Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaaltöö teooriad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sotsiaalt, kadri, kiindumus, veebileht, sotsiaaltöö, leuska, 2021, trauma, 2022, äng, narko, bowlby, ppimine, bandura, turvatunne, häbi, sõltuvus, uimasti, moraal, sotsiaaltöötaja, eriksoni, reaktsioon, süsteemiteooria, 2016, emotsioonid, mand, kiindumussuhe, emalik, lähedus, stress, kogetu, deprivatsioon, albert, jaagu, medar, deprivatsiooni6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...). Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga). Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga). Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab (Leuska, 2010). Kastutatud kirjandus 1. Leuska, A. (2010). Arengupsühholoogia. Külastatud aadressil http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/index.html 2. Beck, U., Giddens, A., & Lash, S. (2001). Modernización reflexiva Política, tradición y estética en el orden social moderno. Külastatud aadressil: https://es.scribd.com/doc/69832017/Beck-U-A-Giddens-y-Lash-S-2001-1997- Modernizacion-Reflexiva-Politica-tradicion-y-estetica-en-el-orden-social-moderno. 3. Keller, M., & Kalmus, V. (2007)
HPA telg – Hüpotalamus, hüpofüüs, stressitelg, on seotud androgeeni tootmisega. Varajases puberteedieas algab adrenaalsete androgeenide sekretsioon, mis on HPA-telje kontrolli all. Androgeenid vastutavad karvakasvu eest häbemepiirkonnas ning sensibiliseerivad hüpotaalamuse ja hüpofüüsi androgeeni retseptoreid, mis mängivad rolli puberteedi saabumises ja suguküpsuse saavutamises. Häired HPG ja HPA radades võivad mõjutada puberteedi algamist. J.Bowlby – Kiindumusteooria. Kiindumus on positiivne emotsionaalne side, mis areneb lapse ja teatud isiku vahel. Kiindumuse kujunemine on sotsiaalse ja emotsionaalse arengu vorm. Lapsed arendavad ootused oma hooldajate kättesaadavusest. NÄIDE I: Olen väärtuslik ja teised on armastavad olevused. NÄIDE II: Olen väärtusetu ja teised on hoolimatud, äratõukavad. 1. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse objekti. Lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas
oma mõtted, mis erinevad lapse omadest. Sotsiaalpsühholoogiline areng Sotsiaalpsühholoogiline areng 2. Valimatu kiindumuse faas (3 – 7 kuud ) – beebi • Lapse sotsiaalne areng saab alguse kiindumusest hakkab eristama tuttavaid võõrastest. Samas inimese vastu, kes tema eest hoolitseb. lubavad nad enda eest hoolitseda ka võõrastel, ilma • Kiindumus on intensiivne emotsionaalne suhe et hakkaksid nutma kahe inimese vahel. Partnerist eemalolek tekitab 3. Eristatav kiindumuse faas (7 – 9 kuud ) – laps tugevat stressi ja kurbust. hakkab üha enam otsima ühe kindla inimese Kiindumusprotsessi staadiumid: lähedust (tavaliselt on selleks ema) ning muutub 1
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2015 1 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV JA SELLE DEFINITSIOON..........................................................4 2.5-12 AASTASTE LASTE FÜÜSILINE ARENG...................
Enesesulgemise etapp; laps elab oma maailmas, kuid jälgib ümbritsevat; oma hoidja vastu on ükskõikne; laps ei suuda sünteesida kõiki asju; näeb, kuuleb - kuid ei taha aru saada Normaalne sümbioos 2.-5.elukuu Laps hakkab kiindumust välja näitama; tunneb, et on hoidjaga üks ja sama inimene; mina-tunne on kadunud; esimene kiindumus teisesse inimesse; naeratamine tähendab, et tunneb oma hoidja (ema) ära; lapsele jääb meelde, kes ja kuidas teda hoidis - lapse vajadusele (nutule) tuleb kohe reageerida; sellest kujuneb eneseväärikus, mis täiskasvanueas tagab selle, et inimene oskab oma vajadusi rahulikult teostada; põhiturvalisus; kui vajaduste rahuldamine võtab aega, siis esimesed agressiivsed ilmingud toimuvad juba 6.eluaastal;
o usaldav vs sõltuvussuhe o usaldus enda ja teiste vastu · anaalne faas 1-3 ea o defekatsioon naudingu aluseks o kui selle läbitakse, saavutatakse enesekontroll, ettevõtlikus ilma süütundeta · falliline faas 3-5 ea o huvi genitaalide vastu o poisslapsed tunnevad kastratsiooni hirmu , tüdrukutel on peenisekadedus (oidipuse ja elektra kompleks) o tekib kiindumus vastassoost vanemasse, faasi läbimine annab sooidentiteedi · latentne faas 6-14 ea o toimub seksuaalsete ihade maha surumine o sotsialiseerumine, õige käitumine seal, kus pab · genitaalne faas 14-20 ea o adekvaatne seksuaalsus ise enda seksuaalsuse tajumine *kui liigutakse ühest faasist teise, ei pruugi olla eelmine faas täielikult rahuldatud *igal astmel peab lahendama konflikti naudingu ja piirangu vahel
Saavutame enesekontrolli, iseseisvuse, ettevõttlikus ilma liigse süütundeta, lähtume ennekõike iseendast. Suudab tasakaalustada pedantsuse minnalaskmisega. Kui ei läbi korralikult, siis fikseerub täiskasvanueas. Falliline faas Oidipus armastas ema, tappis isa, Elektra armastas isa, tappis ema. Poisslapsed tunnevad kastratsiooniärevust, avastavad oma soolise erinevuse, tüdrukutel peenisekadedus, identifitseerivad naissooga, distanseerivad vastassoost. 3-6 eluaastat. Tekib ka kiindumus vastassoost vanemasse. Laps avaldab armastust (võtan su naiseks), edukas läbimine annab sooidentsuse, toimetulek välismaailma ja sisemiste impulssidega. Tohutu soov konkureerida ja silma paista (kui ei läbi edukalt?) Latentne faas 6-14 eluaastat, seksuaalsete ihade mahasurumine, Genitaalne faas 14-20 adekvaatne seksuaalsus, iseenda seksuaalsuse tunnistamine Faaside vahel liikumine ei tähenda, et eelmine faas on täielikult rahuldatud, aga piisav, et edasi liikuda
Psühholoogia koolkonnad Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Psühholoogia koolkonnad........................................................................................................3 1.1.Psühhoanalüütiline psühholoogia.....................................................................................3 1.2.Biheiviorism......................................................................................................................5 1.3.Humanistlik psühholoogia................................................................................................9 .....................................................................................................................................................9 1.4.Kognitiivne psühholoogia...............................................................
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmental biology) tuumaks on kolm põhip
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Kätlin Kuznetsov LAPSE ARENGU ANALÜÜS Analüüs Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Lapse arengutaseme analüüsiks valisin kaheksa aastase tütarlapse. Analüüs põhineb vestlusel lapse ja tema vanematega. Minu eesmärgiks on analüüsida lapse praegust arenug kolme erineva teooriaga, mille esindajateks on Kohlberg, Piaget ja Erikson. Analüüsi lõpus tahan välja tuua millise teooriaga sobib kõige paremini laps keda analüüsisin. Üldandmed
ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMINE 1. Arengupsühholoogia põhimõisted: areng, füüsiline-motoorne, kognitiivne, sotsiaalne, külbeline, ja vaimne arend, kasvamine, küpsemine, õppimine, sensitiivne periood, kriitline periood. Areng–igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng–kasvamine, motoorsed oskused jm. Kognitiivne (tunnetuslik) areng tunnetusprotsessid (taju, mälu, mõtlemine jt ) , kõne Sotsiaalne areng (sotsiaal- emotsionaalne, psühho -sotsiaalne)–emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng –väärtused, hoiakud, õige -vale Vaimne areng –teadmised, oskused Kasvamine– pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine. Küpsemine–muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3. elukuul, sootunnuste avaldum
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Kadri Sirk AÜSR1 VARANE LAPSEIGA Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. lapse areng.....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv............................................................................
tundma iseseisvust, mis toob omakorda kaasa lähenemise ja emasse klammerdumise. Selles faasis algab tervikliku mina kujunemine ning tegib soov identsuse tekkele. Viimase faasini- individuatsioonini- jõudnud laps omab püsivat individuaalsustunnet ning on emast eraldunud. Mahleri psühholoogilise arengu teooria juures on tähtsaimaks normaalse autismi perioodi väljatoomine. Mitte kõik teadurid pole Mahleriga päri, vastupidi- on seda meelt, et kiindumus hoidjasse hakkab kujunema vahetult peale sündi, ilma autismietapita. Sel põhjusel ei pea nad vajalikuks autismiperioodi eraldi välja tuua. Just seetõttu tuleb järgmises alapeatükis juttu Bowlbyst, kes uuris lähemalt lapse ja ema vahelise kiindumussuhte kujunemist. Bowlby Ema-lapse suhte kvaliteet oli Bowlby jaoks äärmiselt oluline tegur. Tema tähelepanu köitsid
1902-1994 1903-1989 1904-1990 1905-1981 1907-1990 1913-1999 Räägib EGOst, peab Etoloogia esindaja. Sotsiaalse õppimise Kiindumuspsühholoogia, 1958 Uuris samuti kiindumust. Bowlby õpilane. seda kõige suuremaks Lühikest aega peale sündi teooria, oluline katse ahvipojaga(ahv valis Kiindumus on instinkt, mida Uuris võõrastamise komponendiks, ID-ist on haned kõige enam kinnitus, koahti selle, kes oli tema moodi, mitte aktiveerib igasugune lähedust situatsiooni. Ema, räägib vähe. Inimese võimelised oma emale ja sarrastus. Positiivne selle kes ta vajadusi rahuldas). ohustav tunne- hirm, beebi ja võõras, areng toimub läbi seega kogu liigile tasu ja karistus
Piaget' formaalsed operatsioonid · Mõtlemine süstemaatiline arvestatakse kõikide võimalike elementide kombinatsioonidega kogu probleemi ulatuses ja arutletakse ka täiesti hüpoteetiliste situatsioonide üle. · Transitiivset loogikat suudetakse lisaks konkreetsetele situatsioonidele rakendada ka ainult verbaalsetes ja/või hüpoteetilistes terminites esitatud ülesannete puhul. · Jaan on rohelisem kui Mari. Mari on rohelisem kui Kadri. Kes on kõige rohelisem? · Samuti suudavad lapsed ülesandeid lahendades keskenduda mitmele olulisele omadusele Piaget ideed tänapäeval · Ilmneb, et formaalne operatsiooniline järeldamine ei ole ka täiskasvanutele omane · Ühe seletusena on pakutud, et teismeeas muutub mõtlemine kvantitatiivselt mitte kvalitatiivselt · Samuti leitud, et ka väiga väikesed lapsed suudavad lahendada lihtsaid loogilist järeldamist nõudvaid ülesandeid, kui ülesandest on
Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna
ärevusele. Collis ja Schaffer (1975) ja Collis (1977) Butterworth jt (1989-1991): juba 6k jälgib ema pilku Näpuga näitamine teiste tähelepanu suunamiseks (Bates jt 1979 - varase sõnavara arengu indikaator) Harris, Jones ja Grant (1983-1985): kui laps muudab oma tegevust, muudab ema kõneainet sellele vastavalt. Lapse pilgu suund (7k), lapse tegevus (10k), tegevus ja sellega kaasnevad häälitsused (16k). Isa roll: kiindumus vanematesse erineb! · Füüsilised müramismängud · Verbaalsed mängud · Isa kui eelistet mängukaaslane, ema kui eelistet lohutaja · Kihistamine isaga ja naeratamine emale · Hoolitsuskäitumine, kultuurilised ootused, bioloogilised erinevused Võõristamine Tuttava inimese äratundmine (hiljemalt 3. elukuuks). Kaheksandaks või üheksandaks elukuuks on imikutel välja kujunenud mälu nende jaoks oluliste inimeste kohta ja võime mälust tahteliselt informatsiooni
See ei tähenda, et ta elaks omaenda suletud maailmas. Vastupidi- ta jälgib, saab meelelisi aistinguid (nt kuuleb, näeb, tunneb) ja on võimeline sooritama varem arvatust palju keerukamaid toiminguid. Ta ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. · Normaalne sümbioos (2-5 elukuu)- sümbiooliline järk. Kiindumust ilmutab kuid samal tundub talle, et ta on hoidjaga üks. See on seotud lapse minatunde puudumisega. Kujuneb lapse esmane kiindumus teisesse inimesesse ja see on ühiskonna liikmeks kasvamise ja hilisemate inimsuhete lähtekoht. Ta ütleb, et lapsele jääb meelde sellest ajast tema ise, hoidja kui hooldaja ja ka hooldus. Ta räägib ka, et hooldamist tuleb ajastada õieti. Lapse eest hoolitseda siis, kui ta annab märku selle vajadusest. Pettumused, mis selles vanuses tekivad, põhjustavad psüühilisi häireid.
Arengupsühholoogia kordamisteemad 1. Arengupsühholoogia põhimõisted Areng – igasugused muutused käitumises jm suhetes ning protsessides. Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine ja motoorsed oskused nt kirjaoskus Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, tunnetus ja kõne areng Sotsiaalne areng – emotsioonid ja suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, hoiakud, õige vale suhtumimne Vaimne areng – teadmised, oskused Kasvamine – pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine Küpsemine – muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast, sootunnuste avaldumine murdeeas Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire areng Kriitiline periood – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil, nt kõne om
Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2.KIRJALIK KIRJANDUSE ÜLEVAADE SOTSIAALTÖÖ TEOREETILISE KONTSEPTSIOONIST/MUDELIST.........................................................................................4 2.1 Sotsiaaltöö teooria ja praktika. R. Kreem, Tartu, 1995....................................................4 2.2 Tänapäeva sotsiaaltöö teooriad: kriitiline sissejuhatus. M.Payne, Tallinn, 1995..............5 2.3 Kasutatud kirjandus..........................................................................................................8 3.TEADUSARTIKLITE ESITAMINE.......................................................................................9 4.MÕTTEKAART..............................
Tähtsaim isiksuse komponent "ego". Inimene peab selleks et kohaneda ja toime tulla tajuma maailma reaalsust. Teooria välja antud aastal 1968. Kolmas loeng. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu astmete kokkuvõte. Iga aste lõpeb tulemiga, kriisi lahendusega, aga täislahendust ei tule kunagi, ainult piisavalt, et minna järgmisse astmesse. 1. aste - sünnist kuni 1,5 aastani. Usaldus või usaldamatus. Kriis on usaldus või usaldamatus. Kõige intensiivsemad suhted on emaga, seotus, kiindumus. Kohanemismehhanismiks on omandamine ja andmine. Psühholoogiline seotus on tähtis. Rahuldatud peavad olema füsioloogilised ja psühholoogilised vajadused. Usaldus kujuneb kui lapse suhted maailmaga on üldiselt positiivsed. Ebakindel hoolitsus ja ebameeldivad suhted võivad viia usaldamatuse arengule. Erikson räägib usaldusest või usaldamatusest suhtest emaga, mida tuleb lahendada, et minna edasi järgmisele astmele. Omandab - teadmise maailma kohta kas on positiivne või negatiivne
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilisteks protsessideks – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid – aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess jt. Psüühilistek
Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. 10 VIIDATUD ALLIKAD 1. Inimese areng. Hariduskeskus. [http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elukulg/? INIMESE_ARENG] 14.04.2014. 2. Inimese elukaar ja selle perioodid. Miksike. [http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.htm] 14.04.2014. 3. Leuska, A. 2010. Arengupsühholoogia. [http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/index.html] 14.04.2014 4. Sarapuu, T. 2003. Bioloogia gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto. 5. Tall, K. 2012. Psühhosotsiaalne areng läbi elu. [http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/2969/Ps%C3%BChhosotsiaalne%20areng %20l%C3%A4bi%20elu_KOR.pdf] 14.04.2014. 11
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s
Esimesteks põhivajadusteks on inimese eksistentsiks vajalik õhk, vesi, toit, uni, peavari, puhkus, soojus. Samuti liikumine ja spontaanne eneseväjenduse vajadus. Need vajadused on inimesele kaasasündinud ja saadavad teda kogu elu. Teiseks: ohutus, turvalisus, tervis, stabiilsus, kindlus, rahu... Kolmandaks: isiku ja lähema keskkonna vastastikune aksepteerimine, tähelepanu, sõprus, ilu... Neljandaks: kuuluvus, enesehinnang, aneseaustus, enesekindlus, kiindumus, armastus, tunnustus, uudishimu, vastutus ja ühisvastutus... Viiendaks: eneseteostus, looming, vabadus, tõde, õigus, täiuslikkus... Kahe esimese astme vajadused sõltuvad materiaalsetest võimalustest, kolmas ja neljas ühiskondlikust korrast ja ümbritsevast keskkonnast. Viimane aste toetub inimese enda vastutustunnetusele ja moraalile. Lapse arengus aktualiseeruvad vajadused samas järjekorras: · 1 2 aastastel on kõige olulisemad esimese astme vajadused, mis hakkavad taanduma lapse
süsteemiteooria jne) Meetoditeteooria meetodid ja tööviisid (tulenevad otseselt raamteooriast, nendega väga seotud) Enesemääratlus- ja raamteooriate puudumine: võib ohustada meetoditeteooriaid sotsiaalpoliitilise surve tõttu. Definitsioon: Sotsiaalpedagoogika sotsiaalselt institutsionaliseeritud reaktsioon tüüpilistele psühholoogilistele ja sotsiaalsetele probleemidele, mis tulenevad sotsiaalsest desintegratsioonist. Sotsiaalpedagogika VS kooli sotsiaaltöö H. Tuggeneri järgi: Identsus mõistena üks ja sama Erinevus määratletavad eri alustelt Rõhuerinevus seotud, kuid rõhutavad eri aspekte Lähenemine lähialad, moodustavad praktilise terviku Sotspedag: indiviidi isiksusliku kasvu ja ühiskonda integreerumise tagaja. VS sotstöö eelkõige sotsiaalse turvalisuse tagaja. Erinevalt sotsiaaltööst ei ole sotsiaalpedagoogika orienteeritud defitsiidile. Sotsiaalpedagoogika hõlmab kõiki lapsi
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse pedagoog Katrin Luik Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Montessori koolid Referaat Juhendaja: Karmen Tasberg Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Alternatiivpedagoogika mis see on?.............................................................................................4 Maria Montessori.............................................................................................................................4 Montessori meetod ..........................................................................................................................5 Montessori pedagoogika koolis ja lasteaias.......................................
Piaget' formaalsed operatsioonid : Mõtlemine süstemaatiline arvestatakse kõikide võimalike elementide kombinatsioonidega kogu probleemi ulatuses ja arutletakse ka täiesti hüpoteetiliste situatsioonide üle. Transitiivset loogikat suudetakse lisaks konkreetsetele situatsioonidele rakendada ka ainult verbaalsetes ja/või hüpoteetilistes terminites esitatud ülesannete puhul nt Jaan on rohelisem kui Mari. Mari on rohelisem kui Kadri. Kes on kõige rohelisem? Samuti suudavad lapsed ülesandeid lahendades keskenduda mitmele olulisele omadusele. · Ühe seletusena on pakutud, et teismeeas muutub mõtlemine kvantitatiivselt mitte kvalitatiivselt Lapse kõne ja suhtlemise areng · 3. kuu algul koogamine , 4. kuul lalisemine , 9. kuu ehholaalia periood (e. kajakõne: sõnade ja fraaside kasutamine
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine. Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidena, emotsionaalsete ja tahteliste protsessidena. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Psüüh
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Piia Onkel LAPSE ARENGU ANALÜÜS Analüüs Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2010 Lapse arengutaseme analüüsiks valisin ühe lapse, kellega intervjueerimisel sain teada mõned andmed. Töö põhineb ainult vestlusel lapsega, kuna vanematel polnud selle jaoks aega. Nende andmete järgi hakkan alljärgnevas tekstis analüüsima, kas ta on arenenud aeglasemalt, kiiremini või samuti kui teooriad ütlevad. Üldandmed Minu vaadeldatav laps on 16-aastane tüdruk
annaabi.ee 
