,,Biblia, se on koco pyha ramattu". Pühendati kuninganna Kristiinale. See raamat kaalus 6 kilo, 1486 lk. Osa eksemplare kingiti rootsi tähtsatele isikutele, aga need saadeti varsti kirikule tagasi. Rajati 1685 nn sõjapiibel. Sisu oli põhimõtteliselt sama, aga see pidi olema kergem, et seda saaks kaasas kanda. Piibel arendas soome kirjakeelt. Murrete ,,sõda" toimus 1820-1840. 18. saj hoogustus trükkimine, aga siiski pigem vaimulik. 1675 ilmus esimene soome keelne luuletus. Daniel Juslenius- soomluse isa. Ta hakkas uurima soome rahvaluulet. 1700 kirjutas ,,Vana ja uus Turu". Ta kajastas seal soome kultuuri rikkusi. Ta pidas ettekande ,,Soomlaste kannatustest", see oli ülistus soomlusele. Oluline oli ka 600lk sm-ld-rts sõnaraamat. 4.tund Daniel Juslenius- esimene fennomaan Kirjutas väitekirju ehk põhimõtteliselt vaidles oodatavate küsimustega. Ta ülistas soomlust ja soomlased on juba piiblist pärit.
ka kaupmehed, seetõttu oli vaja emakeelset vaimulikku kirjandust, eelkõige Piiblit. Agricola "ABC-kirja"(1542-43) oli esimene soomekeelne raamat. 1. soomekeelne romaan A. Kivi "Seitse venda". Agricola tõlgitud Uus Testament (1548) kujunes pikaks ajaks soome kirjakeele arenemise aluseks. 1544. ilmus "Rukouskirja Bibliasta" 1642. esimene Soome trükikoda. 1640. esimene soome keele grammatika. 1675. esimene soomekeelne luuletus. 6. Paavali Juusten, Mikael Agricola Paavali Juusten (piiskop) ,,Piiskopikroonika", ilmus 1576, ladina keeles. See on oluline kui ajaloodokument. Ta kirjutas kõikidest soome piiskoppidest alates Pühast Henrikust kuni kaasaja ja Agricolani. Mikael Agricola (1510-1577) soome keele isa. Kirjutas esimese soomekeelse raamatu "ABC-kirja". Mikael Agricola päev ehk soome keele päev on 9.04. Esimene kirjalik allikas soomlaste rahvausundi alalt on Mikael Agricola "Dauidin
ka kaupmehed, seetõttu oli vaja emakeelset vaimulikku kirjandust, eelkõige Piiblit. Agricola "ABC-kirja"(1542-43) oli esimene soomekeelne raamat. 1. soomekeelne romaan A. Kivi "Seitse venda". Agricola tõlgitud Uus Testament (1548) kujunes pikaks ajaks soome kirjakeele arenemise aluseks. 1544. ilmus "Rukouskirja Bibliasta" 1642. esimene Soome trükikoda. 1640. esimene soome keele grammatika. 1675. esimene soomekeelne luuletus. 6. Paavali Juusten, Mikael Agricola Paavali Juusten (piiskop) ,,Piiskopikroonika", ilmus 1576, ladina keeles. See on oluline kui ajaloodokument. Ta kirjutas kõikidest soome piiskoppidest alates Pühast Henrikust kuni kaasaja ja Agricolani. Mikael Agricola (1510-1577) soome keele isa. Kirjutas esimese soomekeelse raamatu "ABC-kirja". Mikael Agricola päev ehk soome keele päev on 9.04. Esimene kirjalik allikas soomlaste rahvausundi alalt on Mikael Agricola "Dauidin
See oli talle väga viljakas periood, esmalt sündis värssarutlus ,,Horatiusest". Romantismi manifestina kõlas poeem ,,Childe Haroldi palveränd". Selle esimene laul räägib Childe Haroldi teekonnast Portugalis ja Hispaannias. Kaks esimest laulu räägivad prantsalste sissetungist, rahva mehisest vastupanust, Inglismaa abist hispaanlastele, inglaste poliitilistest vigadest, kangelaste ülevusest. ,,Inezile" on Haroldi nukker hingehääl, ,,Cadizi neiu" aga ülevas, herailises toonis luuletus, mis kangelase iseloomuga kuidagi kokku ei sobi.,,Childe Haroldi palverännu" järgmised osad(III- IV), mis valmisisd peale tema lõplikku lahkumist Inglismaalt, on kantud luuletaja isklikust hingedraamast. Nii algab ja lõpeb III laul pöördimisega tütre Ada poole, kellega poeet enam kunagi ei kohtu.Neljanda laulu pühendas Byronnoma sõbrale ja kunagisele reisikaaslasele Hobhous´ile. Byroni lüroeepilisest värsist sai vorm, mis võimaldas väljendada arvamust kaasaegse inimese kohta.
SOOME KULTUUR JUTUTRADITSIOONID & KIRJANDUS Rahvalaulu looja ja luuletaja vahele on asetatud võrdusmärk, kuid erinevused on ületamatud. Kunstluuletuse kirjutaja tekst püsib sajandist teise muutumatuna; rahvalaulu sepitseja ideed ja tema poolt kunagi antud vormilised jooned võivad mälust sõltuvatena säilides üle elada ka järske muutusi. Luuletaja on üpris sõltumatu oma keskkonnast. Suuliselt edasikanduva runo loojal ei tasu minna oma kollektiivi vastu või lüüa sellest lahku. Ajaviitena kasutatud · Loomamuinasjutud Jutupärimust jagatakse üldjuhul muinasjuttudeks, naljanditeks, muistenditeks ja legendideks. Muinasjuttude tähtsamad rühmad: loomamuinasjutud, imemuinasjutud, satiirilised muinasjutud. Soomes kirjapandud loomamuinasjuttudest on paljud ülemaailmsed, veel sagedamini üle- euroopalised. "Rebase kalasaak"- rebane kavaldab endale kalasaagi, teeseldes koolnut ja "Hänna
Ohvitserid olid temaga opositsioonis. Soomes tegid ohvitserid Anjala liidu. Tahtsid teha Soomest eraldi riigi Venemaa kaitse all. Saatsid Vene tsarinnale kirja, et tahavad rahu. 1809 suruti nende tegevus maha. Tegelikult neil ei olnudki rahva toetus, see oli rohkem ohvitseride enda lõbu. Tasapidi hakkas tekkima rahvuslik ärkamine. Henrik Gabriel Porthan tähtsaim isik, teadlane. Oli Turu Akadeemia ladina keele ja kirjanduse professor. Tegeles rahvaluule, esteetika, keeleteaduse, maateaduse ja ajalooga. Temast sai alguse meetod, kuidas teaduslikult ajalugu uurida. Paavali Juusten kirjutas piiskoppide kroonika, Porthan uurib seda ja varustab täienduste ja selgitustega. Avaldab selle uuesti. Tal oli suur mõju ka hilisematele hariduselu tegelastele. 1770 asutati Turus Aura Selts, see oli esimene haridusselts, keskne isik oli Porthan. 1776 esimene soomekeelne ajaleht Suomenkieliset Tieto-Sanomat. Seda andis välja Anders Lizelius.
vihjatakse Euroopa kirjanduses tänapäevalgi. Näiteks põhineb James Joyce´i 3000 aastat hiljem kirjutatud romaan ,,Ulysses" ,,Odüsseia" kangelase Odysseuse seiklustele. 4. MAAILMA KÕIGE TALUPOEGLIKUMAST EEPOSEST Kalevalast. "Kalevala" on Elias Lönnroti poolt soome, ingeri ja karjala runolauludepõhjal koostatud soome rahvuseepos. See koosneb umbes 22 000 värsist. Esmatrükk ilmus 1835.aastal, täiendatud versioon 1849. Kalevala tegelased on Ilmatar, Väinämöinen, Ilmarinen, Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt. Tegevustiku keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast. "Kalevala" on lisaks hilisemale soome kirjandusele tugevasti mõjutanud eesti rahvusromantilist pseudomütoloogiat ja eepost "Kalevipoeg". Eesti keelde on meisterliku tõlke teinud August Annist (1939). Teisisõnu: ,,Kalevala" on Elias Lönnroti 19. sajandil koostatud Soome rahvuseepos. Selle
16sajandi allgul toimunud lutteri usupuhastus katkestas ballaadi traditsiooni. Stokholmi asutatakse õuekapell kuhu võetakse tööle välismaalasi. Johan Helmich Róman-1694-1758, peetakse rootsi muusika isaks. Tema loomingus on palju rahvalaulu ja tantsu teemasid. (Carl Bellmann- )Soome. Eestlastega tihedad sidemed, karm loodus, iseloom raskemeelne, rahvalauludes domneerib minor kurvameelsus. Loodusel suur koht. Ärkamisaeg ühel ajal 19. sajandil. 1835. Kalevala sünd(Elias Lönnrot). Kalevala väga palju mõjutanud soome muusikat. Soome rahvalaul lõpeb ühehäälselt. Soomes pole kunagi olnud pärisorjust. See mõjutab rahva suhtumist ja kokkuhoidu. Soome rahvuskultuur areneb varem. Üldlaulupidu oli eestis varem kui soomes. 1852 esimene soome ooper. 1882 sünnib helsingis kõrgem muusikaõppeasutus. 1809. eesti ja soome venemaa alla. Soomes oli aga autonoomia. Tähtsaim linn Helsingi. Seal asutati muusikaselts, kelle juhik sai
Väikesemahuline rahvuslik "ärkamine" leidis aset ka tverikarjalaste juures. 1990 loodi Tveris Karjala kultuuriselts. 1992 ilmus trükist tverikarjala aabits. Mõnedes koolides hakati valikainena õpetama tverikarjala keelt. Viimase kümnendi jooksul on aga tverikarjalaste rahvuslik ind raugenud ning huvi oma keele ja kultuuri vastu on taas kahanenud. Tverikarjalaste venestumise tempo on üpris kiire. Muusika Karjala rahvamuusikas omab olulist kohta ühehäälne eepiline laul ehk runo. Omapärane on tsastuskalaadne improviseeritud tekstiga niinimetatud piirileikkilaulu. Rahvatantsudest on enamlevinud ristikontra ja ristipäre. Pillidest on tavalisemad kandlesarnased kantele ja jouhikko ning kasetohust karjasarv. Kunst Vanimateks kunstimälestusteks võib pidada Neoliitikumist pärit kaljujooniseid. Samuti on Neoliitukumist säilinud kammkeraamikat ja kivist ning luust nikerdatud kujukesi. Pronksajast pärineb taimeornamentidega hõbeehteid.
Püsis keelebarjäär ja ühendavaks teguriks keiser. Enne oli olemas oma riik, alles seejärel arenes moodne rahvustunne nende piiride sees: soomlased riiklik rahvus. Autonoomia süvendamine ja kaitsmine on nii eliidi kui ka rahva huvides. Soome rahvuslik ärkamisaeg I soomluse harrastamine (fennofiilia) 19.sajandi I poolel 16 Romantismi ajastu akadeemiline liikumine, mille keskuseks oli Turu (hilisem Helsingi) ülikool. Esialgu rahvaluule kogumine, mütoloogia ja soome keele uurimine, oma ajaloonarratiivi loomine. Chrisfried Ganander: ,,Mythologia Fennica" 1789 Lähtekoht identiteedi kujundamisel: A.J Arwidsson: ,,Rootslased meie (enam) ei ole, venelasteks me ei soovi saada, olgem siis soomlased." Soomluse harrastmine Kalevalalik-Runeberglik ajastu (1828.1840ni). Haritlaskond soovib tutvuda soomekeelse rahvaga Elias Lönnrot (+1884, pärines soomekeelsest rahvast): Vana ja uus Kalevala (1835, 1849). Tõestas,
Samal ajal oli ta hämmastavalt õrn muusikaliste mõjutuste vastu soome kirjanduses. Samuti kasutas ta saksa-, prantsuse-, itaalia-, ladina- ja ingliskeelseid tekste fakt, mis hiljem kirjeldas ka tema akadeemilisi oskusi peale muusika. Sibelius rääkis neid keeli osavalt ning õppis meistriteoseid nende originaalkeeltes ka. Kreeka keeles. Üle kõige oli Sibeliusele inspiratsiooniks poeet J.L.Runeberg ; paljud Sibeliuse parimate laulude autor on Runeberg. Paljude allikate poolt on pandud kokku ,,pingerida", mis näitab summaarselt, palju on Sibeliuse laule kindla poeedi sõnadele kirjutatud : Runeberg (30), Tavaststjerna, Rydberg, Josephson 17 (10), Topelius (7), Fröding, Grippenberg (5),Kalevala (6) ja Kanteletar (4). Lisaks on loonud laule ka järgmiste poeetide sõnadele : Wechsell, Karlfeldt, Schybergon, Leino ja Maesterlinck.
Eesti-Soome kirjandussuhete heitlik tee F.Tuglas on öelnud, et Eesti ja Soome on väga erinevad, kuid samas oleme rahvusliku elu pinevaimal hetkel olnud teineteisele nii lähedal. Seetõttu on enesestmõistetav, et ka meie vastastikustel kirjanduskontaktidel on olnud suhteliselt pikk ja märkimisväärne ajalugu, kuid alati mitte selline nagu oleme lootnud. Esimeseks soomendatud eesti raamatuks peetakse Pietari Hannikaise tõlgitud "Eesti muinasjutte", mis ilmus 1847 Mikkelis . Juba läinud sajandil jõudsid eesti keelde Matthias Johann Eiseni vahenduses "Kalevala" esimene eestindus ja ka Aleksis Kivi näidend "Öö ja päev", mida 1884. aastal mängiti Tartu "Vanemuise" laval. Eesti kirjanduse soomendustest olid selsamal perioodil märkimisväärsemad Lydia Koidula jutustus "Ojamölder ja temma minnia", Eduard Bornhöhe "Tasuja", Lilli Suburgi "Liina" ja Kaarle Krohni koostatud "Eesti muinasjutud ja muistendid". Käesoleva sajandi alguses saavad Eestis soome kirjanikest kõige tõlg
Ka oldi väga heal ja kõrgel tasemel puitarhitektuuris, mida kinnitab 1714. aastal ehitatud 22 kupliga Kiži Preobraženski (Issanda Muutmise) kirik. (vaata joonist 1) Neil oli olemas ka oma rahvuslipp, mida austati ja peeti väga oluliseks osaks nende kultuurist. (vaata joonist 2) (Nõmmevalitsus, 2015) Joonis 1. Kiži Preobraženski kirik Joonis 2. Karjala rahvuslipp 3.2 Muusikakultuur Karjala rahvusmuusikas omab olulist kohta ühehäälne eepiline laul ehk runo. Omapärane on ka tšastuškalaadne improviseeritud tekstiga laul ( nn piirileikkilaulu). Rahvatantsudest on aga enimlevinud ristikontra ja ristipäre, mida tihti saadetakse kandlemänguga. Pillidest on veel tuntumad ja tihedamini kasutatavad jouhikko ning kasetohust karjasarv. (Nõmmevalitsus, 2015) 6 3.3 Rahvakultuur Karjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus (sh alepõllundus) ning sellega liituv karjakasvatus
Nimetused Karjalased ise nimetavad ennast, kui karjalaine, karjalazet, mis oli algselt kasutuses Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajand hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Seda nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavad aunusekarjalased nimetavad end ka livgilaine, livviköit, lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast 'inimesed'). Asuala Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve (Oneega), Valge mere ja Soome vahel. Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju (graniit). Okasmetsad (mänd, kuusk), mida kasutatakse üsna intensiivselt, katavad üle poole Karjala territooriumist. Palju on soid ja järvi. Põllumajanduslikke maid leidub enam lõunapoolsetel aladel. Vene Föderatsiooni kooss
,,Kalevala" on Elias Lönnroti 19. sajandil koostatud Soome rahvuseepos. Praegune "Kalevala" kujunes järk-järgult. Esimest korda ilmus värssteos 1835. Selles eeposes on 31 luuletust. Lönnrot aga tegi veel rahvaluulekogumise reise ja aastal 1849 avaldas ta uue "Kalevala", milles on juba 50 luuletust. Eeposes on kokku 22 000 värssi. Selle aluseks on vanad soome rahvalaulud. Lönnrot ühendas need süzeega värssjutustuseks, mis põhineb kahe maa, Kalevala ja Põhjala vahelisel võimuvõitlusel. Peategelaseks on Ilmatar ja tegevustiku keskmeks on on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast. ,,Kalevala" on mõjutanud ka meie Eesti rahvuseepost ,,Kalevipoeg". 5. Eestlaste eepose ülesehitusest ja valmimisest. Valmimisest: 19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne
FAEHLMANN 1798-1850 Friedrich Robert Faehlmann oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Pärast ülikooli pühendus ta arstitööle, mille kõrval huvitus ka eesti keelest, rahvaluulest ja kirjandusest. Faehlmanni eesti keele alane tegevus kulmineeris Tartu Ülikooli eesti keele lektorina töötamise ajal. Ta pälvis tunnustuse Õpetatud Eesti Seltsi loojana 1838. Aastal ja selle hilisema juhina, ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning rahvavalgustusliku kirjanduse publitseerimine. 1839. aastal esines Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekandega Kalevipoja kohta. Sellest sai alguse rahvuseepose koostamise mõte. Ettekandes ühendas ta teadaolevad Kalevipoja- muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi. Tutvustamaks rahvusvaheliselt eestlaste pärimusi, avaldas Faehlmann saksa keeles 8
Tegelikult on nad Tormise loodud ja seotud kunstliku helilaadiga. Kaasaegsetest relvadest kõneleva tekstiga on ühendatud moodsa kooritehnika võtteid: kõne ebamäärasel helikõrgusel, 8 karjed, klastrid, sireeni jäljendavad glissandod. See väga ekspressiivne ja võimas kooristseen on Tormise tuntumaid teoseid kogu maailmas.11 2.3 Veljo Tormis ja rahvalaul Regivärsilise rahvalaulu teemal on Tormis palju kõnelenud ja kirjutanud. 1972. aastal ilmus artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest, mis taotles regilaulu tagasitoomist kaasaegsesse kultuuri. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse. Ta lootis, et see aitaks kaasa uute rahvalaulikute tekkimisele ning regilaul muutuks taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et
Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet, Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui zanri arengut on kõge enam mõjutanud 18. sajandi oti rahvaballaadid. Tuntud ballaadimeistrid on, Johann Wolfgang
FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANNI (1798 1850) TÄHTSUS 1. Faehlmann oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Ühtlaselt edukas oli ta nii Tartus arstina töötades kui ka kirjanduses ja teaduses. Sõbrustas Kreutzwaldiga, kes oli samuti erialalt arst. 2. 1838. a. organiseeriti Faehlmanni eestvõttel Õpetatud Eesti Selts, mille esimees ta oli aastatel 1845 1850. ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning valgustusliku kirjanduse publitseerimine. 3. 1839. aastal esines Faehlmann ÕES-is ettekandega Kalevipojast, milles ta ühendas temale tuntud Kalevipoja-muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi. Sellele mõttele oli Faehlmanni juhtinud 1835. aastal ilmunud Elias Lönnroti "Kalevala" esimene väljaanne. Faehlmann nägi "Kalevipoega" eelkõige eesti kultuuri tutvustava väljaandena
1901. aastast viibis Suits suviti Soomes, kus tegutses järelaitajana saksa keeles. Sealt sai ta väärtuslikke kogemusi ja uusi tutvusi. 1903. a heideti Suits Koidula mälestusõhtu korraldamise pärast ajutiselt koolist välja, kuid lõpetas sellegipoolest 1904 gümnaasiumi kuldmedaliga. Samal sügisel astus ta Tartu Ülikooli, kust läks 1905. a üle Helsingi ülikooli. Oma stuudiumi peaaineteks valis ta üldise kirjandusloo ja esteetika, soome keele ja kirjanduse ning rahvaluule. Ta ei unistanud siiski vaid filoloogi karjäärist, vaid mõttes oli ka ilukirjanduslik looming ja ajakirjanikutöö. Samal aastal ilmus Helsingis tema debüütkogu ,,Elu tuli". Õpingute kõrvalt kulus tal palju aega ka Noor-Eesti tegevuse organiseerimisele ja rühmituse väljaannete toimetamisele, sest 1905. aastaks oli Suitsust saanud selle kirjanduslik-kultuurilise rühmituse vaimne juht. Ta oli ,,Noor-Eesti" väljaannete, albumite
Kreutzwald kirjutas juurde 8 lugu ja muutis eepose algusosa. Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 aastal 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki. 6. Läti eepose eripärast. Traditsioonipäraselt pidi eepos olema värsivormis, kuid läti rahvaluule koosneb peamiselt neljarealistest salmidest, milles puudub väljaarendatud süžee. Pumpurs (Andrejs Pumpurs – eepose autor) kasutas eeposes ainult mõningaid nelikvärsse (kosjalaulud, hingede öö laul), eepos sisaldab 6 ehtsat pulmalaulu. Eeposes on kasutatud daktülilist-trohheilist värsimõõtu, heksameetrit ja serbia kangelaslaulude rütmi. Karutapja on kirjutatud muinasjuttude ja muistendite põhjal, mille ainestiku A. Pumpurs ise muutis värssideks
juhuluulet. Pulmalaulu kirjutamine ei olnud niisama. Eeldas ka teatud reeglite järgimist. Eeskujuks kujunes Saksa luuletaja Martin Opitz. Raamat Saksa poeetikast, ilmus 1624. Annab kindlad reeglid, kuidas luuletusi kirjutada, annab värsiõpetuse. Annab soovitused, kuidas kirjutada pulmalaulu. On öeldus, et pulmalaulu kirjutamisel võiks kasutada looduskirjeldusi. Peab kujutama armastust ja noorpaari igatsust teineteise järele. Tuleb kirjeldada pruutpaari jõukust ja voorusi. On tavaline et luuletus lõppes puändiga, mis pumarahvale nalja valmistas. Tollastes luuletustes anti pruudile hellitusnimetusi, mis tänapäeval mõjuvad naeruväärsetena. Pruuti nimetati põrsaks, kanaks, papagoiks, tavalisim oli kana, kanake. Tolle aja kõige moodsam luulevorm. Nii kirjutati ka eesti pulmaluuletused tolle aja moodi järgides. Uurijad on spekuleerinud, et kas pulmaluule jäigi vaid kõrgseltskonna siseasjaks või said sellest osa ka lihtinimesed. Pulmaseltskonnas oli ka
kadunud algteksti põhisisu. · Thomas Hjärne ,,Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geschichte" 17. sajandist. Selle kaudu selgub mõndagi toonaste eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. · Christian Kelchi ,,Liefländische Historia" (1695). Arvestab varasemaid kroonikaid, linnaarhiividest leitud materjale ning esitab oma tähelepanekud eestlaste lootusetust olukorrast. Tema kroonika kaudu pääseb esmakordselt trükki eesti rahvalaul. Läti Hendriku ja Balthasar Russowi kroonikad: · Idee. · Sakraalsus mõlemad Jumala auks. · Mis on võim? · Kolonisaator? Sakslased. · Suhtumine türklastesse kui ristiusu pärisvaenlastesse BR. · Mis on sõda, mis on vägivald? · Hendrik lihtsalt kirjeldab. · BR taunib seda, sest on ise selle sees. · Tekstide muutumine hilisemates interpretatsioonides? Mõlemaist saavad 19. sajandil tüvitekstid. Kolonialism: · Kõrgaeg 15
G. Herderi, G. H. Merkeli jt teostega, milles rõhutati väikerahvaste ajaloo ja kultuuri väärtusi. Kujunes veendumus, et haritud eestlase kohus on oma rahvale truuks jääda. Kreutzwald liitus ka korp "Estoniaga" (asutatud 1821), mis ühendas Eestimaa kubermangust pärit üliõpilasi. Sinna kuulusid ka D. H. Jürgenson, P. J. Karell, E. Ahrens, G. Schultz-Bertram. Õpingute vaheajad veetis Kreutzwald vanematekodus Paide lähedal Viisu mõisas, kus tegeles rahvaluule kogumisega, kuid tutvus ka Paide linnakese noorte seltsieluga. 1831 aitas Kreutzwald arstitudengina vaigistada epideemiapuhanguid Riias, Vastseliinas ja Tartus. Tartu ülikooli lõpueksamid sooritas Kreutzwaldil 1833 alguses. Ta sai III järgu arstidiplomi, võttis vastu linnaarsti koha Võrus, ostis maja ja abiellus sakslanna, tinast tarbeesemete valmistaja tütre neiu Marie Elisabeth Saedleriga, kelle vanemate juures Tartus oli Kreutzwald olnud ka korteris
isak wacklin portretist, pastellsed toonid, 18.saj lõpp gustav III aeg klassitsism • nils schillmark • hämeenlinna kirik 1789, eeskujuks Rooma Panteon sündmused kunstielus 19.saj. • 1830 maalikunst i kooli asutamine turus, 1845 muudetakse joonistuskooliks • 1846 asutatakse soome kunstinike ühendus • 1848 asutatakse Helsingi joonistuskool. Kuni 1863 ainus õpetaja B,A godenhjelm • r.w.ekman, rahvusliku maalikunsti rajaja, kalevala • 1849 asutatakse ateneum(soome kunstimuuseum), hoone valmisb 1887 r.w.ekman kreeta haapasalo soittaa kannelta, 1868 theodor höijer, ateneum, 1887, neorenessanss(meenutab palatsot, kolmnurkviil,) al 1824 kõrgklassitsism e ampiirstiil (senati hoone) carl ludwig engel • oli saksa arhitek, kes töötas al 1816 soome suurvüsrtiriigis • oli soome arhitektuuri suunanäitaja 19.saj, esimesel poolel • enne soome kolimist töötas berliinis , tallinnas ja peterburis
H-i näitekirjanduses. Koidula oli väga haritud naine. koorilauludest on seni populaarsed «Isamaa Tema talent, ühiskondlik aktiivsus, töökus mälestus» («Isamaa ilu hoieldes&dots;»), «Kungla aitasid tal oma loomingus saavutada selliseid rahvas» ja «Munamäel». Väga viljakas kirjamees rajajooni, mis olid seni ja pikka aega hiljemgi oli Matthias Johann Eisen Vigalast (1857-1934) - kättesaamatud teistele. Koidula rahvaluule suurkogumise organiseerija, paljude luuleloomingu paremik on eestlasi populaarsete rahvaraamatute publitseerija - lapsepõlvest peale sütitanud ja olnud ,,Esivanemate varandus" , ,,Rahva-raamat" , ülendavaks ning ühendavaks jõuks. ,,Vanapagana jutud" , ,,Rahva-nali" ja ,,Kratiraamat" . Eisen lüürikuna on kadunud oma 5. Ärkamisaja luule
Jumalale vastu. Tema languse põhjustasid uhkus ja ahnus. Kolmandik ingleid langes, arvuliselt võis langenud inglite hulk ulatuda sadadesse tuhendetesse. Meid ümbritsevas maailmas on valdav langenud inglite kultus: deemonite ja surma kultus riietel, muusikas, raamatutes, okultism, nõidusega seotud raamatud 17. Kirjelda [nt Ü. Valgu artikli põhjal], kuidas 19. sajandi Eestis transformeerusid muistendid muinaspärandiks ja neile omistati rahvuslik väärtus. Veendumus, et rahvaluule tervikuna ja muistend sealhulgas on kauge mineviku pärand, hakkas kujunema juba fokloristika algaegadel. Herder tõlgendas muistsete rahvaste laule nende ajaloo kajastusena. Selline arusaam, mida jagas ka J. Hurt, väärtustab folkloori kui muinaspärandit, mida saab üles kirjutada, et luua kirjanduslikke mälestusmärke. Juba Herder väljendas mõtet, t rahvaluule on selline poeetiline ressurss, millest saab kujundada kirjanduse nende rahvaste jaoks, kel seda veel ei ole.
Põhjamaade romantikud Enne 19 sajandit oli muusika üldine areng puudutanud vähe.Romantism jõudis põhjamaadesse hilise laineteusena. Sündmused põhjamaades 19.sajandil Taani · 1836. Asutati Taani muusikaühing · 1836. Ilmus esimene muusika ajakiri "Musikalsk Tidende" · 1839. Alustas tegutsemist Üliõplistate laululahing · 1846. Asutati Odense ooperiteater · 1867. Kuninglik konservatoorium Kopenhagenis · 1868. Asutati Kammermuusikaühing Norra · 1810. Asutati Kristianias "Muusikalütseumi" ühingut (eksisteeris kuni 1838. aastani). "Lütseumi" tegevus oli seotud eelkõige norra ja välismuusikute kontsertide organiseerimisküsimustega. · 1814. Kuulutati Norra pealinnaks Kristianiat.Seal töötas ülikool ja sellest sai norra muusikaelu keskus. · 1821. Asutas Lars Möller Ibsen Vokaalinstituudi · 1827.Avati "Kristiania Ühiskondlik Teater". Repertuaari kuulusid draamaetendused, laulumängud (Singspiele) ja o
Folkloristika alused Ergo-Hart Västrik Töökorraldus KT (10.10 ja 21.11) KT’d järgi teha ei saa! Aine lõpetab kirjalik eksam, mille küsimused antakse eelnevalt teada. (eksami ajad 12.12 ja 19.12, korduseksam 09.01.2017) Kohustusliku kirjanduse lugemine – kokku u 200lk, esitatakse jooksvalt loengute käigus. Praktiline ülesanne tuleb sooritada enne 28.11.2016. Praktiline ülesanne: - Praktiline töö (2 akadeemilist tundi) Eesti Kirjandusmuuseumis (Eesti Rahvaluule Arhiivis või Folkloristika osakonnas alates 12.09-28.11.2016). Vajalik eelregistreerimine! - Õppekäik Eesti Rahvaluule Arhiivi (kogunemine Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees, Vanemuise 42) 26.09.2016 kell 12.15 - Tagasiside praktilise töö ja õppekäigu kohta; etteantud küsimuste alusel õppekäigu ja oma praktilist arhiivikogemust; maht 1800-3600 tähemärki, vorm ÕIS-is tagasiside_vorm.docx, tähtaeg 28.11.2016. Koondhinde kujunemine:
http:// arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-kuu- K. J. Peterson luuletajana Kristjan Jaak Petersoni oodidest algas eesti kunstiväärtuslik lüürika. Kr. J. Petersoni luule saavutas hoopis uue taseme: teadlikult loodud luulekujundid epiteedid, võrdlused, metafoorid, sümbolid kõik eesti keeles; antiikne vorm (pastoraal ja ood), millesse põimitud rahvaluule võtteid, eriti algriimi, ja motiive. KJP tõi eesti kirjandusse mütoloogilised motiivid. Kristjan Jaak Petersoni võib julgelt pidada Mõisted* Ood 1. kirj hümnile lähedane ülev lüüriline luuletus, ideele, isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele vm. pühendatud ülistus v. mälestuslaul. Pindarose, Horatiuse oodid. K. J. Petersoni oodid ,,Laulja", ,,Kuu". Oode laulma, kirjutama. 2.piltl piiritu (suuresõnaline) ülistus Pastoraal
9 · 1944 põgenes Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli instituudi raamatukogus · suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust · Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule (Metsakalmistu) · esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes "Uus Aeg" (1899-1901) · Gümnaasiumiaastail tegi G. Suits algust värsiloominguga, esimene luuletus "Vesiroosid" (1899) · Loomingulise tee algul katsetas Suits mitmes zanris - luules, proosas ja näitekirjanduseski · Kirjutas Kustas Vahuri nime all · 1905 - "Elu tuli" mitmepalgeline võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletused, armastus- ja looduslüürikat Mälestuslaulud usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua
1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (19011902) toimetajana. Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide (I-V, 1905--1915) ja ajakirja (1910/11) toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!.
Luule muutub koguaeg musikaalsemaks, - 1922 ta räägib ajaloosündmustest, mälestused. Viimased luulekogud väljendavad igatsust kodumaale, tagasivaadet Tartule, kodu kaotuse traagika(tal põles maja maha) 7. Gustav Suitsu luuletuskogude lähivaatlus (too näiteid ka konkreetsetest luuletustest) - 1905 ,,Elu tuli"- väga nooruslik, indu ja hakkamist täis, usk paremasse inimesse, romantilised luuletused, idealistlik vms- nt luuletus ,,Mehed" - 1913 ,,Tuulemaa"- mees muutub murelikuks ja on peaaegu täiesti masenduses, teemadeks inimeste pettumused ja mured, ideaalide ja tegelikkuse vastuolu, inimese suhe loodusega(,,Värisevate haabade all"), pühendub ka ema mälestustele(,,Kerkokell") - 1922 ,,Kõik on kokku unenägu"- intellektuaalsem ja raskepärasem kui varasemad, pole nii intiimne kui varasemad, sellel kogul tugev seos
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
