Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsioloogia põhitõed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mobiilsus, ankeet, ankeedi, stratifikatsiooni, kihist, prestiiz, mobiilsust, vaatlus, intervjuu, öeldud, küsimusi, vastaja, sotsialiseerumine, rass, viitab, hierarhias, piire, mobiilsuse, intevjuu, representatiivsus, lahtised, eksam, sotsialiseerumise, freud, super, cooley, peegelmina, minust, mead, erikson, kihistus, järjestatud, kihistumissüsteemelukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks. 5 Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. "valgekraed" on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 6 Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 7 Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine 15. Sotsiaalne mobiilsus, horisontaalse ja vertikaalse mobiilsuse liigid SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja gruppide liikumist süsteemi sees. Eelindustriaalses kastisüsteemis omandatud staatus mõjutab, paika pandud inimese koht sotsiaalses süsteemis. Sotsiaalne mobiilsus on võimatu. Avatusd ehk industriaaless ühiskonnas on võimalik individuaalne sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne mobiilsus tähendab indiviidi, sotsiaalse objekti või inimtegevusena loodud väärtuste liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees ühest
1. koht ühiskondlikus tootmises; 2. suhe tootmisvahenditega; -- omandisuhted (ori orjapidaja omand) 3. osa ühiskondlikus organisatsioonis; -----tootmissuhted (kes määrab eesmärgi) 4. rikkuse saamise viis ja suurus----jaotussuhted (kes otsustab jaotuse). Klasside tekke aluseks on majandus. Nad kujuneva d objektiivselt tootmissuhete kaudu. Klassid on läbi ajaloo olnud majanduslikult determineeritud: orjad ja orjapidajad, feodaalid ja pärisorjad, kodanlus ja proletariaat.--Marx defineeris stratifikatsiooni läbi suhte; valitsev -allutatud. Marx tõestab küll vastandklasside olemasolu, kui sellest ei järeldu üleminek teise ühiskonda. Feodaali pärisorja vastuolust ei järeldu , et see viiks kapitalistlikku ühiskonda. Tegelikuks mootoriks üleminekul oli hoopiski vastuolu feodaali ja linnakodanluse vahel. Klassivõitlus on arengu alus. Klassivastandlikkus kandub üle ka ühiskonna kõikidele teistele sfääridele. Kõik ühiskonnas
vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb 6. Levinumad uurimismeetodid ja nende kasutamine (longituuduuring, küsitlus, intervjuu, vaatlus, eksperiment, sekundaarananlüüs) Vastus: Paneel-ehk longituuduurimused-ühte vastajate gruppi jälgitakse pikema aja vältel ja siis mingi aja pärast jälle. Eeldab pikka meelt.Nt. põhikool-güm.-ülikool-pension Küsitlus-kõige levinum, ankeet mida peab täitma.odav,kiire. Nt. Telefoni küsitlus. Intervjuu- vähem hul inimesi kui tahame teada rohkem inimese sisemaailma kohta,küsimusi saab täpsustada, isiklikumad teemad.15-20 inimest.
II jätkuv bürokratiseerumine Ritzer (1996): "mcdonaldiseerumine" -efektiivsus -kalkuleerimine -ühetaolisus (standard, garantii) -kontrolli tagamine automatiseerituse kaudu "Mcdonaldiseerumine" muudab sotsiaalse elu ühetaoliseks, jäigemaks ja isikukaugemaks Ritzer ja Weber: ratsionaliseeritus käitumises ohustab isiksust ja vähendab loomingulisust Loengumärkmed 11 Sotsiaalne kihistumine, ebavõrdsus, hüved Katrin Paadam Sotsiaalse kihistumise e sotsiaalse stratifikatsiooni mõistega tähistatakse sotsiaalsete rühmade erinevaid võimalusi sotsiaalseks käitumiseks. Sotsiaalse kihistumise aluseks on sotsiaalne ebavõrdsus. Selle tagajärjel erinevad inimeste - elustiilid, - võimalused eneseteostuseks, - sotsiaalseks liikumiseks e sots. mobiilsuseks. Sotsiaalne ebavõrdsus on klasside formeerumise aluseks. Sotsiaalne ebavõrdsus - sotsiaalsete hüvede ebavõrdne jaotumine ühiskonnas.
Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle). Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. 11. Ebavõrduse, kihistumise ja klassi määratlused, klassiteadvus jm., ekspansioon EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. - vanuseline ebavõrdsus elatanu varjatud ja avalik diskrimineerimine - rassilisel ebavõrdsusel on isiksusekeskne grupiline või riiklik iseloom, sallimatus - staatuseline eba palk, tulud, jne - kultuuriline elu- ja käitumisstiili erinevused - indiviidi omadustest tulenev eba ilu, mõistus, tahtejõud on parem - religioosne tööalane, hariduslik eelistatus või piiratus
Mõned levinumad meetodid: · Paneel- ehk longituuduurimused. Tähendab, et uuritakse üht ja sama vastajate gruppi läbi pikema aja. Sellised uuringud eeldavad palju raha, kannatlikkust (uurija ei tohi ära surra). Keeruline meetod, seetõttu kasutatakse harva. · Küsitlus. Levinuim kvantitatiivne meetod. Kasutatakse, et saada andmeid mingi sotsiaalse grupi kohta. Suhteliselt kiire ja odav võimalus mingile probleemile lahendust leida. · Intervjuu. Kasutatakse siis, kui pole vaja küsitleda nii palju inimesi. Samuti siis, kui on tegemist intiimsemat laadi uurimisprobleemiga (näiteks soovin uurida seksuaalselt väärkoheldud inimesi). Kasutatakse samuti siis, kui soovitakse põhjalikumalt mingit teemat avada. Tõeliselt avada seda, kuidas inimesed ise oma maailma näevad, kuidas oma käitumist põhjendavad. Küsimusi saab vestluse käigus täpsustada, muuta
a) Kasti- ja seisuseühiskond kuulutakse sünnipäritolu järgi ja ei saa vahetada nt Indias b) Klassiühiskond jagunetakse klassidesse või kintidesse mille vahel pole selget piiri ning saab vahetada Sotsiaalse positsiooni mõõtmine Marx põhiline klassi tegelane. Klassi määrab suhe tootmisvahenditega. Kapitalistlikus ühiskonnas 2 klassi: kapitalistid ja töölised Weber 3 tunnust: 1) Majanduslik jõukus 2) Staatus, prestiiz 3) Võim - Tänapäeval mõõdetakse: haridus, amet, sissetulek Klassisüsteemi areng Marxi ajal oluliseimad töölised ja kapitalistid - Kapitalistid - Väikekondalased - Töölised - Talupojad Tänapäeval: - Kõrgklass suurfirmade juhid ja omanikud, tipppoliitikud, aristokraadid - Keskklass keskmised firmajuhid, spetsialistid nt arst, ei pea toimetuleku pärast muretsema kui laristada ei saa, marxi teooria ette ei näinud
andmeid. Näiteks on olemas mitmeid avalikult kättesaadavaid andmestikke (nagu Euroopa Sotsiaaluuring), mida sotsioloogid tihti kasutavad, kuigi nad ise neid andmeid ei ole kogunud. Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid: 1) Küsitlus (survey) a) ankeetküsitlus – samade küsimuste (ankeedi e. küsimustiku) esitamine suurele hulgale inimestele (respondentidele); ankeedi küsimused on tavaliselt suletud – vastusevariandid on ette antud; ühe inimese kohta saadav info on küllaltki pealiskaudne, kuid küsitletud inimesi on palju; b) intervjuu – suurema hulga ja põhjalikumate küsimuste esitamine väiksemale hulgale respondentidele; küsimused on tihti avatud – vastusevariante pole ette antud; ühe inimese kohta saadav info on põhjalikum, kuid küsitletud inimesi on kokku vähem.
Uue ühiskonna keskmes riskide vältimine Risk on sotsiaalselt konstureeritav, sest media saab midagi kajastada rohkem või vähem, suurendada antud teema kajastamist (kõik majanduslikud nähtused on sotsiaalselt konstrueeritavad) Globaliseerumine (ülemaailmastumine) maailma kokkutõmbumine, samal ajal kui kasvab vastastikune sõltuvus indiviidide, sotsiaalsete gruppida ja ühiskondade vahel Kommunikatsioonitehnoloogiate areng Mobiilsus Uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest teemadest Globaalne tööjaotus Globaalse ja lokaalse segunemine Erinev globaliseerituse ,,aste" (riikide vahel. Nt. London või NY võrreldes Eestiga) Igapäevaelu globaliseerumine Uus individualism eneseloomise rõhutamine, identiteedi muutmise tööstus (nt ilukirurgia), isu kohese muutumise järele, vaimustus
sotsialiseeruvad deviantseteks. 77. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Stratifikatsioonisüsteemid moodustatakse siis, kui inimesed paigutatakse teatud kategooriatesse. Kategooriad asuvad kõrgest madalani ning kõigis keerulisemates ühiskondades on kihistumine ehk stratifikatsioon ühiskonna sotsiaalse struktuuri võtmeteguriks. Kihistumine mõjutab inimese valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul. 78. Nimetage viis peamist stratifikatsiooni tunnust. Ebavõrdsus on ühiskonna, mitte indiviidi tunnus Ebavõrdsus püsib põlves-põlve ning on sageli pärandatav Sotsiaalne ebavõrdsus on universaalne, aga varieerub Sotsiaalne stratifikatsioon ei sisalda ainult ebavõrdsust, aga ka uskumusi Sotsiaalne stratifikatsioon tekitab jagatud identiteeti 79. Kuidas omandatud ja omistatud tunnused mõjutavad inimeste asukohta sotsiaalses hierarhias?
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
seega kujuneb välja ühiskonnas sotsiaalne hierarhia. Kihistumine hinnang inimese sotsiaalse väärtuse kohta inimestele omandatud tunnuste nagu teadmised, oskused ja sissetulek ning omistatud tunnuste nagu sugu, vanus, rass, rahvus, religioon alusel. 53. Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub? Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist ressurssi: 1. võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele 2. prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3. omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms. Kõikides keerukamates ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. 54. Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)? Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi: 1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides
28. Miks Marxi tulevikuennustused ei täitunud? Põhjuseks võis olla: · Kapitalistliku klassi fragmenteeritus, · "Valgekraed" ja kasvav elatustase, · Tööliste parem organiseeritus, · Parem seaduslik kaitse 29. Millised on Max Weberi väitel ühiskondliku ebavõrdsuse kolm dimensiooni ja kuidas on nende dimensioonide tähtsus ajalooliselt muutunud? 1. Majanduslik ebavõrdsus klassipositsioon, 2. Staatus sotsiaalne prestiiz, 3. Võim Ajalooline muutus: 1. Põllumajanduslikes ühiskondades on olulisimaks staatus (ühiskondlik prestiiz), 2. Tööstusühiskonnas muutub kõige olulisemaks majanduslik ebavõrdsus klassierinevused, 3. Bürokraatia kasvades muutuvad riiklikud bürokraatiad järjest võimsamaks ja oluliseks muutub võimu dimensioon (seda eriti sotsialistlikes riikides). KRIITIKA: arvestades üleilmset ja riikidesisest jätkuvat ja kasvavat sissetulekute
Näide: linnuste ehitamine, et hoida elu turvaliselt 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. N: sõltume üksteisest 15. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Kiire muutus võib kaasa tuua anoomia, nt ülenev mobiilsus. Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. Ühiskonnas puuduvad normid, inimesed ei tea kuidas käituda. 16. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat. 17
Sots uuringud jaotatakse kvalit ja kvanit. Kvantit on arvulistele tuginevad ja kvalit sõnade kirjeldamisel. Sageli arvatakse et arvulised meetodid on tõsisemad ja teaduslikumad kuna nende abil näeb matemaatiliste arvude abil seoseid ja tõenäosuseid. Tegelikult valib uurija endale sobiva meetodi kuna küsimuse teada saamiseks võib vaja minna nii arvulist kui ka sõnalist kirjeldust. 6. Levinumad uurimismeetodid ja nende kasutamine (longituuduuring, kusitlus, intervjuu, vaatlus, eksperiment, sekundaarananluus) longituuduuring uuritakse üht ja sama gruppi pikema aja jooksul. See uuring nõuab palju raha ja kannatlikkust. Pikk ja keeruline meetod, kasut harva. Küsitlus levinum kvant meetod. Kasut et saada andmeid mingi kindla gr kohta. Suht kiire ja odav võimalus. Prob kiire lahendamine. Intervjuu kasut inimeste küsitlemiseks. Ei nõua paljude inimeste arvamust. kasut siis kui soovitakse põhjalikult
sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. kommunikatsioonitehnoloogiate areng kommunikatsioonitehnoloogiate areng mobiilsus (ka tunnetuslikult) mobiilsus (ka tunnetuslikult) uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest teemadest uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest teemadest globaalne tööjaotus globaalne tööjaotus
a-le orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. 7 o Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil o Ökotarbimine o Ökoloogiline moderniseerumine 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon 1) Stratifikatsiooni mõiste: o Sotsiaalsete gruppide erinevad võimalused osaleda sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes; 8 o Sotsiaalsete gruppide erinev ligipääs materiaalsele ja sümbolilistele hüvedele (jõukus, võim, tunnustus) o Inimeste jaotumine kihtidesse ‘sotsiaalses hierarhias’ – positsioneerumine sotsiaalses ruumis 2) Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus
2. teadmist ühiskonnast, mis on väärtustevaba ja neutraalne * 3. teadmist ühiskonnast, mis rajaneb positiivsetele väärtustele 4. teadmist ühiskonnast, mis ei ole negatiivne Millised kolm uurimistöö tüüpi on olemas ning millistele küsimustele nad vastavad? Kvalitatiivne (-Humanistlik, holistlik,-Nähtuste kirjeld.,mõist.,tõlgendamine,- Dialektiline, induktiivne,-Arendab teooriat,-Strukt.-ud intervjuu,sisuanalüüs, vaatlus,- Andmebaas sõnaline) ja kvantitatiivne (Loogiline positivism,-Nähtuste kirjeld., selet.,testimine, ennustamine,-Loogiline, deduktiivne,-Testib teooriat,-Strukt.-tud küsimustik,intervjuu, katse,-Andmebaas numbriline). . Avastav - kes? või mis? Kasutab kirjeldavaid andmeid, seletav kuidas? Kasutab kirjeldavaid andmeid. Põhjendav miks? Tipp teaduse uurimuse kujundus. Mida tähendab induktiivne ja deduktiivne uurimisviis? Induktiivne uurimus, üksikult
2. Alastiilide järgijad (muusika alastiilid) 3. Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukohad) Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? a. Tehnoloogiline moderniseerumine (puhastusfiltrid) b. Ökomaksud c. Seadused d. Kodanikuühiskonna arendamine 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsiooni mõiste o Sotsiaalsete gruppide erinevad võimalused osaleda sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes. o Sotsiaalsete gruppide erinev ligipääs materiaalsele ja sümbolilistele hüvedele. o Inimeste jaotumine kihtidesse sotsiaalses hierarhias. Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus o Omistatud staatus – omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste(rass,sugu) või sotsiaalse positsiooni
62. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Inimeste teatud kategooriatesse paigutamine, asuvad kõrgest madalani nt liigitame ühed inimesed teistest väärtuslikumaks. On ühiskonna sotsiaalse struktuuri võtmeteguriks. Mõjutab inimeste valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 7 Sotsioloogia alused Liina Käär 63. Mis on stratifikatsiooni neli peamist tunnusjoont? (see on ühiskonna tunnusjoon, mitte individuaalne eripära; ebavõrdsus on päritav; see on seotud uskumustega ehk kuidas religioon õigustab olemasolevat stratifikatsiooni; stratifikatsioon on olemas igal pool, kuid varieerub) - püsib põlvkonnast põlvkonda, pärandatakse põlvkonnast põlvkonda. Jäin sellisesse positsiooni, kus oli võimatu tõusta, kui vanemad olid keskklassist.
Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. Staatusega kaasneb alati roll kuid rolliga ei kaasne staatus (bussireisijad). 20. Ebavõrduse, kihistumise ja klassi määratlused, klassiteadvus, ekspansioon EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised).
vähesel määral; sellisteks tunnusteks on näiteks suhu, rahvas ja vanus Operatsionaliseerimine abstraktne tõlgendamine millekski jälgitavaks Organisatsiooniline kuritegu ettevõtete ja nende ametnike seadusevastased teod, altkäemaksude andmine, valed väärtuse määramised ja maksude vältimine Organiseeritud kuritegevus organiseeritud püüe koguda rikkust seadusevastaselt. Osalusvaatlus vaatlus, mille läbiviija muutub vaatluse käigus vaatluse all olevate sotsiaalsete suhete struktuuri üheks osaks Paneel- ehk longituuduurimus jälgib vastajate gruppi pikema ajaperioodi jooksul Partikularistlik viga eeldamine, et suhe, mis eksisteerib grupi tasandil, on olemas ka indiviidide tasandil Patoloogiline mudel kirjeldab haigust temaga kaasnevate bioloogiliste sümptomite kaudu ja keskendub ,,ebanormaalse,, organismi funktsioneerimise paljastamisele
Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle). Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. Peremees-staatus /HMS: 50/. EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. Näide: Mägedega piiratud org. Selles orus elavad kõrvuti põlluharijad ja karjakasvatajad. Kui mõlemal läheb hästi, on kasumis, siis on kõik korras ega pole omavahelisi konflikte. Oletame, et ühel aastal jäävad karjakasvatajad miinusesse (haiguste tõttu), samal ajal põlluharijad on kasumis. Järgmiseks aastaks on mõlemad grupid ebavõrdsel tasemel. Karjakasvatajad on kitsikuses, põlluharijad plussis. Järgmistel aastatel läheb samamoodi edasi
sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides. Mikrosüsteem. Selles alluvad kõik sotsiaalse korra reeglid muutustele ja muutmisele, säilib ebakindluse ja püsimatuse element. 2) Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 2 2.1. Mis on sotsioloogilise uurimistöö eesmärgiks? Mõista meid ümbritsevat ühiskonda ja vajadusel vastu võtta tarku poliitilisi valikuid. Inimesed eeldavad, et isiklik vaatlus ja kogemus on kõige täpsemad, kuid tegelikult on just iseenesestmõistetavad arusaamad need, mida tuleb uurida. 2.2. Mis vahe on subjektiivsel ja objektiivsel teadmisel? Subjektiivne teadmine tuleneb indiviidi enese kontekstist: usust, isiklikust vaatlusest ja intuitsioonist. Objektiivne teadmine on tervest mõistusest tulenevate seletuste kõrvaleheitmine ja sotsiaalsete faktide analüüsimine. 2.3. Millised tunnused on teaduslikul meetodil ja kuidas Sa neid omadusi kirjeldaksid?
solidaarsus. Näide: linnuste ehitamine, et hoida elu turvaliselt 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. N: sõltume üksteisest 11. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Kiire muutus võib kaasa tuua anoomia, nt ülenev mobiilsus. Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. Ühiskonnas puuduvad normid, inimesed ei tea kuidas käituda. 12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat
teatud kategooriatesse. ..........................................................................................142 19.1.2. Kihistumise olemus................................................................................... 142 19.1.3. Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi:..................143 19.1.4. Klass erineb teistest kihistumissüsteemidest mitme teguri poolest:..........143 19.1.5. Stratifikatsiooni teoreetilised seisukohad.................................................. 144 19.1.6. Karl Marxi teooria..................................................................................... 144 19.1.7. Max Weberi teooria...................................................................................146 19.1.8. Kihistumise funktsionalistlik käsitlus........................................................148 19.1.9. Melvin Tumini kriitika:..........................
a) Longitudinaalsed b) Iga inimene on unikaalne; erinevate inimeste b) läbilõikelised käitumist ei saa seletada samade printsiipide 3. Milline uurimustulemus on paremini kooskõlas alusel konfliktiteoreetilise stratifikatsiooni c) Kui me vaatleme abielupaare, siis peaks (kõrgematel positsioonidel on rikaste vanemate ilmnema positiivne korrelatsioon abikaasade lapsed, kihistumine) teooriaga? ilu vahel a) Intelligentsuse korrelatsioon inimese
Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle). Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. 20. Ebavõrduse, kihistumise ja klassi määratlused, klassiteadvus, ekspansioon EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised).
Hüpotees on oluline, sest see paneb paika mida on vaja uurida, mida on vaja analüüsida. Andmete kogumine · Alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt varem kogutud andmeid. Kui teadlane pole isiklikult ise andmeid kogunud, aga keegi teine on, siis on ikkagi tegemist empiirilisega Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid · Küsitlus · Vaatlus · Eksperiment · Dokumentide analüüs Küsitlus Ankeetküsitlus samade küsimuste (küsimustiku e. ankeedi) esitamine suurele hulgale inimestele (respondentidele). Tihtipeale suletud küsimused. Intervjuu väiksema hulga inimeste põhjalikum küsitlemine. Avatud küsimused. Olulised mõisted seoses küsitlusega (tegelikult puudutavad ka teisi meetodeid) · Populatsioon ehk üldkogum see inimeste hulk, kelle kohta me tahame oma küsitlusega infotmatsiooni saada
kõige tähtsamaks? Põhjenda. 5. Kuidas tagada jätkusuutlikkust? 6. Milline on hea valitsemine? 7. Millised rahvastiku probleemid on Eestis kõige tõsisemad? Põhjenda oma valikut. 1. Millised on ühiskonna sektorid? 2. Kuidas on omavahel seotud avalik sektor ja erasektor? Avalik sektor ja kolmas sektor? 3. Miks on ühiskonnale vaja kodanikuühendusi? Too näiteid. 4. Millises sektoris eelistavad inimesed töötada? Miks? 5. Selgita mõisted: sotsiaalne mobiilsus, sotsiaalne staatus, sotsiaalne kihistus, sotsiaalne tõrjutus, eliit, keskklass. 6. Eesti ühiskonna üheks tõsisemaks probleemiks nõrk sotsiaalne sidusus. Miks? Põhjenda. 7. Kuidas vähendada sotsiaalset tõrjutust? 8. Milline ühiskonnagrupp Eestis vajab Sinu arvates rohkem tähelepanu ja abi? Põhjenda oma seisukohta. 1. Millist heaolumudelit Sinu arvates Eesti järgib? Põhjenda oma seisukohta. 2. Millist poliitilist ideoloogiat toetad? Miks
Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus
M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uurimine. Selleks on tarvis natuke ühiskonda uurida, ühiskondasid kõrvutada. - Õigus kui sotsiaalne nähtus. Õigus areneb koos ühiskonnaga, õiguse areng ja ühiskonna areng peavad olema
sellele, kes määrab normid.Tavad ja seadused,mis piiravad lubatud seksuaalset käitumist,on võimulolijate käes sotsiaalse kontrolli vahenditeks ühiskonnakihtide üle, kellel on vähem võimu nt. Naised ja vähemused Sotsiaalsed erinevused ja ebavõrdsus Mis on sotsiaalne kihistumine (vt. Kihistumise olemus, lk 111)? Kõikides ühiskondades eksisteerib kolm eriti kõrgelt hinnatud ressurssi: 1) võim võime oma tahet teistele peale suruda' 2) prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3) omand vara (majanduslikd) Sotsiaalseks hierarhiaks nimetatakse kõrgest madalamani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogumit Võrdle funktsionalistlikku ja konfliktiteoreetilist perspektiivi (Marx, Gramsci ja Bourdieu). Funktsionalistide käsitlus: · Funktsionalistid usuvad,et kihistussüsteemide iseloomu saab põhjendada inimloomuste ja kollektiivseid vajadusi käsitlevate teooriatega.Kõikide inimeste võimed ei ole ühesugused ,
annaabi.ee 
