Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsioloogia eksami konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
surnut, hinged, intervjuu, usuti, esivanem, ettekujutus, elavat, elavate, vaatlus, mõisnik, eksperiment, lähedus, oder, animism, kindlus, talupoeg, linnakultuur, usund, küsitluse, ankeedi, valim, viljakasvatus, tuhat, talud, uskumus, absoluut, animatism, materialism, vabahing, sepp, eksport, nälg, modernne, üksindus, jaotu, mudelis, uurimismeetodMAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine: 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus
3) inimene on abstraktne 3. Suhted esivanematega olulisemad indikaatortunnused 1) austav suhtumine vanematesse inimestesse 2) vanemate elutöö jätkamine 3) surnute eest hoolitsemine hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel 4) esivanemate nimede ja elulugude mäletamine (eestlased teavad heal juhul vanavanemate nimesid) 5) rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel 2.nov. hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine 6) loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 4. Suhted esivanematega ajalooline dünaamika 1) animatism kujutlus elavast laibast. Surnuid kardeti, sellest tulenes ka soov neid tõrjuda, et takistada neid elavate juurde tagasi tulemast (näiteks luude murdmine laibal, laiba kinnisidumine). Surnut ei peeta enam inimeseks, ta on keegi teine, võõras.
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu – sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria – sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest
2 surma: - M. - V. 2 matust: - väike matus - kehamatus - võimalikult ruttu - suur matus - söömamatus 2 elu: - M. - V. - unenäod - sellised, milles ma tean, et magan ja juhin oma unenägu 22.09.2011 Hinged animismis Wuudth Dualistlik - pluralistlik hingekäsitlus Kehahinged - keha juures ja kuhugile minna ei saa: - elundite hinged - hingeloom - hingus/leil/toss (toss öeldi suurloomade kohta, mitu tossu on laudas?) - vari o mina (-isiksus) o ise (-päritav hing) o nimi (-eufemism(ehk peitesõna)) Vabahinged: 1. irdhinged (eemaldumine) 2. siirdhing (sisenemine) Esimesed kaks on põhimõtteliselt samad. 3. lahushing - puuhing 4. väeloom/kaitsevaim (katoliikluse pühakute juured) 5. teisik 6. abivaimud ,,+" 7. lisahinged ,,-,, < vead 8
Ja Jeesusesse Kristusesse, Tema ainsasse Pojasse, meie Issandasse, kes on saadud Pühast Vaimust, ilmale tulnud neitsi Maarjast, kannatanud Pontius Pilaatuse all, risti löödud, surnud ja maha maetud, alla läinud surmavalda, kolmandal päeval üles tõusnud surnuist, üles läinud taeva, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel, sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. (Apostellik usutunnistus 2. 3. saj) Tavad , rituaalid · Sakramendid, salasused: ristmine armulaud piht konfirmatsioon (teismeline)/salvimine (laps) abielu preestripühitsus viimne võidmine (surejale/haigele) · Ristimine Laste ristimine Usuristimine
· Sõjaline tase o Ringvall-linnused o Relvastus: odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid o Põhiline võimekus oli malev · Suhted naabritega o Sugulasrahvad: liivlased, soomlased, karjalased, väga head suhted o Lõunanaabrid: latgalid, leedulased aeg-ajalt tülid o Idaslaavlased: oht ei olnud eriti suur Eestlaste muinasusund · Üldiseloomustus o Puudus ühtne religioon o Ohvrikivid, hiiekohad o Animism- usuti elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. o Hing- inimese isikupära kandja, mis võis kehast lahkuda o Vägi- kõik elusolendid saavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu Väge oli ka sõnades o Oli usk hauatagusesse ellu o Surnule pandi hauda kaasa ehteid, tööriistu, tarberiistu, relvi. · Jumalad ja jumalused o Usuti vaimudesse ja haldjatesse
korda - Surmaga ümbritsetud rituaalid egiptlaste lootus, et pärast surma jätkub elu nagu enne. - Egiptuse Pantheoni kuuluvad Jumalad: Päikesejumal Ra Teeba jumal Amon Tõeja korrajumalanna Maat (sümbol sulg) Sünnitusejumalanna Thoeris Osiris surnute jumal, uuenemise sümbol (algselt elavate jumal) · Muistne LähisIda: - Sumeri tekstid (2500 aastat eKr) - Eepos ,,Gilgames" 1700.aastast - Kujutlus paradiisist, lugu neist, kes on uputusest pääsenud Piibliga seotud · Zoroastrism: - Rajaja Zaratshustra - Pärsias alates 7.sajandist eKr sai riigiusund - 7. saj pKr sai riigiusundiks islam - Pärit paljud juudi ja kristliku mütoloogia elemendid: Inglid
-jänese viga-jänesemokk -surnu viga-kui lapsel on sündides kuiv ja kollane nahk. Varieeruv materialisatsioon- vaimolend võib anda nii väe kui ka vea. Üks ja sama olend võib põhjustada erinevaid vigasid. Nt. käo petmisest võib tulla väga palju vigasid (käokuiv, täid, kõhnumine jne) Tõenäosuslik loogika-materialisatsioonid võivad olla äärmiselt varieeruvad ja mitte kindlalt paika pandud. Kindlal ,,loitsul" pole kindlat tagajärge. *käost petetud inimeselt usuti olevat erakordne seaõnn. Trikolaaz- kogu animistlik maailmanägemine Loeng 4. 06.10.2011 Animistlikud kujutelmad: Kehahinged: -hingus -elunditehing -vari -ise -nimi -mina Vabahinged: -irdhing -siirdhing Lahushing Väeloom Lisahing Teisik Üldhinged Animistlikud surmakujutelmad Kuhu lähevad hinged? Kehahinged: -hingus- taevas -elunditehing- maa , kehahing -vari- ei saa tõlgendada -ise -nimi muutuvad vabahingeks -mina Vabahinged:
Hüpotees on oluline, sest see paneb paika mida on vaja uurida, mida on vaja analüüsida. Andmete kogumine · Alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt varem kogutud andmeid. Kui teadlane pole isiklikult ise andmeid kogunud, aga keegi teine on, siis on ikkagi tegemist empiirilisega Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid · Küsitlus · Vaatlus · Eksperiment · Dokumentide analüüs Küsitlus Ankeetküsitlus samade küsimuste (küsimustiku e. ankeedi) esitamine suurele hulgale inimestele (respondentidele). Tihtipeale suletud küsimused. Intervjuu väiksema hulga inimeste põhjalikum küsitlemine. Avatud küsimused. Olulised mõisted seoses küsitlusega (tegelikult puudutavad ka teisi meetodeid) · Populatsioon ehk üldkogum see inimeste hulk, kelle kohta me tahame oma küsitlusega infotmatsiooni saada
Folkloristika alused õppejõud Tiiu Jaago [email protected] 5. september SISSEJUHATUS Oma uurimusmeetod võrdlev ajalolooline. Folkloristika kujunes isesesivaks teadusharuks Eestis 19. saj. lõpp 20. saj. alguses, kuulub filoloogia alla. Kõike, mida uurib käib teatud spetsiifilise teksti läbi. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: 1. vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); 2. horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika).
(toomaid). Ussimaarjapäev ehk Väike maarjapäev ehk ussi magamise päev, mida tähistatakse 8. septembril. Üldine on olnud metsaminekukeeld põhjendusega, et mets tahab puhata ja ussid rahulikult urgu minna. Sel päeval kaotavad nõelussid maaga kokku puutudes oma mürgi ja nende salvamine pole enam ohtlik. Kui enamik koristus- ja külvitöid (rukkikülv, viljakoristus) pidi olema lõpetatud, siis mõnel pool usuti, et kesa sümboolselt kündmine hävitab kahjurid ja rukkiussid. Ussimaarjapäeva peeti õunte valmimise päevaks. Üldiselt oli töötegemine ja metsaminek keelatud, kuid lubatud oli minna marjule. Mõnevõrra oli levinud õmblemis- ja ketramiskeeld, et uss ei nõelaks. Madisepäev - 24. veebruar Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sapiens sapeins aafrikast u. 120 000 -
Pacific Grove, USA Tulving, E. (1994). Mälu. Tallinn, Kupar Õppetöö sisu ja ajakava: Loengud/ Teema, sisu lühikirjeldus praktikumid I Ülevaade psühholoogia valdkonda kuuluvatest teemadest. Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks psühholoogiliste teemade käsitlusi eri ajajärkudel. Erinevate perspektiivide ülevaatlik tutvustus. II Psühholoogia meetodid: eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustikud. III Inimene kui biopsühhosotsiaalne tervik. Psüühika bioloogilised alused. Närvisüsteemi roll vastuste kujundamisel sotsiaalsetele stiimulitele. Närvisüsteemi struktuurid ja funktsioneerimine. IV Informatsioonitöötlussüsteem. Tunnetusprotsessid: aistingud, taju, mälu, tähelepanu. V Mõtlemine. Fantaasia, kujutlus. Keel. VI Arenguteooriad.
tossu välja laskma; suure väega inimese surma korral (N:nõia) tekib suur tuulehoog (hingetuul). - surnu hing siirdub putukaisse (=siirdhing)- N: hingeloomad- ämblikud ja sipelgad või jätkab surnu hing elu uues kodus- hauas, hiies ,kalmistus (Hiis / hiiela = surnute kodu; paralleelnimetusena on kasutatud ka manala ja toonela). · Usuti hauatagusesse ellu; seda tõendavad ka: - matusekombed- hauapanused (toit, rõivad, raha, relvad jne). - kartus surnute hingede ees ja lootus häda korral neilt abi saada tõi kaasa hingede eest hoolitsemise (matusesööming kohaga surnu hingele; setudel haudadel söömine / joomine). - hingede aja tähistamine sügisel. · Muinaseesti usund oli ANIMISTLIK- kogu elus ja eluta loodust peeti hingestatuks (st
Kontrolltöö 3 Irühm Looduslähedus-linlikkus,indikaatortunnused ja dünaamika. linlikkusajalooline dünaamika-tänapäeval on inimene tunduvalt vähem maaga seotud kui tema esivanem. Esivanemaid iseloomustab tugev ühtekuuluvustunne maaga, mida väljendab uskumus, et inimene kuulub maale ja et Maa on Ema. Maad kasutatakse põllupidamiseks, mis on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks. Indikaatortunnused: tegevused – elatise hankimise viis, (küttimine, karjakasvatus), vähene kaubavahetu. teadmised - teadmiste hulk looduses toimuva kohta. hoiakud/väärtused- looduslähedus loodusega, linlikkus Millieid sotsiaalseid tagajärgi võib endaga kaasa tuua individualismi suurenemine. Inimested muutuvad erakuteks ning puudub oskus teistega koostööd teha. Toimub üksiktöö ja see ei pruugi ühiskonnale ega majandusele olla sama tõhus, kui meeskonnatöö. Langeda võivad töö/asjade kvaliteet ja kiirus, sest meeskonnaga suudetakse kiirem
Suhe surnutesse on kartev ja seepärast luustik põletatakse. Et surnu üles ei tõuseks – seoti laip kinni, murti jäsemed või selgroog, suleti koobas, surnu torgati vaiaga läbi, maeti sügavamale.. Looma luusid süües ei murta, need viiakse metsa tagasi, kus neist uued loomad tekivad. Animism = esivanemate kultusaeg. usk hingedesse, haldajad, eestlastel emad-isad. Oruvaim, kivivaim. Tekivad iskustatud vaimolevused. Toimus mina-teadvuse moodustumine. Usuti, et inimesel on erinevad hinged: 1) kehahing – keha juures: hingushing, leil, toss 2) vabahing – võivad liikuda: irdhing, siirdhing. 3) Vahepealsed – vari, minahing – väljendab personaalsust, ise (võib suguvõsa piires kuju vahetada). Teisik – kõike on vähemalt 2 ja temast saab aimu ärkvelunes – väljendas end kivi, vihma või muu kaudu.., peeti oluliseks sidet mitteinimliku maailmaga. Kõik on seotud Emakese Maaga ning taevaga (Ilm). Usuti, et haigustel on omad põhjustajad (koeranaelad koerast jne..)
.................................... 80 LISA VII ................................................................................................................................... 81 2 Sissejuhatus Eestis puudub siiani ajakohane ülevaade tänapäeva surmakultuurist. Selle koostamise eelduseks on Eestis erinevate kultuuriregioonide ning Eestis elavate muulaste kultuuride vastava ainestiku põhjalik läbitöötamine. Käesolev uurimus annab oma väikese panuse selle idee täideviimiseks. Eesti statistikaameti andmetel elas Eestis 2000. aastal 930 219 eestlast ning 351 178 venelast. Kokku moodustab venelaste arv ligikaudu 25% kogu Eesti Vabariigi elanikkonnast.1 Seega on venelased üks suuremaid osakultuure tänases Eesti ühiskonnas. Käesoleva bakalaureusetöö peamine eesmärk on viia läbi võrdlev analüüs eestlaste ja Eestis
...........................................................17 6. loeng......................................................................................................................................18 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus...............................................................................18 7. loeng......................................................................................................................................22 Andmekogumismeetodid: intervjuu......................................................................................22 8. loeng helisalvestuse transkribeerimine.............................................................................. 25 9. loeng kvalitatiivsete andmete analüüs................................................................................26 Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine.............................................................. 27 1. loeng - sissejuhatus
· Polüteistlik usund. Oluline roll kultusel ja uskumustel; inimese tekkimise lugu. Ei erine tugevalt selle poolest kreeka ja rooma usundist. · Jumalate kultus; kuningate kultus ja surnute kultus. · Jumala käsitlus: - Iseloomulik, et ühel jumalal võib olla erinevaid ilmumisvorme. Mitte inimlikud ilmumisvormid. Jumalad inimese sarnased; selle kõrval looma või linnu kujul ilmumisvorm. Jumalal on inimese keha ja looma pea. Sellest on tekkinud ettekujutus, et jumalad on loomakujulised. - Jumalad olid seotud erinevate loodusnähtustega ja inimelu valdkondadega: 02.11 Jaan Lahe - Taevajumalanna Nut ja maajumal Geb.(tavaliselt oli maajumal naissoost ja taevajumal meessoost). Jumal nimega Su-õhujumal. Taevajumalanna sünnitab iga päev uued tähed ja õhtul sööb need ära. - Päikesejumal Atum kehtastas loojuvat päikest-väsinud päike. Inimesekujuline või maokujuline; skarabeus
on inimest mõjutav jõud), polüteism (paljude jumalate kummardamine), monoteism (ainujumala usk) 2. Metafüüsiline inimmõistus, ühiskond, teadus ei kasuta maailma mõistmiseks enam teoloogilise olendeid, tõde otsitakse abstraktsetest kategooriatest, enese seest, monoteismi ainujumal muutub ürgseks 3. Positivistlik mis ei ole meeltega tajutav või kogetav, ei ole olemas; empiiriline vaatlus, füüsilise uurimine, kontrollitavate faktide olulisus, inimmõistus püüdleb teaduslikkuse poole Inimmõistus ning erinevad teadused läbivad need staadiumid Ise pidas ülimaks, viimaseks, positivismi, sotsioloogilist mõtlemist Teaduse kõrgeim sfäär on siiski moraali ja eetika valdkond, mis on õilsam kui sotsioloogia Pööras tähelepanu praktika ja teooria vahelistele seostele
diabeetikute tulemustega B) o Pre-post meetod (A võrdlus B-ga) Mõõdame kontrollgrupi tulemust enne mingit aktsiooni ja võtame katseisikute tulemuse enne ja pärast aktsiooni. Enne ja pärast mõjutust. o A-B-A meetod Mõõdame tulemust enne mõjutust, pärast mõjutust ja seejärel pärast mõjutuse tagajärgede lahkamist (A1) · Vaatlus on tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu. Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku. (vaatleja ainult protokollib nt) o Subjektiivne meetod, seega tavaliselt kasutatakse seda teiste meetoditega koos. o Psühholoogiline vaatlus on psühholoogiliste nähtuste eesmärgipärane ja valiv tajumine, kus on loodud: Hüpoteesist lähtub vaatlus Toimub vaatlusandmete protokollimine
Andmete kogumine neid ei ole vaja alati isiklikult koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt v arem kogutud andmeid. On näiteks erinevaid avalikke andmebaase. Siiski on see endiselt empiiriline uurimus. 3 Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid: Küsitlus nt ankeetküsitlus (tüüpiline) kogum standardiseeritud küsimusi. Küsimused on enamasti suletud, vastusevariandid on ette antud. Intervjuu inimest küsitletakse põhjalikumalt, tegetud on avatud küsimustega. Võimaldab saada põhjalikumat infot, samas pole võimalik niipalju inimesi uurida. Olulisemad mõisted: Populatsioon e üldkogum inimeste hulk, kelle kohta tahetakse infot saada. Valim inimeste hulk, keda me reaalselt küsitleme. Kas valim esindab ikkagi populatsiooni? Probleem Valimi representatiivsus e esinduslikkus kui hästi valim populatsiooni esindab.
· Grupihuvide teadvustamine ja nende järgmine · Hirm juriidilise vastutuse ees. · Traditsioonide järgimine · Passiivne allumine riigi nõudmistele Sotsiaalsed tegurid: õigusnormid sotsiaalsed normid Isiksuselised tegurid: psüühika hoiakud moraal Väline käitumisakt: õigusvastane või õiguspärane. Affektiivne käitumine! 7. Norm ja hälve. (Mõisted, olemus). Norm- ettekirjutus või ettekujutus sellest, kuidas teatud asjaoludel on õige, peab, tuleb jne toimida inimesel või inimeste ühendusel. Nii on norm sotsiaalse ehk ühiskonnas kulgeva käitumise reegel. Hälve on seega toimimine, mis ei ole sellise reegliga (normiga) kooskõlas. Esimene piiritlus- inimtegevuses tuleb eristada kaht valdkonda: tahtelist, mis allub inimese enese teadvustatud reguleerimisele ja tahtevälist. Sotsiaalselt oluline, kuid tahtele
Jumalad : Ra Päikesejumal, maailma looja ja selle esimene valitseja. Iga päev sõidab ta oma laevaga üle taevakaare, öösel läbib allmaailma sünged ning ohtlikud valdused. Amon Ra-ga samastamine. Tekkis Amon-Ra, kes muutus uue riigi ajal tõeliseks peajumalaks, keda peeti vaarao isaks. Horos Pistrikukujuline taevajumal, kes kehastas elavat valitsejat. Jumal Osirise ja jumalanna Isise poeg. Kuningas. Hathor Lehmakujuline naisjumal. Naiste kaitsja. Osiris Viljakuse jumal ja surnute valitseja. Õpetas inimestele põlluharimist ja kanalite kaevamist, käsitööd ja kirjatarkust. Seth, tema vend, tappis taning loopis ta tükid igasse ilmakaarde laiali. Naine ja poeg aga otsisid tükid üles ning õmblesid ta uuesti kokku ning äratasid ellu.
PT 6. Eestlaste muinasusund Vägi muinasusu põhimõiste ja põhielement oli vägi. Arvati et inimesed omavad erilist väge või jõudu. Väge oli ka erilistes kohtades, objektides ja taevas. Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai nõiduda jne. Inimesed kes seda väge oskasid, neid kutsuti tarkadeks. Eesti targad olid kuulsad. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elushoidmiseks. Magamise ajal võis see kehast lahkuda. Surma korral lahkus see kehast. Usuti hauatagusesse ellu hauda pandi asju kaasa. Hilissügisel oli hingede aeg. Hinged liikusid ringi ja pered katsid laudu. Suhe loodusega oli väga tihe. Inimesed olid 1 osa loodusest. Vaimud, haldjad ja jumalad Looduses esines teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Tõnn oli tuntud koduhaldjas. Konkreetne jumal oli Eestis Tarapita. Teine jumal oli Uku. Ohvripaigad need olid selleks, et vaimude, haldjate ja jumalatega hästi läbi saada. Selleks toodi ohvreid
Seos surnutega, kurat kui kodukäija asendusolend, kui pooma ahvatleja Kurat kui Toonela/Manala isand 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad? Enim tähelepanu saanud tavatud taevanähtused: varjutused, komeedid, veider taeva värv, meteoriidid jne. Uskumustes on enamasti ühendatud rahvatarkused, piibliteadmised, isiklikud kogemused. Tänapäeval usutakse enim tehnika mõju, ufosid jms. Piiblis usuti ka looduskatastroofe, maavärinaid, tähesadusid jne. Levinud on olnud ka poliitilised ennustused, nt venemaa kuivab kokku jne 34. Kuidas on erinevad uurijad eri ajastatul määratlenud jumalat? 35. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, "tegevusvaldkondi" ja omavahelisi suhteid. INDRA Jumalate päälik ja vihmade saatja. Arvatakse olevat Universumi kaitsjaks ja ida poolse veerandi valitseja. Indrat kirjeldatakse kui tugeva kehaehitusega meest, kullas ja purpuris.
Hing- on inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elushoidmiseks, magamise ajal võis hing kehast lahkuda ja asuda kellegi teise sisse. Tähtsaltkohal oli usk hauatagusesse ellu, millega seoses tekkis matmiskombestik kus surnule pandi kaasa tööriistu, relvi ja toitu. Sööki-Jooki viidi hiljemgi kui kalmel peedi mälestusööminguid. Sügisel mihkli ja mardipäeva vahel oli hingede aeg, surnud hinged liikusid ringi ja nende kostitamiseks kaeti laud. Hingede ärasaatmisel kaeti neile ja saun. See aeg oli rahulik ja siis ei tohtinud lärmata. Suhtumine loodusesse. Inimesed pidasid end loodusega üheks ja kõigel on oma hing. Levinud oli animism e elusa ja eluta looduse hingestamine. Lähtuti seisukohast, et nii kuidas mina talle, nii tema mulle. Seepärast suhtuti loodusesse sõbralikult. Vaimud, haldjad, jumalad
Populaarkultuuri teooriad. Loeng 1 2 kohustuslikku raamatut: ,,20 sajandi mõtttevoolud" Kursuse lõpp oktoober, siis eksam!!! (saab ka jaanuaris) Konspekt!! Lääne kultuuri uurime (ameerika) Popkultuur kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjutama absoluutselt kõiki. Popkul
· Hüperaktiivsed, destruktiivsed · Õpiraskused · Ei näe ega saa aru, et tegemist on probleemiga · Ei suuda ennast panna teiste olukorda Arengu hindamine Arengu hindamine erivanuses Esimeseks arengu näitajaks Apgari hinne Nooremad lapsed · Üldisem, enam mitteverbaalne · Riskistaatuse väljaselgitamine Vanemad lapsed · Hindamine spetsiifilisem, enam verbaalne · Probleemsed valdkonnad Hindamismeetodid · Vaatlus · Juhtumianalüüs (case studies jt.) · Intervjuu · Eksperiment · Testid Arengutestid, intelligentsustestid, eritestid Vaatlus · Näiteid ajaloost kaasajani · Kõige käepärasem meetod · Info erinevatest valdkondadest · Loomulik üldistatavus? · Hindamise aluseks ja teistele meetoditele · Pidev, kuna laps muutub · Erinevates keskkondades, erineval ajal (kk!) Vaatluse võimalused · Eesmärk - mida vaadelda? üks/mitu, üldisem/spetsiifilisem · Viis
Lihasuretamisega on inimesi nälginud surnuks. 22 13. november 2007 BUDISM Budism on levinud oma tekkepaigast väljapoole üle kogu maailma, samamoodi nagu kristlus. Budismi nähakse läänemaailmas pigem filosoofiana kui religioonina. Budism sai alguse Gautama Siddhartaga sündis kuningapojana Kirde-Indias (Nepaal) (563-483/448-368). Buddha sünniga käib samuti kaasas sündimise imelugu. Siddharta kohtas teekonnal vanurit, haiget, surnut ja lihasuretajat askeeti nii oli olnud ka tema ennustuses. Ta otsustas pere juurest lahkuda ja vabanemist otsima minna. Askeetide juures veetis ta 6 aastat ja ta leidis, et askees on ainult ühe kannatuse asendamine teise kannatusega. Lõpuks sai temast Buddha (tiitel), mis tähendab virgunut. Ta suri 80-aastaselt. Buddhal oli umbes 500 jüngrit, kellega ta ringi rändas. Levinud tiitel on Buddhal veel Saakjamuni. Budistlikus traditsioonis on samuti Kolmikaare:
rohkem kuritegusid? a) Pigem negatiivne a) Vaestel pole muud võimalust elatusvahendite b) Korrelatsioon puudub hankimiseks kui kuritegevus c) Pigem positiivne b) Vaeste keskmine intelligentsus on madalam 23. Millist sotsioloogilist lähenemisviisi esindab kui jõukalt elavate inimeste oma lause "Ebavõrdsuse tase riigis ja riigi c) Vaeste piirkondades üles kasvavatel noortel on majanduslik areng on seotud mittelineaarselt"? rohkem kuritegelikke eeskujusid a) Mikrosotsioloogilist d) Nii a, b kui c võivad õiged olla b) makrosotsioloogilist e) Nii a kui c võivad õiged olla 24. Millised kolm autorit on üldise arvamuse järgi
Vanasti 9.päeval, hiljem D TRAD pühapäeval · kazas pulm · beres/bedibas - matused JÜRIPÄEV 23.aprill Usins valguse, kevade, mesilaste ja hobuste jumal Lastakse loomad välja Algab majanduslik aasta HINGEDE AEG 29.sept 28.okt Mihkipäevast mardipäevani Rahulik, vaikne aeg Jätta söök rehte ja/või sauna Vei surnute hinged MARDIPÄEV 10.nov Lõpevad sügistööd, algab talv Algab maskide aeg LÄTI MAATUNDMINE Budi (Z), ekatas (K), MASKID · Rahvas pois tüdrukuks, tüdruk poisiks, mustlane, juut, kerjus jne · Loomad - karu, kits, hobbune, sookurg, lehm · Asjad heinakuhi, luud, korv jne · Üleloomulikud olendid surm, kurat, jumal, laima,elus surnu,
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigusajalugu
annaabi.ee 
