Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiokultuuriline ruum, suhted ja isik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
interaktsioon, interaktsiooni, atraktiivne, suhtlemisprotsess, olukordades, minapilt, suhtumist, indiviidid, komponent, enesehinnang, loon, mõjutamine, stereotüübi, emotsioonid, astume, sotsiokultuuriline, teabevahetus, viisidel, käesolev, viibib, muuga, toimima, tehta, kohtab, veidike, osaliseks, piisab, traditsioon, kiidab, valeks, pannes, elamastoetus (väljendub nt julgustamises, usaldamises), informatiivset toetus nt. nõuandmine , arvamuste toetamine, uskumuste-hoiakute kinnitamine, tunnustamine, kaaslaseks olemine kui sotsiaalne abi läbi positiivsete interaktsioonide (nt. naermine, huvitavad vestlused) ja stressi vähendavate tegevuste koos harrastamine (Orford, 1992). · Seos mina-pildi kujunemisega Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut. Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast on seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega. Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent. Enesehinnang kujundab suhteid nt. läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili. Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene,
MK sotsiaalne funktsioon – teiste ja enda ootused käitumise suhtes; aluseks interaktsioonidele. Minapilt määrab ootused teiste käitumiste suhtes. Enda positsioneerimine, nt. teatud hääletooni,sõnavara jne kasutamisega; võõras hakkab väga familiaarselt suhtlema. Minapildi erinev defineerimine – üks arvab endast midagi, mille kohta on teisel erinev arvamus, mis avaldub mingil moel ning selle tulemusena tekib ebakõla. Suhete muutumine – inimese minapilt muutub mingite sündmuste pärast (nt. kolimine teise linna) ning selle tulemusena on inimene hakanud ennast teistmoodi määratlema. Suhtlemisoskused: ● Võimaldavad suhelda, luua ja hoida suhteid ● Õpitav oskus ● Suhtlemises on eesmärgid „kõige neurootilisus“ – olukorrad tunduvad ohtlikumad kui nad tihedamini tegelikult on. Sotsiaalne kompetentsus ja infotöötlus.
Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid
suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus: · Seos identiteedi kujunemisega (tagasiside teistelt "Oled tore inimene")
oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus: · Seos identiteedi kujunemisega (tagasiside teistelt "Oled tore inimene")
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra)
Minapilt Psühholoogias on kasutusel mõiste minapilt ehk arusaamine iseendast. Et saaksid kirjeldada oma minapilti, tuleb sul vastata paljudel küsimustele, mis puudutavad sinu igapäevategemisi ja arvamusi. Näiteks: Millega ma tegelen? Mis mulle meeldib? Milline on minu välimus? Millised on minu hobid? Vastused taolistele küsimustele aitavadki luua minapildi ehk portree iseendast. Minapilt on viis, kuidas ma iseennast näen. See on vaimne kujutluspilt ja see ei pea olema "tõene", nii nagu ka kõik muud meie kujutluspildid. Ometi on sellel pildil tohutu jõud. Minapilt on kujutluspilt minust endast, mida ma hoian oma teadvuses. Minapilt pole sündides kaasa antud, vaid kujuneb elu jooksul ega püsi muutumatuna. Minapilt kujuneb isiklike teadmiste, oskuste, kogemuste põhjal. Seda vormivad peale sinu enda ka sind ümbritsevad
suhtlemisvahenditel väga oluline osa sõnumi edastamise protsessis. Suhtlemisel on oluline jälgida verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite koosmõju. Sealt võib saada teavet, kas partner on meiega nõus, millist rolli ta suhtlemises tahab endale võtta. 1.2.1 Verbaalsed suhtlemisvahendid Need on helilised märgid, mille abil vahendatakse teavet. Kõne võimaldab edasi anda suhtumist ja tundeid. Oluline on silmas pidada, et kõne on paljuski situatiivne. Suhtlemisele avaldab mõju olukord, milles suhtluspartnerid asuvad. Suhtlemise varjundid Kommunikatsioon Organisatsioonis saavutatakse mitmesuguste võtetega - hääle tugevus, pausid, kõne kiirus. Soovitav on kohandada oma kõnerütmi vastavalt partnerile - pause ja vaikust tajutakse erinevates kultuurides erinevalt
Erinevad nutuliigid: valu, nälg,frustratsioon, hirm, viha, tahab stimulatsiooni (või on üle stimuleeritud). Kui me ei saa aru, mis on lapse vajadused, siis tekib raskusi stimulatsiooniga. Kõnetaju võime eristasda kõike (kõikides keeltes olevaid) foneeme, 2 elukuuni (Meil on kõnetaju aspekt töntsiks muutunud). Kui imik koogab, siis teeb samal ajal kui ema või isa. Pärast õpib jutujärge üle võtma. Vastsündinu suhtleb eelkõige sotsiaalse pertseptsiooni, interaktsiooni kaudu. Vastsündinud ja imiku kõnearenguks on vaja: 5. Sünnifaktor (sünnipärane alge) 6. Ja kiindumuse kvaliteet 7. Sotsiaalne partner 8. Täiskasvanupoolne lapselik kõne - HOIDJAKEEL EHK HOIDEKEEL EHK LASTEKEEL Kõik täiskasvanud kõnelevad rinna- ja väikelastega lastega erilisel viisil. HOIDEKEELE Tunnused: Lühikesed laused Aeglane kõne Rohkem küsilauseid Keeldumised harva Kolmandik kõnest kordused Lihtlause domineerib
mittepooldavalt. Normid on ühiskonna või mingi grupi reeglid, mis kujundavad ja suunavad selle liikmete käitumist. Normide hulka kuuluvad ametlikud seadused ja seisukohad, traditsioonideks kujunenud tavad ja grupisisesed tegevusreeglid. Normide tekkimine peegeldab ühiskonna või grupi võimu suhteid, taotlusi ja vahekorda teiste gruppidega. Võimustruktuurid ja -suhted tähendavad kollektiivi või grupi käsu- e alluvussuhteist moodustuvat tervikut. Käsutamisõigus tugineb eri olukordades erisugustele asjadele, mistõttu selle tähenduski on väga muutuv. Võimu aluseks võib olla formaalne positsioon või võimukasutaja isiklik autoriteet. Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Grupidünaamika tähendab toimuvaid vastastikuse mõjutamise protsesse, mis üheskoos määravad grupi ja selle liikmete tegevuse. Grupiprotsessidel on alati kaks poolt: ühest küljest
Materiaalne N. Raha laenamine. Tudengitele laenamine n. mööblit. Ideaalne oleks kui inimeses eksisteeriks need kõik kolm omadust. Kuid on hea ka kui nad kõik on erinevad inimesed. Kui tahad head suhet siis pakutakse toetust. Suhete väärtus. · Identiteedi kujunemine · Elu kvaliteet · Vaimne ja füüsiline tervis · Edu, saavutused elus. Tänu kommunikatsioonile kujundame nii teiste kui enda MINA pilti. Pakutav minapilt ei sobi sellega mida ise arvan, sellega võib tekkida negatiivne tundmus. Kui öeldakse, et sa pole hea ja sobiv siis inimene hakkabki nii tundma see viib suhete lahku minekuni. Inimesed tahavad tihti teist mõjutada, kuna neile ei meeldi see mida teine teeb. Inimesed tahavad teist inimest kontrollida. Tihti algul idealiseeritakse teist inimest kui pärast need vaated purunevad kuna inimene on hoopis teistsugune. Hakkab tihti surve avaldamine. Minapiltide eristumine/ erinemine.
toetuse ülesnäitamine · paus- jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt 4. Ümbersõnastamine, aktiivse tagasiside andmine kuulajalt rääkijale: · sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. · tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada oma arusaamist rääkija tundeseisundist, aga ka suhtlemise käigust · kokkuvõttev ümbersõnastamine- tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded
rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine paus- jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt 4. Ümbersõnastamine, aktiivse tagasiside andmine kuulajalt rääkijale: sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada oma arusaamist rääkija tundeseisundist, aga ka suhtlemise käigust kokkuvõttev ümbersõnastamine- tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded
TARTU ÜLIKOOL Sugudevaheline kommunikatsioon Essee kultuuridevaheline kommunikatsioon FLGR.01.259 Tartu 2014 Sir Edward Burnett Taylor on öelnud, et kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud. Kultuur ei ole miski, mis on inimesel juba sündides, vaid see omandatakse elu jooksul. Kultuur ei ole püsiv, vaid pigem lahtine ja pidevalt muutuv, see on pidevas protsessis. Omavahelises suhtluses ei ole mitte erinevad kultuurid, vaid nende kultuuride esindajad- inimesed. Käesolevas essees käsitlen meeste ja naiste (täpsemalt omavahel suhtes olevate) vahelist kommunikatsiooni. Kultuur esineb erinevatel tasanditel, nt rahvus, subkultuur, põlvkonnad jne. Igasugust inimestevahelist suhtlust saab pidada kultuuridevaheliseks. Olgugi, et m
Need viisid, mis suhestuvad sellega, millised on meie endi teadmised loomade elust, võivad olla väga erinevad, kui mõelda metafoorsete kirjelduste peale (nt ülikool kui sipelgapesa, mesilastaru), siis ilmselt on mingi alus all, aga suur hulk selliseid kultuurilisi narratiive hälbivad väga suuresti loomade tegelikust käitumisest. Inimeste kujutlused loomadest representatsioonide kaudu (nt hundi jõhkrus, rebase kavalus) võivad mõjutada inimeste käitumist loomadega, loomakaitsesse suhtumist jne. Zoosemiootikuid huvitavad loomadega seotud tõlgendused sedavõrd, kui need on seotud loomade enda kommunikatsiooniliste võimetega või kuidas nad oma tegevustega neid mõjutavad kas otseselt või kaudselt. Varane zoosemiootika omab seost antropoloogiaga. Th. A. Sebeok väga oluline – mõjutatud nii Peirce’i ja Morrise kui ka Jakobsoni töödest. Morris semiootika ja psühholoogia vahel, üritas tuua rohkem semiootikat
soov ennast kaitsta. Kõrva hõõrumine väljendab soovi kuuldut vältida. 33. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Riietumine peegeldab kandja isiksust, hoiakuid, väärtusi. Riietus võib nii veenda kui eemale tõugata. 34. Mida tähendab parakeel? Parakeel on kõne vokaalkomponendid sisust eraldi võetuina: hääle kõrgus, kõla, artikulatsioon, tempo, tugevus ja rütm. Parakeele kaudu anname edasi oma tuju ning suhtumist. 35. Mis on pseudokuulamine? Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest saada kas hiljem ise ära kuulatud või vältida tõrjutu seisundisse sattumist. Samuti võib kuulamise ajal inimene liigselt mõelda omi mõtteid, sest on soov hankida teatud infokilde või näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone. Tagamõttena võib olla varjul ka soov hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi. 36. Mis on kuulamistõkked
keskonnas, mille esmane eesmärk ei ole teadmiste vahendamine. Õppimine on inimtegvuse aspekt. Igas jutuajamises, tegevuses või sündmuses peitub indiviidide või gruppide jaoks võimalus võtta endaga kaasa midagi, mida tulevikus vaja läheb. Kujutlus, et õpetamine eelneb õppimisele on kooli poolt loodud pilt teadmiste omandamisest. Oluline on mõista, et ühiskonnas toimuvates igapäevastes kommunikatiivsetes ja füüsilistes tegevustes sisaldub pedagoogika. Õppimine puudutab seda, mida indiviidid ja kollektiivid endaga sotsiaalsetest situatsioonidest kaasa võtavad ja ja tulevikus rakendavad. Inimese üks iseloomulik tunnusjooni on omandada kogemusi ja rakendada neid tulevikus. Õppimine võib toimuda kas individuaalselt või kollektiivsel tasandil. Tehnoloogiline ja sotsiaalne areng mõjutavad info, teadmiste ja oskuste omandamist. Funktsionaalseteks ja produktiivseteks peetavad teadmised muutuvad pidevalt. Kuid ei muutu ju ainult see, mida ja kui palju me peame õppima
Narratiivi mõju võib olla suur. Narratiiv, kui kogemus võib mõjuda sarnaselt visuaaliga. Loo lugemisel võib tekkida transporteerumine st. tähelepanu läheb haiglaselt loo sisse. Millele järgneb nauding. Transporteerumisel fokusseerub tähelepanu loole ja sellega seotud mälujälgedele ning ebaolulist ja vastuolulist infot inhibeeritakse (tahtlik uskumatusest loobumine). Narratiivi transport teooria, et inimesed hakkavad ise oma suhtumist ja kavatsusi muutma, et kajastada loetud lugu. Husserli õpilane Wilhelm Schapp avaldas juba enam kui poole sajandi eest teose ,,Lugudesse mässitud", milles väitis, et me elame oma elu mitmesuguste lugudena, mis haakuvad teiste inimeste lugudega, ning meie ,,minagi" ei ole muud kui lugude läbilõige (Schapp 1953). Meie identiteet ja suhe tegelikkusega kujuneb välja suures lugude võrgus. Maailm ise ongi lugude võrk. Visuaalne narratiiv. Reklaam - Oma leib
- Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne - Keel (sümboliline, reeglitel põhinev, tähendus on inimestes mitte sõnades) - Mitteverbaalne - Märkide tähendus vastuoluline Suhtlemise printsiibid - Suhtlemine on eesmärgipärane - Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid - Suhtlemisprotsess on pidev - Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine - Suhtlemine on transaktsionaalne - Igas transaktsioonis inimene annab ja saab midagi - Suhtlemine on “turumajanduslik” - Emotsionaalsus ja kontroll - Komplementaarsed ja sümmeetrilised vahetused - Suhtlemine on pöördumatu protsess - “delete” funktsioon puudub! Interpersonaalsete oskuste valdkonnad - Teiste inimeste tundmine ja usaldamine - Kommunikeerumine teistega täpselt ja ühemõtteliselt = eneseväljendusoskus
............................................................................ 32 Kommunikatsiooniskeem ................................................................. 32 Tagasiside ........................................................................................ 35 Infolevi ............................................................................................. 41 Kommunikatsioonitõkked ................................................................. 44 Mõjutamine ehk interaktsioon ............................................................. 47 Mõjutamismehhanismid ................................................................... 56 Suhtlemisvahendid .............................................................................. 61 Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid ............................................... 61 Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63
toimida, sh. otsustada ning vastutada nii isiklikus kui ka ühiskondlikus elusfääris. Ta on võimeline ja valmis sotsiaalseks interaktsiooniks, säilitades sealjuures sõltumatuse ning iseseisva mõtlemisvõime. Enesehinnang - kujuneb kogu elu vältel, võrreldes pidevalt oma tegelikku tegevust ja käitumist vastavate ideaalidega. Kaasaegses komplitseeritud ühiskonnas tagab inimese väärika toimetuleku eelkõige tema adekvaatne ning positiivne enesehinnang, mis väljendab austavat suhtumist iseendasse. Arenenud enesehinnang on tähtis aktiivsuse moraalne stiimul, mis juhib indiviidi käitumist ja kindlustab seose ümbritseva keskkonnaga. Enesehinnangust sõltub olulisel määral inimese valmidus omaks võtta enda elu juhtiva subjekti positsioon. Enesejuhitavus - teadlikkus oma ressurssidest ja suutlikkus neid reguleerida. Viimast peetakse tänapäeva muutusterohkes maailmas üheks peamiseks elukvaliteeti määravaks teguriks. (täiskasvanu arengu ideaal)
4. SUHTEPROBLEEMIDE LAHENDAMINE Suhteprobleemide lahendamine nõuab aega, kannatust ja energiat. Seega, enne kui me asume suhteprobleeme lahendama, oleks kasulik kaaluda mitmeid tegureid(Harvard 2010, 28). Peamine eesmärk on kasutada aega ning energiat targalt, millel on lootust parenemisele. Kui oleme otsustanud, et konflikti tasub lahendada, võiksime kasutada võtteid, mis aitavad jõuda olukorra taustal faktideni, mõista emotsioone, tegeleda säärastes olukordades sagedaste minapildi kõhklustega ja mõelda välja lahendusi(Harvard 2010, 28). 4.1. Esimene samm: faktide hindamine Kõikide suhteprobleemide korral näevad asjasse segatud inimesed fakte enda mätta otsast. Selleks, et antud konflikte lahendada peame me antud fakte vaatlema avameelse arutelu käigus. Faktide hindamiseks peame rääkima erinevatest nägemustest, mõistma mõlema osapoole kavatsusi ning teadvustama probleemi süvendajaid(Harvard 2010, 34). 4.2
● Tungide teooria – tungide rahuldamine ongi üheks meie motiivide aluseks. ● Homöostaas – sisemise tasakaalu säilitamise protsess. ● Võitle vs põgene reaktsioon Agressiivsus. ● Meestel on testosterooni mõjul rohkem füüsilist agressiivsust. ● Naistel esineb rohkem sotsiaalset või verbaalset agressiivsust (nt. isoleerimine, tagarääkimine jne). ● Kuidas ja kui palju agressiivsust väljendatakse sõltub kognitiivsetest (nt. impulsiivsus, enesehinnang, enesejuhtimine) ja kultuurilistest aspektidest. Seksuaalkäitumine. ● Bioloogiline alus: suguhormoonide tase. Meestel on kõrge testosterooni mõjul suurem suguiha kui naistel. Teiste loomadega võrreldes on inimeste seksuaalkäitumine vähem automaatne ja mitmekesisem. ● Kultuurilised ja kognitiivsed aspektid. Seksuaalkäitumine sõltub suuresti kultuurilistest normidest ja hoiakutest, inimese enda uskumustest ja kasvatusest.
all hõlmab? Too näiteid. Seksuaalne käsikiri tähendab inimese enesemääratlust seksuaalse olendina; aga tähendab ka seksuaalselt laetud olukorda tavaliselt klassiruum on mitteseksuaalne, kus inimesed ei käitu oma seksuaalsest identiteedist lähtuvalt. Seksuaalsed käsikirjad tekivad inimeste omavahelise suhtlemise käigus, millel on omad kultuurilised piirid ning vastavalt millele saame organiseerida oma seksuaalsuse taju ja kogemusi Erinevates olukordades on erinevad käsikirjad, mida inimesed kas tajuvad seksuaalsena või mitte. Seksuaalne identiteet ei pruugi hormoonide ja lapsepõlvekogemustega lõpuni määratud olla Seksuaalsus on paindlik ja muutub sõltuvalt olukorrast ja inimese eluea jooksul Laste ülesanne on välja arendada oma seksuaalne identiteet, ilma et seoksid seda tähenduste ja motiividega Identiteet, motiivid, tähendused ja käitumine sulavad kokku noorukieas nende kogemustega
Sarnasus inimesed kalduvad enam teiste endasarnaste eeskuju täitma. 2.4 Meeldivus Meeldivus inimesed eelistavad vastu tulla neile, keda nad tunnevad ja kes neile meeldivad. Müügimehed kasutavad seda ära füüsilise atraktiivsuse läbi ja luues tunde, et müügimees on kliendile kuidagi tuttav või sarnane ( tegeleb sama huvialaga või on välimuselt sarnane ). Sarnasus, tuttavlikkus alateadlik sümpaatsus. Süütu assotsiatsioon kas heade või halbade asjadega mõjutab inimeste suhtumist meisse. Assotsiatisooni printsiip ei pea olema loogiline, piisab positiivsusest. Meeldivusetunde tegurid: sarnasus, füüsiline ilu. Vasturünnakuks on vaja ära tunda siis, kui teine inimene kuidagi liiga sümpaatne antud olukorra suhtes. Kui selline tunne tekib, tuleb ostetav ese ja müügimees lihtsalt omavahel ära lahutada, et neid erinevate individuaalidena vaadelda. 2.5 Autoriteetsus
enesehinnangut. Varjatud ala - siia kuuluvad kõik need asjaolud, mida te ei tahaks teistele näidata, esitada. Nt mingid faktid, mingid tunded teiste inimeste suhtes. Omavaheliste suhete jahenemine või taandareng toob kaasa varjatud ala suurenemise. Tundmatu ala - see on täielikult tundmatu ala. Siia kuulub kõik see, mida ei ole kunagi avastatud ei teie ega ka kellegi teise poolt. Te võite ainult järeldada, et selline ala on olemas. See võib muutuda tunnetatavaks mingites ekstreemsetes olukordades. JOHARI AKEN ENDALE Tuntud Tundmatu Tuntud AVATUD PIME ALA ALA TEISTELE Tundmatu VARJATUD TUNDMAT ALA U ALA ISIKUTAJU
Jagatakse igapäevaselt mõtteid, muresid, hirma, unistusi, vajadusi. Ja seda rahumeelselt. Vanemlus elukaare jooksul arenguline perspektiiv Lapse arengu põhiküsimuse ja lapsevanema roll lapse kasvatamises Perekonna majandamine Suhtepsühholoogia: suhe, lähisuhe, konflikt perekonnas, tõrjutus kooselus/abielus Romantiline armastussuhe(seksuaalsus+armastus) ja selle konfliktid Suhted- puudutab indiviide, kes vastastikku mitu korda üksteist mõjutavad nii, et iga käesolevat interaktsiooni mõjutab interaktsioon minevikust ja/või ootused interakstioonile tulevikus. Interaktsioon on mitmekordne ja pikaajaline. Suhted toimuvad aja jooksul ja puudutavad indiviide, kes üksteist tunnevad. Suhtes oleneb kõik ka partnerite minevikust ja ka tuleviku ootustest. Suhe on vastastikuse sõltuvuse seisund. Suhted varieeruvad(kõik suhted kuuluvad siin kuhugi): Paarisuhe(armastus+seksuaalne käit)(mating(kohtamine) or romantic)
nimetanud VARJATUD TEOREETILISTE PARADIGMADE EVOLUTSIOONIKS (Bronfenbrenner ja Cronter, 1983, lk 360). Isegi sel moel kulus teatud aeg, et varjatu muutuks silmnähtavaks. Seetõttu ei leidu praegusest sõnastusest ökoloogiasüsteemide teooria algses esituses (Bronfenbrenner 1979) ja kui see nägi esmakordselt päevavalgust neli aastat hiljem, ilmus see lühendatud kujul (PPCT mudel) isik-protsess-kontekst mudelina, kusjuures aja kriitiline komponent ikka veel puudus ( Bronfenbrenner ja Crouter, 1983, lk 374). OM. Kes on soomlastest kritiseerinud Bronf.Kinos, kes veel Selle aeglase, peaaegu tõrksa ilmumise põhjused on tema eestvõitleja pikaldasest mõtlemisest sügavamal. Sel juhul peavad nad leidma minu poolt õpitud ala-psühholoogia-ajaloolistes juurtes, selle arenevas domineerivas, isegi võimutsevas rollis inimarengu uurimisel ning psühholoogia enda
tige, nukker, tõsine), millise tegevusega ta on hõivatud, milline on hindaja-tajuja eelhoiak tema suhtes (eelarvamustevaba, tõre, heatahtlik, ettevaatlik, kriitiline, lootusrikas), millised on hinnatava ja hindaja omavahelised suhted, millised on hinnatava ja hindaja vastastikused rolliootused (juhul kui partneris nähakse eelkõige mingi rolli- õpetaja, direktor jne täitjat, saabki isikutajus esmatähtsaks selle jälgimine, et partner täidaks talle kohaseks peetavat rolli), millist suhtumist tajutav isik oma hindaja suhtes üles näitab (heatahtlik, reserveeritud, irooniline, vaenulik). Inimeste vastastikune tajumine hõlmab järgmisi tunnetustasandeid: teise isiku äratundev eristamine, üldmulje loomine teisest inimesest (meeldiv, eemaletõukav jne), välimuse iseärasuste tähelepanemine, inimese põhimeeleolu tabamine, tema psüühilise toonuse, Piia Maria Nahkur Isikutaju
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel.
tähendab kõrgemat enesehinnangut. Kokkusobimatus Kokkusobivus tegelik mina ideaalne mina tegelik mina ideaalne mina (ei kattu) (kattuvad) Vanemad annavad tingimusi lapse Tingimusteta positiivne suhtumine. aktsepteerimiseks- oled poiss kui teed seda ja seda! (nt tööd) Kui tegelik mina ja ideaalne mina ei lange kokku on enesehinnang negatiivne. Kui tegelik mina ja ideaalne mina langevad kokku on esesehinnang positiivne. Kolmas võimalus vaadata minade paljusust: Oleviku mina Mineviku mina Tuleviku mina (Kõik eelnev oli võimalikest minadest). Lapsel on oleviku mina, tekib kõrvale mineviku mina, seostab end minevikuga ja siis tekib alles tuleviku mina. Privaatne ja avalik mina (Johari aken- Joseph & Harry 1955) (Neli erinevat varianti, kuidas mina käsitleda) Avatud ala pime ala
20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 29. Kultuuriśoki staadiumid (4) 30. Suhtlemistõkked (vähemalt 7) (Robert Bolton Igapäevaoskused.) 1) Enesehinnang Enesesse suhtumine. Enesehinnang Mina kontseptsioon aitab kirjeldada seda kes me oleme. Enesehinnangu abil me aga hindame seda millised me oleme. Sageli kasutatakse enesehinnangu sünonüümina ka mõistet eneseväärtustamine. Mina kontseptsiooni aspektid erinevad oma tähenduslikkuse poolest. Teatavad mina kontseptsiooni osad on selgelt positiivsed (näiteks “edukas”), samas teised äratavad meis negatiivseid tundeid (näiteks “ebaõnnestunud”).
................................................................7 Kasvatus eri vaatenurkadest.........................................................................................................8 Kasvatusidee filosoofilises antropoloogias..................................................................................8 Kasvatus kui sotsialiseerimine.....................................................................................................8 Kasvatus kui sugupõlvedevaheline interaktsioon........................................................................9 Kasvatus kui inimestevaheline interaktsioon...............................................................................9 Kasvatustahe..............................................................................................................................10 Kasvataja kavatsused ja plaanid................................................................................................10
annaabi.ee 
