Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Soovituskiri näidis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elvira, soovituskiri, usaldusväärne, usaldada, töökas, valdab, muusikakoolis, viiulit, klaverit, kitarri, omandab, meiega, kaastöötajaLÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK16KÕ Grete Rudenaite KLIENDITEENINDUSE KORRALDAMISE PRAKTIKA ETTEVÕTTES VILDE KAUBANDUS OÜ Praktikaaruanne Juhendaja: Liina Maasik Praktika juhendaja: Mirjam Ojavere Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................1 ETTEVÕTTE LÜHITUTVUSTUS...........................................................2 Firma struktuur.......................................................................................2 Personali koosseisu lühitutvustus...........................................................3 Emotsionaalne intelligentsus OÜ Vilde Kaubanduses...........................3 TÖÖOHUTUS................................
vastutavalt: keele oskus, suurtes hotellides, väsinuks, mille täitab tööülesandeid mõnikord keeruline Eestis kui ka pärast hakkab täielikult ja meeskonnaga või välismaal. On vähenema tema töö kvaliteetselt. klientidega suhelda. võimalus töötama kiirus ja ta võib ei Hea keelte oskus: Meeskonnatöö laevahotellides, sest jõua oma tööd valdab vabalt vene oskused nõrgelt on kogemusi. täitma õigel ajal. ja inglise keelt arenenud, eelistab Mõnikord unustab töötama üksi. pisikest asju teha, võib ei märka prahti voodi all või lülitada
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalametis peresotsia
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Irina Fjodorova Praktika : Toitlustusosakonna toimingud Aruanne Juhendaja Silvi Pihlakas Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus: Viibisin abikoka praktikal 13.11.2012-20.01.2013. Praktika toimus OÜ Hansaliinid, M/S Victoria1 laeval. Praktika kestvus kokku oli 5,5 õppenädalat, 300 akadeemilist tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõttest kui organisatsioonist ja harjuda töö ja töökeskkonnaga. Praktika käigus on vaja arendada teoreetilisi teadmisi praktiliselt. Praktika käigus on vaja saada teoreetiline ja praktiline teadmiste rakendamise oskus konkreetses töösituatsioonis ning motivatsioon kutsealaseks tööks ettevalmistumisel. Praktikal saadud oskusi on vaja rakendada kutsealaste õpingute tõhustamiseks. Selle ettevõtte valik oli lihtne, sest puudus varasem töökogemus laeva köögi osaga ja see tundus hea koht pra
Tartu kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandus AS SELVER Praktikaaruanne Juhendaja: Vaike Vetka Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 Kaupluse iseloomustus................................................................................... 4 Kaupluse töö korraldamine.............................................................................6 Eneseanalüüs................................................................................................. 9 Kokkuvõte..................................................................................................... 10 Lisad............................................................................................................. 11 Kasutatud kirjandus...................................................................................... 13
süü või kohustuse enese kaelast teiste kaela veeretada. Näidendi teiseks väga oluliseks tegelaseks saab lugeda Don Juani teenri, Sganarelle'i. Tema on see, kelle kirjeldused annavad vaatajale ning lugejale aimu Don Juani tegelikust olemusest, kuna väljaspoolt paistab mees äärmiselt meeldiv. Sganarelle manitseb Don Juani pidevalt, tuletades talle meelde Piiblit ja Jumalat, kuid tema isand käsib tal alati vaikida. Kolmandaks väga oluliseks tegelaseks on Donja Elvira, kelle Don Juan pidi kosima. Enne pulmi jättis Don Juan Donja Elvira maha. Donja oli Don Juani sügavalt armunud, keeldudes uskumast lugusid, mida mehe kohta räägitakse. Don Juan lausa röövis Donja Elvira kloostrist, paludes tal endaga abielluda ja pakkudes vastu kustumatut armastust, mis siiski kiiresti lõppes. Donja Elviral olid ka vennad Don Carlos ja Don Alonso, kes soovisid õe au rüvetamise eest Don Juanile kätte maksta. Probleemid:
Juhtimine tegeleb inimestega, nende väärtuste, kasvu ja arenguga, sotsiaalse struktuuri ja ühiskonna kapitaliga. Juhi edu võti 21.sajandil on tema võime teha koostööd (Juhtimise väljakutsed 21.sajandiks Peter F. Drucker 86 lehekülg, 5 lause). Ilma väärikuseta on motivatsioon ohtlik, ilma motivatsioonita on võimed impotentsed, ilma võimeteta on mõistmine piiratud, ilma mõistmiseta on teadmised mõttetud ja teadmisteta on kogemus pime. Samuti on oluline võtta tööle, usaldada ja tasustada neid, kelle perspektiivid, võimed ja vaated erinevad radikaalselt teie enda omadest. Selleks, et olla meisterlik reaalses maailmas, on vaja alustada meisterlikkuse praktiseerimisega sügaval enda sees. Me oleme vastastikuses sõltuvuses ümbritseva maailmaga, kuid ometi võime ise luua oma tulevikku. Kasutatud allikad: Artiklid: www.epl.ee Heli Lehtsaar "Hea juht jääb alati ausaks" 24.11.2003 Raamat: Peter F. Drucker Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Juhtimise ja töökorralduse peaeriala PRAKTIKAARUANNE Anna Bugajova Tallinn 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 2 1.1 Isiklike eesmärkide ja ülesannete püstitus....................................................2 1.2. Valitud praktikaettevõtted valikukriteeriumid............................................3 2. Organisatsiooni tegevuse ülevaade....................................................................3 2.1. Organisatsiooni tegevuse eesmärk. Organisatsiooni koht avalikus või erasektoris.......................................................................................................... 3 2.2
See tähendab, et pead palju kuulama, et aru saada, kus klient on. Mitte alustada valest kohast. Eetika moraalsed põhiprintsiibid Algselt oli neid neli ja pärinesid biomeditsiinilisest mudelist. Seda on palju kritiseeritud, aga selle pealt on ülesehitatud palju teised mudelid. Tuleb valida printsiip, mis on situatsioonis kõige määravam. Tuua kasu Mitte teha halba Austada autonoomsust Olla õiglane Olla usaldusväärne Moraalifilosoofia ja eetika S. Kierkegaard vaja mõista hetke olukorda K. E. Logstrup - kui me enam ei mõista seda, mis seostub enda avamisega teistele, siis ei saa edasi liikuda. Eetiliselt keeruka küsimuse lahendamine 1. Probleemi või dilemma olemus 2. Seonduvate ajasaolude hindamine 3. Eetikakoodeksis sätestatu 4. Erinevad vaatenurgad kovisioon, supervisioon, teised spetsialistid 5. Erinevad tegevusplaanid mitu plaani 6. Tegevusplaanide hindamine
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Kristina Mazova PRAKTIKAARUANNE Õppekava TAAB02/15, peaeriala keskkonna- ja säästva arengu ökonoomika Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 3 Isiklike eesmärkide ja ülesannete püstitamine....................................................................................... 3 Valitud praktikakoha valikukriteeriumid .............................................................................................. 3 1. PRAKTIKAKOHA TEGEVUSE ANALÜÜS ............................................................................. 4 1.1 Circke K AS-i iseloomustus ..................................................................
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Ülesanne: 1. Loe materjal läbi. 2. Too välja teenindajale vajalikud positiivsed omadused. 3. Too välja, milliseid soovitusi antakse teenindamise parandamiseks. 4. Mida loetaks headeks külgedeks telefoniteeninduses, milliseid halbadeks külgedeks? 5. Mida loetakse klienditeeninduses suuremateks vigadeks? 6. Mida võiksid enda jaoks arvesse võtta? Klienditeenindus Klienditeeninduse tase on kahtlemata üks olulisemaid faktoreid iga organisatsiooni äriedu saavutamisel. Miinimumtaseme garanteerimiseks peaks meie poolt pakutavaga rahule jäädama, kuid silmapaistvaks ja eriliseks muudab meie teeninduse see, kui suudame klienti üllatada tema ootusi ja soove ületades. Paljudes valdkondades, kus teenuste arendamine on muutunud vägagi aktuaalseks, peetakse kliendi mõiste kasutamist veel küsitavaks ning isegi mittesoovitatavaks. Selliste valdkondade hulka näib kuuluvat ka haridus. Inimesed on alat
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Organisatsiooni käitumine Suhtlemise olemusest ja suhtlemisstiilidest Iga inimene oskab suhelda. Ja teeb seda omal unikaalsel viisil. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Sõnad on vaid suhtlemise üks osa, mida me kuuleme või ütleme. Sõnade taga peituvad mõtted. Sõnu ilmestavad hääletoon, kehakeel ja paljud muud tegurid. Suhtlemisstiile on üritatud seletada ammustest aegadest, mistõttu on tekkinud erinevaid inimeste jaotamisi vastavalt nende käitumisstiilile on loodud palju erinevaid mudeleid ja teooriaid. Inimkäitumises eristatakse enamasti kolme põhilist käitumisstiili. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. Suhtlemisstiile jaotataks
Kui mina oleksin juht Kuna ma ise ei ole varem juhtimise valdkonnaga kokku puutunud siis oli minu üllatus suur, et välja on mõeldud niipalju erinevaid strateegiaid, kuidas ühte firmat/meeskonda/kollektiivi edukalt juhtida. Minu unistuseks pole kunagi olnud saada juhiks, kuid nagu vanasõna ütleb "ära iial, ütle iial!". Ja juba peaksingi ma hakkama endale vastu vaidlema, sest mida rohkem ma seda valdkonda uurinud olen seda enam see mulle huvi pakkuma on hakanud. Sõna "juht" on väga tähtis sõna ja tundub väga kõrge ametikohana ja kindlasti on see ihaldusväärne ametikoht kõigile. Kõik me tahame elus juhtida. Kuid kahjuks kõik inimesed ei sobi juhiks. Me kõik oleme erinevad ja on olemas inimtüüpe, kes sobivad töötama erialal, kus nad täidavad käske mitte ei käsi ise. Mulle meeldiks töötada alal, kus mina ei käsiks kedagi. Hea on teha tööd, kus su vastutus ei ole nii suur ja sul on kindlad ülesanded, mida pead tegema. Minu
TALLINNA MAJANDUSKOOL ERINEVAD KLIENDITÜÜBID JA NENDEGA SUHTLEMINE Referaat Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on ,,Erinevad klienditüübid ja nendega suhtlemine". Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja poolt. Sõna Service on kasutusel aastast 1925 praeguses tähenduses. Klienditeeninduse moodustuvad teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks - haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus, suhtlemisoskused, teeninduslik hoiak, teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud (positiivne või negatiivne suhtumine millessegi). Valisin selle referaadi teemaks, kuna töötan juba 7 aastat asutuses AS EMT klienditeenindajana. Viimased kaks aastat olen olnud telemarketingi müügikonsultant kus tahes-tahtmata puutun kokku keeruliste klientidega. Olen läbinud mitmeid k
suhet looma, andes talle selleks loa, ehk kui keegi kellel on mure, kutsub abi ja lubab kellegi endaga teatud tüüpi suhtesse astuma(McLeod, 2007;27). Tõsi ta on, mitte kedagi ei saa vägisi nõustada ka kõige parema tahtmise juures. Inimene kes vajab nõustamist, peab selleks ise esitama nii öelda kutse nõustajale ja vabatahtlikult tema poole abi saamiseks pöörduma. Nõustaja peab igal juhul olema väga usaldusväärne inimene ja järgmine väga rangelt konfidentsiaalsust, see mida ta kliendilt kuuleb, peab jääma ainult tema kõrvadele ja ei tohi kuskile edasi liikuda. Oma olemusekt on nõustamine vestlus, mille käigus vaikinud hääled saavad sõnaõiguse, jutuajamine selleks, et öelda mida on vaja öelda. See on vestlus, mille abil inimene saab oma murede ja probleemide ratta keerelevast seesmisesr monoloogist kaugemale nikuma hakata või eemalduda emotsionaalsetest keerdsõlmedest(McLeod, 2007;29)
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
TALLINNA TEENINDUSKOOL PRAKTIKA RADISSON BLU HOTELL TALLINN Praktikaaruanne TALLIN 2010 Sisukord:........................................................................................................Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. 1 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS............................................................................................................3 2 ÜLEVAADE VASTUVÕTUOSAKONNAST..........................................................................................................5 2.1 Teenindusvormid ja teenindajate arv..................................................................................................................5 2.2 Teenindajate kohustused ja tööjaotus teiste struktuuriüksustega....................................................................... 5 2.3 Teenindajate tööaeg ja töögraafik..................................................................................
Sellest saab olulist tuge suhtlemisel. Tuntud jaapani vanasõna väidab, et naeratavasse näkku ei sihita noolt (Kidron, 2001). Enesekehtestamine on ei või jahi esitlemise kunst Ei ning jah on vahest ühed ürgsemad sõnad. Küllap seepärast kõlavad need paljudes keeltes üsnagi sarnaselt ja peaaegu kõigile arusaadavalt. Millal ja kuidas öelda ei või jah, on enesekehtestamise kunsti põhiprobleem ning üks kesksemaid oskusi. Ei ütlemine on oskus, mida osa inimesi valdab paremini, teised kipuvad aga kogu aeg endale lisakohustusi võtma. Väga palju sõltub ka inimese taustast, kasvatusest ja tõekspidamistest. Mina tunnen tihti, et kuulun nende inimeste hulka, kes lausa upub lisakohustustesse. Tihti öeldakse mulle, et rahune maha inimene, sa ei suuda kõiki maailma asju korras hoida! Ja nii ongi. Esmalt tuleb iseendaga hästi läbi saada ning osata endale õigel ajal ei või jah öelda (Niiberg & Urva, 2009)
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandus osakond Gerli Ertte ZEPPELINI SPORTLAND Praktika aruanne Juhendaja Edda Sõõru Tartu 2011 SISSEJUHATUS Sooritasin tööstuskaupluse praktika Zeppelini Sportlandis. Sportlandi peamisteks tegevusaladeks on spordi- ja vabaajakaupade jae- ja hulgikaubandus. Ettevõte annab tööd rohkem kui 300-le inimesele, neist Tartu Zeppelinis 8-le. Sportland on Baltimaade suurim spordikaupluste kett. Valisin praktika sooritamiseks selle kaupluse, kuna ettevõttel on lai kaubavalik, hea maine, kvaliteetsed kaubad ja tuntud kaubamärgid ning meeldiv õhkkond töötamiseks. Praktikaperioodi jooksul oli tööd palju ning sain tegeleda erinevate asjadega. Praktika eesmärkideks olid, et õpiksin kaupluses töötama, kliente teenindama, kaupu tundma ning vabamalt klientidega suhtlema. Eesmärgiks oli ka süvendada ja kinnistada teooriatundides omandatud
peale seaduse lahkarvamusi Rootsi monarhiaga tekkinud rahutuste tulemusena kuulutati välja iseseisvus ja konstitutsionaalne monarhia. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Nora- Algselt illusioonis elav, rõõmus aktiivne ja alati vaid head tuju ning atmosfääri taluv ja puuduolekul loov noor naine. Omal kombel lojaalne ja kinnihoidev. 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Torvald Helmer- Nora abikaasa- Töökas, kitsameelne ja ebateadlikult väärtkohtlev jõledusi mitte taluv raskes olukorras selgrootu mees. Doktor Rank- Sümpaatne, haige kuid tark ja abivalmis mees, igapäeav perekonda külastav hea Helmeri sõber kellel on salajane armastus Norasse. Proua Linde- Töö tahtega, elu raskusi paljult läbielanud õiglane ja abivalmis naine ja Nora lapsepõlve sõber. Usub tõesse ja teeb nii, et Nora ja Helmer peaksid ka sottid selgeks rääkima.
motivatsiooniprobleemid" (Tropp, 2010, 189). Erivajadustega lapsed võivad õppida traditsioonilise klassi tingimustes oma elukohajärgses koolis. Neil kõigil on õigus tasuta haridusele, aga antava abi ulatus ja eripära varieerub sõltuvalt nende probleemide tõsidusest. Kui lapsel on hariduslikud või arengulised erivajadused, on lapsevanema olukord üsna keeruline. Kust leida abi ja infot, keda usaldada? Eelkõige peab seda julgema küsida koolist. Õpiraskuste diagnoosimine on küllaltki emotsionaalne ja tundlik teema ning lapsevanemad on alati kahevahel ühest küljest tahaksid nad teada, mis lapsega toimub, et teda paremini aidata, kuid teisest küljest on neil kartus lapsele ,,silti külge saada". Kui selgub, et laps vajab 4
1. STRESS......................................................................................................... 4 1.1. Stressi tekkepõhjused....................................................................................................... 4 1.2. Stressi kujunemise faasid................................................................................................. 4 1.3. Stressiga toimetulek......................................................................................................... 5 1.4. Stressi tagajærjed.............................................................................................................. 6 2. ISIKSUS JA STRESS..................................................................................... 7 2.1. A-tüüpi isiksus................................................................................................................. 7 2.2. B-tüüpi isiksus...........................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Turismikorraldus Annika Vesselov PRAKTIKAARUANNE Aruanne Juhendaja Reeli Engelbrecht Muhu 2009 SISUKORD Annika Vesselov...........................................................................................1 PRAKTIKAARUANNE................................................................ 1 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................4 2. ETTEVÕTE......................................................................................................................5 2.1 Ettevõtte ajalugu.........................................................................................................5 2.2 Ettevõtte asukoht ja kontaktandmed...........................................................................5 2.3 Ettevõtte tegevusalad.............
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Majutusteenindus eriala ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja:Alina Orlova Juhendajad hotellis:Mare Vood,Külli Illing Helis Lihtsa MJ112 2013 Sissejuhatus Minu praktika kohaks oli Radisson Blu Hotel Olümpia. Praktika kohaks valisin Olümpia sellepärast,et saaks juba kogemust suures hotellis töötades. Siis on peale kooli lõpetamist kogemus olemas mõnes suures hotellis.Kontaktid praktikakohaga olid head. Suhtlesime kirjade teel,personalijuhi Airi Neemrega vastati väga kiiresti. Enne praktikale minekut lugesin läbi mõned peatükid vihikust, kuidas koristada vannituba. Minu eesmärgiks oli, et superior klassi tuba saaks koristatud 30 minutiga. Ettevõttest Käisin praktikal Radisson Blu Hotel Olümpias, milleks on m
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Praktikaaruanne Haanjamehe talu 1.mai -25.juuni Merle Roio Olustvere 2010 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3 1.Ettevõte..................................................................................................................................... 3 1.1 Ettevõtte üldtutvustus.......................................................................................................... 3 1.2 Ettevõtte struktuur.................................................................................................................. 4 1.3Töötingimused, sisekorra eeskirjad, teenindusstandardid.....................
Sihtkeelses õppes kasutatavad mõisted Selgitage mõiste tähendus ja kasutusväli. innustav keeleõpe . Inspireeriv, tõuseb motivatsioon. Innustav keeleõpe on kui inimene meelsasti õpib mingi keelt. Selle eesmärgiks on parendada noorte inimeste elusid innustava kogemuse järgi, aidata määratleda ja suunata nende õpieesmärgid sellele, et suurendada nende kogemuse mõju ja väärtust. tõhus keeleõpe . Tulemuslik. Keeleõpe nõuab suurt pingutust. On palju viise, kuidas seda kiiremini teha. Mõned strateegiad võivad anda head starti. Kui inimene otsustab laiendada oma silmaringi ja meelt, püüab aru saada uut keelt ning kultuuri ja inimeseid, ta peab tegema seda nii effektiivselt kui on võimalik. - Omama motivatsiooni - Kümblema ise ennast - Kuulama tihti - Mõtlema sihtkeeles - Soov, vajadus, eesmärk, tulemusisaavutav eluline keeleõpe . Puutub iga päev, kogetud, tulevikus vaja minev. Õpingud n
Valgamaa Kutseõppekeskus Müüja 3 Eva Pulver AS- A VALGA SELVER Praktikaaruanne Juhendaja Olavi Ennu Valga 2010 Sissejuhatus Igal kursusel peab müüja õpilane valima endale praktika koha. Oma viimast praktikat soovisin ma sooritada Valga Selveris. Selver tundus mulle just õige valikuna, sest ta on suhteliselt uus ja asub piiri ääres ning on populaarne Läti Valka elanike hulgas.Lootsin saada ka keelepraktikat. Võtsin endale eesmärgiks saada uusi töövõtteid, saada palju informatsiooni Selveris müüdavate kaupade kohta, täiendada ja kinnitada koolist saadud teadmisi. Kuna ees seisab kutseeksam, siis arvasin, et Selver on õige koht omandamaks uusi teadmi
SISSEJUHATUS Praktikakohaks valis praktikant taaskord Tartus asuva reisibüroo Minimatkad. Praktikakoha valikul lähtus praktikant tulevase praktikakoha asukohast ning suhtumisest, mis tuli reisibüroo poolt. Reisibürooga ühendust võttes enam CV-d näha ei soovitud, kuna ka eelmine praktika oli positiivselt sooritatud samas kohas. Minimatakad OÜ on Tartus asuv reisibüroo, mis alustas tegutsemist juba 1992. aastal. Büroo algusaegadel tegutseti Tallinnas, Valgas ning Tartus. Reisibuumi ajab tegutses Tallinnas lausa 2 bürood, kuid tänapäeval nii palju tööd enam ei jätku ning Minimatakad OÜ on tegutsema jäänud vaid Tartus. Hetkel tegutseb büroos 3 inimest- tegevdirektor, raamatupidaja ning reklaamija. Praktikat alustades oli büroo aadressiks Küütri16/Kompanii 4, kuid praktikaperioodi viimasel nädalal vahetas büroo asukohta ning uueks asukohaks sai Rüütli 4. Uus praktikaperiood sai kokku lepitud elektronposti teel. Praktikajuhendaks oli taaskord ettevõtte tegevdirek
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Meery-Heleen Pikkor SR118 KURSUSETÖÖ Motivatsioon ja sekretäritöö Juhendaja: Anne Ilp Tallinn 2013 AUTORIDEKLARATSIOON Olen koostanud antud töö iseseisvalt. Kõik töö kasutaud materjali ja muud allikad on välja toodud. Käesolevat tööd ei ole varem esitatud kaitsmisele kusagil mujal. Kuupäev: Autor: Allkiri: SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teemaks motivatsioon sekretäritöös. Kuna töötas ise ettevõttes, kus on antud teemaga puudused, siis püüan koguda vajalikku informatsiooni antud teema kohta, et meie ettevõttes paraneks motivatsioonitase. Toon välja motivatsiooni tähenduse, kuidas parandada motivatsiooni ja miks tekkib näiteks sekretäritöös rutiin ja kuidas ennast motiveerida, ja kuidas peaks seda tegema ettevõtte juht. Leian, et see teema on igati aktuaalne nii sekretäride töös kui ka individu
annaabi.ee 
