Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsioloogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
etnotsentrism, esind, rituaalid, staatused, moraal, sanktsioon, grupis, uurita, arvavad, tunnevad, sanktsioonid, siirderituaal, nimetame, staatusele, kusjuures, sõpradelt, peegelpilt, hinnangut, paljusus, teisesed, kogukond, kogukonnas, üksiku, üksikinimese, seostamine, lahendavad, funktsionalism, akte, teistega, manipuleerida, feministlik, positivism07.01.2009 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll ühiskonnas. Vastus: Teadusharu ja amet, mida sageli aetakse segamini sotsiaaltöö ja "inimeste aitamisega". Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andmete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Sotsioloogia on teadus, mille roll pole mitte ainult esitada andmeid, vaid seletada ja ennustada ühiskonnas toimuvat. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese käitumist grupis. Eeldus, et inimese käitumist ei saa seletada vaid tema isiksuseomadustega, vaid tema käitumist mõjutab keskkond, tema teod on suunatud teistele inimestele ja teised inimesed omakorda mõjutavad tema käitumist. Sotsioloog kui statistiliste andmete koguja. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Oluline on siinjuures, et sotsioloog oleks huvitatud nägema kaugemale nö. tavateadmisest. Vaatab iseenesestmõistetava taha.
Sapir-Worfi hupotees . Inimesed ei ela ainult objektiivses maiilmas vaid on sõltuvad selle ühiskonnas loodud keelest. Kaks keelt pole kunagi sarnased et neid pidada üheks ja samaks sots reaalsuseks. Keele hinnanguline mõõde. Keel kirjeldab ühiskonna korraldust ja toodab eksisteerivaid norme. Nähtuste ja asjade nimetamine määratleb ühiskonna väärtusi. Inimesed kasutavad keelt teadmata kõiki neid tähendusi millest keel on tekkinud. 8. Etnotsentrism ja kultuurirelativism. Etno kõik kultuurid on omavahel erinevad aga inimestel on kalduvus hinnata ja võrrelda kultuure ja inimene usub et ainult tema kultuur on õige ja hea ja otsustab teiste kultuuride üle oma kultuuristandardite järgi. Kuulsaim neist on Hitler. Vastupidine seisukoht kuultuuri relativism st et tuleb näha teiste kultuure nii nagu seda näevad teiste kultuuride esindajad. Tuleb näha kaugemale kui enda kultuuri standardid ette näevad. 9. Sotsiaalsed normid
*sotsioloogia on ühis teadus, mis uurib inimeste käitumist grupis, grupi konstruktsioone ja ka viis kuidas inimene mõtestab oma tegevust. Kus lähtutakse sellest, et inimene elab ja osaleb mitmesugustes gruppides. * sotsioloogia lähtekohad: 1)huvi ühiskonna elu, kui terviku vastu, st seoste otsimine majanduse, perekonna, usu, politiika jt valdkondade vahel, ka viisi kuidas ühiskonna probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. 2)rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile, elu
Sotsioloogia: Mis on sotsioloogia: Sotsioloogia on ühiskonna teadus mis uurib inim. Käitumist grupis s.h. ka grupi konstruktsioone ja ka viisi kuidas inimene mõtestab oma tegevust.(enesepeegerldus) Sarnaselt teiste ühiskonna teadustega valitseb teooriate mitmekesisus s.t. ühte ja ainuõiget lahendust ei ole ühele probleemile ja seda loetakse normaalseks nähtuseks.Erinevalt teistest teadustest huvituvad sotsioloogiat kõik eluvaldkonnad. Ühiskonna teadus mis uurib inimeste käitumist grupis.Sealhulgas ka grupi konstruktsioone ja ka viise kuidas inimene mõtestab oma tegevust. Sarnaselt teiste teooria st et ühte ja ainuõiget lahendust pole ühelegi probleemile ja seda loetakse normaalseks nähtuseks Erinevad teistest teadustest huvituvad sotsioloogiat kõik eluvaldkonnad.( nt.seksuaalne käitumine. 1. huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu..ja seoste leidmine erinevate valdkondade vahel (nt tööpuudus ja haridussüsteem,inimestel pole tööd ja hakkavad õppima).
See ei välista muidugi seda, et ta inimesena ei tunneks, et ta peab millessegi sekkuma, aitama parandada (nt astuma välja perevägivalla vastu jne). Kuna sotsioloog tegeleb inimestega, kuid on ka ise kõigest inimene, siis on oluline see, et sotsioloog eraldaks oma rollid tavakodaniku ja teadlasena. Distantseerumine oma poliitilistest, usulistest, moraalsetest jm tõekspidamistest. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese käitumist grupis. Eelkõige võib pidada sotsioloogiat teaduseks, mille ülesanne, eesmärk on soov ühiskonda mõista. Sotsioloogia kui teadus põhineb eeldusel, et inimese käitumist ei saa seletada vaid tema isiksuseomadustega (nagu näiteks psühholoogias), vaid inimest mõjutab tema keskkond, tema teod on suunatud teistele inimestele. Teised inimesed mõjutavad teda ja tema omakorda teisi inimesi. Samas pole ka ühiskond lihtsalt indiviidide summa, vaid üheskoos,
Sotsioloogia Teadus,mis uurib inimeste käitumist grupis, sh ka kuidas grupikonstruktsioone, kui ka viisi kuidas inimene mõtestab tegevust. Üksikisiku käitumist on taske prognoosida, küll aga saab prognoosida grupikäitumist. Sotisioloogia erineb teistest teadustest selle poolest, et ta tunneb huvi kõigi eluvaldkondade vastu. Sarnaselt teiste teadustega valitseb arvamuste erinevus ja seda loetakse normaalseks(kehtib ka teooriate kohta) Sotsioloogia peamised lähtekohad:
valitakse nende saavutuse järgi. Korrelatsioon kirjeldab, kuidas ühe muutuja väärtuse muutmine on seotud teise muutuja väärtusega muutmisega. Kosmopoliitsus tähendab uute mõtete, väärtuste ja ideoloogiate ning tehnoloogia levimist linnapiirkondadest mujale ühiskonda. Kultuur niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetele on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad vastutust üksteise eest ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Kultuuri tootmine väljendab organisatsioonilist ahelat, mis määratleb kultuuriliste toodete loomise, jaotamise ja tarbimise. Kultuurikonflikti mudel rõhutab väärtuserinevusi ja arusaama, et seadused väljendavad ainult kõige tugevamate gruppide väärtusi. Kultuurikontakt tähendab õppimist teistesse ühiskondadesse kuuluvatelt inimestelt.
SOTSIOLOOGIA KONSPEKT Sotsioloogia õpik Oska võrrelda sotsioloogiat ja sotsiaalantropoloogiat. Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne.
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades.
tegevusmoodustele ja käitumismallidele mittevastav toimimine, millega inimene kahjustab selle ühiskonna (grupi) liikmete huve. Konformsus. HÄLBIVA TOIMIMISE PÕHJUSED BIOLOOGILISED SELETUSED - kuritegelik näotüüp, kehaehitus, pärilikkus. PSÜHHOLOOGILISED SELETUSED - isiksuse arenguhäired, S. Freud. KULTUROLOOGILISED SELETUSED (funktsionalism) - ühiskonna suhtes hälbiv käitumine on vastavuses mõne grupi alamkultuurile omaste väärtuste ja normidega. Sellises grupis on hälbivus sotsiaalselt ÕPITAV, eriti noorte poolt. NEGATIIVSE MÄRGISTAMISE (STIGMATISEERIMISE) TEOORIA - korduvalt hälbivalt toiminult hakatakse ootama hälbivust, mis omakorda soodustab hälbiva (kuritegeliku, huligaanse, asotsiaalse, puuetega) isiksuse väljakujunemist. Mõjukad grupid püüavad kehtestada ühiskonnas uusi norme, mis ei vasta teiste gruppide tavapärasele toimimisele, viimasest saab nüüd märgistatud hälbivus. Hälbivus ei ole
Konformsus. /A: 201-205/ , /AU: 176-180/, /HMS: 86-91/ Hälbelised karjäärid /HMS: 98- 101/ HÄLBIVA TOIMIMISE PÕHJUSED BIOLOOGILISED SELETUSED - kuritegelik näotüüp, kehaehitus, pärilikkus. PSÜHHOLOOGILISED SELETUSED - isiksuse arenguhäired, S. Freud. KULTUROLOOGILISED SELETUSED (funktsionalism) - ühiskonna suhtes hälbiv käitumine on vastavuses mõne grupi alamkultuurile omaste väärtuste ja normidega. Sellises grupis on hälbivus sotsiaalselt ÕPITAV, eriti noorte poolt. NEGATIIVSE MÄRGISTAMISE (STIGMATISEERIMISE) TEOORIA - korduvalt hälbivalt toiminult hakatakse ootama hälbivust, mis omakorda soodustab hälbiva (kuritegeliku, huligaanse, asotsiaalse, puuetega) isiksuse väljakujunemist. Mõjukad grupid püüavad kehtestada ühiskonnas uusi norme, mis ei vasta teiste gruppide tavapärasele toimimisele, viimasest saab nüüd märgistatud hälbivus
käitumise suhtes. Rollikonflikt- isiku kahel või enamal staatusel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused. Sotsiaalse situatsiooni määratlemine(Thomas)- rõhutas tõsiasja, et see mida inimesed peavad reaalseks, on reaalne oma tagajärgede poolest. Anoomia (Durkheim) võttis kasutusele, et tähistada situatsiooni, kus normid puuduvad, on ebaselged või segadusttekitavad, kus rolli täitjale ei pakuta selgeid normatiivseid juhiseid. Kogukond ja ühiskond kogukonnas tunnevad inimesed üksteist paljude põlvkondade jooksul ning nad on mitteametlikult seotud, ühiskonnas on inimeste suhted rohkem ärilised ja piiratud. In ja Out- grupid in grupid nim neid esmaseid ja teiseseid gruppe kuhu me kuulume ja out grupidon kuhu kuuluvad "nemad" ja meie ei kuulu. Formaalne organisatsioon- sotsiaalse süsteemi tähtis osa, mida iseloom formaalsus, hierarhiline struktuur, suurus, suhteline keerukus, organisatsiooni pikk kestus
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus ühiskonnast, süsteemne ühiskonna uurimine. Uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia püüab üksikasjades näidata üldist ja osutab sellele, kuidas inimese käitumist mõjutab lisaks tema enda isikuomadustele ja otsustele ka ühiskond. Teadus, mis süstemaatiliselt uurib inimühiskonda, inimeste käitumist grupis hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi 2. Mis iseloomustab sotsioloogilist perspektiivi? Ühiskonna osa tähtsustava vaatenurga üldnimetuseks on sotsioloogiline perspektiiv. Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3
(Nt. see, mida ühes kultuuris süüakse, võib teises kultuuris olla vastuvõetamatu. Homoabielud, ühes riigis tabu, teises vastuvõetav, lubatav.) 33. Mida tähendab rituaal, siirderituaal? Näited. Rituaal- kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungide ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Siirderituaal- avalik tseremoonia, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas (kooli lõpetamine, abiellumine, matuse rituaalid, täiskasvanuks saamise rituaalid, sünniga seotud rituaalid) 34. Mida nimetatakse kultuuriuniversaaliks? Kuidas on see seotud sotsiaalsete institutsioonide tekkega? Iga kultuur on sõltuv inimlikust piiratusest ja inimese võimalustest ning kuna grupp peab lahendama samu säilimisprobleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris, neid nimetatakse kultuuriuniversaalideks. Tegevused, millega kõik ühiskonnad kokku puutuvad
5.1.4. Normid ja väärtused.......................................................................................40 5.1.5. · Normide klassifitseerimine (Graham Sumner):.......................................... 40 5.1.6. Erinevad kultuurid:........................................................................................41 5.1.7. Sümbolid: zestid............................................................................................ 42 5.1.8. Rituaalid.........................................................................................................42 5 5.1.9. Kultuurikontaktid...........................................................................................43 6. Inimese areng ja sotsialiseerumine..............................................................................43 6.1. Inimene loomus ja olemus.............................................
vähesed emotsionaalsed sidemed, nt esmakursuslased, alluvad jne) GRUPISUHETES esineb: 1) FUNKTSIONAALNE struktuur - kajastab inimeste vastastikust tegevuslikku sõltuvust - formaalne või mitteformaalne töö- ja rollijaotus. 2) EMOTSIONAALNE struktuur - kajastab isikliku eelistuse ja tõrjumise (sümpaatia-antipaatia) suhteid. Uurimismeetod sotsiomeetria. 3) KOMMUNIKATIIVNE struktuur - näitab teabe leviku teid grupis (ametlikud ja mitteametlikud). 4) ALLUVUSSTRUKTUUR - kajastab grupi liikmete staatust kogu gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmisel ja elluviimisel, grupi juhtimisel 19. Sotsiaalne staatus, selle kaks tähendust, seos rolliga, olulisemad staatust määravad tunnused SOTSIAALNE STAATUS - teatava sotsiaalse rolli täitja asend sotsiaalsete suhete süsteemis, mis on määratud selle süsteemi jaoks oluliste tunnuste kaudu (majanduslikud, professionaalsed kultuurilised jm.
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Defineeri ( )sotsioloogia kui teadus SOTSIOLOOGIA ON TEADUS, MIS UURIB ÜHISKONDA SELLE AMETLIKU KORRALDUSE ASPEKTI OLEMUSES JA TALITLEMISE SEADUSPÄRASUSTES. Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA. 2
vajadus lahendada hingelisi probleeme religioon. 23. Mis on kultuur? · Kultuur on sümbolite, motivaatorite ja tegevusnäidiste süsteem, mis annab üldise orientatsiooni ja korrastatud iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest. · Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. · Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. 24. Nimeta kultuurikomponendid. (materiaalne, normatiivne, kognitiivne) · kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju. MIKS materiaalset asja tarbitakse? Araabia keel · normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. Kuidas materiaalset asja tarbime? · materiaalne komponent (mida me teeme), nt kunst, arhitektuur.
seltse. Neid gruppe hoitakse koos seaduste abil, kohtu abil, formaalsete käitumisnormide abil. Siin omavad vahendatud e kaudsed sidemed tunduvalt suuremat tähtsust. Ühiskonnas, kus inimene on esmasgrupis omandanud teatud käitumisnormid, ei ole kerge neid hiljem muuta teiseste gruppide käitumise järgi. Georg Simmel püüdis gruppe eristada nende suuruse järgi ja eristas suuri ja väikeseid gruppe. Ta sattus küll ise raskustesse seletamaks kui palju peab olema grupis liikmeid, et ta muutuks suureks grupiks, aga põhimõtteliselt tal õige tähelepanek, sest teatud kriitilisest suurusest alates muutuvad grupi liikmete rollid, muutub grupi struktuur , muutuvad suhted grupis. Näit. Kui te kutsute külla väikese sõprade ringi, siis ei mõtle te eriti nendele programmi korraldamise peale, sest olete veendunud, et nad sisustavad selle ise teile teadaoleval viisil. Kui aga külalisi saab olema palju (pulmad), siis on vaja mõelda nende koosviibimise programmile
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias on väljakujunenud seisukoht, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund.
4. teadlik valetamineeesmärgiga varjata ettevõttes või organistasioonis toimuvat. Sotsiaalne struktuur ongi see korrapärasus ja etteaimatavus, mis võimaldab inimestel teatud korra kohaselt koos elada. Sotsialiseerumiskes nim protsessi, mille kaudu me õpime tundma ühiskonnas valitsevaid käitumisreegleid ja viima oma käitumist nendega vastavusse. Kultuuri nim sellise inimkoosluse ühieks omaduseks, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad vastutust üksteise eest ja tunnustavad oma ühist indentiteeti. Niisuguse grupi kultuur sisaldab endas: 1. lahendusi grupi säilitamisprobleemidele 2. ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumisreegleid 3. tööriistu ja teisi inimese poolt valmistatud asju (materiaalne kultuur) Inimloomus on alati sõltuvuses kultuurist ja inimloomuseid eksisteerib samapalju, kui on olemas kultuure. Inimeseks olemine tähendab võimet nii suureks headuseks kui ka ülimaks kurjuseks.
Siirde põhiprobleeme on selles, kuhu ühiskond suundub, millised on eesmärgid. 34. Mis on kultuur? Kultuur on sümbolite, motivaatorite ja tegevusnäidiste süsteem, mis annab üldise orientatsiooni ja korrastatud iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest. Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. 35. Nimeta kultuurikomponendid. (materiaalne, normatiivne, kognitiivne) · kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju. MIKS materiaalset asja tarbitakse? nt Araabia keel · normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. Kuidas materiaalset asja tarbime? · materiaalne komponent (mida me teeme), nt kunst, arhitektuur.
aastat) Sellega kaasneb inimeste de- ja resotsialiseerimine üleminekuühiskonnas: uue mõttelaadi ja käitumise kujundamine. Siirde põhiprobleeme on selles, kuhu ühiskond suundub, millised on eesmärgid. 36. Mis on kultuur? Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Inimestest saavad ühiskonna täisväärtuslikud liikmed siis, kui nad õpivad igapäevaselt kultuuris osalema ehk sotsialiseeruvad. Kultuur ei saa eksisteerida ilma ühiskonnata ja vastupidi. See, milline on kultuur, sõltub sellest, milline on ühiskond. Kultuur hõlmab endas uskumusi, väärtusi ja ideesid ning asju, sümboleid ja tehnoloogiat. 37. Nimeta kultuuri kolm komponenti ning too näiteid
Tekib ühistegevusest, vastastikusest sõltuvusest, ühis huvidest, traditsioonidest. Seob inimesed tervikuks, grupiks. Grupi kohesiivsus, mis näitab, mil määral grupi liikmed on huvitatud grupist. Kõrge g. kohesiivsuse korral püüavad liikmed grupi norme arvestada. Kui normid on ettevõttele kasulikud, siison grupp ettevõttele kasulik. Töises tegevuses tuleb "meie" tunnet igati tugevdada ameti rõivastus, tähtpäevade tähistamine, käitumistavad, rituaalid. Meietunne avaldub ekstremaalsetes olukordades. Segab otsustamist. 7 Grupi normid. Antud tingimustes sobivad käitumiseks. Osa norme seotud mingi kindla tegevusega, osa üldised. Grupis toimivad ka ühiskonna ja kultuuri normid. Väliskeskkond mõjutab sisekeskkonda. Grupi rühmade normid: 1) Koostegevuse normid. Reeglid, mida tuleb arvestada koostegevusel. 2) Situatsiooni normid
,,Kaks keelt pole kunagi piisavalt sarnased, et neid pidada sama sotsiaalse reaalsuse esindajateks". Inimese emakeel mõjutab olulisel määral seda, kuidas inimene maailma tajub ja sellest mõtleb. Erinevate keelte rääkijad elavad erinevates maailmades. Inimesed elavad ühiskonnas valitsevaks väljendusvahendiks saanud keele meelevallas. Võõra keele õppimine tähendab seepärast sisenemist teistsugusesse eluviisi, teise reaalsuse tajumise viisi. 5. Etnotsentrism ja kultuurirelativism (43). Uskumust, et oma kultuur on ainuõige ja hea, ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal, nimetatakse etnotsentrismiks. Ta pakub inimestele kindluse nende arusaamade ja käitumise õigsuse kohta, tugevdab tendentsi elada kooskõlas oma ühiskonnas ja kaitsta seda. Arusaama, et maailma tuleb mõista niinagu teda näevad teiste ühiskonde liikmed nim kultuurirelativismiks
vaimud vm"), kuid ilmselgelt ka ratsionaalne teadmine sellest, kuidas ühes või teises olukorras on õige ja mõistlik käituda. Ratsionaalsele väärtustamisele põhinevatele vormidele kujunes iseloomulikuks tunnuseks regulatiivne norm kui abstraktne, mõistlikust analüüsist väljakasvanud ja valdavalt ratsionaalsete argumentidega põhistatud arusaam õigest ja valest, heast või halvast. Ratsionaalse normatiivse regulatsiooni formaliseerimata süsteemi esindaja on moraal, formaliseeritud süsteemi tuntum esindaja tänapäeval on õigus. Moraali puhul on ratsionaalse väärtustamise lähtealuseks ja normsuse mõõduks inimene ise, tema eneseteadvus ning asend väärtusehierarhias. Olles vabanenud irratsionaalsest hirmust salapärase keskkonna ees ja jõudnud arusaamisele, et ta ise ongi looduse kroon, kõrgeim väärtus, hakkas inimene tegelikkust hindama kui subjekti heaolu ning turvalise mõõdupuuga
Rollitäitjale antav hinnang lähtub rolli ideeaalkujutlusest. Rolliootused on nii keskkonnal kui rollitäitjal. Rollid uuenevad ja samuti kujutlus nende täitmisest: sotsiaalne elu on kohanemine rollidega. Rolli asumiseks tuleb läbida rollitee rolli omandamise protsess. Rolli atribuutika sümboolsete tunnuste kogum, mille kaudu rolli identifitseeritakse. Rollisobivust, indiviidi tunnustamist teatud rollis tähistavad rolli asumise rituaalid. Rolli tüübid. Situatiivsed rollid ajutised v lühiajalised rollid. Situatiivsete rollide etendamine on osa igapäevaelust ja nende edukas etendamine aitab luua positiivset mina-pilti, aitab kaasa positiivse mikrokliima tekkimisele Püsirollid seotud positsiooniga, pikaajalised Positsiooniga rollid - omandatud rollid 12
) B) VABALT KUJUNEVAD ROLLID - tekivad inimeste käitumise vastastikuse kooskõlastamise käigus, sõltuvad konkreetsetest isiksustest ja keskkonna tingimustest. ROLLI PIIRITLEMINE - oma rolli muutmine isiklikest huvidest ja eelistustest lähtuvalt. PIIRITLEMINE ÜLESPOOLE - rollile liidetakse teise, enam väärtustatud rolli elemente, PIIRITLEMINE ALLAPOOLE - rollist jäetakse välja vähemväärtustatud elemente - viib süvenevale rollijaotusele grupis. TEGEVUSVAHENDITEGA LIIALDAMINE - rolli tähtsuse tõstmine esinduslike ruumide, tegevusvahendite jm. abil. 7. Rollikonfliktid, näiteid ROLLIKONFLIKT - kokkupuude omavahel sobimatute rolliootustega. a) ROLLIDEVAHELINE KONFLIKT - selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. b) ROLLISISENE KONFLIKT - samale rollile on erinevates gruppides, eri olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused.
tegelik või kujuteldav, kõik see, mille suhtes inimene võtab hinnangulise seisukoha, mille kohta arvatakse, et see on oluline, etendab elulist rolli, ning selle saavutamine, selle poole püüdlemine või selle tõrjumine on vajalik indiviidile või tervele grupile, ühiskonnale. Väärtused on enamuse poolt heaks kiidetud ja omaks võetud arusaamad sellest, mis on hea ja halb, lubatud ja keelatud, ilus ja inetu, kasulik ja kahjulik. Mis on norm ja sanktsioon? Norm on reegel, mis määrab ära sobiliku käitumise.Sanktsioon on tasustamis- või karistamisvahend, millega stimuleeritakse inimesi täitma sotsiaalseid norme. Sanktsioon on käitumisnormi järgimise reguleerimise viis. Mille poolest erinevad formaalsed ja mitteformaalsed normid? FORMAALSED NORMID Normi allikas MITTEFORMAALSED NORMID
Instinktiteooria - McDougall käitumine on määratud kaasasündinud instinktide poolt (vanemlik hool, uudishimu, toidu otsimine, seltsivus jne) - Sotsiobioloogia käitumine sõltub esivanemate evolutsiooni käigus kujunenud kohastumustest, mis aitasid saada järglasi ja ellu jääda Mõned sotsiaalse käitumise aspektid on ilmselt geenide poolt mõjutatud seega kohastumused: - Keel: kaasasündinud võima sots. Grupis üles kasvades omandada grupis kõneldav keel - Kriitiline periood kui ei õpi piisavalt kiiresti keelt, on raske pärast seda omandada - Eelistused vastassugupoole osa: mõnes piirkonnas pannakse rõhku naise noorusele ja ilule, mehe staatusele ja jõukusele - Ema ja laps e attachment: kiindumus on mõlemapoolne kohastumus mis soodustab lapse ellujäämist Biheiviorism B.F.Skinner Käitumine on kogemuse teel õpitud loomadelt ja inimestelt
3. Struktuur-funktsionalistlik teooria, avalikud, varjatud ja düsfunktsioonid Struk-funk põhihuviks on suhted sots.tegelikkuse kahe tasandi, terviku(ühiskond,mingi grupp) ja selle osade(sots.tegevuse valdkonnad,grupi liikmed) vahel. Kuidas mõjutab terviku struktuur selle osi? Sfäärid on ühiskonna kui terviku alamad jaotused. Nt majandust, poliitilist süsteemi, abielu ja perekonnaelu reguleerivad reeglid, haridusprotsessid, uskumused ja rituaalid. Nende sfääride sisu varieerub ühiskonna siseselt, samuti ka ühiskonniti. Iga sfääri põhiülesanne on iga funktsiooni täitmine, et grupp saaks säilida ühest generatsioonist teise. T. Parsons on kõige paremini tuntud struk.funk koolkonna esindaja. Temalt ka sots.süsteemi mõiste ehk sots.süsteem on tervik, mis koosneb omavahel seotud osadest, millest igaüks täidab oma olulist funktsiooni terviku säilitamiseks. Osad on ühendatud sidemetega, mis kergendavad
nõudvates oluk. ja ebapopul. tegev. korral (kulude vähend.) ning tingi- mustel, mil vastaspool omab ebaõiglaseid eeliseid. Ei sobi, kui teised ei esita oma seisukohti, kartes kaotust või ignoreerimist ning tingimustes, mil teieni ei jõua adekvaatne info. 2) Koostöö seisn. mõlemale poolele sobiv. tegutsemisviiside otsim. Partneritel on piisavalt tahtmist ja aega probl. ühiselt lahend. Vahet. vastastikku infot ja väldit. demagoogiat. Osapooled aktsept. teineteist, ametl. staatused on teisejärgul. Oma seisukohti põhjend. ja kaitst. diskuss. käigus. Koos- töö käigus keskend. ühishuvidele, mitte eri seisukoht. Efektiivne olukorras, mil on võimal. saada mõlemaid pooli rahuld. tulemus, pole vaja rakend. oma seisukoht. läbisurum. ja pooled tunnevad kohustust saada leppimus. Ei sobi kui hakat. diskut. teisejärgul. asjade üle. 3) Kompromiss seisn. mõlemale poolele sobiv. kompromisside väljapakkum. Tähelep. lahenduse meelepärasusel mitte kasulikkusel. Arusaamat
annaabi.ee 
