus kandub üle ka ühiskonna kõikidele teistele sfääridele. Kõik ühiskonnas
- Suurendab kodanikualgatust ja ühtekuuluvustunnet. Nt kampaania Teeme ära - Hoiavad ühiskonna mitmekesisust, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid, ühiskonnagrupid · Seaduslikud meetodid, millega kodanikuühendused saavad mõjutada riigi poliitikat: - Streik ehk tööseisak nõudes majanduslikke nõudmisi - Allkirjade kogumine Ühiskonna kihistus · Sotsiaalne mobiilsus inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet · Vertikaalne mobiilsus on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. Liikumise ulatust ja suunda determineerivad muutused isiksuse struktuuris (teadmised, oskused, hoiakud) ja sotsiaalses keskkonnas (sotsiaalsete positsioonide ümberpaiknemine ühiskonnas).Näiteks
teisiti öeldes ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. a) majandusressursside alusel klassideks b)Elustiili, väärtusorientatsiooni, aga ka päritolu baasil kujunevad staatukihid nagu eliit ja mass. Kihistus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimrühma kindlale positsioonile. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi , aastakümnete või sadade jooksul. Vaid revolutsioonid toovad kaasa järske muutusi. Nüüdisajal suureneb Sotsiaalne mobiilsus mis tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonna kihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi) . Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Klassid ja staatused Varasemate phiskondade iseloomustamisel kasutatakse enamasti jaotust klassideks majandusliku positsiooni alusel. Nüüdisühiskonnas räägitakse
tasakaalustatult. Efektiivse valitsemise korral kaasatakse huvigrupid poliitikasse juba õigusaktide ja otsuste kujudamine algstaadiumis. Äärmuslike ja mässumeelsete gruppide kaasamine poliitiliste otsuste tegemisse muudab nad kaasvastutajaks, mis tavaliselt vähendab nende nõudmiste käremeelsust ning võimaldab sündmustel areneda rahumeelselt. Avalik haldus on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Sotsiaalne mobiilsus inimese või inimgrupi ümberpaiknemine ühest ühiskonnakihist teise; eristatakse horisontaalset(ühest linnast teise) ja vertikaalset(lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi) mobiilsust. Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Põlvkondadevaheline mobiilsus lapsed valivad teistsuguse elukutse nign vahel ka teistsugune väärtussüsteemi, kui on nende vanematel.
kritiseerivad seda. Uusvasakpoolsus e kolmas tee leiab et heaoluriik peab nõudma inimestelt suuremat panustamist, riik peab regu. palku, looma töökohti. Uusparempoolsed- elatustaseme peab määrama inimese isiklik pingutus. Ühiskonna kihistus Sotsiaalne status ja sotsiaalne roll. Ühiskond on sotsiaalselt kihistunud näiteks majandusressurside alusel klassideks. Elustiili, väärtusorientatsiooni ja päritolu baasil kujunevad staatuskihid: eliit ja mass. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Liikumine võib olla horisontaalne. Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole omandisuhe ainumäärav, arutatakse ka elustiili. Nüüdisühiskonnas on kihistumus seotud ka viimsete haridunäitajatega. Arusaam inimeste spnnipärasest võrdusest olenemata päritolust, nahavärvist soost, rahvusest, on tõstnud sotsiaaset mobiilsust.
Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle). Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. 11. Ebavõrduse, kihistumise ja klassi määratlused, klassiteadvus jm., ekspansioon EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. - vanuseline ebavõrdsus elatanu varjatud ja avalik diskrimineerimine - rassilisel ebavõrdsusel on isiksusekeskne grupiline või riiklik iseloom, sallimatus - staatuseline eba palk, tulud, jne - kultuuriline elu- ja käitumisstiili erinevused - indiviidi omadustest tulenev eba ilu, mõistus, tahtejõud on parem - religioosne tööalane, hariduslik eelistatus või piiratus
vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb 6. Levinumad uurimismeetodid ja nende kasutamine (longituuduuring, küsitlus, intervjuu, vaatlus, eksperiment, sekundaarananlüüs) Vastus: Paneel-ehk longituuduurimused-ühte vastajate gruppi jälgitakse pikema aja vältel ja siis mingi aja pärast jälle. Eeldab pikka meelt.Nt. põhikool-güm.-ülikool-pension Küsitlus-kõige levinum, ankeet mida peab täitma.odav,kiire. Nt. Telefoni küsitlus. Intervjuu- vähem hul inimesi kui tahame teada rohkem inimese sisemaailma kohta,küsimusi saab täpsustada, isiklikumad teemad.15-20 inimest.
seega kujuneb välja ühiskonnas sotsiaalne hierarhia. Kihistumine hinnang inimese sotsiaalse väärtuse kohta inimestele omandatud tunnuste nagu teadmised, oskused ja sissetulek ning omistatud tunnuste nagu sugu, vanus, rass, rahvus, religioon alusel. 53. Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub? Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist ressurssi: 1. võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele 2. prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3. omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms. Kõikides keerukamates ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. 54. Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)? Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi: 1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides
mittetäielikkus ja individuaalne vastutus otsuste tegemiseks) Globaliseerumise mõiste ja mõjutegurid - maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside (maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel) · Põhjused: kommunikatsioonitehnoloogiate areng, uut tüüpi informatsioon (teadlikkus globaalsetest teemadest), mobiilsus, globaalne tööjaotus Mõjutegurid: - Globaalsed kommunikatsiooni- ja mobiilsusvood (aja ja ruumi kokkutõmbumine; suhete seotus vahetu ruumiga väheneb; liikumisvood; globaalsed meediakuvandid, ,,tuttavad võõrad"; poliitilise kontrolli vähenemine; suurenev teadlikkus globaalsetest teemadest; identiteediloome võimaluste laienemine) - Poliitilised muutused (sotsiaalsete süsteemide kollapsid; rahvusvahelised ja
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Esimene ehk avalik sektor (riigi-ja omavalitsusasutused) nt Eesti Energia Teine ehk erasektor (eraettevõtted) tulu,töökohad,kasum nt: Grossi toidukaubad Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja – ühendused) tulu pole eesmärk, eesmärgiks ühiskonna parandamine. Pluralism demokraatias- pluralism ehk vaadete rohkus on oluline demokraatias, sest siis on rohkem arvamusi ühe teema kohta ning suudetakse teha otsuseid mis meeldivad kõigile. Nt Eestis kooselu seaduse koostamisel oli vaja palju erinevaid vaatenurgaga inimesi. Erinevused suurte gruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avaliku sektori tuumaks on riik.
sotsialiseeruvad deviantseteks. 77. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Stratifikatsioonisüsteemid moodustatakse siis, kui inimesed paigutatakse teatud kategooriatesse. Kategooriad asuvad kõrgest madalani ning kõigis keerulisemates ühiskondades on kihistumine ehk stratifikatsioon ühiskonna sotsiaalse struktuuri võtmeteguriks. Kihistumine mõjutab inimese valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul. 78. Nimetage viis peamist stratifikatsiooni tunnust. Ebavõrdsus on ühiskonna, mitte indiviidi tunnus Ebavõrdsus püsib põlves-põlve ning on sageli pärandatav Sotsiaalne ebavõrdsus on universaalne, aga varieerub Sotsiaalne stratifikatsioon ei sisalda ainult ebavõrdsust, aga ka uskumusi Sotsiaalne stratifikatsioon tekitab jagatud identiteeti 79. Kuidas omandatud ja omistatud tunnused mõjutavad inimeste asukohta sotsiaalses hierarhias?
sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. kommunikatsioonitehnoloogiate areng kommunikatsioonitehnoloogiate areng mobiilsus (ka tunnetuslikult) mobiilsus (ka tunnetuslikult) uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest teemadest uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest teemadest globaalne tööjaotus globaalne tööjaotus
Individualiseerumine Aja ja ruumi lahutatus: · Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; · Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Globaliseerumine: maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. · kommunikatsioonitehnoloogiate areng · mobiilsus (ka tunnetuslikult) · uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest · teemadest · globaalne tööjaotus · globaalse ja lokaalse segunemine · erinev globaliseerituse ,,aste" Riskiühiskonna mõiste: · Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: - looduslikud ohud · Industriaalne ühiskond (,,esimene modernsus"): - Looduslikud ohud - Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem)
Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle). Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. Peremees-staatus /HMS: 50/. EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. Näide: Mägedega piiratud org. Selles orus elavad kõrvuti põlluharijad ja karjakasvatajad. Kui mõlemal läheb hästi, on kasumis, siis on kõik korras ega pole omavahelisi konflikte. Oletame, et ühel aastal jäävad karjakasvatajad miinusesse (haiguste tõttu), samal ajal põlluharijad on kasumis. Järgmiseks aastaks on mõlemad grupid ebavõrdsel tasemel. Karjakasvatajad on kitsikuses, põlluharijad plussis. Järgmistel aastatel läheb samamoodi edasi
Hinnang atnakse mitte ainult grupile kui tervikule, vaid väga tihti ka igale grupi liikmele eraldi. Staatus on kas omistatud või omandatud. Omistatud staatused põhinevad tavaliselt muutumatutel tunnustel ja inimesed on selle positsiooniga seotud oma soovist või pingutustest sõtumata. Üldjuhul on see seotud kaasa sündinud omadustega, näiteks prints William on enda soovist hoolimata prints. Omandatud staatused põhinevad valikutel ja on seega saavutatud tahteavaldusena. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimese või grupi ümberpaiknemist sotsiaalse kihistumise süsteemis. See peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Ka sotsiaalset mobiilsust on kahte tüüpi vertikaalne ja horisontaalne. Horisontaalne tähistab võimekust paikneda ümber ühe straatumi sees. See ei ole nüüdisühiskonnas kuigi tähtis, pigem oli keskaegne asi. Kui olid ketraja ja tahtsid saada puussepaks, siis ei saanud nii hästi, ehkki jäid endiselt käsitööliseks. Tänapäeval
1. Miks toimuvad sotsioloogilised uuringud kindla teooria raames? 19. Milline on küsimuste psüholoogiline järjestus?Kõigepealt tulevad kerged küsimused, ankeedi Et andmed oleks üheti mõistetavad ning andmed ei tohi olla moonutatud. keskele pannakse kõige problemaatilisemad ehk kõige raskemini vastatavad küsimused, ankeedi lõppu 2. Nimeta uuringu teaduslikkuse kriteeriumid lähevad tundlikud, delikaatsed küsimused. Lõppu tulevad isikuandmed ja kõige lõppu tänusõnad. Uurimisprogrammi olemasolu (tagab, et uurimistöö oleks süstemaatiline) 20. Arutle teemal – kas kontrollküsimused lisada või mitte?Kontrollküsimuse esitamine - tõstab info
Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. Staatusega kaasneb alati roll kuid rolliga ei kaasne staatus (bussireisijad). 20. Ebavõrduse, kihistumise ja klassi määratlused, klassiteadvus, ekspansioon EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised).
Mõned levinumad meetodid: · Paneel- ehk longituuduurimused. Tähendab, et uuritakse üht ja sama vastajate gruppi läbi pikema aja. Sellised uuringud eeldavad palju raha, kannatlikkust (uurija ei tohi ära surra). Keeruline meetod, seetõttu kasutatakse harva. · Küsitlus. Levinuim kvantitatiivne meetod. Kasutatakse, et saada andmeid mingi sotsiaalse grupi kohta. Suhteliselt kiire ja odav võimalus mingile probleemile lahendust leida. · Intervjuu. Kasutatakse siis, kui pole vaja küsitleda nii palju inimesi. Samuti siis, kui on tegemist intiimsemat laadi uurimisprobleemiga (näiteks soovin uurida seksuaalselt väärkoheldud inimesi). Kasutatakse samuti siis, kui soovitakse põhjalikumalt mingit teemat avada. Tõeliselt avada seda, kuidas inimesed ise oma maailma näevad, kuidas oma käitumist põhjendavad. Küsimusi saab vestluse käigus täpsustada, muuta
Fordistlik-keinsistlik majandus: mass-tootmise ja tarbimise suur kasv, riiklik sekkumine ja majandusliku elu reguleerimine. Masstootmine ja mass-tarbimine,,konveierliin" (1908, Henry Ford), suhteline stabiilsus töösuhetes (AÜd), Standardiseeritud süsteem jäikus; töösuhetes madal usaldustase POST-FORDISM (NEO-FORDISM?) Uued tehnoloogilised ja organisatsioonilised lahendused -> tootmisloogika ümberkujunemine paindlikkus ja mobiilsus, detsentraliseeritus kultuuriliselt diferentseeruv tarbijaskond Turgude dematerialiseerumine ja de-territorialiseerumine; deindustrialiseerumine, masskohandamine. ,,weightless economy" Ajutiste, paindlike ja ebakindlamate töösuhete levimine, töö feminiseerumine, kõrgema usaldustasemega töösuhete levik 4. Loeng Kaasaegneühiskond ja majandus *Mõisted: Modernne ühiskond- tänapäeva ühiskond
Ühiskonna sidusus 1. Ühiskond- suure hulga inimeste korrastatud kooselu vorm Õhuke riik- madalad maksud, väga väike avaliksektor. Pakub minimaalselt avalikkuteenust(meie riik teel sinna, hakkame seisma pikalt arstiabi järjekorras, pole loota erilist politsei abi) Paks riik- kõrged maksud, jätkusuutlik ametnikkond, saab piisavalt avalikku teenust(Norra, Soome, Taani, Rootsi) Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistus- teatud sotsiaalsete tunnustega inimrühmade paigutamine kihtidesse e straatumitesse vastavalt neile kuuluvale ressursile.(nt rikkad/vaesed, kultuuriline ressurss, poliitiline ressurss) Sotsiaalne straatum e kiht- sarnaste ressursside ja parameetritega inimestegrupp(nt intelligents, tõrjutus, aristokraatia) Sotsiaalne staatus- inimese positsioon ühiskonnas(nt määrab haritus, kodanik/mittekodanik, finantsilineseis, päritolu) Sotsiaalne mobiilsus- ühe inimese või inimgruppide ümberpaigutumine sotsiaalses straatumis. Eristat
andmeid. Näiteks on olemas mitmeid avalikult kättesaadavaid andmestikke (nagu Euroopa Sotsiaaluuring), mida sotsioloogid tihti kasutavad, kuigi nad ise neid andmeid ei ole kogunud. Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid: 1) Küsitlus (survey) a) ankeetküsitlus – samade küsimuste (ankeedi e. küsimustiku) esitamine suurele hulgale inimestele (respondentidele); ankeedi küsimused on tavaliselt suletud – vastusevariandid on ette antud; ühe inimese kohta saadav info on küllaltki pealiskaudne, kuid küsitletud inimesi on palju; b) intervjuu – suurema hulga ja põhjalikumate küsimuste esitamine väiksemale hulgale respondentidele; küsimused on tihti avatud – vastusevariante pole ette antud; ühe inimese kohta saadav info on põhjalikum, kuid küsitletud inimesi on kokku vähem.
II jätkuv bürokratiseerumine Ritzer (1996): "mcdonaldiseerumine" -efektiivsus -kalkuleerimine -ühetaolisus (standard, garantii) -kontrolli tagamine automatiseerituse kaudu "Mcdonaldiseerumine" muudab sotsiaalse elu ühetaoliseks, jäigemaks ja isikukaugemaks Ritzer ja Weber: ratsionaliseeritus käitumises ohustab isiksust ja vähendab loomingulisust Loengumärkmed 11 Sotsiaalne kihistumine, ebavõrdsus, hüved Katrin Paadam Sotsiaalse kihistumise e sotsiaalse stratifikatsiooni mõistega tähistatakse sotsiaalsete rühmade erinevaid võimalusi sotsiaalseks käitumiseks. Sotsiaalse kihistumise aluseks on sotsiaalne ebavõrdsus. Selle tagajärjel erinevad inimeste - elustiilid, - võimalused eneseteostuseks, - sotsiaalseks liikumiseks e sots. mobiilsuseks. Sotsiaalne ebavõrdsus on klasside formeerumise aluseks. Sotsiaalne ebavõrdsus - sotsiaalsete hüvede ebavõrdne jaotumine ühiskonnas.
77. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Kihistumine ühiskonnas tähendab, et mingi tunnuse alusel eristuvad inimesed moodustavad gruppe ehk sotsiaalseid klasse. See toimub ressursside ebavõrdse jaotuse tõttu ja sotsiaalsetest klassidest moodustub sotsiaalne hierarhia. Ühiskond hakkab klassikuuluvuse, s.o. positsiooni järgi hierarhias hindama inimeste võimeid. 78. Nimetage viis peamist stratifikatsiooni tunnust. On omane ühiskonnale, Pärandub edasi, On univeriaalne, kuid varieerub, On seotud uskumustega, Tekitab jagatud identiteeti. 79. Kuidas omandatud ja omistatud tunnused mõjutavad inimeste asukohta sotsiaalses hierarhias? Omandatud tunnused - oskused, sissetulek-põhinevad isiksusest tulenevatel saavutustel ja võivad aja jooksul muutuda, nn saavutatud staatus;
individuaalsena; individuaalne vastutus oma valikute ees • Aja ja ruumi lahutatus • Vahendatud sotsiaalne suhtlus; kaugenemine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu(finantssüsteemid jms) • Globaliseerumine: maailma kokkutõmbumine, kasvav sõltuvus sotsiaalsete gruppide, indiviidide ja ühiskondade vahel • kommunikatsioonivahendid, mobiilsus, globaalne tööjaotus, globaalse ja lokaalse segunemine, uusinfo globaalsetest teemadest • Riskiühiskond- toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine; tehnoloogilise innovatsiooni tekitatud riskide mõju • Eelindustriaalne(looduslikud ohud); industriaalne(looduslikud; toodetud ohud, mida tajutakse kontrollitavana(tervishoid)) • riskide süstemaatiline tootmine, mis ei vasta ressurssidele;
tajumine individuaalsena; indivisuaalne vastutus oma valikute ees • Aja ja ruumi lahutatus • Vahendatud sotsiaalne suhlus; kaugenemine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu(finantssüsteemid jms) • Globaliseerumine: maailma kokkutõmbumine, kasvav sõltuvus sotsiaalsete gruppide, indiviidide ja ühiskondade vahel • kommunikatsioonivahendid, mobiilsus, globaalne tööjaotus, globaalse ja lokaalse segunemine, uusinfo globaalsetest teemadest • Riskiühiskond- toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine; tehnoloogilise innovatsiooni tekitatud riskide mõju • Eelindustriaalne(looduslikud ohud); industriaalne(looduslikud; toodetud ohud, mida tajutakse kontrollitavana(tervishoid)) • riskide süstemaatiline tootmine, mis ei vasta ressurssidele;
a-le orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. 7 o Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil o Ökotarbimine o Ökoloogiline moderniseerumine 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon 1) Stratifikatsiooni mõiste: o Sotsiaalsete gruppide erinevad võimalused osaleda sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes; 8 o Sotsiaalsete gruppide erinev ligipääs materiaalsele ja sümbolilistele hüvedele (jõukus, võim, tunnustus) o Inimeste jaotumine kihtidesse ‘sotsiaalses hierarhias’ – positsioneerumine sotsiaalses ruumis 2) Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus
Ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni e staatust kui teised. Kõrge staatusega gruppe nim eliidiks v kõrgklassiks. Eliidist eristub mass, ka keskklass kuulub massi hulka naq tavainimesed. Kõige madalama sotsiaalse staatusega inimgruppi nim alamklassiks. Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse e teisiti öeldes-sotsiaalselt kihistunud. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi, aastakümnete v sadade jooksul. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste v tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Avalik sektor: tuumaks on riik, nendest eesmärkidest ja ülesannetest tulenevad ka riigi tunnused- Riik on alati seotud võimu teostamisega, riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu, riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad, riik omad kontrolli kindla territooriumi üle, riigi institutsioonid on avalikud. Seadusandlik ja täidesaatev võim oleks eraldiseisvad
Uue ühiskonna keskmes riskide vältimine Risk on sotsiaalselt konstureeritav, sest media saab midagi kajastada rohkem või vähem, suurendada antud teema kajastamist (kõik majanduslikud nähtused on sotsiaalselt konstrueeritavad) Globaliseerumine (ülemaailmastumine) maailma kokkutõmbumine, samal ajal kui kasvab vastastikune sõltuvus indiviidide, sotsiaalsete gruppida ja ühiskondade vahel Kommunikatsioonitehnoloogiate areng Mobiilsus Uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest teemadest Globaalne tööjaotus Globaalse ja lokaalse segunemine Erinev globaliseerituse ,,aste" (riikide vahel. Nt. London või NY võrreldes Eestiga) Igapäevaelu globaliseerumine Uus individualism eneseloomise rõhutamine, identiteedi muutmise tööstus (nt ilukirurgia), isu kohese muutumise järele, vaimustus
a) Kasti- ja seisuseühiskond kuulutakse sünnipäritolu järgi ja ei saa vahetada nt Indias b) Klassiühiskond jagunetakse klassidesse või kintidesse mille vahel pole selget piiri ning saab vahetada Sotsiaalse positsiooni mõõtmine Marx põhiline klassi tegelane. Klassi määrab suhe tootmisvahenditega. Kapitalistlikus ühiskonnas 2 klassi: kapitalistid ja töölised Weber 3 tunnust: 1) Majanduslik jõukus 2) Staatus, prestiiz 3) Võim - Tänapäeval mõõdetakse: haridus, amet, sissetulek Klassisüsteemi areng Marxi ajal oluliseimad töölised ja kapitalistid - Kapitalistid - Väikekondalased - Töölised - Talupojad Tänapäeval: - Kõrgklass suurfirmade juhid ja omanikud, tipppoliitikud, aristokraadid - Keskklass keskmised firmajuhid, spetsialistid nt arst, ei pea toimetuleku pärast muretsema kui laristada ei saa, marxi teooria ette ei näinud
sellele, kes määrab normid.Tavad ja seadused,mis piiravad lubatud seksuaalset käitumist,on võimulolijate käes sotsiaalse kontrolli vahenditeks ühiskonnakihtide üle, kellel on vähem võimu nt. Naised ja vähemused Sotsiaalsed erinevused ja ebavõrdsus Mis on sotsiaalne kihistumine (vt. Kihistumise olemus, lk 111)? Kõikides ühiskondades eksisteerib kolm eriti kõrgelt hinnatud ressurssi: 1) võim võime oma tahet teistele peale suruda' 2) prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3) omand vara (majanduslikd) Sotsiaalseks hierarhiaks nimetatakse kõrgest madalamani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogumit Võrdle funktsionalistlikku ja konfliktiteoreetilist perspektiivi (Marx, Gramsci ja Bourdieu). Funktsionalistide käsitlus: · Funktsionalistid usuvad,et kihistussüsteemide iseloomu saab põhjendada inimloomuste ja kollektiivseid vajadusi käsitlevate teooriatega.Kõikide inimeste võimed ei ole ühesugused ,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
