Kõne Soorollid muutuvas maailmas Väga ammusel ajal olid mehed väga-väga tähtsad ja naised mitte keegi. Meestega võrreldes polnud neil mingeid õiguseid. Nad ei olnud küll oma eluga rahul, aga ei saanud ka midagi ka ette võtta, sest meeste võim oli liiga suur. Veel rohkem aega tagasi olid kütid mehed, kes tõid koju liha. Koosluse tegelikult elushoidjateks olid korilased ehk naised, kes korjasid marju, juurikaid ja pähkleid, mis oli alati kindlaks toiduallikaks, mida seevastu ei olnud küttimine.
Tüdrukute enesehinnang on palju rohkem välimusest sõltuv, poiste puhul on see väiksem. Võib öelda, et sellega seoses esineb tüdrukutel enam depressiooni [kuid paradoksaalselt teevad rohkem enesetappe poisid (Tervise Arengu Instituut, 2009)]. Kui tüdrukud on huvitatud romantikast, siis poistel on huvi seksuaalanatoomia vastu. Tulenevalt soostereotüüpidest osutatakse koolis poistele vähem tähelepanu, sest oodatakse, et nad saavad ise hakkama, tüdrukutele seevastu osutatakse abi ja toestust. Sotsiaalne hierarhia poistel tundub olevat suhteliselt paigas, sest ,,poisid teavad oma kohta", seevastu tüdrukutel on see rohkem liikuv (Gurian, Henley, Trueman, 2001). Sooliste erinevuste kujunemine Miks siis on tüdrukud ja poisid erinevad? Arvesse tuleb võtta väga erinevaid aspekte, kuid raamatu ,,Boys and girls learn differently: a guide for teachers and parents" autorid toovad välja aju erinevused
Kaasaegse inimõiguste kontseptsiooni kohaselt nähakse ühiskonna soolises kihistumises mitte ainult barjääri tasakaalustatud inimarengule, vaid ka inimõiguste rikkumist. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata. Sooline võrdõiguslikkus laiemas mõttes tähendab sellist olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe. Sooline võrdõiguslikkus kitsamas mõttes tähistab poliitikavaldkonda, mis tegeleb ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse grupi – naiste ja meeste sotsiaalsete suhete, sh võimusuhete tasakaalustamisega. Poliitika rakendamine on tingitud muutustest ühiskonnakorras ja majanduses. Majanduslik areng eeldab nii naiste kui meeste panustamist tasulisse ja tasustamata töödesse
Joonis 1. Regulaarselt ajalehte lugevate õpilaste (kelle kodus käib ajaleht) osakaal Jooniselt 1 on näha, et tüdrukute tulemus oli kõikides klassides praktiliselt sama, kuid poiste hulgas on regulaarseid ajalehelugejaid vanemaks saades aina vähem. Samas on selge, et poiste seas on ajalehtede lugemine levinum kui tüdrukute seas, kuigi vahe väheneb vanusega. 12 Soolisest erinevusest tuleneb, et üldiselt huvitavad uudised poisse rohkem kui tüdrukuid. Siiski oleks vale järeldada, et vanemaks saades hakkavad poisid huvi kaotama, sest internetist uudiseid lugevate poiste hulk tõuseb vanusega (vt 2.1.1.). Tõepoolest, kui analüüsida koos küsimusi 1 ja 4 (vaadeldes jällegi vaid neid õpilasi, kelle kodus käib ajaleht), siis on 5., 8. ja 11. klassi poiste hulgas regulaarseid uudistelugejaid vastavalt 94%, 97% ja 97%. Seega loevad vanusest sõltumata
mähkmeid ja tegeleb temaga niisama. Nii õpib ta tema signaale mõistma ja nendele vastama. Uurimused näitavad, et näiteks tühja kõhu signaalidest saavad nii isad kui emad ühtemoodi aru, kuid isad jätavad lapse eest hoolitsemise ema ülesandeks. 8-kuuse lapsega mängimisel on isad aga juba vähem vastuvõtlikud imiku signaalidele kui emad. Arengumuutuste osas on mõlemad vanemad vastuvõtlikud. Isa mõju imiku arengule Paljud uurijad on oletanud, et isad mõjutavad soorollide ja sooidentiteedi arengut lastes, eriti poistes, ja seda oletust kinnitasid uurimused, mis näitasid, et isad suhtlevad oma vastsündinud poistega rohkem kui tütardega. Uuemad uuringud ei toeta neid uurimusi ja seega vajab see ala täiendavat uurimist. Teised uurimused tegelevad isa mõjuga lapse kognitiivsele arengule. Katsed näitavad, et isata kasvanud poistel on madalamad kognitiivsed võimed ja motivatsioon.
suguorganeid, uuris ka rasedust. Siiani olid seksuaalsusega tegelenud vaid kunstnikud ja filosoofid. J. Hunter vaatles esimest korda suguhaigusi teisiti, enne teda peeti suguhaigusi patuks, mitte haiguseks. Ütles esimesena, et suguhaigusi tuleb ravida; tõestas, et suguhaigused on nagu teisedki haigused. Romantilise armastuse idee mõjutas inimeste mõtlemist (Rousseau). 16-17 sajandil eksisteerisid kahesugused iluideaalid; 1) halb, õel, paha, patule ahvatleja 2) tubli kodukana, hea naine, kel oli õigus oma meest rahuldada. 1684 tõlgiti Aristotelese "Õpetaja väärtus", mis sisaldas seksuaalsust puudutavat infot, käsitledes nii psüühilist kui seksuaalset aspekti. Kuni 17. sajandini mõjutas inimesi religioosne mõttelaad. Tolleaegset mõttelaadi mõjutas ka N. Venette "Tableau de l´amour conjugal" 1698 kirjeldatakse seksuaalanatoomiat, vahekorda jms suhteliselt õigesti; öeldakse, et seks on
Hulk on erinev kui varieerub igal indiviidil. (Kujundada hinnagut kas kõik see mis sinuga kehaliselt toimub on normaalne, et sa ei jää sellest normist kõrvale kaldehulka.) Mis vigu tehakse? Rusikareegel, puberteedi ealisega seoses tuleks näidata sellist pildimaterjali, et inidviid ennast selle materjaliga samastaks, jah mina olengi täpselt niisugune, selliste tunnustega. *Sooline varieeruvus axilarandid (suhteliselt hiljem)ja rexalidant..... Kui suur hulk tüdru ja poisse aintud kultuuris sotsi-maj tingimustes selel järgi kui me vaatame seda normaaljaotuse järgi saavad suguküpseks. Kõik ongi normaalne. *pärilikkus- mõjutab suguküpsuse arengut.suguküpses kas siis hiline või varajane kaldub olema üle 75 kordinatsiooni konfidsent, tüdtuk ja emade vahel, ja isade posite.vahel Õdede ja vendade vahel jällegi kõrgem *intelligentsus- mõjutab madalat intelligentsus. Kausikõvera järgi , madal intel mõjutab seda, et suguküpsus hilineb
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
ülesanne oli laste õige kasvatamine. Esmajärjekorras lasus laste kasvatamise ja harimise püha kohustus isal. Vana heebrea perekond oli patriarhaalne. Isa oli absoluutne käsutaja ning õige käitumise range õpetaja. Distsipliini aluseks oli Jumala käsk: ,,Austa oma isa ja ema." Maimukesele lauldi ja loeti palveid ette. Kui laps juba kõnelda oskas, õpetati talle palveid, valitud õpetussõnu ja laulukesi. Peeti sabateid. Algkoolis õpetati poisse 10. eluaastani. Tekstiraamatuks oli Toora, mis algas maailma loomisega. Peamine ülesanne oli seadused selgeks õppida. Juutide juhtijateks ja õpetajateks said preestrid ja kirjutajad. Ema oli isa kõrval täiusliku ja laste jaoks ainuõige osapool. Naisi austati väga. Sünagoog oli esimene koht, kus hakati andma süstemaatilist haridust mõlemast soost lastele. Linn, milles ei olnud kooli, oli juudi perele keelatud elukoht.
Perekonna tähtsaim ülesanne oli laste õige kasvatamine. Esmajärjekorras lasus laste kasvatamise ja harimise püha kohustus isal. Vana heebrea perekond oli patriarhaalne. Isa oli absoluutne käsutaja ning õige käitumise range õpetaja. Distsipliini aluseks oli Jumala käsk: ,,Austa oma isa ja ema." Maimukesele lauldi ja loeti palveid ette. Kui laps juba kõnelda oskas, õpetati talle palveid, valitud õpetussõnu ja laulukesi. Peeti sabateid. Algkoolis õpetati poisse 10. eluaastani. Tekstiraamatuks oli Toora, mis algas maailma loomisega. Peamine ülesanne oli seadused selgeks õppida. Juutide juhtijateks ja õpetajateks said preestrid ja kirjutajad. Ema oli isa kõrval täiusliku ja laste jaoks ainuõige osapool. Naisi austati väga. Sünagoog oli esimene koht, kus hakati andma süstemaatilist haridust mõlemast soost lastele. Linn, milles ei olnud kooli, oli juudi perele keelatud elukoht. Õpetuse olemus muutus peale vangipõlve
aastaste lõpupoolel uuringu, milles küsitleti 9.klassi õpilasi, nende kogetud kodu vägivalla kohta. Alles 14-aastasena oli kogenud kerget vägivalda 72% ja rasket vägivalda 8% vastajatest. Vägivallatsejad olid isad ja emad võrdselt. Tüdrukud olid sagedamini kerge, poisid raskema vägivalla ohvrid. Nii lapsed kui noorukid langevad väärkohtlemise ohvriks võrdselt, tihti noorukid isegi sagedamini kui lapsed. Tüdrukuid pekstakse rohkem noorukieas, poisse aga nooremas vanuses. On üsna tõenäoline, et noorukieas ilmsiks tulnud vägivald on alanud juba mitu aastat varem. Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed Millised on vägivalda soodustavad tegurid Meie ühiskond on tulvil näidetest võimu ja vägivalla kohta, mida võetakse kui normaalset, andestatakse, respekteeritakse. Pidevad vägivallakirjeldused massimeedias sugereerivad, et vägivallaaktid on meie argielu lahutamatu osa
Lugeda oskasid paljud, aga see oskus oli algeline. Keskaja inimene oli eelkõige ja alati usklik. Hirm Jumala kohtu ees saatis teda kõikjal. Hariduse eesmärk oli täiesti teine võrreldes antiiksega. See tähendas eelkõige õpetada hirmu tundma. Rüütlile õpetati eelkõige võitluskunste. Rüütlidaamile käsitööd, usuõpetust, ladina keelt, laulmist, tantsimist, luuletamist ja muusikariistadel mängimist. Tagasihoidlikkust ja kõlblust õpetati nii tüdrukutele kui ka poistele. Tüdrukud kasvasid naiste hulgas naistetöid ja tarkusi õppides. Poiste elu oli karmim – nemad pidid meeste käe all välioludes, tallis ja hoovis võitluskunsti omandama. Kui isaga midagi juhtus, pidi poeg vastutuse perekonna eest enda peale võtma. Aaskeetlik kasvatus Karm kasvatus ja füüsiline karistamine, võõrasse peresse saatmine. Tüdruk võidi juba beebina tulevase ämma hoolde jätta, et kasvaks meelepärane minia.
Lugeda oskasid paljud, aga see oskus oli algeline. Keskaja inimene oli eelkõige ja alati usklik. Hirm Jumala kohtu ees saatis teda kõikjal. Hariduse eesmärk oli täiesti teine võrreldes antiiksega. See tähendas eelkõige õpetada hirmu tundma. Rüütlile õpetati eelkõige võitluskunste. Rüütlidaamile käsitööd, usuõpetust, ladina keelt, laulmist, tantsimist, luuletamist ja muusikariistadel mängimist. Tagasihoidlikkust ja kõlblust õpetati nii tüdrukutele kui ka poistele. Tüdrukud kasvasid naiste hulgas naistetöid ja tarkusi õppides. Poiste elu oli karmim nemad pidid meeste käe all välioludes, tallis ja hoovis võitluskunsti omandama. Kui isaga midagi juhtus, pidi poeg vastutuse perekonna eest enda peale võtma. Aaskeetlik kasvatus Karm kasvatus ja füüsiline karistamine, võõrasse peresse saatmine. Tüdruk võidi juba beebina tulevase ämma hoolde jätta, et kasvaks meelepärane minia.
8. Haridus- ja enesetäiendusvõimalused 153 9. Olümpiaadid ja ainevõistlused 159 Aineloend 169 Eessõna 5 Eessõna Andekate laste kohta on käibel palju väärarusaamu, mis takistavad neid mõistmast ja nende arengule kaasa aitamast. Eesti koolide uuringu (Saul, Sepp, Päiviste, 2007) põhjal on üsna levinud stereotüüpne “hea ja tubli viielise lapse” kuvand andeka õpilase kohta. Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõr- gemate õpilaste järjele aitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähele- panuta. Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisprobleemi-
Selles seletuses on välja jäetud nt mälu aspekt. Avaldub ka laste omavahelistes suhetes, võidakse rääkida kumbki omast asjast ja ei hakata vaidlema. Mentaalsed representatsioonid staatilistest olukordadest, muutuste ettekujutamine on raske. On tehtud ka katseid, nt kass maskeeritakse koeraks, on raskest seletatav nähtus. Tihti ei saa lapsed aru, et maskeerimine ei too kaasa tegelikku muutust, uurijad pole osanud sõnastada õiget küsimust. III Konreetsete operatsioonide periood algklassiealised lapsed. Lapsed on ületanud oma lapseea egotsentrismi. Lapsed suudavad nüüd arevesse võtta ka teiste inimeste vaatepunkte. Suudavad arvestada korraga mitme tunnuse muutumisega. Suudavad muutusi ette kujutada. Saavad hakkama paljude ülesanneta lahendamisega, tingimusel, et need kätkevad konkreetseid objekte ja ei ole reaalsusega vastuolus.
Mis võiks tänapäeval veel efektiivsemalt mõjutada noori ja kujundada nende arusaamu stereotüüpsetest soorollidest, kui seda teeb reklaam, mille kuulekad marionetid me kõik mingil määral ju oleme. Seega, alustada tuleks eeskätt reklaamivaldkonnast. Hävitamaks neid ahistavaid stereotüüpseid soorolle, tuleks välja töötada väga nutikas reklaamistrateegia. Võiks ju ka lihtsalt proovida vägivaldselt asendada naiselement meeselemendiga ja vastupidi; ehk siis pöörata need nn soorollid tagurpidi. Vaevalt see meid siiski päris soovitud eesmärgini viiks. Tegelikult tuleb nentida, et esimesed sammud selles suunas on juba astutud ja loodetavasti kannavad need ka vilja. Millist vilja, seda näitavad alles järgnevad põlvkonnad... Igatahes tänane Eesti on soolise võrdõiguslikkuse osas veel täiesti lapsekingades. Probleem number üks seisneb selles, et probleemi kui sellist nagu ei paistagi eksisteerivat. Või kui üldse sellest naiste-meeste
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
elanud vähemalt ühe esitatud 17 situatsioonist (pooled poistest ja 83% tüdrukutest). Viiendik jaatavalt vastanutest on märkinud ühe situatsiooni ning sama paljud kaks erinevat olukorda. Kõige sagedamini on kirja pandud sihilik füüsilise kontakti otsing (46%), kiusamine korduvate telefonikõnedega (26%) ning ohvri soole viitavad siivutud ettepanekud (22%). Tüdrukute väitel on kõige sagedamini tegu sihiliku füüsilise kontakti otsimisega (3/5 vastanutest), poisse aga kiusatakse seksuaalse sisuga telefonikõnedega (24%). Mõtlemapanev on fakt, et peaaegu iga kümnes neiu on läbi elanud olukordi, mida ta tõlgendab kui vägistamispüüdu, 6% märgib, et nendega on üritatud suguakti ebaloomulikul viisil, ning 3% väidab otsese vägistamiskogemuse olemasolu. Uuringust selgus, et suurem osa seksuaalse väärkohtlemise juhtudest koondub kõige hilisemasse aega -- vanusesse 16 ja enam. Suhteliselt vähem on noortega midagi sellist juhtunud vanuses 1315
.................................60 Maslow`i vajaduste hierarhia (astmestik).............................................................60 Bühleri 5 enesesuunamise faasi............................................................................61 ELUTEE...............................................................................................63 Soomlaste elutee (-kaare) etapid..........................................................................67 Elutee (-kaare) uurijad..........................................................................................68 LAPSEOOTAMISE AEG.........................................................................69 Rasedusaegne ema/isa areng................................................................................70 Sünnituskogemus......................................................................................................72 Sünnituse järgne periood...............................................
kontseptsiooniga, enesehinnangu ja enesergulatsiooniga. Referaadi teemad! Self-conciousness- eneseteadvus Self- concept- mina kontseptsioon ....mõlemad mõisted tähendavad üldistatud pilti iseendast Self- knowledge- teadmine iseendast, teadmine enda kohta ..... personal identity- personaalne identiteet, minu unikaalsus independent self- sõltumatu mina, mi na ise .... Mina- kontseptsioon Mina ja mina- kontseptsiooni kasutatakse tihti sünonüümidena. Tänapäeva uurijad on üht meelt, et mina- kontseptsioon on mitmedimensionaalne. Võimalikud minad (possible self) Mina= inimese ettekujtus endast (liigitus): Personaalne mina sotsiaalne mina taju, tunded, mõtted millisena teised mind tajuvad Mina kontseptsiooni dimensioonid: füüsiline mina sotsiaalne mina psühholoogiline mina
Võta tööleht! Võtke tööleht! Joonista! Joonistage! Värvi! Värvige! Ära värvi! Ärge värvige! Lõika! Lõigake! Liimi! Liimige! Kleebi! Kleepige! Ühenda! Ühendage! Otsi! Otsige! Tee lahti! Pane kinni! Kes see on? Mis see on? Kes teab? Kas sina tead? Korda! Korrake! Veel kord! Näita! Näidake! Ära näita! Ärge näidake! 19 Õpetajaraamat Palun ütle mulle! Ära ütle! Nüüd ütle sina! Tubli! Oled tubli! Olete tublid! Väga hea! Väga tore! Väga ilus! Oota! Oodake! Pane lauale! Pange lauale! Tasa! Olge hästi tasa! Oleme hästi tasa! Ära sega! Ärge segage! Ütleme kõik koos! Käed ette (taha, kõrvale, üles, alla)! Jalad harki (kokku)! Samm ette (taha)! Kükita! Kükitage! Vaata siia! Vaata sinna! Vaata seda! Pane silmad kinni! Pange silmad kinni! Ära vaata! Tee silmad lahti! Tehke silmad lahti! Palun aita! Palun aidake! Räägi tasem! Rääkige tasem! Kas see on õige? Kas see on vale
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
Varsti mööduvad siit vabad poisid kergejalgselt igasugustele veetlevatele retkedele ja nad heidavad palju nalja tema kulul sellepärast, et ta peab töötama, -- juba see mõte põletas Tomi tulena. Ta kraamis välja oma maise vara ja silmitses seda -- mänguasju, kuulikesi, igasugust rämpsu. Sellest piisas võib-olla tasuks mõne töövahetuse eest, kuid seda oli vähe isegi pooletunnilise täieliku vabaduse ostmiseks. Niisiis pani Tom oma varanatukese tasku tagasi ja loobus mõttest poisse ära osta. Sel süngel ja lootusetul hetkel tuli talle äkki hea mõte, lausa inspiratsioon. Ta võttis pintsli ja hakkas rahulikult töötama. Varsti ilmus nähtavale Ben Rogers, just see poiss, kelle pilget ta oli kartnud. Beni kõnnak oli hüplev ning tantsisklev -- selge tõendus, et tema süda oli kerge ja ootused roosilised. Ta sõi õuna ja laskis aegajalt kuuldavale pika meloodilise huilge, millele järgnes sügavatooniline pimm-põmm, pimm-põmm, sest ta kujutas endast aurikut
Sellepärast hakkaski mul oma habemest kahju. Mõni ütleb: habe kasvab uuesti. Aga mis siis, kui ei kasva? On ju ometi võimalik, et korraga enam ei kasva või, kui kasvab, siis mitte enam niisuke. Aga naistele meeldib just niisuke, nagu minu oma. Siiski, võib olla, kui ma naistest kord ära tüdinen -- sest kõigest saab viimaks villand -- jah, võib olla siis saan selle hullu tükiga toime, et tõmban oma habeme maha ja lähen vana Mauruse juurde, sest see kool meeldib mulle. Tubli kool, küll näete, minge aga sinna. Sinna tulevad kõigi maade ja rahvaste logardid kokku, tõsi jutt! ja vana Maurus teeb kõigist mehed. Kui tarvis, annab kere peale, sest vana urvaplaastri vastu ei saa ükski rohi. Oli minu vennal poeg -- poiss kui jõmmikas, aga viimane vemmal. Pani linna kooli -- aasta pärast visati välja! Pani teise kooli -- poole aasta pärast välja! Tahtis panna kolmandasse -- ei võetud enam vastu. Tuleb va vennas minu juurde, kurdab ja ütleb: mis nüüd
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli e
- arengupsühholoogia: vanus, arengutasandid, läbi elu inimest puudutavad muudatused - kognitiivne psühholoogia: individuaalsed vaimsed struktuurid, kognitiivsed protsessid - neuroteadused: individuaalsed elektrokeemilised protsessid Indiviidi poole Kõik, mis on sotsiaalpsühholoogiast allapoole, on indiviidikeskne, ülespoole on ühiskonna ja gruppide teema. Seosed on nii üles kui allapoole. Seos isiksusepsühholoogiaga Kõige suuremad seosed selle teadusharuga. - Isiksuse uurijad on huvitatud privaatsetest psüühilistest funktsioonidest - SP: ühised, kõiki haaravad sarnased omadused. Situatsioolised faktorid olulisemad kui inimese enda isiskus. Erinevus: analüüsi tasand on erinev. Inimese sisemised omadused mõjutavad palju, kuidas inimene käitub AGA mitte alati. Mõnikord on situatsioonilised faktorid olulisemad, kui inimese enda isiksus. Nt matustel peavad inimesed olema kurvad. Mida tugevam on norm ühiskonnas, seda rohkem mõjutab see inimest.
4.1 Eellugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 4.1.1 Varasemad kroonikad ja reisikirjad . . . . . . . . . . . . . . . 19 4.1.2 Balti-Sakslastest kirjamehed . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 4.1.3 Õpetatud Eesti Selts . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 4.1.4 Eestlastest rahvakultuuri kogujad ja uurijad. 19-20 saj. . . . . 20 4.2 Etnoloogia kui teadus Eestis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 4.2.1 Eesti Vabariik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 4.2.2 Nõukogude Eesti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 4.2.3 Peamised uurimisvadkonnad . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 4.2.4 Eesti erinevad kultuurivaldkonnad . .
Antiikkirjandu s SISSEJUHATUS Antiikkirjanduseks nimetame Kreeka ja Rooma orjanduslikus ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. Ühisnimetus antiikkirjandus märgib kahe kirjanduse lähedust nii ajaliselt kui ka tüübilt, mis on kõigiti põhjendatud – olid ju sama tüüpi ka neid sünnitanud ühiskonnad. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mille algust tähistavad Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. See muidugi ei tähenda, et Homerosel puudusid eelkäijad. Ilmselt eelnes eeposte kirjapanemisele pikem kõrgetasemeline suulise rahvaluule periood, mille kohta puuduvad otsesed andmed. Seepärast tundubki meile, nagu kerkiks kreeka kirjandus ja kunst meie ette valmishoonena,
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
osariigi lastekaitse töötajad teatasid võimudele) lubas kindlaks teha, et enamus lapsi, kes olid julma kohtlemise objektiks vanemate poolt, panid eelnevalt toime laiduväärt tegusid. Enamgi veel, peaaegu 21%-s intsidentidest alaealised käitusid ise agressiivselt enne seda, kui neid hakkasid peksma vanemad. Teised nende spetsialistide poolt kogutud andmed annavad veel rohkem informatsiooni sellise käitumisliini kohta. Kui uurijad hakkasid detailsemalt küsitlema mehi ja naisi, kes olid tunnistanud laste julma kohtlemise fakti, ilmnes, et üle 60% vanematest olid veendunud füüsilise mõjutuse vahendite õigustatuses. Nende täiskasvanute seisukohalt olid lapsed neile avalikult vastu hakanud. Seetõttu vanemad tegid vaid seda, mida pidi tegema. Ilmselt kaitsesid nad sel juhul oma autoriteeti selliste vahenditega, mida lubasid nende keskkonnas kehtivad ühiskondlikud normid.37
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
