laulude tsükli jagu välja andnud. Teosed 1982 "Noorus" segakoorile (tekst A. Oit) 1983 "U-R-M-A-S S-I-S-A-S-K " op 1, trio flöödile, oboele (või klarnetile) ja klaverile "Krõll" op 2, sõnalis-muusikaline põimik lastekoorile, solistidele ja klaverile (tekst Ellen Niit) "Sööbik ja Pisik" op 3, minimuusikal (libreto Lemme Krimm) 1984 "Näärioratoorium" op 4 sopranile, bassile, klaverile ja kammerorkestrile Sümfoniett op 5 keelpilliorkestrile "Laul eidest ja taadist" segakoorile (Kalju Kass) 1985 "Kuri kuningatütar" op 6, pereooper (Lemme Krimmi libreto A. Kitzbergi järgi) Sümfoonia nr 1 op 7 "See kauge hääl" segakoorile ja klaverile (D. Vaarandi) 1986 "Neli etüüdi" op 8 segakoorile (Artur Alliksaar) "Kümme kildu" op 9 segakoorile (Hando Runnel) "Plejaadid" op 11, seitse muusikalist momenti klaverile "Tere, hommik" naiskoorile (Fr. R. Kreutzwald)
BIS, EMI Records, Hyperion, Chandos, CCn'C Records, Nonesuch Records, Deutsche Grammophon, Virgin Classics, Naxos, Albany Records, Finlandia Records, Eres jt. Tema teoste kirjastaja on Universal Edition. 3 Teosed Vokaalteosed instrumentaalsaatega "Meie aed" lastekoorile ja orkestrile (1959) "Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982) "Es sang vor langen Jahren" aldile (kontratenorile), viiulile ja vioolale (1984) "Wallfahrtslied" tenorile (baritonile; ka meeskoorile) ja keelpillikvartetile (1984/2001)
1885. Tollal oli Richardi muusikalised kompositsioonid oma isa soovitud eeskujude Rober Schumanni ja Felix Mendelssohni mõjutustega, olles küllaltki konservatiived. 10. septembril 1894. aastal abiellus Strauss soprani Pauline Maria de Annaga. Naine oli tuntud oma võimuka ja impulsiive loomu poolest, kuid abielu kujunes õnnelikuks. Kuni oma elu lõpuni eelistas Richard Strauss oma loomingus sopranihäält kõigile teistele. Pea iga juhtiv roll Straussi kirjutatud loominguis on sopranile. Looming Straussi stiil hakkas muutuma pärast kohtumist Alexander Ritteriga, kes oli tuntud helilooja ja viiulimängija ning Richard Wagneri vennatütre abikaasa. Ritter oli see, kes rõhus Richard Straussi jätma selja taha konservatiivse stiili, mida viimasele lapsepõlves peale suruti, ning alustada varjunditega luule kirjutamist. Samuti tutvustas Ritter Straussile Wagneri esseesid ning Schopenhaueri kirjutisi. Strauss jätkas Ritteri ooperite dirigeerimist ning hiljem kirjutas
neitsi" 1853: "Trubaduur" 1845: "Alzira" Teosed koorile 1848: "Kõla, trompet" ("Suona la tromba") meeskoorile ja orkestrile 1862: "Rahvuste hümn" ("Inno delle nazioni") kantaat kõrgele häälele, koorile ja orkestrile 1874: "Reekviem" ("Messa da Requiem") neljale solistile, koorile ja orkestrile 1880: "Pater noster" viiehäälsele koorile 1880: "Ave Maria" sopranile ja keelpillidele 1898: "Neli vaimulikku laulu" Kammerteosed 1838: "Kuus romanssi" häälele ja klaverile: "Non t'accostare all'urna", "More, Elisa, lostanco poeta", "In solitaria stanza", "Nell' orror di notte oscura", "Perduta ho la pace" ja "Deh, pietoso, oh Addolorata" 1839: "Pagendatu" ("L'esule"), ballaad bassile ja klaverile 1839: "Ahvatlus" ("La seduzione"), ballaad bassile ja klaverile 1839: "Nokturn" ("Notturno") sopranile, tenorile ja bassile
ettevalmistatud klaver ja keelpilliorkester. Suurt sümfooniaorkestrit (koos sopraniga) on ta kasutanud näiteks teoses "Como anhela la cierva" (Otsekui hirv igatseb, tekst 42. psalmist, 1999). Teosed: Vokaalteosed instrumentaalsaatega "Meie aed" lastekoorile ja orkestrile (1959) "Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) Credo.mp3 Credo.mp3 "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) Missa_syllabica.mp3 Missa_syllabica.mp3 "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982) "Es sang vor langen Jahren" aldile (kontratenorile), viiulile ja vioolale (1984) 6
Viimane ja ühtlasi kõige võimsam Pärdi sedalaadi teostest on ladinakeelse tekstiga "Credo" (1968), milles on tsiteeritud Bachi prelüüdi C-duur. 6 Teosed Vokaalteosed instrumentaalsaatega "Meie aed" lastekoorile ja orkestrile (1959) "Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982) "Es sang vor langen Jahren" aldile (kontratenorile), viiulile ja vioolale (1984) "Wallfahrtslied" tenorile (baritonile; ka meeskoorile) ja keelpillikvartetile (1984/2001)
2004 ''Fratres'' puhkpilliorkestrile Vokaalsümfooniline muusika 1959 ''Meie aed'' kantaat lastekoorile ja sümfooniorkestrile 1968 ''Credo'' klaverile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1984 '' Te Deum'' kolmele koorile, ettevalmistatud klaverile, keelpillidele ja helisalvestusele ''Wallfahrtslied/Pilgrims' Song'' meeskoorile ja keelpilliorkestrile 1991 ''Berliner Messe'' segakoorile ja keelpilliorkestrile 1994 ''Litany'' solistidele, segakoorile ja orkestrile 1998 ''Como cierva sedienta'' sopranile või naiskoorile orekstriga 1999 ''Cantique des degrés'' segakoorile ja orkestrile 2000 '' Cecilia, vergine romana'' segakoorile ja orkestrile 2003 '' In principio'' segakoorile ja orkestrile 2004 '' Da pacem Domine'' segakoorile ja orkestrile Instrumentaalne kammermuusika 1965 ''Quintettino''puhkpillikvintetile 1976 ''Pari intervallo'' neljale plokkflöödile 1977 ''Arbos'' plokkflöödile ja 3 trianglile; ''Fratres'' kammeransamblile; ''Fratres''
Marius Järvi, Andreas Lend, Leho Karin, Theodor Sink, Johannes Teppo, Johannes Sarapuu, Aare Tammesalu ja Villu Vihermäe. Ühendab neid aga hea väljakujunenud maitse ja tehniline valmisolek esitada ülikeerukat muusikat. Sellisesse kategooriasse liigitub avateos kindlasti, esitus oli ansambliliselt laitmatu ja kõlaliselt hästi mahutatud Pärnu kontserdimaja vägagi kammerliku akustikaga väikesesse saali. Aile Asszonyi astus lavale Arvo Pärdi teosega ,,L'abbé Agathon" sopranile ja kaheksale tsellole. Teos on dateeritud aastanumbriga 2004, mil esiettekande tegi Barbara Hendricks koos Beauvais' tsellistidega. Teos on ootamatult väga kirgliku helikeelega ja seetõttu ka väga sobiv Asszonyile, s.t vastab esitaja temperamendile, professionaalsusest ei pea siin rääkimagi. Igal juhul kujunes ,,Isa Agathoni" esitus üheks õhtu tippudest. Kava teine pool algas John Taveneri teosega ,,Ahmatova laulud" sopranile ja tsellole või
,,Mulle meeldivad ka sellised helid, millel on ,,abstraktne" iseloom kui ei ole päris selge, kust nad tulevad või mis pill neid tekitab." Tema teostele on iseloomulik pidev muusikalise materjali muutumine. Teosed: ,,Saar" (1993) viiulile ja klaverile, ,,à travers" (1998) instrumentaalansamblile, ,,Sula" (1999) sümfooniaorkestrile ja didgeridoo`le, ,,lumineux/opaque" (2002) viiulile, tsellole, klaverile ja kolmele veiniklaasile, ,,Linjen" (2003) sopranile ja instrumentaalansamblile, ,,It Is Getting So Dark" (2004) kammerooper naiskoorile ja instrumentaalansamblile, ,,Reyah hadas `ala" (2005) vokaal- ja instrumentaalansamblile (vanamuusikapillid, tekst: Shalom Shabazi (heebrea keeles)), ,,Hõbevalge" (2008) viiulile ja keelpilliorkestrile, ,,Sool" (2011) sopranile ja löökpillidele, ,,Anastatica" (2011) sümfooniaorkestrile jt. Toivo Tulev (1958) Tulev lõpetas 1990. aastal Tallinna konservatooriumi prof
eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi Üldharidus • 1.- 4. klass Kivi-Vigala raba algkool • 5.-7. klass Tallinn, Raua tänava kool • 8. klass Tallinna muusikakool • 9. klass Tallinna konservatoorium Ema Anne ja isa Riho Tormis aastal 1960 Looming • 1949 Soolaul’’ • 1955 "Neli kildu" ("Aastaajad") häälele ja klaverile (Juhan Liiv) 1956 avamäng nr. 1 sümfooniaorkestrile "Kalevipoeg", kantaat sopranile, tenorile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1958 Kolm prelüüdi ja fuugat klaverile "Mahtra sõda", kantaat segakoorile ja puhkpilliorkestrile (Paul-Eerik Rummo) "Nukrad viivud" neli romanssi häälele ja klaverile (Minni Nurme) 1959 avamäng nr. 2 sümfooniaorkestrile "Kihnu pulmalaulud", neli laulu segakoorile (rahvaluule) 1960 "Kolm laulu eeposest" segakoorile ("Kalevipoeg") "Kolm lille", kolm miniatuuri häälele ja klaverile
Muusikakoolis Veljo Tormise juhendamisel kuid pidi õpingud katkestama, sest teda kutsuti kohustuslikku sõjaväeteenistusse. 1957. aastal jätkas ta õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus ta õppis Heino Elleri kompositsiooniklassis. Üldhariduse sai Pärt Rakvere Linna I Algkoolist. Seejärel astus ta Rakvere I keskkooli mille ta lõpetas 1954. aastal. Arvo Pärt on kirjutanud 110 teost. Kõige populaarsemad nendest on Como cierva sedienta sopranile ja sümfooniaorkestrile (1998), Dopo la vittoria (1996), Für Alina (1976), Für Lennart in memoriam (2006), In principio (2003), Passio (1982) ja Spiegel im Spiegel (1978). Tema looming jaguneb suuremas osas kahte ossa. Varem oli ta katsetanud erinevate muusikastiilidega, kuid otsustas, et talle ei meeldinud enam sellist muusikat teha ning vaatas jälle oma varajasema muusika poole. Seal jõudis ta lääne muusika juurteni ning tänu
"Praeludium et invention" klaverile 1990, "Praeludium", oreliversioon 2000 "Kuus vaimulikku laulu" baritonile, segakoorile ja orelile 1987-1989, versioonid baritonile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1990 ning tenorile, baritonile ja orelile 2001 1. Psalm 130 "Põhjatuma häda seest hüüan sinu poole" 2. Oh võitlejad, et käige peale 3. Psalm 42 "Otsekui hirv" 4. Psalm 47 "Rõõmulaul Kristuse taevaminemisest" 5. Passacaglia 6. Motett. Psalm 115 "Taevas on Jehoova taevas" Magnificat sopranile ja keelpillikvartetile/-orkestrile 1991/1998 Sonata da chiesa / Kirikusonaat viiulile ja orelile 1991, versioon tsellole ja orelile 2001 Stabat Mater kõnelauljale 1998 Stabat Mater tsellole 1999 Stabat Mater soolohäälele 1999 "Feroce-veloce" klaverile 1999, versioon orelile 2000 Stabat Mater electronique 2000 "Ich hab' genug", aaria kontratenorile ja orelile 2000, versioon tenorile ja orelile 2001 Stabat Mater viola da gambale 2001 MELODIA viiulile 2001 DILEMMA, sümfoonia orkestrile 2002
* Léonie Sonningi muusikaauhind (2008) * Austria Teaduse ja Kunsti I klassi aurist (2008) * Rakvere aukodanik * Riigivapi I klassi teenetemärk (2006) * riiklik kultuuripreemia (2009) * Liège'i Ülikooli audoktor (2009) * Paide aukodanik (2009) * St Andrewsi Ülikooli audoktor (2010) Teoseid (alates 1996) # I am the true vine (1996) # Dopo la vittoria (1996) # Kanon pokajanen koorile (1996) # Missa syllabica koorile ja orelile (1996) # Triodon (1998) # Como anhela la cierva sopranile ja sümfooniaorkestrile (1999) # ... which was the Son of... (2000) # My heart's in the Highlands (2000) # Nunc dimittis (2001) # Littlemore Tractus (2001) # Salve Regina (2002) # "La Sindone" (2006) # Neljas sümfoonia (2008)
suurte sümfooniate vahel. Tundub , justkui helilooja koguks oma lauludesse erinevaid mõtteid ning ideid, mida ta siis hiljem ka sümfooniaks kujundab. Järgmisena tooksingi välja laulud, mis on kirjutatud vahetult enne või pärast mõnda sümfooniat : 14 I.Sümfoonia. 1899 · ,,Carmanalia" , Elise Stenbäcki kogutud viisidest ja tekstidest Ladina koorilaulud sopranile, aldile, bassile a capella või sopranile ja aldile, klaveri või harmooniumi saatel. · ,,Segelfahrt" (Öhquist), ilma oopusenumbrita soololaul klaveri saatel. · ,,Sõua, sõua, sinikael" (Koskimies), laul klaveri saatel · Op.36 .Kuus laulu klaveri saatel. II.Sümfoonia.1902 · Op.38 , Viis laulu klaveri saatel ,, Õhtu vedandal " · Op.37, Viis laulu klaveri saatel - ,,Var det en dröm? " · Op.19, Imprompt naiskoorile ja orkestrile (Rydberg) · Op.32, ,,Tule sünd" baritonile, meeskoorile ja orkestrile
Samas ei 12 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/looming2.htm 10 pea Tormis oma teoste esitamist originaalkeeltes tingimata vajalikuks. Olulisim on tema arvates, et laulja mõistaks teose sõnumit.13 2.5 Teosed 14 1955 "Neli kildu" ("Aastaajad") häälele ja klaverile (Juhan Liiv) 1956Avamäng nr. 1 sümfooniaorkestrile "Kalevipoeg", kantaat sopranile, tenorile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1958 Kolm prelüüdi ja fuugat klaverile "Mahtra sõda", kantaat segakoorile ja puhkpilliorkestrile (Paul-Eerik Rummo) "Nukrad viivud" neli romanssi häälele ja klaverile (Minni Nurme) 1959 Avamäng nr. 2 sümfooniaorkestrile "Kihnu pulmalaulud", neli laulu segakoorile (rahvaluule, seadnud Olli Kõiva) 1960 "Kolm laulu eeposest" segakoorile ("Kalevipoeg") "Kolm lille", kolm miniatuuri häälele ja klaverile (Juhan Liiv) 1961
"Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis) "Fratres" "Cantus in Memory of Benjamin Britten" "Tabula rasa" Teosed Perpetuum Mobile (1963) Dopo la vittoria (1996) Sümfoonia nr. 1 "Polüfooniline" (1963) Kanon pokajanen koorile (1997) Sümfoonia nr. 2 (1966) Triodion (1998) Kontsert tsellole ja orkestrile Pro et Contra (1966) Como cierva sedienta sopranile ja Sümfoonia nr. 3 (1971) sümfooniaorkestrile (1998) Für Alina (1976) ...which was the Son of... (2000) Tabula rasa, kontsert kahele viiulile, prepareeritud My heart's in the Highlands (2000) klaverile ja kammerorkestrile (1977) Orient & Occident (2000) Missa syllabica koorile ja orelile (1977/1996) Littemore Tractus (2000)
samal perioodil värskeid tuuli helges tundetoonis ning selges helikeeles instrumentaalsaatega lastelaulude ja laulutsüklitega. Tänaseni on kooride repertuaaris paljud teosed Eespere 80.90. aastatel ja hiljem loodud vaimulikust ja isamaalisest kooriloomingust (koorilaul "Ärkamisaeg", 1990; kooripoeem "Lehekülgi Sakalamaa kroonikast", 1982; "2 jubilatsiooni" solistile, koorile ja orelile, 1986; "Vaikuse sümfoonia" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile,1989; "Glorificatio" sopranile, tenorile, segakoorile ja kammerorkestrile, 1990 jpt. Eespere on kirjutanud ka klaverikontserdi (1978), kaks viiulikontserti (1983,1988), flöödikontserdi (1995, Jean- Claude Gerard'i tellimus) ja vioolakontserdi (1997). 80. aastatel pälvisid tähelepanu tema baroksest repetitsioonitehnikast inspireeritud teosed ("Mängutoosid I-IV tselestale 1979- 82; 8 ritornelli klaverile 1982; Concerto ritornello kahele viiulile ja orkestrile 1982).
Aliinale (1976) Tabula rasa kahele viiulile, prepareeritud klaverile ja kammerorkestrile (1977) Peegel peeglis (1978) Passio (1982) Te Deum (1984) koorile, prepareeritud klaverile ja keelpilliorkestrile Stabat Mater (1985) Festina lente (1988) Magnificat (1989) Berliini missa (1990) Miserere (1990) Siluani laul (1991) Litaania (1994) I am the true vine (1996) Dopo la vittoria (1996) Kanon pokajanen koorile (1996) Missa syllabica koorile ja orelile (1996) Triodon (1998) Como anhela la cierva sopranile ja sümfooniaorkestrile (1999) ... which was the Son of... (2000) My heart's in the Highlands (2000) Nunc dimittis (2001) Littlemore Tractus (2001) Salve Regina (2002) "La Sindone" (2006) Esiettekanne Torino toomkirikus (Cattedrale di San Giovanni Battista)
Sümfoonia nr. 3 "Aegade hämarusest" op. 63 - sümfoonia aldile ja sümfooniaorkestrile Kalevi tulek op. 64 lastekoorile ja shamaanitrummile Perseiidid op. 65 kontsert viiulile ja keelpilliorkestrile RAM-i rongisõit op. 66 solistidele ja meeskoorile Reekviem Eesti vabaduse eest langenute mälestuseks op. 67 tenorile, bassile, meeskoorile Spiraalne sümfoonia op. 68 - klaveripalade tsükkel klaveriduole Veere, päike - rahvalauluseade sopranile segakoorile ja shamaanitrummile Hale Bopp'i komeet op. 69 flöödile ja kitarrile Leoniidid op 78 - kontsert flöödile ja kammerorkestrile (In memoriam Lepo Sumera).
ning neid on sageli käsitletud tema helikeele laiendustena – näiteks klaveritsükkel Musica ricercata (1953), mida on võrreldud Bartóki Mikrokosmosega. NSV liidu tsensuuri tõttu jäid mitmed teosed, nende hulgas Musica ricercata ja Keelpillikvartett nr. 1 Métamorphoses nocturnes (1953– 1954), n-ö sahtlisse. Keelpillikvartetti nr. 1 võib pidada esimeseks teoseks, milles võib näha Ligeti isikupäraseid ja hilisemale loomingule viitavaid jooni. Requiem (1965) on teos sopranile, metsosopranile, orkestrile ja segakoorile (4 sopranit, metsosopranit, alti tenorit ja bassi), mis kestab umbes pool tundi. Lux aeterna (1966) on teos 16-häälsele segakoorile, mis valmis aasta pärast Requiemi ja mida võib pidada selle jätkuks. Teosele on iseloomulik meetrumitunde kaotamine. Ligeti taotleb ajatuse ja pideva kulgemise tunnet ja saavutab selle erinevate häälte sissetulekute hajutamisega. Koor on acapella ja
lauljad. See tähendab, et need lauljad on väljaõppinud. Naislauljate hääleliigid on: (5) Naishääled alates kõrgeimast: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt. Meeslauljate hääleliigid on: (4) Meeshääled alates kõrgeimast: kontratenor (barokiajastul kastraat), tenor, bariton, bass. Primadonna on ooperi nais peaosaline. Ooperilaulu, kus peategelane väljendab oma mõtteid ja tundeid, nimetatakse aariaks. Kõige rohkem aariaid on kirjutatud (hääleliigid) sopranile ja tenorile. Aariale eelneb tavaliselt kõnelaul e. Retsitatiiv. Aaria ajal tegevus tavaliselt peatub. Kui 3 lauljat laulavad koos, nimetatakse ansamblit trioks, 4 lauljat moodustavad kvartetti, 2 lauljat laulavad duot. Koori ülesandeks on esineda massistseenides, andes toimuvale hinnanguid ja kommenteerida tegevust. Lauljaid, koori ja kogu lavalist tegevust saadab orkester, kogu muusikalist koosseisu juhatab dirigent.
kinnistamine. See periood lõpeb "SAKSA REEKVIEMIGA" 2) 1873-1882 kammermuusikal väiksem osa (6), kirjutas peamiselt sümfooniaid. 3) 1885 lõpetas 4. sümf.-i. Saabus "loomingu sügis" ning kasvas jälle kammermuusika osatähtsus. VOKAAL- ORKESTRILISED TEOSED • Brahmsil on 7 vokaal-orkestrilist teost. • Oluliseim on „Saksa Reekviem,“ mis on loodud sopranile, baritonile, koorile ja orkestrile. • Analüüsis loo olemust 10 aastat, algselt kujutles seda 3- osalise kantaadina. • Ema surm tekitas loo loomisesse pika pausi. • Aastal 1865 jätkas Reekviemi kirjutamist. • Sügiseks lõpetas esimese redaktsiooni, esietendus toimus Bremenis. Redaktsioon võib tekkida teksti käsikirjas või suuliselt levitamise, viimistlemise, üllitamise, töötlemise või eriotstarbel rakendamise tagajärjel
Oli loominguliselt aktiivne, väsimatud otsingud, oma individuaalsuse leidmine ja kinnistamine. See periood lõpeb "SAKSA REEKVIEMIGA" 2) 1873-1882 kammermuusikal väiksem osa (6), kirjutas peamiselt sümfooniaid. 3) 1885 lõpetas 4. sümfoonia. Saabus "loomingu sügis" ning kasvas jälle kammermuusika osatähtsus. 9. Slaid Brahmsil on 7 vokaal-orkestrilist teost ning kõige olulisem neist on "SAKSA REEKVIEM" sopranile, baritonile, koorile ja orkestrile. Mõtiskles selle üle 10 aastat. Algul kujutles seda 3-osalise kantaadina. Ema surma tõttu tekkis pikk paus. Pärast armastatud ema surma 1865. a. asus uue jõuga "Reekviemi" kallale. Sügiseks lõpetas ta esimese redaktsiooni. 1868. a. lisas veel ühe osa. Esiettekanne toimus Bremenis. 10. Slaid Brahms loobus kanoonilisest tekstist ja asendas selle teisega-- saksa omaga Uuest ja Vanast Testamendist
· On kirjutanud 3 ooperit: ,,Les Mamelles de Tiresias" 1903, ,,La voix humaine" (Inimese hääl), 1958, ,,Dialogues des Carmelites" (Karmeliitide dialoogid), 1956. Tähtsamad teosed veel: · ,,Rapsodie negre" 1917 · Ballet ,,Las Bisches" 1924 · ,,Kontsert d- mollis" kahele klaverile ja orestrile 1932 · ,,Missa G- duuris" 1937 · ,,Kontsert" orelile, timpanile ja keelpillile 1938 · ,,Klaverikontsert" 1949 · ,,Gloria G- duuris" sopranile, koorile ja orkestrile 1959 Leidsin tema eluloost ka põnevaid fakte. Nt. Poulenc vihkas jalutamist. Ta oli gei. On maetud Pere Lachaise surnuaeda. Kahju jällegi, et eesti keeles oli väga vähe materjali Poulencist. Huvitavad faktid leidsin kõik inglise keelsetelt kodulehekülgedelt.
Kolmeosaline ülesehitus, korduv refrään. Kolmas pala A.Vivaldi “Guarda in quest’ occhi e senti” oli keerulisema ülesehituse, algas rõõmsalt ja vahepeal läks kurvemaks. Pala oli harmooniline, mängiti palju pala helitugevusega, vaikselt ja valjult kordamööda. Neljas pala, samuti A. Vivaldilt, nimega “Sposa son disprezzeta’’ mis on tõlkes “Olen põlatud abikaasa’’ ooperist “Bajazet” oli väga sünge nagu ka nimest saab järeldada. See oli sopranile suurem väljakutse kui pianistile, kuid laulja sai selles palas hästi näidata oma hääleulatust. Klaver mängis vaikselt madalamas oktavis samal ajal kui laulja võttis kõrgemaid ja pikemaid noote. Pala oli väga kurvakõlaline kuid sellegipoolest väga ilus ja harmooniline. Viies pala Christoph Willbald Gluck’i “O del mio dolce ador” 18. sajandi saksa heliloojalt pala oli väga rahulik ja aeglane. Järgmine pala oli prantsuse heliloojalt L. Delibes “Bonjour Suzon
4. Teosed: Vokaalsümfooniline muusika: *Kantaat "Johannes Damskusest" 5 solistile, sega-ja meeskoorile, orelile ning sümfooniaorkestrile(A.Tolstoi) *Oratooriumid "Joonase lähetamine" 5 solistile, 3 koorile, orelile ja sümfooniaorkestrile(Piibel); "Sealpool Jordanit" segakoorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile(Piibel) *Kooriteosed "Kyrie" segakoorile ja sümfooniaorkestrile; "Noored sepad" segakoorile ja sümfooniaorkestrile(G.Suits)jt. *Ballaad "Sest Ilmaneitsist ilusast" sopranile ja sümfooniaorkestrile("Kalevipoeg") Sümfooniline muusika: *Avamäng "Julius Caesar"; "Burlesk"; kapritso "Varese sõjasõnumida" sümfooniaorkestrile *"Klaverikontsert"(d-moll) *"Koraali variatsioonid" orelile ja sümfooniaorkestrile F-moll *Melodraamad "Kalevipoja unenägu", "Kalevipoja epiloog" deklamaatorile ja sümfooniaorkestrile Koorimuusika: *"Psalm 42", "Seitse motetti", "Psalm 32" segakoorile *Segakoorilaulud "Õõtsuv meri"(K.E.Sööt); "Murtud roos"(M.Lipp); "Noored
tagamaid, mis on kätketud sellesse suurteosesse. Looming: Vokaalsümfoonilised teosed: 2 oratooriumi "Joonase lähetamine" ja "Sealpool Jordanit" (lõpetamata); 2 kantaati "Johannes Damaskusest" ja "Ecclesia" (lõpetamata); "Kyrie" segakoorile ja sümfooniaorkestrile; "Eks teie tea" meeskoorile; sümfooniaorkestrile ja orelile; Psalm 51 baritonile ja sümfooniaorkestrile; ballaad "Sest Ilmaneitsist ilusast" sopranile ja sümfooniaorkestrile; "Noored sepad" segakoorile ja sümfooniaorkestrile jt. Sümfoonilised teosed: avamäng "Julius Caesar"; Klaverikontsert d-moll; Koraalivariatsioonid orelile ja sümfooniaorkestrile f-moll; kapritso "Varese sõjasõnumida"; 2 melodraamat lugejale ja sümfooniaorkestrile "Kalevipoja unenägu" ja "Kalevipoeg põrgu väravas"; Burlesk, Albumileht jt. Kammermuusika: 3 keelpillikvartetti (viimane lõpetamata); "Läbi öö" viiulile ja klaverile; duett
R. Kreutzwald ) jm. · Melodraamad " Kalevipoja unenägu " (19051907) deklamaatorile ja sümfoonia orkestrile. · Klaveri ja keelpillimuusikat · Oratoorium " Joonase lähetamine " 5 solistile, 3 koorile, orelile ja sümfoonia orkestrile esimene eesti oratoorium · Walpurgi burlesk " klaverile ( 1910 ) esimene eesti programmiline instrumentaalteos. · Klaverisonatiinid As duur ja c moll. · Ballaad " Sest Ilmaneitsist ilusast " sopranile ja sümfoonia orkestrile. · " Kalevipoja epiloog " deklamaatorile ja sümfoonia orkestrile ( 1912 ). · Alustas 2 oratooriumit " Sealpool Jordamit " jm Peterburi aastate looming : · Orelile, N : Fuuga d moll, Koraalivariatsioonid orelile ja Sümfoonia orkestrile f moll · Keelpillidele N : keelpillikvartetti d moll, c moll ja C duur( viimane lõpetamata ), duett kahele viiulile
Silouans Song (1991) Litany (1994) I am the true vine (1996) Dopo la vittoria (1996) Kanon pokajanen koorile (1997) Triodion (1998) Como cierva sedienta sopranile ja sümfooniaorkestrile (1998) ... which was the Son of... (2000) My heart's in the Highlands (2000) Orient & Occident (2000) Littlemore Tractus (2000) Nunc dimittis (2001) Salve Regina (2001)
Vaimustav algus, nagu varem alustatud hingelise jutuajamise jätk. Südamlik teema keelpillidelt (viiulid oktaavis, aldid ja tšellod arpedžeerides, puupillid imitatsiooni tertsides). See meloodia on tertsis ja sekstis, mis olid Brahmsi lemmikintervallid. Finaali teemaks on puhkpillide koraal. Sümfoonia lõppeb traagilise lahtipõimimisega. Vaatamata kõigele ei ole hing murtud ja võitlus jätkub. Brahmsil on 7 vokaal-orkestrilist teost ning kõige olulisem neist on "SAKSA REEKVIEM" sopranile, baritonile, koorile ja orkestrile. Mõtiskles selle üle 10 aastat. Alul kujutles seda 3- osalise kantaadina. Tihe töö selle kallal toimus aastatel 1857-1859. Sejärel tuli pikk paus. Pärast armastatud ema surma 1865. a. asus uue jõuga "Reekviemi" kallale. Sügiseks lõpetas ta esimese redaktsiooni. 1868. a. lisas veel ühe osa. Esiettekanne toimus Bremenis. Kunstiliste väärtuste poolest ei jää see teos alla Berliozi ja Verdi samalaadsetele teostele, kuigi erineb neist tunduvalt.
Sümfoonia on justkui neli erinevat teost, mis kajastavad erinevaid temperamente. I osa- allegro collerico(algab B-mollist G-duur E-bemoll minoor) II osa- allegro comodo e flemmatico III osa- andante malincolico IV osa- allegro sanuineo- Marziale( lõppeb D-minoori põhiakordiga) Flegmaatilise ehk teise osa kirjutamisel visualiseeris Nielsen teismelisest, keda kõik armastavad. Lõpuosas aga visualiseeris rõõmsast mehest. Sümfoonia nr.3(1910-11) ,,Espansiva". Sisaldab soolosid sopranile ja baritonile, mida võib mängida klarneti või trombooniga, kui inimhääle kasutamise võimalust pole. Sümfoonia nr. 4(1914-16)- ,,The Inextinguishable". Kõige dramaatilisem ja võib-olla ka kõige paremini tuntud sümfoonia. Jagatud taas kord justkui nelja ossa. Sümfoonia on mõeldud kolmele flöödile, kolmele oboele, kolmele klarnetile, kolmele pasunale, neljale sarvele, kolmele trompetile, kolmele tromboonile, tuubale ja kahele timpanile ning keelpillile
Vaimustav algus, nagu varem alustatud hingelise jutuajamise jätk. Südamlik teema keelpillidelt (viiulid oktaavis, aldid ja tsellod arpedzeerides, puupillid imitatsiooni tertsides). See meloodia on tertsis ja sekstis, mis olid Brahmsi lemmikintervallid. Finaali teemaks on puhkpillide koraal. Sümfoonia lõppeb traagilise lahtipõimimisega. Vaatamata kõigele ei ole hing murtud ja võitlus jätkub. Brahmsil on 7 vokaal-orkestrilist teost ning kõige olulisem neist on "SAKSA REEKVIEM" sopranile, baritonile, koorile ja orkestrile. Mõtiskles selle üle 10 aastat. Alul kujutles seda 3-osalise kantaadina. Tihe töö selle kallal toimus aastatel 1857-1859. Sejärel tuli pikk paus. Pärast armastatud ema surma 1865. a. asus uue jõuga "Reekviemi" kallale. Sügiseks lõpetas ta esimese redaktsiooni. 1868. a. lisas veel ühe osa. Esiettekanne toimus Bremenis. Kunstiliste väärtuste poolest ei jää see teos alla Berliozi ja Verdi samalaadsetele teostele, kuigi erineb neist tunduvalt.
Sinine - kammeransamblile (1998, NYYD Ensemble'i tellimus) Sans titre - klavessiinile (1999, Jukka Tiensuule) Sula - sümfooniaorkestrile (1999, Festivali NYYD 99 tellimus) Ithaque - naishäälele, viiulile ja klaverile (2000) Vertige - klaverile (2000) Cendres - ansamblile(2001) Valvaja - oboele (2002) lumineux / opaque - viiulile, tsellole, klaverile ja kolmele klaasile (2002) Vie secrète - kammerkoorile (2002) delta - lindile (2003) lijnen - sopranile ja ansamblile (2003) abysses - flöödile ja ansamblile(2003) effleurements, éclatements... - kitarrile ja löökpillidele(2003) ...il neige - klavessiinile ja kandlele (2004) igne d´horizon - ansamblile (2005) Lendajad - võimendatud flöödiduole (2005) Reyah hadas ´ala - meeshäältele ja vanamuusikaansamblile (2005, tekst Shalom Shabazi) 5. Teos ,,Sula" "Sula" all tähistab sulamise protsessi mõtete, materjali, kõlavärvi või helide transformatsiooni ühest olekust teise
liikuv ja jutukas. Rütm ei tundu seepärast nii keerukas, kui see tegelikult on. Mõni soolo on väga nõudlik lauljatele. Nt. tenori soolo ,,Olim lacus coluera" tuleb laulda peamiselt falsetiga. See näitab karakteri kannatusi. Samuti on baritonil selline näide : ,,Dies nox et omnia". See on haruldane näide baritoni repertuaarist, et nii kõrged noodid on baritonil. Soprani aaria ,,Dulcissime" on samuti väga kõrge. See on kirjutatud lüürilisele sopranile, mitte koloratuurile. Siis on see kannatus rohkem väljapaistvam. Ka orkester, koor on väga suur Carmina Buranas. Harmoonia on samuti lihtne, seda on ka mitmed kriitikud märkinud. Dramaatilised ja rütmilised osad (nt. ,,Tempus est iocundum", ,, kus kasutatakse suurt löökpillirühma, vahelduvad laulvamate ja meloodilisemate osadega (nt. ,,Dies nox et omnia"). See näitabki keskaja maailma süngust ja samas lustlikkust. Seda muusikat on oma kaasajal kujutatud kui sünget ja barbaarlikku
Pierre Boulez (1925-....) Pierre on mõjutanud kogu maailmapilti. Ta alustas enda muusikuteed 40-ndatel Pariisi konservatooriumis Oliver Messiaeni ja Reni Leibowitzi käes all. Umbes 60.ndatel algas tema küllalt hiilgav dirigendikarjäär. Ta on BBC sümfooniaorkestri peadirigent, Wagneri pidustuste muusikajuht Bayreuthis ning Chigago sümfooniaorkestri külalisdirigent. Aastel 1969-1974. oli Boulezi tähelend. MK: Pli selon pli sopranile + orkestrile, 3 osa Improvisation il sur Mallarme 1974. tegi tollane Prantsusmaa president Pierrele ettepaneku luua elektronmuusikastuudio- akustika- ja muusikauuringutekeskus IRCAM. Aastatel 1976-1991 oli Boulez IRCAMi juht. Pierre mitmekesisus on hämmastav. Tema põhitegevusteks on komponeerimine ja dirigeerimine. Ta oli jõudnud algatada nüüdiskontsertite muusikasarja aastal 1954. Pariisis. Samuti jõudis ta juhtida Darmstadti suvekursuseid aastatel 1955-1967
Siin saab võrdlusjooni tõmmata Richard Wagneri ooperitega (Wagner võttis esimesena kasutusele juhtmotiivid). Esiettekanne toimus 1909. a Leipzigis. Esituskooseis on teosel hiiglaslik: kaks segakoori, lastekoor, viis solisti, sümfooniaorkester ja orel. 1912. a kutsuti Tobias Berliini Kuningliku Akadeemilise Muusikakõrgkooli õppejõuks. Sümfoonilistest teostest on tuntud eeposest ,,Kalevipoeg" inspireeritud ballaad ,,Sest Ilmaneitsist ilusast" (kirjutatud sopranile ja sümfooniaorkestrile) ning muusikaline episood ,,Kalevipoeg põrgu väravas". Eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Artur Kapp (1878-1952) Sündis Suure-Jaanis, kus Kappide suguvõsa oli tuntud kultuuri- ja muusikaharrastuse poolest. Vaid 13-aastasena siirdus õppima Peterburi
märkamatult minugi sisse." Tema laulude südamlike sõnade autor on sageli ta ise. Eespere tuntuimad laulud on "Kodu on püha" ja "Ärkamise aeg" (1984), viimane neist oli 1980. aastate II poolel eestlastele eriti oluline. Rahvuse probleeme käsitlevad ka mitmed Eespere loodud suurvormid, nagu kooripoeem "Lehekülgi Sakalamaa kroonikast" (1982). Lisandunud on aga ka vaimulik temaatika, nagu teostes "Kaks jubilatsiooni" solistile, koorile ja orelile (1986) või "Glorificatio" sopranile, tenorile, segakoorile ja kammerorkestrile (1990). Olav Ehala (31.07.1950 Tallinn), helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Oli aastatel 1970--1975 Noorsooteatris muusik ja 1975--1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis-
III TEOSE KOORISPETSIIFILINE ANALÜÜS ,,Kägu kukub" sobib keskmise suurusega segakoorile. Taktides 911 on altide ja tenorite jagunemine identne. Viie- ja kuuehäälsete akordide korral (taktid 2021) jagunevad vastavalt aldid, tenorid ja bassid. Tessituur, ülddiapasoon Kooriteose üldine diapasoon on 3 oktavit. Üksikutest häälerühmadest on suurim diapasoon aldil. (vt näide 4) Näide 4. Diapasoon Üldiselt on tessituur mugav, kuid esineb kohti, mis on tenorile ja sopranile ebamugavad. Vokaaltehnilised raskused 1. Basside ,,kuku" p.5 hüppes võib esineda intonatsioonilisi probleeme. 2. 8. taktis võib sopranitel olla raske laulda teise oktavi g-nooti puhtalt. 3. Taktis 1011 (vt näide 5) võib probleemiks osutuda I tenori kõrge register seal on intonatsiooniliselt täpselt ja ühteaegu vaikselt laulmine keerukas. Kuna aldid 8 dubleerivad tenorit, siis mugavamaks laulmiseks võivad aldid laulda ülemist häält ning
muusikaülikooli teooriaõppejõuna, korraldas 1909 a. Leipzigis ja 1914 a. Berliinis oma teoste ettekandeid. 1913 a. käis Tobias Tallinnas " Estonia " teatri avapidustustel · Oratoorium " Joonase lähetamine " 5 solistile, 3 koorile, orelile ja sümfoonia orkestrile esimene eesti oratoorium · Walpurgi burlesk " klaverile ( 1910 ) esimene eesti programmiline instrumentaalteos. · Klaverisonatiinid As duur ja c moll. · Ballaad " Sest Ilmaneitsist ilusast " sopranile ja sümfoonia orkestrile. · " Kalevipoja epiloog " deklamaatorile ja sümfoonia orkestrile ( 1912 ). · Alustas 2 oratooriumit " Sealpool Jordamit " jm .Heliloojana oli Tobias eesti instrumentaalmuusika alusepanija. Tema eeskujud heliloojad olid J. S. Bach, G. F. Händel ja L. van Beethoven. Oma loomelaadilt oli ta klassikalis romantiline, kohati modernistlik ja impressionismi mõjutustega. Ta taotles rahvuslikku omapära,
Aliinale(1976) Tabula rasa kahele viiulile, prepareeritud klaverile ja kammerkontserdile(1977) Peegel peeglis(1978) Passio(1982) Te Deum(1984) koorile, prepareeritud klaverile ja keelpilliorkestrile Stabat Mater(1985) Festina lente(1988) Magnificat(1989) Berliini missa(1990) Misere(1990) Siluani laul(1991) Litaania(1994) I am the true vine(1996) Dopo la vittoria(1996) Kanon pokajanen koorile(1996) Missa syllabica koorile ja orelile(1996) Tribodon(1998) Como anhela la cierva sopranile ja sümfooniaorkestrile(1999) ...which was the Son of...(2000) My heart's in the Highlands(2000) Nunc dimitris(2001) Littlemore Tractus(2001) Salve Regina(2002) ,,la Sindone"(2006)- Esiettekanne Torino toomkirikus (Cattedrale di San Giovanni Battista) Neljas sümfoonia(2008) LISA 11 Näide küsitlusest Olen Ragnar Viikoja ja viin läbi küsitluse Arvo Pärdi ja tema kooliaastate kohte Rakveres.
* Sümfoonia C-duur. * Kolm romanssi ("Maga, armas laps" , "Roos" , "Ootus" ) * " Mõlemad grenaderid " * Ballaad "Kuusepuu" * " Apostlite pühaõhtusöömaaeg " - piiblistseen meeskoorile ja suurele orkestrile * "Tervitus kuningale" (Inglismaalt naasvale Freidrich Augustile) * "Leinamarss" puhkpillidele Weberi "Euryanthe" teemale. * "Weberi haua ääres" koorile ja orkestrile. * "Viis poeemi" sopranile või ka madalamale häälele: "Ingel"/ "Seisatu vaikselt"/ "Triiphoones"/ "Valud"/ "Unelmad". * "Ülistusmarss" baieri kuningale Ludwig II-le. * "Suur pidulik marss" USA sõltumatuse 100.aastapäeva mälestusmärgi avamiseks. * "Siegfried - idüll " orkestrile. * Sonaat "Album" klaverile. * "Albumileht" klaverile (on seatud ka viiulile ja klaverile K.L.) * " Teine albumileht " klaverile. * "Keisrimarss" koorile ja suurele orkestrile
Reekviem oli klerikaalide arusaamade kohaselt kiriku jaoks liiga ilmalik, toimusid järgmised kolm kontsertesitust "La Scalas". Nädala pärast kõlas Reekviem erakordse eduga Pariisis, seejärel Londonis, Berliinis ja Viinis ning on jäänud vokaalsümfooniliste tippteoste hulka tänapäevani. "Aidale" ja "Reekviemile" järgnes pikka aega kestnud loominguline paus, mille kestel valmisid vaid kaks lühikest vokaalteost Dante religioosseile parafraasidele kirjutatud "Ave Maria" sopranile ja keelpilliorkestrile ning "Pater noster" vokaalkvartetile a cappella. Miks küll nii vitaalne, loomingulisse kõrgpunkti jõudnud kunstnik komponeerimisest loobus? Küllap vist eeskätt ühiskondlikkultuurilistest ajenditest tingituna. Nagu juba eespool korduvalt mainitud, olid enamiku Verdi ooperite ideeliseks aluseks itaallasi ja muidugi ka heliloojat ennast erutanud sündmused, mõtted ja tunded. Möödunud sajandi seitsmekümnendad aastad aga ei suutnud
annaabi.ee 
